Vaba Eestlane, October 23, 1968

              „VAA EBSTLANE" on VABA £E8TLANE Ilmub 2 karda nädala
vabade eestlaste häaiekanafa kolmapäeval (a aupöeyq
i?1 Kolmapäeval 23 oktoobril 1968 — Saturday Oct 23 1968
TÄNA ON JUTTU
KIREV MAAILM KUI MITU MIILI ÜHE GALLONIGA?
äVt C&?£cjsjc
zaeirar3ara(?
Jaapani kaubanduskeskuses To-rontot
demonstreeriti uut jaapa-ni
jalgratast mida on võimalik
kokku panna ja auto pakiruumi
paigutada Pildil näeme Eva Koe-uV- ut
jalgrattal mille ta vilja võt-tis
auto pakiruumist
(Foto kasutada andnud Japan
Trade Centre)
I WASHINGTON — Humphrey
valimiskampaania juhid teevad
lähemal ajal teatavaks 140 promi-nentse
ameerika teadlase nimed
kes annavad oma toetuse prae-gusele
asepresidendile eelseisva-tel
valimistel presidendi kohale
Nimekirja kuulub 11 Nobeli lau
reaati ja 60 USA teadusteakadee- -
mla liiget Ka Nlxonl toetajaskon
nas on terve rida kuulsaid teadu
semehi — näiteks „veslnikupom
mi isa" Edward Teller endine
USA Aatomienergiakomlsjonl esi-mees
Lewls Strauss ja kindral
Leslie Groves kelle juhtimise alla
kuulunud Manhattani projekti
raames valmistati esimene aatom-pomm
LONDON — Inglise kaitseminis-ter
Denis Healey kavatseb teha
oma vastasnumbrlle Lääne-Saksama- al
Gerhard Schröderile ettepa-neku
et kuus Euroopa riiki NA-TO-- s
kaasaarvatud Inglismaa ja
väljaarvatud Prantsusmaa alus-taksid
senisest tihedamat mili
taarset koostööd See oleks eriti'
tähtis juhul kui USA peaks tule-vikus
kärpima oma sõjalist jõudu
Euroopas See plaan aitaks ühtlasi
Inglismaad pääseda lähemale Eu--
roopa kontinendile hoolimata sel-- f
lest et de Gaulle on sulgenud Ing-lismaale
tee Euroopa Uhlsturgu '
MELBOURNE — Melbourne'isJ
Austraalias tekkis protestltorm
kui M)er'sl suurkaubamaja pani
oma ärrl alasti mehe kuju Tege-- 1
mlst oli Mlchelangelo 17 jala kõr-- '
guse David'i koopiaga mis püstlta-- l
tl sinna itaalia kaupade reklaami- -
miseks Protest ulatus ajakirjan (
dusse ning televisiooni ja tulemu-seks
olltuhandetekülastajatetung
Irri seda imet vaatama Slõned pu-ritaanlased
nõudsid et tarvitusele
võetakse viigileht kuld ärijuhatus
jii kindlaks v äitega — See kuju on i
Bensiiniökonoomia oleneb väga mitmesugustest tingimustest —
Näpunäiteid majanduslikult mõtlevale autoomanikule
Kui mitu miili sõidab auto ühe galloni bensiiniga? Imperial Oill keemik John Winkler kes töö-tab
firma labaratooriunis Sarnias Ontarios ostis 1963a uue Volkswagen! ja jälgis kaks aastat sel-le
bensiini tanitust Ta leidis et auto kattis kõige paremal juhul 394 miili öhe galloni bensiini kulu-tamisega
kuid mõningates tingimustes võis see saavutus langeda kuni 161 miilini Määravateks te-guriteks
olid seejuures teetingimused liikluse tihedus ilmastikuolud auto seisukord ja isegi autoju-hi
harjumused
Teeolude liikluse ja ilmastiku
suhtes ei saa autoomanik muidugi
midagi ette võttakuid korralik juh-timine
ja auto hoidmine heas kor-ras
võivad lisada igale gallonile
suvel kuni 10 miili ja talvel kuni
15 miili Seda ei avastanud üksnes
Winkler vald ka paljud teised
uurijad on jõudnud samasugustele
tulemustele Väga palju oleneb
siin gaasipedaali kasutamisest
