1982-03-11-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
s Lk. 6 VABA EESTLANE öeljapäeval, 11, märtsil 1982 — Thursday, March 11, 1982 Nr. 2© RISTSÕNA NR. 1094 Lembitu ammuküttide Nahkhiire salk koosseisus salga-juht Eerik Valter, abijnht Margus Kask ja skaut Erik Lõugas, auputab skautliku võistlus-ülesande kallal. Taamal ammukiittide riihma Juht Robert Ves^- mami ja Saare lipkonna juht Viktor Vessmami. Foto:-Vaba Eestlane liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiiiiniiiiiniiiiiiiiiiiii"^ RAAMATUID MÜÜGIL . . V A iA EESTLASE*' TALITUSES Hind Saate- Fõikreadj 1. PõÜutööriist, 4. Puuvili, 7. Koht, paik, 10. Naisenimi, 11. Teed lahti, 12. Sülg, 13. Saksa suurettevõte, 16. .. .^Darja Spordiuudiseid kodumoalf Tamsalu-Neeruti-Tamsalu suusamaratonist võttis osa üle 400 võistleja, peagu igalt poolt Eestist, väljaarvatud Pärnu ümbrus, kus samaaegset peeti oma maratonisuu-sävõistlus. Võitjaks tuli Viktor • Kolpakov Tamsalust ajaga 1.37,20, teisejis Olev Rohtla Rakverest ja kohnandaks Alar Arukask Otepäält. Naistest oli parim Aili. Po-pava Tamsalust, teine Helge Vase-mäe, kõhnas Riina Pärg. Juunioridest oli kiireim Kusti Medloo Tartust ja noortest Ulvar Pavlov Tamsalust. Tänavustel N. Liidu juunioride kergejõustiku sisevõistlustel Zapo-rozhjes saavutasid Eesti sportlased kaks esikohta. Sven Reintak võitis seitsmevõistluse N. Liidu sisevõist-luste rekordiga 5413 p. ja Eha Rünne kuulitõukes isikliku rekordiga 16.43. Heimar Lipp sai seits* ,mevõistluses 4888 punktiga kümnenda koha. Naiste kuuevõistlus-tel sai Ingrid Pulst, kelle tervis võistluspäeval ei ohiud hea 4516 punkti ja kuuenda koha. Tema parim tulemus ,oH 1.80 kõrgushüp- Otepääl peetud Eesti suusa-raeistrivõistlustel saavutas naiste 10 km distantsil esikoha Rutt Shmigun ajaga 34.50, teine P. II- 36.11, kolmas T. Meldre 36.13/ Meeste 30 km distantsil oli esimene Mati Albert ajaga 1.31,35, teine J. Bogdanov 1.33,30, kõhnas ja neljas U. Leist ja S. Nikitin 1.35,11. Juunioride 20 km distantsil oli esimene E. Tudeberg ajaga 1.05,25, teine A, Daniel 1.05,39, kolmas T. Surel 1.06,23. Lääne-Saksamaal toimusid tänavused jääpurjetamise maailma- ja Euroopa' meistrivõistlused. Maailmameistrivõistlused lõppesid ameeriklase Tim Woodhouse kaksikvõiduga, eestlasist oli parim Vaiko Vooremaa võites hõbemedali. Euroopa-meistrivõistlustel tuli esikosale eestlane Mati Kuülmann. Mitmed eestlased olid siiski veel esikümnes, kuna võistlevasse koondisesse' kuulusid peale nimetatute- veel Tüt Haagma, Künno Rootsis, Borlänges peetud rah-vusvahehsel ujumisvõistlusel võitis Ivar Stukolkin 25. m rajal 400 m vabalt ajaga 3.53,39 ning oli 1500 m kroolis 14.37,85-ga kolmas. Viimane aeg on Eesti rekord lühikesel rajal. • H( Otepääl peeti N. Liidu murdmaasuusatamise karikavõistlused. Naiste 5 km distantsil, kus oli 47 osavõtjat, oli esimene Raissa Sme-tanina 15.42,5; 13. kohale tuli eestlanna Rutt Shmigun 16.43,4, 40. kohale Krista Lepik 17.41,9. ^eiielcssed otsivad du universumist N. Lüdu raadio-astronoomid on aktüvselt otshiud väljaspoolt maailmast elumärke, mida uurijad tunnevad SETI nime all. Hiljuti toi- TUUS Tallinnas N. Liidu Teaduste Akadeemia ja mitme teise nõukogude organisatsiooni poolt käenda-tud rahvusvaheline. konverents selle üle arutlemiseks: kas võiks elu olla väljaspool Maakera. Konverentsist võttis osa 10 ameeriklast. Neist dr. Frank Drake, üks SETI pioneeridest, märkis et N. Liit on teinud tõsiseid pingutusi sel alal. Konverentsü kirjeldas N. Lüt üht impressiivset ja huvitavat programmi sellekohaste instrumentide konstrueerimisel N. Liidus. Sellega katsutakse luua ühendusi väljaspool maakera asuvate mõistuslike olenditega ja kuulata nende signaale. USA National Aeronautics and Space Administration'ü oli 1975-81 eelarves sellekohaseks uurimiseks 3,6 miljonit dollarit. Kuid USA kongress lõpetas selle programmi toetamise möödunud aastal. Dr. Drake