1986-05-21-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. ö VABA EESTLANE kolmapäeval. 21. mail 1986 —Wedaesday. May 21. Nr. 39 Nr. 39
' 9. mail avasid meie spordimasterid piduliku j a §Biee<»
leoiuka koosviibimisega Eesti Maja kohyiku mumes oma
1986/87. ac tegeviase hooajao Osavõtjaid oli ligi; 60^ neia«
vana=
Avasõnias ja tervituskõnes Jaan
Lents toonitas möödunud hooaja
edukust, mis lõppes sisehooajaga
afprillis. Ühtlasi avaldas tänu kõigile
osavõtjaile ja kaasaäitajaile/soovides
Õnne ja edij algavaks uueks
hooajaks. Samuti avaldas tä erilist
tänu yaiitsuse esindajale Catherine
Dovt^dalllle abi eest majandusliku
toetuse vähendamisel klubile, kel
aga kahjuks viimasel minutil ettetulnud
põhjustel ei olnud mitte võimalik
isiklikult õhtust osav5tta.
Seejärel J. Lents andis sõna Arvo
Tiidusele, kes omas sõnavõtus
alul andis lühida ülevaate viimastest
kergejõustiku siševõistlustest
Yo^k ülikoolis ja suusavõistlustest
Lake Placidjs ning esimestest uue
hooaja välisvõistluste?^,
meie
natsionaalidele, kes paljudel kordadel
meie rahvusvärve vabariigi päevil
niilmešugustel spordialadel
kaitsnud on. Teadaolevatel andmetel
elab Torontos neist kaheksa,
kellest osa mil
ei saanud koos viibimisele
— mitmekordne
rahvusmeeskonna liige kergejõustikus
ja Eesti meister ning
rekordi omanik 100 m jooksus; oli
kohal sügisesel koosviibimisel, kuid
seekord pidi. selleks ajaks ära sõitma,
paludes kõikidele edasianda tema
tervitused.
mitmekülgne
Eesti masterite uut spordihooaega avaval koosviibimisi^ a^ kes
kunagi iseseisvas Eestis võistlesid ja tähelepandavaid tule vasa»
kult Agu Kiili, Ralph Viksten, Max Jensen, klubi esimees Jaan Lents ja Reet Roos,
-kes:^äsetas:igaierinnalfe :..:./; :Fo^^
on
esikohad kahel kiirkäimise võistlusel
j a Trei/ M.; laago' iiling
V. Sadul suurepäraseid tagajärgi
Raleigh% Põhja-Garolinas 2. Ja
3. mail peetud •Louna-Ma-Araiee-rika
kergejõustikuesiyõisllustel,
Huu^s koM kogusummas 17- me-
Eelolevatest Jcergejõustiku; võist-
Sustest ta mainis asjahuvilistele
^teadmiseks järgmisi, kuhu muuseas
osavõtt vaba on:
:2-l. ^ ja:, 7/1: \n\xn\\ Ontario
meistrivõistlused EtobicokeCenten-ni^
l staadionil;
12. juulil —- Ontario vüevõistlu-
^-meistrivõistlused L'Amoreaux
iColleg. Inst. staadionil. Scarbo-
.roughs ja.
j 6. septembril —^ Ülekanadaliste
klubide-vaheline meistrivõistlus
rändkarikale York ülikooli staadip-ml/
kus meie klubi püüab pmä tiitlit
kaitsta kolmandat aastat jarjesti.
Järgmisena A. Tudus pööras oma
tähelepanu meie vanameistritele
kergejõustiklane ja paljuScordne
rahvusmeeskonna kui ka üliõpilaskonna
meistrivõistluste esindaja ja
Eesti meister ning rekordi omäni!^
nii kaugusv kui ka kolmikhüppes
— saabus hiljuti; tagas:i Floridast ja
lubas koosviibimisest osavõtta kui
momendil kiire aeg seda vähegi
vpirnaldab. kuid kahjuks ei võimal-
•danud.-.. V - '
NikdaS Kalm — üks meie paremaid
kergejõustiklasi hüpetes, eriti
kolmikhüppes, lubas meid Ivunagi
tulevikus üllatada^ aga seekord
kahjuks ei olnud see ajaliselt so-
^iy---
. Ermo •Külmarv—- kergejõustiklane
ja mitmekordne rahvusmeeskonna
liige lühimaa jooksudes, tõustes
Eesti paremate hulka 1930-ndate
lõpupoole. Mairiimisväärne siinjuures
on riende kaksikvõit 100 m
jooksus Ruudi Toomsaluga Eesti-,
Soome maavõistlusel 1938. a. Ka
oli ta üks meie masterite-klubi asutajaid
Tprontos ja selle hingeks algaastail,
kuid praegu kahjuks sportlikust
tegeviisest tagasi tõmbunud.