Juht kes maanteel igal võima-likul
juhusel püüab teistest au-todest
mõõda sõita ei kuluta
mitte Dksnrs üleliigselt bensiini
vaid säästab ka üllatavalt vähe
aega võrreldes rahuliku autoju-higa
kes vildib igat väiksemat-ki
riisikot ja sulab" sujuvalt
ühte üldise liiklusmustriga
Hiljuti sooritati näiteks katse kus
kaks täiesti ühesugust autot kat-sid
1000-millllis- e distantsi Ham
burgist Lääne-Saksama- al kuni Ri-mlni-nl
Itaalia rannikul üks mees-test
oli kiire sõitja kes püüdis ka-sutada
igat võimalust teistest möö- -
dapääsemlseks Ta jättis niiviisi
seljataha üle 2000 auto — kolm
korda nii palju kui teine autopl- -
durdas 1300 korda kaks korda
rohkem kui teine auto kulutas 10
gallonit rohkem bensiini ja kattis
tee 20 tunni ning 12 minutiga —
ainult pool tundi kiiremini kui te-maga
koos startinud rahulik ja
ettevaatlik sõitja
Mida vähem kasutatakse gaasi-pedaa- li
seda vähem läheb bensii
ni Kaastegureid on selle juures
väga mitmeid — isegi korralik õhu
surve autokummides (Liiga peh
med kummid võivad raisata ben-siini)
Mootoriõli on kasulik kor-ralikult
vahetada kuna liiga määr-dunud
ja raske õli on bensiiniröö-ve- l
(kuni kaks miili gallonilt)
Oluline on ka karboraatori ja süü-teküünal- de
korrasolek (Määrdu-nud
süUteküünlad võivad maksta
autoomanikule viis miili gallonilt
või Isegi rohkem)
Ilmastlkutlnglmustel on häm-mastavalt
suur mõju bensiinikulu-le
Kui näiteks sõita maanteel ta-valise
kiirusega pideva taganttuu-lega
mis on 20 miili tunnis kes-tab
bensiinlgallon umbes seiUe
miili kauem kui vastutuult sõites
Samuti on tähtis roll liiklusel
Kui automootor on täielikult
soojenenud ja sõit kulgeb pidur-damata
pideva maanteekiiruse-g- a
on kütteainekulu mõnevõrra
väiksem kui linnas sõites kus
tuleb tihti pidurdada ja siis jäi
le gaasi anda
Sel teel kulutatakse rohkem ben-silnienergi- at
Kui palju seejuures
võidetakse oleneb osalt auto ko-gukaalu
ja mootori hobujõu kapa- -
slteedl suhtest See tähendab et
kui keegi omab tugeva mootoriga
kompaktse sportauto mis kaalub
umbes 10 naela hobujõu kohta on
maanteel sõit kahe või kolme
miili võrra galloni kohta ökonoom-sem
kui linnaliikluses Kui aga te-gemist
on suure perekonnaautoga
mis omab 6-- silindrilise mootori ja
kaalub 25-3- 0 naela hobujõu kohta
j ei ole bensiinikulu osas kuigi pai- -
ju vahet ükskõik kas sõidetakse
maanteel või linnas
Ka õhutemperatuur ja niiskus
mõjutavad bensiinikulu Täiesti
soojenenud mootori juures jõuab
maanteel ühe bensünigallonlga 60- - 'kraadilises õhutemperatuuris urn- -
bes ühe miili võrra kaugemale kui
' ainult 10-- kraadilise ilmaga sõites
Täielikult soojenenud mootor ku-lutab
vähem bensiini kui külm ma-sin
See tähendab et kui startida
külma masinaga ja lasta sellel sõi-tes
soojeneda kulutatakse rohkem
bensiini 10-kraadll-ise
õhutempera-tuuri
juures kulub umbes 20 miili
linnasõitu enne kui kUlm mootor
omab bensiinikokkuhoidlikuks
sõiduks vajaliku temperatuuri Ka-he
miili pikkusel sõidul saab seega
ainult umbes 40% täiest tõhusu-sest
4-miili-llsel
70% Isegi suvel
sõidab auto mis täielikult sooje-nenud
mootoriga saavutaks 162
miili gallonlga ainult 115 miUi