kurdab, et jõudes üsna kaugele teatud uute huvitavate projektide ja unelmate jagamiseks ning siis need ,,väljaspoolt maakera olevad olevused pööravad ringi ja jalutavad vaikuses pimedusse", kuna puuduvad summad nendega kommunikatsiooni loomiseks. jõgi Aasias, 17. Sukapöid, 18. Täiendab pilti, 19; lühend trigonomeetrias, 20. Värv, 23. Sõna prantsuskeelsetel tänavasiltidel, 26. i Temal, 27. Looma häälitsus, 28. Noot, 29. Teritamisvahend, 31. Lehekülje osa, .33. Küsimus,- 34. Näo keskel, 35. Püssi osa, 36. Agronoom — lüh., 37. Kuulus soomlane, 40. Isiklik asesõna, 42. Tundetu, 43. Sirgjoones, 45. Tilk. 46. Inglise tiitel. 1. Kauplus, 2. Ontarios korraldatud eesti pidustused, 3. põlev gaas, 5. Ajanäitaja, 6. Metsanurga teos, 7. Türgi-tatari rahva liige, 8. Helmi Mäelo memuaar-teos, 9. Progress, 13. Killavoor, 14. Mehenimi, 15. Saar Soome lahes, 19. Omaaegne eesti meister jalgpallis (lühinimi), 21. Eesti maalikunstnik Rootsis, 22. Sama, mis 46 põiki, 24. Taimede palju-nehiisvahend, 30. Koorekompvek, 32. Eesti kroon — lüh., 33. Kindlus, 36. Muinas-kreeka jumalanna, 38. Ohver, 39. Küsimus, 41. Artikkel saksa keeles. . RISTSÕNA Nr. 1093 , LAHENDUS Põikread: 4. Elund, 7. Polka, 9. Dokis, 11. Nibu, 12. Loor, 13, Puna, 14. Halder, 16. Tasku, 17. Avon, 18. Maine, 20. Etem, 23. Takso. 26. _Alasti, 29. Silk, 30. Laia, 31. Pinu, 32. Viltu, 33. Inetu, 34. Sting. Püstread: 1. Blau, 2. Endla, 3. Bonus, 4. Ekbaum, 5. Dool, 6. Piret, 8. Link, 10. Koda, i3. Pasta, 14. Haiti; 15. Roosk, 19. Et-sing, 21. Ellis, 22. Maal,- 24, Aine, 25. Klutt, 27. Sits, 28. Tauts, 31. Pink. EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.—. ESTONIAN SCOUTING " 3.— Fred Limberg — ISAMAA EEST 18.— EDUARD RÜGA graafik ja iriaalija 10.— A. -Käbin — VAIM JA MULD 5.— Ivar Ivask — ELUKOGU l^.— L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD pübUteoloogilisS vaatlusi 7.50 Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— Evald Mänd AASTATE PÄRAND (kolmas yalimik vaimulikke vaatlasS) TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T. E. Rahvatantsijate Rühm) 15.— Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5® Hanno Kcmipus — KUSTUMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE •! H-— Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— Herbert Mlchelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9*— ESTONIAN OFFICUL GUIDE 5.— Patil Laan — MÕTTELEND — püte Ja peegddcsJ S Eduard Krants — LUMELIITXASED (iQiiIetnskostB) .1 3 August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.— nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (looletosIcogB) V •' Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM • 4— Ants Vomm — VARJUD (Imdetiis^oga) a— Seime Efcbausn — AJATAR (InuletuskopE) 4.— Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50 Ants Vomm — RISTSÕNAD H 2.25 Ants Vomm — RISTSÕNAD III 225 Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2.25 Ants Vomm — MINU HING (lauletuskop) 20.— Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 5.— Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80 Urve Karuks— KODAKONDUR (iBuletusisogi) 6.— Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (Uraletüskogo) ' 1.50 Hannes Oja — TUNNEITE PURDEL Omdetttskogu) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.— Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST U.2Q VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME VANAVAARA? * 5.— V. Veedam — LURICH AM)EERIKAS 8.— VARRAKU JUTULEHT — hSUssügis 1981 S»- RAAMATUID LASTELE; KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.— ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkoiAealistele lastele värvitrtikis) 4.— ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat eellrooliealistele lastele värvitrdids) 5.— EESTI KEELE HARJUTUSTBK I 3.— PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50 ..35 .70 .50 .70 $1.— $1.