Arvi KaBdveer (KleaEberg) —
Eesti meister tennises 1926. a. ja
rahvusmeeskonna liige paljudel aas^
tatel. Harrastab praegu peamiselt
veel bridzi. •[
Vanameištntest^ kes^^
hulgas viibisid, kutsus A. Tiiduis
Max gpaUi internatsionaali,
alul Pärnu Tervises ja
hiljem 1934. a. alates Tallinnas Estonia
meister-nrieeskon na koosseisus,
olles 12-eI korral meie rahvusvärve
kaitsnud.
Agu Kiili — kergejõustiklane ja
rahvusmeeskonna liige pikamaa
jooksudes hing Eesti meister suusatamises.
MalpBi Viksteni — mitmekordne
Eesti meister võrk- ja korvpallis
ASK ridades kiii ka üle 20-kordne
internatsionaal;: Tahvüsmeeskpnnas,
olles üks neist vähestest, kellele
osaks sai au Eesti värve ]\:aitsta
korvpallis Berliini olümpiaadil
Arvo Tiidus tõi esile nende saavutusi
spordi alal ja tänas nende
rikkaliku panuse eest meie matj ja
rahva: heaks,; tänutäheks IR^et Eoos
kinnitas neile rinda sini-must-valge
lintidega nelgiõied.
Lõpetades Av Tiidus tsiteeris ne
le ajakohaseks muudetud „Kalevi-poja'*
salmi:
„Ülemaks kui hõbevara,
kallimaks kui kullakoormat^
tuleb sport küll tunnistada
ja sellega koos ka meie vanameistrid!"
Järgnes Õhtusöök, rnilleks oli
Eesti Maja kohviku perenaise Tiiu
Henley poolt valrriistatud väga rikkalik
ja maitsev külmlaud.
Peale õhtusööki dr. Jaan Roos,
koos selgitava sissejuhatusega, esitas
äsja klubile muretsetud filmiva-rustuse
kaasabil filme klubi liikmetest
kergejõustiku treeningul ja
võistlustel, koroona ja tennise man-
.gul. •
Jöimm loterii võitude väljaloosimine,
mille peakorraldajaks oli pr.
Truuvert. Tänu lahkeile annetajai-le,
oli võite rikkalikult. Annetajad
pr. ja hr. Truuvert, Valter
ase.
küsimusest ja N. Liidu tõendite
ysaldusväärsusest; teatud arv kaitse-advokaate
toetavad, et nende kaitstavad
on ka USA seaduse ebasoodsa
juhuslikkusi küüsis, mis nõuab,
et n^nde üle peetakse kohut tsiviiU,
mitte krimlnaialkohtuiSi isegi kui järeldused
kodakondsuse kaotus
jrteerimine -r- võib olla sa-
: Tõendusmaterjali standardid. pole
nii karmid kui kriminaaljuhtumeil.
Ja kuna need on tsiviilprotsessid,
kaitstavad ei kvalifstseeru
avalikult kaitsele. Enamus on sini-kraelised
säästusummaga, aga kaitse pn
nud mäksnia mõnesaja tuhande
dollarini, mida eraadvokaatide firrima
voi al ustel ar ves-tama.
„Nende inimeste
jõuad lõpuks ikkagi alla maapinnale,"
ütles üks kesk-lääne advokaa;t,
kes soovis; et ta ninrie mitte ei kasutataks.
Nagu mitmed teised, ütles
ta, et tema advokaadifirma on
saanud, anonüümseid ähvardusi sel^
lepärast, et ta oli kaitsnud sõjakuritegudes
süüdistatuid.