gallonlga kui tegemist on külma
mootoriga startides 8-- miili pik-kuse
reisiga
Talvel on Oldiselt bensiinikulu
suhteliselt suurem kui suvekuu-del
ja mõnikord võib see olla
viga drastiline
Võtame näiteks mehe kes ostab
enesele uue auto sügisel — umbes
ajal millal uued mudelid esma-kordselt
välja tulevad Ta annab
sisse odavama väikese hobujõuga
auto ja omandab selle asemel järg-mise
aasta mudeli kuid kallima
ja tugevama mootoriga GM poolt
sooritatud katsed näitavad et va-na
auto sellisel juhul kattis umbes
216 miili ühe bensünigallonlga kui
omanik sõitis suvel oma suvilasse
Olles talvetingimustes sõitnud
kaks või kolm kuud oma uue au-toga
leiab ta aga et Uks gallon
viib teda keskmiselt vald 132 mii-li
edasi Sellisel juhul võib mees
minna müügifirmasse tagasi nuri-sema
või avaldada oma pahameelt
bensiinijaamas Kumbki ei ole aga
selles süüdi Ostes 250-hobuJõu-l- ie
auto näiteks varasema 140
hobujõulise asemel läheb bensiini
paratamatult rohkem ja Uhe gallo-nig-a
kaetav distants on umbes
12 miili võrra vähem kui vana au-to
puhul Talvel panevad paljud
endile autokasti lüvakoti et ma
omi loomulikku oiUKoroa Man? elles varajases Jumes- - valmistas mudilastele suurt lõbu
sin paremini teel seisaks — ka see
suurendab pisut bensiinltarvitust
Mootori korralik soojendamine
enne lühemaid talviseid sõite
võib teatavatel juhtudel vähenda-da
bensiinikulu kuni poole võrra
Suvel ei ole aga peamisteks te-guriteks
mootori tugevus ega
ka soojenemine vaid esmajoo-nes
auto füüsiline kuju ning
kaal
öhu vastupanu ja hõõrumise üle-tamiseks
on tarvis jõudu ja see
nõue tõuseb vastavalt kiirusele
Selle faktori tõttu ei ole aerodü-naamika
mitte ainult stüli või
silmailu küsimus vaid see võib tä-hendada
kuni 20 protsendilist va-het
bensiinikulu osas Kui võrrel-da
kahte erineva suuruse ja kaa-luga
autot milledel on samasugu-sed
mootorid ning umbes sama
kraadi alla kuuluv voolujoonestus
selgub et väiksem auto läheb 30
miiltlise tunnikiiruse juures Uhe
bensünigallonlga rohkem kui kaks
miili kaugemale ja maanteekiiruse
juures kolm kuni neli miili kauge-male
kui suurem auto Varematel
aegadel ei olnud see faktor kuigi
oluline sest autolüklus toimus pea-miselt
linnas ja täiskiilutud maan-teedel
kus liiklus sai edeneda tih-ti
vaid tlgusammul Tänapäeva
Jreewayde" ajastul aga sõidavad
motoristid pikki distantse kõige
kõrgema lubatud kiirusega Samuti
on nüüd pikemad puhkused mis
võimaldavad Inimestel võtta ette
pikemaid autosõite ja linnamaja
ning suvila vahet sõitmine kestab
massiliselt terve suve
Automaatse transmissioonl kor-ral
on 20 mülillse tunnikiiruse juu-res
kaotus umbes 3 miili gallonilt
võrreldes tavalise käigukastiga
masinaga kuid 70-mülili- se tunni-kiirusega
sõites võib see tähenda-da
koguni kokkuhoidu Kui auto on
varustatud õhujahutusega siis on
kaotus 20 mlllllise tunnikiirusega
sõites 85-kraadil-ise
õhutempera-tuuri
juures umbes kolm miili gal-lonilt
kuid see väheneb umbes
ühele miilile 70 miilllise tunnikü-rus- e
juures
Seega — kui keegi tahab võima-likult
viikese bensiinikuluga lä-bi
ajada tuleks sõita suvel ker-gelt
tugeva taganttuulega vii-kese
