1985-12-17-03 |
Previous | 3 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\ •
i I i I ^ <
Nr. 94 VABA EESTLANE., teisipäeval,,, 17. detsembrii 1985
Kommentaar
lnimSiguste p&m
Möödunud I teisipäeval tähistati
maailmas ÜRO poolt kunagi organiseeritud
inimõiguste päeva aastapäeva.
10. detsembril 1948. aastal
proklameeriti ÜRO poolt uil-versaahie
inimõiguste deklaratsioon,
millega liikmesriigid tun-nustasiÜ
sõna-, mõtte- ja usuvabadust,
aga ka vabadust kartusest,
"^hirmust ja kitsikusest.
Nüüdsel inimõiguste deklaratsiooni
37. aastapäeval korratakse
neid mõtteid ja tehakse nägu nagu
kõik liikmesriigid tõesti täidaksid
^ allkirjaga kmnitatud lubadust. Kanadas
peaminister Brian Mulroney
valitsuse ja kanada rahva nimel
kinnitas meie usku neisse kõrgeis-se
ideaalidesse ja täiendas seda
lubadusega, et sama deklaratsiofi^
ni hakatakse rakendama võitluseks
rassismi ja rassilise diskriminatsiooni
vastu, mis maailmas on
kestnud juba teist aastakümmet.
Me teame aga kuidas Inimõiguste
deklaratsioonist kinni peetakse
M. Liidus, kus allasurutud ja okupeeritud
riikides eksitakse iga
punkti vastur kus puuduvad põhilised
vabadused eneseväljendamiseks,
usuliseks ja rahvuslikuks tegevuseks.
Inimõigused m ammu
ohiud märtrina ristipuul, kuigi
del mööda hiilitakse kui rü^i sise-asjust,
|!Bida teistel pole õigust
puutuda. Südametunnistusevangid
paigutatakse karistuslaagrite asemel
vaimuhaiglaisse.
Enamikus maailmas näibki jätkuvat
deklaratsiooni aastapäeval
tähistamisest, ÜRO sini-vaige lipu
sel päeval riigilipu kõrvaSe asetamisest
ja^ tundmisest, et seUega
ongi k o ^ asi lahendatud. SündmtDS
rää'^ib kontinuiteedist.
Kanada peaminister Mulroney
oma inimõiguste päeva läkituses
märkis Kanada olukorda, kus
Inimõiguste printsüibid leiavad
täielikku rakendamist, kus igaüks
„teeb faktiliselt seda, millest ta
Jutlustab". Kanada valitsus tahab
veelgi otsida võimalusi inimõiguste
Kanada Osavõtt inimõiguste universaalsest
deklaratsioonist märkis
Kanada otsust anda oma panus
maa°
Sellele
des andis^ Helsingi konverentsi
lõpuakt lootusekiire, et see toiob
rahvad kf^kku inimõiguste protsessi
uuendamiseks. Ka sellele andsid
osavõtvad rügid allkirjaga oma
lubaduse. Aga ka sellejuures on
järgnevad aastad olnud suureks
pettumuseks neil raudeesriide taga
oUJaile, kelleni lootuse kiir jõudils
enne, kui nad vab^laisse võivaimis-hai^
laisse pai^tati, s®st nad uskvi-sid
oma kõrgemate võimude antud
lubadusi
Kaks päeva - varem korraldas
Balti Naiste Nõukogu Torontos
protestidemonstratsiooni Toronto
raekoia esisel, nõudes Mimõi^uste
deklaratsioonile toetudes, et N. Liit
vabastaks Balti riikide dissidendid»
pannes erilise rõhu kaheaastase
Kaisa Randpere|le, keda nimetatakse
noorimaks poliitvangiks N.
Liidns, mis eriti ilmekalt toob esile
selle tooruse, millega N. Liidu või-iiüurde
mineku.
SündwiLsel lasti laMi im mmU
õhupalli, igas balti dissitentide fotod
ja aadress soovitns<
jõulutervitus saata.
Sündmusele elas kaasa
mest. õnneks osutas kanada meedia
sellele siiski tähelepanu, nii et
sündmus ka ajalehtede veergudele
pääses. Sellejuures ?ääb süski vastamata
küsimuseks, miks see
sündmus ei jõudnud enne eelteatena
eesti ajalel^tedele, kes teadnuks
inimesi sellest informeerida, mille-arv
""^—
VABA £EST][JINE
Minister of State forMulticultiiralism
1t is a pleasure to wish happy
holidays for everyone in this
special season of rejoicing.