— .35 r - .50 $1.00 .50 .85 .38 .50 .50 .50 .50 • .40 .30 io M .30 •30 30 .30 .30 •.30., .40 .40 .40 M .30 .30 •50 .50 .50 .70 .50 .40 .40 M .50 niiHiiniinHiiiiiiitiiiHiiiiiiiiiHiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiHiiuiim ÜDAMEYALLUTAJÄD Nüüd aga tundsin, kuis punas-tusin vihast, et ta seda nime just nüüd noormehe juuresolekul tarvitas. Kuid näis, et noormees polnud kuulnudki seda, sest ta laskis valla terve valangu tänustõnu tädile. Lõpetas selle valangu öeldes: „Üks neist poistest on Masters, kapten Masters. Vanasti töötasime ühes pangas, kuid ta oli alati hingelt sõdur. Väga kena inimene, tore poiss! Teine aga, tark, oli varemini kooliõpetaja. Olen kindel, et ta teile meeldib, proua Verdeley. Ta sugulasist on alati keegi olnud vaimulik. Ta nimi on Gurtis." . Ja pöördudes õdede poole, ütles neile kähku: „Nüüd te siis näete öma sihnaga raamatutarka." Kui ma poleks kloostrielanik, siis päris- ootaksin seda aega. Kõik ootavad seda päeva. Uusim päevasündmus on laupäevaõhtune õhtusöök, milliseks osutub töo noormees Gurtls ja mida'neile kõigile süüa anda. Nancy teeb oma magustoidu. Evelyn hoolitseb „jookide" eest. da muidugi ei võiks ju- Jookide all tuleb, mõe kalja ja morssi, muud loota siin majas. Siis nad üllatasid mind päriselt, kui tulid ja rääkisid päris kenasti minuga, et kas ma ei teeks seks õhtuks sidrunikreemi, milles ma nii meister olen.. „Ma ei taha midagi teha," vastasin neile, sest mul tuli meelde, et luupainaja seda armastab ja järsku ta mõtleb, et olen kreemi teinud tema meeleheaks. „Ära ole loll, tuulepea. Küll sa teed ikkagi, eks?" ütles Evelyn, võttis mind õlgadest ja raputas; Vaatas mulle siis silma, ja ütles päris vana armsa häälega: „Ära jonni, vana purikas." „ M a ei jonni midagi," vastasin, kuid kuulshi ise kuidas hääl sulas. .„Ma arvasin, et olen- nüüd kloost^ ris trahviks, et ma polnud kena üldleramiku vastu." Kaisutasin siis teda ja Nancyt , . . riid oli möödas ja laupäevaks teen seda õnnistatud kreemi. Ega see aga veel ei tähenda, et loobun vihkamast luupainajat! Ega ei või lubata, et too punajuukseline väike leitnant muutuks kõigi kolme tütarlapse peahuviks. Ma mõtlen, et — See on ootamatu tore idee. Arvan, et loon endale eraldi hoopis uue,huvi..: Kas te pole veel lõhkenud uudishimust saada teada seda uut huvi? Võib-olla arvate, et hakkan sõbrutsema mõnega noormeestest, kes tulevad siia laupäeval? Ah ei. See on midagi hoopis kavalamat. (Olen ju alati olnud veidi iseäralik, isegi väikese kohneteistaastase plikana juba.) Nüüd aga — uus huvi on järgmine. Tulin sellele mõttele täna hommikul kohvilauas.' Arutati elavalt ajalehe viimast lehekülge. Nagu teate, leidub seal alati kuulutusi nagu „Üksildane ohvitser" otsib endale mõnd „heatujulist isikut", kes temaga astuks kirj avahetusse. Evelyn arvas, et tänapäeval leidub veel vaevalt sõjaväelast, kellele mitte kahe käega ei kirjutata kas või verstapikkusi kirju. „Näe, siin on aga üks, kes teatab, et ainuke, kesi talle kirjutab, on ema," ütles Evelyn, võttes uuesti ajalehe kätte. ^ „Selle poisiga on tõesti midagi korrast ära," ütles meie.vihatud külalinej tõstes endale kuhjaga lusikatäie apelsinimoosi, mis oli pea sama värvi kui ta vastikud juuksed. ,,Peab ütlema, et poiss, kel pole tüdrukuid, kes talle kkjutak-sid, see polegi kellegi mees. See - näitab, et mingipärast teda ei säl- Uta." „Ma ei saa aru, et siin saaks olla juttu salluriisest," vastasin talle nii teravalt kui vaid sain teisi-poolt lauda. Tavaliselt ma üldse ei võta osa härra Lascalles'i jutuaja-misist, kuid vahel mul on päris hullumeelne soov öelda talle midagi vastu, ja täna see oli ka nii. Nii siis jätkasin:„See võib ka tähendada, et noormees on lihtsalt tagasihoidlik. Mõned noormehed on seda ju meiegi päevü veel, eks ole? Ja tütarlapsed väga lollilt eelistavad mehi, kes tahavad võita nende poolehoidu sellega, et. ütlevad neile komplimente ja kogu. aeg