autoga millel ei ole lisan-deid
Sellisel viisil saavutaski Winkler
ühel juulis toimunud sõidul Sar-nla- st
Torontosse oma rekordi —
394 miili ühe gallonlga
Kui aga keegi bensiinikulust
vähimatki ei hooli võib ta startida
külma mootoriga ja kihutada igal
kunstitöö ja peab seetõttu Jäämai CSV% Maine"! osariigis korraldati itüetõrjedemon st ratsioon kus Jäi üle rohkesti erilist tõrjevahtu
Olümpiaad
olümPpÄiaEtVulAi RMAeAxMicoATCUitjsLEjuHbEa KkUusUtuEnud ILvMõiUvMilIkSsHatabAJvAeeLl iohn maseid leeke Mürgel ja verelaskmine pandi spordi suurmin
de ajaks-- seisma Täielikult ei suudetud demonstratsioone jaeba-sportlikk-e
vahejuhtumeid siiski vältida On kaks mitteametlä
kteus oplüamndpiiavkaüllgae —popoluenapneealjea vNalegeegrikteuls toslhi ekhahvidatskuisndtleuhsea mteejlt
oma must küla mis lahenes kergemateks vahejuhtumiteks ka- na must küla oleks iseenda diskrimineerimine ja annaks põ-hjust
tulevikus musta olümpiaadi pidamiseks Kui valgeid pole siis ei saa ka mustad demonstreerida oma pikakoivalist kut valgest rassist Vene meessoost naissportlased disükleovlea--b'
fitseeriti juba Tokio olümpiaadi ajal nii et neid võistlusrajal
ei olnud
OLÜMPIAADI ISELOOMUSTAS SIISKI suur õhupuudus ja
sportlaste kokkuvarisemine selle tõttu oli tavaline nähe Mexico
City asub kõrgmaal kus õhurõhk ja hapniku sisaldavus on er-inevad
Sanitaride esmaabipaunaks oli sinine hapniku pudel
Hapnik sell esi toibutas kopsusid vaimset hapnikku polnud aga
kuskilt võtta
VARJUD OLÜMPIAADI KOHAL ei ole esmakordsed nagi
maailmas üldse on vähe põhiliselt uut Antiiksed olümpiamän-gud
mis toimusid vanas Kreekas koguni keelati sellepärast
et need kujunesid ebasportlikeks mürgliteks ga selle Juta
jaoks keerame päevaraamatu lehti umbes 2000 aastat tagasi
Esimesed teadaolevad olümpiamängud toimusid Kreekas aastal
776 enne Kristuse sündimist Mängud toimusid peajumal Zeusi
auks ja koht — Olümpia andis neile nime Nelja aastast perioodi
mängude vahel nimetati olümpiaadiks Võistlejad andsid vande-tõotus- e et nad on asjaarmastajad Ja tahavad võistelda ausalt
riikide vahel kujunesid olümpiamängud pikapeale paroo-riikied- i
edvahe lku j unesid olümpiamängud pikapeale paro-odiaks
sellele mis nad tegelikult pidid olema Asjaarmastajate
sportlaste asemel saadeti võistlusrajale elukutselised gladiaato-rid
kes nime poolest kandsid mingit muud ametit tegelikult
aga ainult harjutasid oma võistlusala Tänapäevaselt võttes
olid nad ametlikult punaarmee ohvitserid kuid tegelikult mä-ngisid
hommikust õhtuni korvpallL Asi Üks aga veel kaugemale
Vastaspoole paremad võistlejad pekseti enne mängude algust
libi vii löödi vigaseks Kui hoolas valve seda ei võimaldanud
siis sokutati nad võistluse eelõhtul lõbusate naiste seltskonda
või joodeti armetult purju Löömingud kaklused ja isegi tap-mised
mingude ajal enne või pärast neid muutusid tavaliseks
Aastal 391 pärast Kristuse sundimist kui Kreeka ui! suiirrll
osalt muutusad krittlikaks keelati aga need hirmsad tulnul
ira See juhtus siis kui Teodosius Suur — kes võttis ristiusu
riigiusuks— oli Rooma riigi keiser
MOODUS 1502 AASTAT enne kui Ateenas toimusid es-imesed