Veelgi enam, föderaalsed tsiviil-protseduurid
nõuavad kaebealus-telt,
kelle süüasi on piirkonnakoh-tus,
leida süüst vabastatavaid tõendeid
ja anda asi uuesti arutusele
aasta jooksul, isegi kui ainus võimalik
allikas võiks olla N . Liidus.
,,Õnnetuseks, mida enamus neist
teeb, on pöördumine naabruses
oleva advokaadi poole, kes võib
olla joodik, inkompetentne või mõlemad
ja ta kaotab kohe," ütles üks
Baltimore advokaat, kes samuti palus
end mitte identifitseerida. „Siis
viis minutit eiine keskööd, kui käes
on viimane hetk, nad vahetavad
advokaate. Siis on liiga hilja."
Kolmas faktor tsiviilprotsessidel
on; et valitsuselt ei nõuta, et ta annaks'
kaitsele mingit materjali, mis
nende valduses, mis võiks olla kasulik
nende protsessil; kriminaal-see
Pn nõuetav nn.
määruse kohaselt.
Kpige tähtsam, mida mõned kait-seadvokaadid
usuvad, on ülivõimas
emotsionaalne holocauti kontekst,
mis.vtungib; läbi'nende' protsessi
vaatamata kui tugev või nõrk side
võib kaebealusel olla julmustega.
„Me oleme ühel viisil hüdraulise
surve phvrid, avaliku tunnete laine
all, mis põhjustab, et mie kaotame
silmist teatud realiteedi," ütles
Garrojl, refereerides erilistele raskustele
nõukogude tõendite toeks
kinnitamisel.
„Me katsume sellest üle vaadata,
kuna me näeme, et see hirmus kuritegu
on toime pandud holo-caust
ja me taipame, et o s i on
leidmas süüaluseid ja tahab neid
käristada."
,,Tüüpiline kohtunik on just nii
mõjutatud kui igaüks sellest nõukogude
tunnistuste asjasse segamisest,"
ütles Carroi. „Aga meüe
näib, et meie juriidilised protseduurid
pole tehtud sellisteks protsessi-
Loor, Agu Kiili, Rooneem s Ba-kery,
Broadview Delicatessen ja
Viking Foods.
Järgnesid kohv ja koogid, mille
kestel veel sõna võttis maleklubi
esimees Lembit Jpselin, tuues tervitusi
ning ühtlasi avaldades mõtet
jalutuskäikude otstarbeks, näiteks
Edward Gardeni rajoonis, ühe käimise
grupi nrioodustamiseks. Samasugune
idee oli varem juba ülestõstetud
ka Eesti Kodu; piirkonnas.
Tuleks ainult leida | üks hea organisaator
ja mõte saaks ehk teoks.
Lõpuks Jaan Lents ütles tänusõnu
kõigile koosviibijaile kes oma osavõtuga
aitasid teha selle õhtu nii
hubaselt meeldivaks. Ta tänas
pr. TruuvertitPma abilistega, Arvo
Tiidust, Jaan Roosi. Ärni Kääridit
ja perenaisi nende osa eest ning
Victor Kõresaart peo ettevalmistuse
ja üldise korraldamise eest.
Järgnevas, kohati väga hoogsas,
tantsuhoos Ärni Kääridi akordioni-helide
saatel ja lõbusas vestluses
jõudis peagi kesk-öö ning lahkumise
tund.
iilllllilllllliiilililSStiHiSliiltliillilillllliilillin
nõukogude tunnistajad olid treenitud
oma tunnistuste andmiseks
päevi enne, kui neid lubati anda
oma teadmised USA prokurörile,
näiliselt selleks, et teha oma tunnistus
rohkem usaldatavamaks ja rohkem
süüdistavamaks.
Allikas, kes palus oma nime
või töökohta mitte avaldada, ütles,
et see informatsioon oli antud kohe
edasi kohtuministeeriumi Office
of Special Investigation (OSI) asutusele
suve! 1983.