vadistavad neile lollusi." „Ei, see on juba liig, preili Tuule — preili Eliisabet, see on tõesti liig,"' ütles too väike vastik härra'" Lascelles, naeratades oma suurt koolipoisinaeru, mis mulle nii närvidele käib. Nägin aga ka, et ta väga hästi aru sai, et tahtsin teda haavata, sest ta punastus jälle kord viimse juuksetutini. Nancy ja Evelyn aga vaatasid mulle etteheitvalt otsa, öeldes ,,aga tuulepea" Ja veel niisuguse tooniga^ et ma nüüd kiuste ei võinud hoolida luupainaja lollidest tunnetest. Ja sellepärast jätkasin siis rahulikult: „Ei mõista, miks need kuulutused peaksid kõik petlikud olema. Ma ei imestleks sugugi, kui mõni päris kena inimene nende hulgas oleks. Ja võiks ju ka mõni päris kena inimene neile vastata. Mul poleks midagi selle vastu khr-jutada „rõõmsaid" kurju mõnele vaesele ohvitserUe, kes —" Korraga tädi Viktooria pahvatas jutuajamise sekka nagu tavaliselt, sest ta ei kuulnud jii üldisest vestluses! mitte midagi. Jutt pöördus Belgia põgenikele. Seletuseks tuleb öelda, et Pori-. külas asub ka kaks perekonda Belgia põgenikke. Ja see | on seotud raskustega, mitte sellepärast, et elanikud poleks kenad nende vasr tu.. Ei; Proua Miles postkontorist^ kinkis neile viimse kui lapsepe-su hilbu, mis tal olemas oli. Ei, raskus' peitub neis endis, sest et nad hirmsasti isekeskis kaklevad. Ma arvan, meie teeksime sedasama, kui. oleksime nende seisukorras kodumaalt ja kodukülast aetud välja võõrale maale, kus kõik on vastik, alates võõra toitmisviisiga ja lõpetades sellega, et, pannakse sind leppima asjadega, mida kodus vaja ei olnud. Kuid fakt on see, et komiteel päris raske on neid rahuldada. Oli kuidas oli, aga see jutu pööre lõpetas vähemalt endise vestluse ajalehe kirjavahetustest." - See ei' tähendanud aga veel, et mina lakkasin sellele mõtlemast. Arutasin endamisi asja edasi. Ja siis mõtlesingi, miks mitte kirjuta^ da mõnele vaesele lambukesele, kes oli sunnitud otsima kirjavahetust kuulutuse kaudu? Evelynü ja Nancyl olid 'omad sõbrad, keda mina ei pooldanud. Miks ei võinud mul siis olla kedagi, kellest neü aimugi poleks?.Ega see ei puutunud asjasse, et ma polnud eluski näinud seda inimest. See muutis asja vaid huvitavamaks. Missugusele kuulutusele õige vastata? Nojah, nüüd on ajaleht kadunud. Nad kaovad alati siis, kui sul neid just vaja on. Kui neid kellelgi vaja pole, siis leidub neid vurnadekaupa mitu nädalat. Tänane leht on aga kadunud. Nü siis peab ootama järgmise numbri ihnumiseni ja siis ma tahan vaadata, kas leidub mõni eriliselt üksildane hing, kellega võiks vahetada mõningaid mõtteid. / (Hüjemini.) Hurraa! Käes! Leidsin just vastava kuulutuse, mida kogu aeg olen otsinud. Ta on esimene tänases kuulutuste reas. Nancy ega Evelyn pole pannud teda tähele. Ja väike vastik olend, kes arutaski seda küsimust eile, on sõitnud jõe-kooldele, kus ta: mehed ehitavad süda vaiadele. Ja olime temast lahti, või vähemalt mina, ühekski söögiajaks. Kuulutus aga on järgmine: „ Kas leiduks noort ja rõõmsat tütariast, Skes kirjutaks kord üksildasele ja sõpradeta ohvitserile, kes ei oska end teha meeldivaks inimeste juures? — aadres, kirjakast X. Y. Z." See läks otse südamesse. Kuju-telge, keegi ütleb lausa välja, et teda ei sallita ja ta ise ei oska leida sõpru. Kas see pole kolekena iseloom? Nii pateetiline, arg ja abipaluv. Milline vahe tema ja tolle vihatud häira Lascellesi- vahel, keda kõik sallivad (välja arvatud mina — aga mis ta sellest hoolib). Ta oskab end teha heaks k:iill koloneli küll iga viimase kui noorsõ-durigi silmis. j,Mitte armastatud!" Ma arvan, enamikule inimestest see ei meel^ diks. Kui tütarlapsed loevad säärast kuulutust, siis nad n]iõtlevad 'vist meie luupainaja moodi: „Pa-ras talle. Kui meest ei armastata, siis ori see tema enda süü." Mina aga tean, et see pole nii. (Järgneb)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 11, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-03-11 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820311 |