moodsad olümpiamängud NelJaaastaste vaheaegade ja
pikemate vaheaegadega sõdade puhul on mängud toimunud
tänaseni Oma arengu poolest lähenevad nad pikkamisi aga
järjekindlalt antiiksete olümpiamingude saatusele
VANAD KUULSAD SPORDIMAAD Põhja-Euroopa- s on
viimastel olümpiaadidel olnud nõrgasti esindatud Põhjuseks on
rahapuudus ja ümberhinnangud rekordspordi suhtes Tän-apäeva
olümpiavõistleja ei suuda kuigi palju oma füüsiliste võ-imetega
Tema kõrval ja taga on teadlased ja treenerid Les uur-ivad
iga liigutuse kasulikkust tehnilkl võtteid tötlat3b
kat dieeti ja tuhandet muud pisiasja Materjalid jccLeaa
läbi elektronarvuti ja siis algab treening Kui sellele otsa on
panna veel füüsilisi võimeid siis saab tehtud uus selekteentud
atleet
PÕHJAEUROOPLAST ASENDAVAD olümpiaadidel uute
arengumaade värvilised võistlejad Soomlased naeratavad ku-rvalt
ja tähendavad — las nad proovivad nad ei tea milliste jõu
dudega nad võistlevad Karjamuril kes virutab jooksta auto
kõrval ei ole aimugi et sellel Imelikul neljajalgsel elukal on
kopsude-maksad- e asemel mootor ning bensiinltank Kui Muri
teaks mootori saladust — ta ei hauguks ega jookseks vaid va-ataks
põlastavalt kraavipervel
SA OLED UKS SPORDIVAENULIK TÕHK" ütles Volder-ma- n
kui vestlesime olümpiaadi teemadel jnina olen aga kuni
tänapäevani jäänud spordi alal aktiivseks Harrastan hokit p-esapalli
Ja poksimist ühestki muust spordist kui see ette Jo-htub
ei kohku kõrvale " Efa Voldennan mulle ei lubanU
ma tean seda Kui TV-- s tuleb mingi spordisaade siis istub vol-derma- n
usinasti oma kasti ees ja elab spordile kaasa Ta isegi
kipub spordiga liialdama ja on sellega rikkunud oma tervist
Tal on praegu „slip dlsk" mida võib nimetada ka lülisamU
krõmpsluuketta nihestuseks Ta kiib kaks korda nädalas kõn-div
iänaja juures Ja laseb seda raha eest oma seljas sõtkuda
MINA OLEN TÕESTI SPORDIVAENULIK ja virutan se-lle
asemel parajal määral jalutada või metsas hulkuda Mm
lülisambaga (ptül-ptüi-ptü- i) on siiani kõik korras
võimalikul juhul Ta võib sõita
suure pakkidega täislaaditud au-toga
vastu tuult kihutada kõigist
autodest mööda ega tarvitse hoo-litseda
kummide õhusurve ega
süüteküünalde eest Ent isegi sel
juhul ei tea alati ette kui mitu
miili sõidab auto ühe bensünigal-lonlga
Winkler näiteks sai 1965a
jaanuaris külmade ilmade ajal ai-nult
161 mull galloni kohta ja
ometigi hoidis ta oma Volkswage-n-i
eeskujulikus korras Lõpuks
avastas ta selle osalise põhjuse:
Osaliselt oli süüdi mu naine" üt-le- b
Winkler Ma märkasin nimelt
et ta jättis äridesse sisseoste te-gema
minnes mootori kiima la lü
litas beebi pilmapudeli soojendaja
sigaretisüüUjasse Samuti jättis ta
llsakütte peale"
Lõbusat vaieugeni
Kaks meest rääkisid osa
pruutidest
„Ma olin kord armunud u- --
kaksikulst" ütles üks
tr -- I mirfplnud kUSlv
slkombel teist kaksikuisi -
„Ei ta venna) eild &
juuksed" oli vastus
Lennu ku m_!is wx—n C- osil S--
casse küsis üks mees osa i
istuvalt daamilt kudu ~ --
San Jose-sse- " rästas v~
helles sõnas hääldata '
gu H opew "'"- - -
Selle peale Us oa1?
selles linnas ainuu -- --
11" kuudel