Siiski OSI, kelle ülesandeks on
leida välja ja deporteerida sõjakuritegudes
kahtlustatud, lükkas hoiatuse
kõrvale kui ebaolulise ja tähtsuseta
ning arvas, et see nõukogude
ametnik võis olla vaid „virise-
NÕUKOGUDE AMETNIKUS
HOlAtASID USA'd :
EEST
USA prokurörid on jätka
nõukogude ja nende kätte jäänud
saksa dokumentide kui autentse
tõendusmaterjali juurde ja reisivad
N. Liitu silmnäotunnistajailt tõendeid
koguma.
Üks nõukogude ametnik, näiliselt
südametunnistuse ajel, hoiatas
USA'd ligemale kolm aastat tagasi,
et Moskva katsub petta USA kohtuministeeriumi
tõendusmaterjalide
läbi, mida nad on andnud süüdista,
tud natsisõjakurjategijate puhul,
kes praegu elavad USA's.
Vastavalt informeeritud valitsuse
allikaile, see ametnik usaldas
ühele ÜSA diplcmaadile, et mõned
intervjuus; üks valitsuse;
ametnik, kel oli otseseid teadmist
vahejuhtumist, väljendas pettumust,
et köhtuministcerium oli ignoreerinud
ja jätnud isegi avaldamata
kaitseadvokaadile, kes oli seotud
eoprotsessiga, milles see üles tuli.
Tool
Arhiiv j i
Aasta 198S oli Tari
Collegel Nõukogu poolt
Jällegi jõudsasti ja loengu]
ruumipuuduse tont hakks
tati aasta lõpul Instituudi
graafia Klubi, millel^ „N|
kendamine kuulub tulevas
MENGUD •
Mitmekesise sisuga loenguid
neljateistkümnel päeval viietc
kümne lektori poolt, millest
võttis üle 800 isiku. Lektoric
nende teemad olid kalendri jäj
korras: Liina Liivamägi (Reis]
diasse); Els Greensides (Ziml
we, Namibiä ja Lõuna-Aafrik
Aavo Kimmel (Kanada sotsi^
kindlustuse poliitikast); Ai
Vahtra (N. Liidu kultuuribüroki
tia); dr. Hans Sepp (Lõplik dj
noos); Heina Taremäe (Lol
Litzman ja Mäe); prof. Ga]
Kruberg (Aleksis Rannitist);
Kersti Linask (Asta WiUmannil
#. Heiito Susi (Eesti sõduridf
kultuur); Ilmar Mikiver ja 8
lamaatorit ja muusikut (Bei
Kangro 75 ja Kalju Lepik 65);
Rein Taagepera (Balti uurimi
ja Kremli reaktsioon sellele;
Ülikooli aastapäev: prof. To(
Timusk (prof. Ernst õpikut m|
tades), prof. Alar Toomre (K(
põrkuvad galaktikad) ja Elma 1
ler (sünteetiline muusika); dr|
mar Järvesoo, kaks loengut,
tl fosforiidist ja eestlaste asur
test USA-s).
Kangro ja Lepiku juubelite
tamine toimus koostöös Eesti!
janike Kooperatiiviga ja
Vahtra loeng koostöös EKI
Kõik loengud helilindistati jj
on võimalik laenata. Loeni
pääse on vabatahtliku ani
eest, mis katab kohvikulud,
arvatud juhud kui tuleb tasul
kemaid reisikulusid. Kuna r|
on Tartu College'i poolt tasj
kuulutuse kulud katab Grl
Foods Ltd., sus tuleme nii
omadega välja. Instituudi ee|
misel pakuti Soome koorij
seminarile „Tartu" ruume,
hui oli võimalus hõimuvej
Instituuti tutvustada.
ARHIIV JA RAAMATUKpGl
Aasta jooksul saabus Insti|
materjale 169 juhul, kusjuui
saadetise maht võis ulatud!
dokumendist kuni kuue kj
paberiteni või 170-köitelise
tükoguni. Saatjate asukol
olid: Kanada, USA, Rootsi,]
maa, Saksamaa, Pranti
Austraalia ja ümbernurga .
di ka Eesti. Saabumise järjj
olid saatjateks (korduva s;
puhul nimetatakse ainult
juhust): E. ja A. Irs, Si]
Havi, E. Eerme, H. Aavik,
bas, ENÜS, EÜS, A. Lok|
Andrese Kogudus, L. Puust
teraamatüt), V, Mändvere
arhiiv), J. Anton, H. Saks
sa arhiiv), M. Varik, L.