Description
Title | 1982-03-11-06 |
OCR text | s Lk. 6 VABA EESTLANE öeljapäeval, 11, märtsil 1982 — Thursday, March 11, 1982 Nr. 2© RISTSÕNA NR. 1094 Lembitu ammuküttide Nahkhiire salk koosseisus salga-juht Eerik Valter, abijnht Margus Kask ja skaut Erik Lõugas, auputab skautliku võistlus-ülesande kallal. Taamal ammukiittide riihma Juht Robert Ves^- mami ja Saare lipkonna juht Viktor Vessmami. Foto:-Vaba Eestlane liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiiiiniiiiiniiiiiiiiiiiii"^ RAAMATUID MÜÜGIL . . V A iA EESTLASE*' TALITUSES Hind Saate- Fõikreadj 1. PõÜutööriist, 4. Puuvili, 7. Koht, paik, 10. Naisenimi, 11. Teed lahti, 12. Sülg, 13. Saksa suurettevõte, 16. .. .^Darja Spordiuudiseid kodumoalf Tamsalu-Neeruti-Tamsalu suusamaratonist võttis osa üle 400 võistleja, peagu igalt poolt Eestist, väljaarvatud Pärnu ümbrus, kus samaaegset peeti oma maratonisuu-sävõistlus. Võitjaks tuli Viktor • Kolpakov Tamsalust ajaga 1.37,20, teisejis Olev Rohtla Rakverest ja kohnandaks Alar Arukask Otepäält. Naistest oli parim Aili. Po-pava Tamsalust, teine Helge Vase-mäe, kõhnas Riina Pärg. Juunioridest oli kiireim Kusti Medloo Tartust ja noortest Ulvar Pavlov Tamsalust. Tänavustel N. Liidu juunioride kergejõustiku sisevõistlustel Zapo-rozhjes saavutasid Eesti sportlased kaks esikohta. Sven Reintak võitis seitsmevõistluse N. Liidu sisevõist-luste rekordiga 5413 p. ja Eha Rünne kuulitõukes isikliku rekordiga 16.43. Heimar Lipp sai seits* ,mevõistluses 4888 punktiga kümnenda koha. Naiste kuuevõistlus-tel sai Ingrid Pulst, kelle tervis võistluspäeval ei ohiud hea 4516 punkti ja kuuenda koha. Tema parim tulemus ,oH 1.80 kõrgushüp- Otepääl peetud Eesti suusa-raeistrivõistlustel saavutas naiste 10 km distantsil esikoha Rutt Shmigun ajaga 34.50, teine P. II- 36.11, kolmas T. Meldre 36.13/ Meeste 30 km distantsil oli esimene Mati Albert ajaga 1.31,35, teine J. Bogdanov 1.33,30, kõhnas ja neljas U. Leist ja S. Nikitin 1.35,11. Juunioride 20 km distantsil oli esimene E. Tudeberg ajaga 1.05,25, teine A, Daniel 1.05,39, kolmas T. Surel 1.06,23. Lääne-Saksamaal toimusid tänavused jääpurjetamise maailma- ja Euroopa' meistrivõistlused. Maailmameistrivõistlused lõppesid ameeriklase Tim Woodhouse kaksikvõiduga, eestlasist oli parim Vaiko Vooremaa võites hõbemedali. Euroopa-meistrivõistlustel tuli esikosale eestlane Mati Kuülmann. Mitmed eestlased olid siiski veel esikümnes, kuna võistlevasse koondisesse' kuulusid peale nimetatute- veel Tüt Haagma, Künno Rootsis, Borlänges peetud rah-vusvahehsel ujumisvõistlusel võitis Ivar Stukolkin 25. m rajal 400 m vabalt ajaga 3.53,39 ning oli 1500 m kroolis 14.37,85-ga kolmas. Viimane aeg on Eesti rekord lühikesel rajal. • H( Otepääl peeti N. Liidu murdmaasuusatamise karikavõistlused. Naiste 5 km distantsil, kus oli 47 osavõtjat, oli esimene Raissa Sme-tanina 15.42,5; 13. kohale tuli eestlanna Rutt Shmigun 16.43,4, 40. kohale Krista Lepik 17.41,9. ^eiielcssed otsivad du universumist N. Lüdu raadio-astronoomid on aktüvselt otshiud väljaspoolt maailmast elumärke, mida uurijad tunnevad SETI nime all. Hiljuti toi- TUUS Tallinnas N. Liidu Teaduste Akadeemia ja mitme teise nõukogude organisatsiooni poolt käenda-tud rahvusvaheline. konverents selle üle arutlemiseks: kas võiks elu olla väljaspool Maakera. Konverentsist võttis osa 10 ameeriklast. Neist dr. Frank Drake, üks SETI pioneeridest, märkis et N. Liit on teinud tõsiseid pingutusi sel alal. Konverentsü kirjeldas N. Lüt üht impressiivset ja huvitavat programmi sellekohaste instrumentide konstrueerimisel N. Liidus. Sellega katsutakse luua ühendusi väljaspool maakera asuvate mõistuslike olenditega ja kuulata nende signaale. USA National Aeronautics and Space Administration'ü oli 1975-81 eelarves sellekohaseks uurimiseks 3,6 miljonit dollarit. Kuid USA kongress lõpetas