gi, H. Oja (Vaba Eestlase
jale), IL Eerme, A. Mi
Taremäe, J, Matson (käs|
Ü.S. Liivika, dr. Salasoo
K. Aun, V. Otsa, H. Blum,
Pruul, J. Kruus, L. Reio,
laste (53 köidet), E. Sepp,
oja, V. Kimberg-Kotkas,
silind, M. Lannus, A. Sai
. .<• <! :
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 21, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860521 |
Description
| Title | 1986-05-21-07 |
| OCR text | Lk. ö VABA EESTLANE kolmapäeval. 21. mail 1986 —Wedaesday. May 21. Nr. 39 Nr. 39 ' 9. mail avasid meie spordimasterid piduliku j a §Biee<» leoiuka koosviibimisega Eesti Maja kohyiku mumes oma 1986/87. ac tegeviase hooajao Osavõtjaid oli ligi; 60^ neia« vana= Avasõnias ja tervituskõnes Jaan Lents toonitas möödunud hooaja edukust, mis lõppes sisehooajaga afprillis. Ühtlasi avaldas tänu kõigile osavõtjaile ja kaasaäitajaile/soovides Õnne ja edij algavaks uueks hooajaks. Samuti avaldas tä erilist tänu yaiitsuse esindajale Catherine Dovt^dalllle abi eest majandusliku toetuse vähendamisel klubile, kel aga kahjuks viimasel minutil ettetulnud põhjustel ei olnud mitte võimalik isiklikult õhtust osav5tta. Seejärel J. Lents andis sõna Arvo Tiidusele, kes omas sõnavõtus alul andis lühida ülevaate viimastest kergejõustiku siševõistlustest Yo^k ülikoolis ja suusavõistlustest Lake Placidjs ning esimestest uue hooaja välisvõistluste?^, meie natsionaalidele, kes paljudel kordadel meie rahvusvärve vabariigi päevil niilmešugustel spordialadel kaitsnud on. Teadaolevatel andmetel elab Torontos neist kaheksa, kellest osa mil ei saanud koos viibimisele — mitmekordne rahvusmeeskonna liige kergejõustikus ja Eesti meister ning rekordi omanik 100 m jooksus; oli kohal sügisesel koosviibimisel, kuid seekord pidi. selleks ajaks ära sõitma, paludes kõikidele edasianda tema tervitused. mitmekülgne Eesti masterite uut spordihooaega avaval koosviibimisi^ a^ kes kunagi iseseisvas Eestis võistlesid ja tähelepandavaid tule vasa» kult Agu Kiili, Ralph Viksten, Max Jensen, klubi esimees Jaan Lents ja Reet Roos, -kes:^äsetas:igaierinnalfe :..:./; :Fo^^ on esikohad kahel kiirkäimise võistlusel j a Trei/ M.; laago' iiling V. Sadul suurepäraseid tagajärgi Raleigh% Põhja-Garolinas 2. Ja 3. mail peetud •Louna-Ma-Araiee-rika kergejõustikuesiyõisllustel, Huu^s koM kogusummas 17- me- Eelolevatest Jcergejõustiku; võist- Sustest ta mainis asjahuvilistele ^teadmiseks järgmisi, kuhu muuseas osavõtt vaba on: :2-l. ^ ja:, 7/1: \n\xn\\ Ontario meistrivõistlused EtobicokeCenten-ni^ l staadionil; 12. juulil —- Ontario vüevõistlu- ^-meistrivõistlused L'Amoreaux iColleg. Inst. staadionil. Scarbo- .roughs ja. j 6. septembril —^ Ülekanadaliste klubide-vaheline meistrivõistlus rändkarikale York ülikooli staadip-ml/ kus meie klubi püüab pmä tiitlit kaitsta kolmandat aastat jarjesti. Järgmisena A. Tudus pööras oma tähelepanu meie vanameistritele kergejõustiklane ja paljuScordne rahvusmeeskonna kui ka üliõpilaskonna meistrivõistluste esindaja ja Eesti meister ning rekordi omäni!^ nii kaugusv kui ka kolmikhüppes — saabus hiljuti; tagas:i Floridast ja lubas koosviibimisest osavõtta kui momendil kiire aeg seda vähegi vpirnaldab. kuid kahjuks ei võimal- •danud.-.. V - ' NikdaS Kalm — üks meie paremaid kergejõustiklasi hüpetes, eriti kolmikhüppes, lubas meid Ivunagi tulevikus üllatada^ aga seekord kahjuks ei olnud see ajaliselt so- ^iy--- . Ermo •Külmarv—- kergejõustiklane ja mitmekordne rahvusmeeskonna liige lühimaa jooksudes, tõustes Eesti paremate hulka 1930-ndate lõpupoole. Mairiimisväärne siinjuures on riende kaksikvõit 100 m jooksus Ruudi Toomsaluga Eesti-, Soome maavõistlusel 1938. a. Ka oli ta üks meie masterite-klubi asutajaid Tprontos ja selle hingeks algaastail, kuid praegu kahjuks sportlikust tegeviisest tagasi tõmbunud. Arvi KaBdveer (KleaEberg) — Eesti meister tennises 1926. a. ja rahvusmeeskonna liige paljudel aas^ tatel. Harrastab praegu peamiselt veel bridzi. •[ Vanameištntest^ kes^^ hulgas viibisid, kutsus A. Tiiduis Max gpaUi internatsionaali, alul Pärnu Tervises ja hiljem 1934. a. alates Tallinnas Estonia meister-nrieeskon na koosseisus, olles 12-eI korral meie rahvusvärve kaitsnud. Agu Kiili — kergejõustiklane ja rahvusmeeskonna liige pikamaa jooksudes hing Eesti meister suusatamises. MalpBi Viksteni — mitmekordne Eesti meister võrk- ja korvpallis ASK ridades kiii ka üle 20-kordne internatsionaal;: Tahvüsmeeskpnnas, olles üks neist vähestest, kellele osaks sai au Eesti värve ]\:aitsta korvpallis Berliini olümpiaadil Arvo Tiidus tõi esile nende saavutusi spordi alal ja tänas nende rikkaliku panuse eest meie matj ja rahva: heaks,; tänutäheks IR^et Eoos kinnitas neile rinda sini-must-valge lintidega nelgiõied. Lõpetades Av Tiidus tsiteeris ne le ajakohaseks muudetud „Kalevi-poja'* salmi: „Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat^ tuleb sport küll tunnistada ja sellega koos ka meie vanameistrid!" Järgnes Õhtusöök, rnilleks oli Eesti Maja kohviku perenaise Tiiu Henley poolt valrriistatud väga rikkalik ja maitsev külmlaud. Peale õhtusööki dr. Jaan Roos, koos selgitava sissejuhatusega, esitas äsja klubile muretsetud filmiva-rustuse kaasabil filme klubi liikmetest kergejõustiku treeningul ja võistlustel, koroona ja tennise man- .gul. • Jöimm loterii võitude väljaloosimine, mille peakorraldajaks oli pr. Truuvert. Tänu lahkeile annetajai-le, oli võite rikkalikult. Annetajad pr. ja hr. Truuvert, Valter ase. küsimusest ja N. Liidu tõendite ysaldusväärsusest; teatud arv kaitse-advokaate toetavad, et nende kaitstavad on ka USA seaduse ebasoodsa juhuslikkusi küüsis, mis nõuab, et n^nde üle peetakse kohut tsiviiU, mitte krimlnaialkohtuiSi isegi kui järeldused kodakondsuse kaotus jrteerimine -r- võib olla sa- : Tõendusmaterjali standardid. pole nii karmid kui kriminaaljuhtumeil. Ja kuna need on tsiviilprotsessid, kaitstavad ei kvalifstseeru avalikult kaitsele. Enamus on sini-kraelised säästusummaga, aga kaitse pn nud mäksnia mõnesaja tuhande dollarini, mida eraadvokaatide firrima voi al ustel ar ves-tama. „Nende inimeste jõuad lõpuks ikkagi alla maapinnale," ütles üks kesk-lääne advokaa;t, kes soovis; et ta ninrie mitte ei kasutataks. Nagu mitmed teised, ütles ta, et tema advokaadifirma on saanud, anonüümseid ähvardusi sel^ lepärast, et ta oli kaitsnud sõjakuritegudes süüdistatuid. Veelgi enam, föderaalsed tsiviil-protseduurid