selle programmi toetamise möödunud aastal. Dr. Drake kurdab, et jõudes üsna kaugele teatud uute huvitavate projektide ja unelmate jagamiseks ning siis need ,,väljaspoolt maakera olevad olevused pööravad ringi ja jalutavad vaikuses pimedusse", kuna puuduvad summad nendega kommunikatsiooni loomiseks. jõgi Aasias, 17. Sukapöid, 18. Täiendab pilti, 19; lühend trigonomeetrias, 20. Värv, 23. Sõna prantsuskeelsetel tänavasiltidel, 26. i Temal, 27. Looma häälitsus, 28. Noot, 29. Teritamisvahend, 31. Lehekülje osa, .33. Küsimus,- 34. Näo keskel, 35. Püssi osa, 36. Agronoom — lüh., 37. Kuulus soomlane, 40. Isiklik asesõna, 42. Tundetu, 43. Sirgjoones, 45. Tilk. 46. Inglise tiitel. 1. Kauplus, 2. Ontarios korraldatud eesti pidustused, 3. põlev gaas, 5. Ajanäitaja, 6. Metsanurga teos, 7. Türgi-tatari rahva liige, 8. Helmi Mäelo memuaar-teos, 9. Progress, 13. Killavoor, 14. Mehenimi, 15. Saar Soome lahes, 19. Omaaegne eesti meister jalgpallis (lühinimi), 21. Eesti maalikunstnik Rootsis, 22. Sama, mis 46 põiki, 24. Taimede palju-nehiisvahend, 30. Koorekompvek, 32. Eesti kroon — lüh., 33. Kindlus, 36. Muinas-kreeka jumalanna, 38. Ohver, 39. Küsimus, 41. Artikkel saksa keeles. . RISTSÕNA Nr. 1093 , LAHENDUS Põikread: 4. Elund, 7. Polka, 9. Dokis, 11. Nibu, 12. Loor, 13, Puna, 14. Halder, 16. Tasku, 17. Avon, 18. Maine, 20. Etem, 23. Takso. 26. _Alasti, 29. Silk, 30. Laia, 31. Pinu, 32. Viltu, 33. Inetu, 34. Sting. Püstread: 1. Blau, 2. Endla, 3. Bonus, 4. Ekbaum, 5. Dool, 6. Piret, 8. Link, 10. Koda, i3. Pasta, 14. Haiti; 15. Roosk, 19. Et-sing, 21. Ellis, 22. Maal,- 24, Aine, 25. Klutt, 27. Sits, 28. Tauts, 31. Pink. EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.—. ESTONIAN SCOUTING " 3.— Fred Limberg — ISAMAA EEST 18.— EDUARD RÜGA graafik ja iriaalija 10.— A. -Käbin — VAIM JA MULD 5.— Ivar Ivask — ELUKOGU l^.— L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD pübUteoloogilisS vaatlusi 7.50 Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— Evald Mänd AASTATE PÄRAND (kolmas yalimik vaimulikke vaatlasS) TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T. E. Rahvatantsijate Rühm) 15.— Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5® Hanno Kcmipus — KUSTUMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE •! H-— Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— Herbert Mlchelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9*— ESTONIAN OFFICUL GUIDE 5.— Patil Laan — MÕTTELEND — püte Ja peegddcsJ S Eduard Krants — LUMELIITXASED (iQiiIetnskostB) .1 3 August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.— nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (looletosIcogB) V •' Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM • 4— Ants Vomm — VARJUD (Imdetiis^oga) a— Seime Efcbausn — AJATAR (InuletuskopE) 4.— Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50 Ants Vomm — RISTSÕNAD H 2.25 Ants Vomm — RISTSÕNAD III 225 Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2.25 Ants Vomm — MINU HING (lauletuskop) 20.— Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 5.— Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80 Urve Karuks— KODAKONDUR (iBuletusisogi) 6.— Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (Uraletüskogo) ' 1.50 Hannes Oja — TUNNEITE PURDEL Omdetttskogu) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.— Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST U.2Q VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME VANAVAARA? * 5.— V. Veedam — LURICH AM)EERIKAS 8.— VARRAKU JUTULEHT — hSUssügis 1981 S»- RAAMATUID LASTELE; KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.— ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkoiAealistele lastele värvitrtikis) 4.— ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat eellrooliealistele lastele värvitrdids) 5.— EESTI KEELE HARJUTUSTBK I 3.— PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50 ..35 .70 .50 .70 $1.— $1.— .35 r - .50 $1.00 .50 .85 .38 .50 .50 .50 .50 • .40 .30 io M .30 •30 30 .30 .30 •.30., .40 .40 .40 M .30 .30 •50 .50 .50 .70 .50 .40 .40 M .50 niiHiiniinHiiiiiiitiiiHiiiiiiiiiHiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiHiiuiim ÜDAMEYALLUTAJÄD Nüüd aga tundsin, kuis punas-tusin vihast, et ta seda nime just nüüd noormehe juuresolekul tarvitas. Kuid näis, et noormees polnud kuulnudki seda, sest ta laskis valla terve valangu tänustõnu tädile. Lõpetas selle valangu öeldes: „Üks neist poistest on Masters, kapten Masters. Vanasti töötasime ühes pangas, kuid ta oli alati hingelt sõdur. Väga kena inimene, tore poiss! Teine aga, tark, oli varemini kooliõpetaja. Olen kindel, et ta teile meeldib, proua Verdeley. Ta sugulasist on alati keegi olnud vaimulik. Ta nimi on Gurtis." . Ja pöördudes õdede poole, ütles neile kähku: „Nüüd te siis näete öma sihnaga raamatutarka." Kui ma poleks kloostrielanik, siis päris- ootaksin seda aega. Kõik ootavad seda päeva. Uusim päevasündmus on laupäevaõhtune õhtusöök, milliseks osutub töo noormees Gurtls ja mida'neile kõigile süüa anda. Nancy teeb oma magustoidu. Evelyn hoolitseb „jookide" eest. da muidugi ei võiks ju- Jookide all tuleb, mõe kalja ja morssi, muud loota siin majas. Siis nad üllatasid mind päriselt, kui tulid ja rääkisid päris kenasti minuga, et kas ma ei teeks seks õhtuks sidrunikreemi, milles ma nii meister olen.. „Ma ei taha midagi teha," vastasin neile, sest mul tuli meelde, et luupainaja seda armastab ja järsku ta mõtleb, et olen kreemi teinud tema meeleheaks. „Ära ole loll, tuulepea. Küll sa teed ikkagi, eks?" ütles Evelyn, võttis mind õlgadest ja raputas; Vaatas mulle siis silma, ja ütles päris vana armsa häälega: „Ära jonni, vana purikas." „ M a ei jonni midagi," vastasin, kuid kuulshi ise kuidas hääl sulas. .„Ma arvasin, et olen- nüüd kloost^ ris trahviks, et ma polnud kena üldleramiku vastu." Kaisutasin siis teda ja Nancyt , . . riid oli möödas ja laupäevaks teen seda õnnistatud kreemi. Ega see aga veel ei tähenda, et loobun vihkamast luupainajat! Ega ei või lubata, et too punajuukseline väike leitnant muutuks kõigi kolme tütarlapse peahuviks. Ma mõtlen, et — See on ootamatu tore idee. Arvan, et loon endale eraldi hoopis uue,huvi..: Kas te pole veel lõhkenud uudishimust saada teada seda uut huvi? Võib-olla arvate, et hakkan sõbrutsema mõnega noormeestest, kes tulevad siia laupäeval? Ah ei. See on midagi hoopis kavalamat. (Olen ju alati olnud veidi iseäralik, isegi väikese kohneteistaastase plikana juba.) Nüüd aga — uus huvi on järgmine. Tulin sellele mõttele täna hommikul kohvilauas.' Arutati elavalt ajalehe viimast lehekülge. Nagu teate, leidub seal alati kuulutusi nagu „Üksildane ohvitser" otsib endale mõnd „heatujulist isikut", kes temaga astuks kirj avahetusse. Evelyn arvas, et tänapäeval leidub veel vaevalt sõjaväelast, kellele mitte kahe käega ei kirjutata kas või verstapikkusi kirju. „Näe, siin on aga üks, kes teatab, et ainuke, kesi talle kirjutab, on ema," ütles Evelyn, võttes uuesti ajalehe kätte. ^ „Selle poisiga on tõesti midagi korrast ära," ütles meie.vihatud külalinej tõstes endale kuhjaga lusikatäie apelsinimoosi, mis oli pea sama värvi kui ta vastikud juuksed. ,,Peab ütlema, et poiss, kel pole tüdrukuid, kes talle kkjutak-sid, see polegi kellegi mees. See - näitab, et mingipärast teda ei säl- Uta." „Ma ei saa aru, et siin saaks olla juttu salluriisest," vastasin talle nii teravalt kui vaid sain teisi-poolt lauda. Tavaliselt ma üldse ei võta osa härra Lascalles'i jutuaja-misist, kuid vahel mul on päris hullumeelne soov öelda talle midagi vastu, ja täna see oli ka nii. Nii siis jätkasin:„See võib ka tähendada, et noormees on lihtsalt tagasihoidlik. Mõned noormehed on seda ju meiegi päevü veel, eks ole? Ja tütarlapsed väga lollilt eelistavad mehi, kes tahavad võita nende poolehoidu