nõuavad kaebealus-telt, kelle süüasi on piirkonnakoh-tus, leida süüst vabastatavaid tõendeid ja anda asi uuesti arutusele aasta jooksul, isegi kui ainus võimalik allikas võiks olla N . Liidus. ,,Õnnetuseks, mida enamus neist teeb, on pöördumine naabruses oleva advokaadi poole, kes võib olla joodik, inkompetentne või mõlemad ja ta kaotab kohe," ütles üks Baltimore advokaat, kes samuti palus end mitte identifitseerida. „Siis viis minutit eiine keskööd, kui käes on viimane hetk, nad vahetavad advokaate. Siis on liiga hilja." Kolmas faktor tsiviilprotsessidel on; et valitsuselt ei nõuta, et ta annaks' kaitsele mingit materjali, mis nende valduses, mis võiks olla kasulik nende protsessil; kriminaal-see Pn nõuetav nn. määruse kohaselt. Kpige tähtsam, mida mõned kait-seadvokaadid usuvad, on ülivõimas emotsionaalne holocauti kontekst, mis.vtungib; läbi'nende' protsessi vaatamata kui tugev või nõrk side võib kaebealusel olla julmustega. „Me oleme ühel viisil hüdraulise surve phvrid, avaliku tunnete laine all, mis põhjustab, et mie kaotame silmist teatud realiteedi," ütles Garrojl, refereerides erilistele raskustele nõukogude tõendite toeks kinnitamisel. „Me katsume sellest üle vaadata, kuna me näeme, et see hirmus kuritegu on toime pandud holo-caust ja me taipame, et o s i on leidmas süüaluseid ja tahab neid käristada." ,,Tüüpiline kohtunik on just nii mõjutatud kui igaüks sellest nõukogude tunnistuste asjasse segamisest," ütles Carroi. „Aga meüe näib, et meie juriidilised protseduurid pole tehtud sellisteks protsessi- Loor, Agu Kiili, Rooneem s Ba-kery, Broadview Delicatessen ja Viking Foods. Järgnesid kohv ja koogid, mille kestel veel sõna võttis maleklubi esimees Lembit Jpselin, tuues tervitusi ning ühtlasi avaldades mõtet jalutuskäikude otstarbeks, näiteks Edward Gardeni rajoonis, ühe käimise grupi nrioodustamiseks. Samasugune idee oli varem juba ülestõstetud ka Eesti Kodu; piirkonnas. Tuleks ainult leida | üks hea organisaator ja mõte saaks ehk teoks. Lõpuks Jaan Lents ütles tänusõnu kõigile koosviibijaile kes oma osavõtuga aitasid teha selle õhtu nii hubaselt meeldivaks. Ta tänas pr. TruuvertitPma abilistega, Arvo Tiidust, Jaan Roosi. Ärni Kääridit ja perenaisi nende osa eest ning Victor Kõresaart peo ettevalmistuse ja üldise korraldamise eest. Järgnevas, kohati väga hoogsas, tantsuhoos Ärni Kääridi akordioni-helide saatel ja lõbusas vestluses jõudis peagi kesk-öö ning lahkumise tund. iilllllilllllliiilililSStiHiSliiltliillilillllliilillin nõukogude tunnistajad olid treenitud oma tunnistuste andmiseks päevi enne, kui neid lubati anda oma teadmised USA prokurörile, näiliselt selleks, et teha oma tunnistus rohkem usaldatavamaks ja rohkem süüdistavamaks. Allikas, kes palus oma nime või töökohta mitte avaldada, ütles, et see informatsioon oli antud kohe edasi kohtuministeeriumi Office of Special Investigation (OSI) asutusele suve! 1983. Siiski OSI, kelle ülesandeks on leida välja ja deporteerida sõjakuritegudes kahtlustatud, lükkas hoiatuse kõrvale kui ebaolulise ja tähtsuseta ning arvas, et see nõukogude ametnik võis olla vaid „virise- NÕUKOGUDE AMETNIKUS HOlAtASID USA'd : EEST USA prokurörid on jätka nõukogude ja nende kätte jäänud saksa dokumentide kui autentse tõendusmaterjali juurde ja reisivad N. Liitu silmnäotunnistajailt tõendeid koguma. Üks nõukogude ametnik, näiliselt südametunnistuse ajel, hoiatas USA'd ligemale kolm aastat tagasi, et Moskva katsub petta USA kohtuministeeriumi tõendusmaterjalide läbi, mida nad on andnud süüdista, tud natsisõjakurjategijate puhul, kes praegu elavad USA's. Vastavalt informeeritud valitsuse allikaile, see ametnik usaldas ühele ÜSA diplcmaadile, et mõned intervjuus; üks valitsuse; ametnik, kel oli otseseid teadmist vahejuhtumist, väljendas pettumust, et köhtuministcerium oli ignoreerinud ja jätnud isegi avaldamata kaitseadvokaadile, kes oli seotud eoprotsessiga, milles see üles tuli. Tool Arhiiv j i Aasta 198S oli Tari Collegel Nõukogu poolt Jällegi jõudsasti ja loengu] ruumipuuduse tont hakks tati aasta lõpul Instituudi graafia Klubi, millel^ „N| kendamine kuulub tulevas MENGUD • Mitmekesise sisuga loenguid neljateistkümnel päeval viietc kümne lektori poolt, millest võttis üle 800 isiku. Lektoric nende teemad olid kalendri jäj korras: Liina Liivamägi (Reis] diasse); Els Greensides (Ziml we, Namibiä ja Lõuna-Aafrik Aavo Kimmel (Kanada sotsi^ kindlustuse poliitikast); Ai Vahtra (N. Liidu kultuuribüroki tia); dr. Hans Sepp (Lõplik dj noos); Heina Taremäe (Lol Litzman ja Mäe); prof. Ga] Kruberg (Aleksis Rannitist); Kersti Linask (Asta WiUmannil #. Heiito Susi (Eesti sõduridf kultuur); Ilmar Mikiver ja 8 lamaatorit ja muusikut (Bei Kangro 75 ja Kalju Lepik 65); Rein Taagepera (Balti uurimi ja Kremli reaktsioon sellele; Ülikooli aastapäev: prof. To( Timusk (prof. Ernst õpikut m| tades), prof. Alar Toomre (K( põrkuvad galaktikad) ja Elma 1 ler (sünteetiline muusika); dr| mar Järvesoo, kaks loengut, tl fosforiidist ja eestlaste asur test USA-s). Kangro ja Lepiku juubelite tamine toimus koostöös Eesti! janike Kooperatiiviga ja Vahtra loeng koostöös EKI Kõik loengud helilindistati jj on võimalik laenata. Loeni pääse on vabatahtliku ani eest, mis katab kohvikulud, arvatud juhud kui tuleb tasul kemaid reisikulusid. Kuna r| on Tartu College'i poolt tasj kuulutuse kulud katab Grl Foods Ltd., sus tuleme nii omadega välja. Instituudi ee| misel pakuti Soome koorij seminarile „Tartu" ruume, hui oli võimalus hõimuvej Instituuti tutvustada. ARHIIV JA RAAMATUKpGl Aasta jooksul saabus Insti| materjale 169 juhul, kusjuui saadetise maht võis ulatud! dokumendist kuni kuue kj paberiteni või 170-köitelise tükoguni. Saatjate asukol olid: Kanada, USA, Rootsi,] maa, Saksamaa, Pranti Austraalia ja ümbernurga . di ka Eesti. Saabumise järjj olid saatjateks (korduva s; puhul nimetatakse ainult juhust): E. ja A. Irs, Si] Havi, E. Eerme, H. Aavik, bas, ENÜS, EÜS, A. Lok| Andrese Kogudus, L. Puust teraamatüt), V, Mändvere arhiiv), J. Anton, H. Saks sa arhiiv), M. Varik, L. gi, H. Oja (Vaba Eestlase jale), IL Eerme, A. Mi Taremäe, J, Matson (käs| Ü.S. Liivika, dr. Salasoo K. Aun, V. Otsa, H. Blum, Pruul, J. Kruus, L. Reio, laste (53 köidet), E. Sepp, oja, V. Kimberg-Kotkas, silind, M. Lannus, A. Sai . .<• |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-21-07