sellega, et. ütlevad neile komplimente ja kogu. aeg vadistavad neile lollusi." „Ei, see on juba liig, preili Tuule — preili Eliisabet, see on tõesti liig,"' ütles too väike vastik härra'" Lascelles, naeratades oma suurt koolipoisinaeru, mis mulle nii närvidele käib. Nägin aga ka, et ta väga hästi aru sai, et tahtsin teda haavata, sest ta punastus jälle kord viimse juuksetutini. Nancy ja Evelyn aga vaatasid mulle etteheitvalt otsa, öeldes ,,aga tuulepea" Ja veel niisuguse tooniga^ et ma nüüd kiuste ei võinud hoolida luupainaja lollidest tunnetest. Ja sellepärast jätkasin siis rahulikult: „Ei mõista, miks need kuulutused peaksid kõik petlikud olema. Ma ei imestleks sugugi, kui mõni päris kena inimene nende hulgas oleks. Ja võiks ju ka mõni päris kena inimene neile vastata. Mul poleks midagi selle vastu khr-jutada „rõõmsaid" kurju mõnele vaesele ohvitserUe, kes —" Korraga tädi Viktooria pahvatas jutuajamise sekka nagu tavaliselt, sest ta ei kuulnud jii üldisest vestluses! mitte midagi. Jutt pöördus Belgia põgenikele. Seletuseks tuleb öelda, et Pori-. külas asub ka kaks perekonda Belgia põgenikke. Ja see | on seotud raskustega, mitte sellepärast, et elanikud poleks kenad nende vasr tu.. Ei; Proua Miles postkontorist^ kinkis neile viimse kui lapsepe-su hilbu, mis tal olemas oli. Ei, raskus' peitub neis endis, sest et nad hirmsasti isekeskis kaklevad. Ma arvan, meie teeksime sedasama, kui. oleksime nende seisukorras kodumaalt ja kodukülast aetud välja võõrale maale, kus kõik on vastik, alates võõra toitmisviisiga ja lõpetades sellega, et, pannakse sind leppima asjadega, mida kodus vaja ei olnud. Kuid fakt on see, et komiteel päris raske on neid rahuldada. Oli kuidas oli, aga see jutu pööre lõpetas vähemalt endise vestluse ajalehe kirjavahetustest." - See ei' tähendanud aga veel, et mina lakkasin sellele mõtlemast. Arutasin endamisi asja edasi. Ja siis mõtlesingi, miks mitte kirjuta^ da mõnele vaesele lambukesele, kes oli sunnitud otsima kirjavahetust kuulutuse kaudu? Evelynü ja Nancyl olid 'omad sõbrad, keda mina ei pooldanud. Miks ei võinud mul siis olla kedagi, kellest neü aimugi poleks?.Ega see ei puutunud asjasse, et ma polnud eluski näinud seda inimest. See muutis asja vaid huvitavamaks. Missugusele kuulutusele õige vastata? Nojah, nüüd on ajaleht kadunud. Nad kaovad alati siis, kui sul neid just vaja on. Kui neid kellelgi vaja pole, siis leidub neid vurnadekaupa mitu nädalat. Tänane leht on aga kadunud. Nü siis peab ootama järgmise numbri ihnumiseni ja siis ma tahan vaadata, kas leidub mõni eriliselt üksildane hing, kellega võiks vahetada mõningaid mõtteid. / (Hüjemini.) Hurraa! Käes! Leidsin just vastava kuulutuse, mida kogu aeg olen otsinud. Ta on esimene tänases kuulutuste reas. Nancy ega Evelyn pole pannud teda tähele. Ja väike vastik olend, kes arutaski seda küsimust eile, on sõitnud jõe-kooldele, kus ta: mehed ehitavad süda vaiadele. Ja olime temast lahti, või vähemalt mina, ühekski söögiajaks. Kuulutus aga on järgmine: „ Kas leiduks noort ja rõõmsat tütariast, Skes kirjutaks kord üksildasele ja sõpradeta ohvitserile, kes ei oska end teha meeldivaks inimeste juures? — aadres, kirjakast X. Y. Z." See läks otse südamesse. Kuju-telge, keegi ütleb lausa välja, et teda ei sallita ja ta ise ei oska leida sõpru. Kas see pole kolekena iseloom? Nii pateetiline, arg ja abipaluv. Milline vahe tema ja tolle vihatud häira Lascellesi- vahel, keda kõik sallivad (välja arvatud mina — aga mis ta sellest hoolib). Ta oskab end teha heaks k:iill koloneli küll iga viimase kui noorsõ-durigi silmis. j,Mitte armastatud!" Ma arvan, enamikule inimestest see ei meel^ diks. Kui tütarlapsed loevad säärast kuulutust, siis nad n]iõtlevad 'vist meie luupainaja moodi: „Pa-ras talle. Kui meest ei armastata, siis ori see tema enda süü." Mina aga tean, et see pole nii. (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-03-11-06