This is a time when human nature
appears at its best: when families
celebrate together, and we renew oid
friendships. . . when we count our
many blessings and, in doing šo, try
to share our bounty with those less
fortunate.
pecial thanks and best wishes to
'everyone working with us
to advance multiculturalism.
Through multiculturalism we are all
encouraged to maintain our heritage
culture and tp help ensure that
everyone, regardless of origin, has an
equal opportunity in our great
country.
'or all Canadiaiis, l wish a föstive
season of peace, joy and
happiness.
Yours sincerely,
VÄUAANMA: O/Ü Vaba Eestläoe, 1955 Ledie St l>oa MUte,
Oot MSB 2M3
IBOEVTOIMETAJA: Hanaea Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe. Olev Tröw
TELEFONID: toimetue 444-4823, talitus (tellimiaed, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISHINNAD Kanadas: aastas $57.—. poolaastas S32.r-ja
veerandaastas $17.—
TELUMSmNNAD väUaspool KAnad
aastas $42.— ja veerandaastas $22.—'
I klassi posti ja lennuposti Mnnadtellimiskupongil, lk. 3
$1.- Üksiknumbri hind 70 (S.
KUULUTUSTTE fflNNAD:
te toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.-™
F R E i ESTONIAN
FublishedbyFree Estonian Publlsher Ltd
1955 Leslie St Don Müls, Ont M3B 2M3
nxKlustal
LEMBIT SOOTS'i
i»ORTREEDE NÄITUS
EESTUSEP -
EDUARD TUBINA FONDI TOETAMISEKS
Nlitnse aval} Neeme I M laupäeval^ 28. defts. kell 3 pX
Muusikalises osas:
Neeme JSrvi,^ MaairilmJäiTl/I^
Näitufi on avatud ainult 28. Ja 29. detsembril 1985 kella 11—7
^ ^^^^^^^ 1^
ÜSA'gca
MOSKVA (MeMer) ~ Mihhaü Gorbsitsiiov, ühes
omsi äsjases televisioonis edasi antud kõnes^ kntsBis ÜSA-d
äles dustama kaubavahelt N. LMngz. ^šmifäenM- ^^^^ ^^^^ ^^^^
fmhthkm maateas ei toh. i^oremda saara«!id rä- , ^ , 3 , ^ , , ^„ ^ j , . Puhkekodu idee seeme kttl-
Avati läti
9iiiii soodustavaid tegureid nagu kaubavahetus ja majandus-^
•tehnoloogilised sidemed/^ ütles N. Liidu Juhi
USA on.!3-ndal k oM N . Liidu 1981. aastal
vati kuuekümnendate aastate liesk(d^^ novembril, pä» ^
irast 7-aastast plaanitsemist, loendamatuid koosolekuid ja
Gorbatshov omaJcõnes väitis, et kaubavahetuse partnerite' seas, kel- |(||p|t(|l[ I^Qg^^^ aktsiooue, avati ametlikult ^^KristUS
USA poolt püstitatud takistused on leks on Soome, Austria, Belgia^^^U^^^ . - - , j OJC^ H» t
poliitilise ja mitte majandusliku Mis puutub USA kaubandusUkesie D » » " puhkekodu, S6-toalme hoone, UUS mahu-iseloomuga.
Samuti liindas ta USA partnerei
tõrksust kõrgtehnoloogia eksportee- seas 16-ndai kohal. USA ja N . Lii- . ^ „ . ^, . . . , , , , . •
rimisel väites, et on naeruväärne du vahelist kaubavahetust vähen- "^''^^^ DarzsS tolgitune Kris- rahvuskaaslaste te^^^
mõelda nagu oleks N . Liidu sõja- dati tunduvalt pärast N . Liidu sise- ^^d, on 4,5 miljoni dollariline datakse läti keeles ja toit on lata»
line tugevus olenev USA tehnoloo- nemist Afganistani 1979. a. ja sõ- ^oime^^^^^^^ . , ^ ,
giast. jaseisukorra jõustumist Poolas ^f^^^»» Woodbndge'is. Janis Lusis, FalJud lätlased kõnelevad Iwi
,;Kristus Darzs" sihtkapitah presi- saksa ja uiglise keelt, ent huvi»
dent ütleb, et puhkekodu, mõeldud taval kombel unustavad paljud
läti seenioridele, on ainus selline vanemas eas võõrkeeled ja eelis»
maailmas. Kanadas ou umbes tavad kõneleda ainidt l&tl keeleSc
20.000 lätlast, neist 12.000 Suur- Side oma kaasmaaiastega ori selles ^
Toronto piirkonnas. Umbes 4000 eas väga oluline,^^ rõhutud
Toropto lätlast on üle 65 aastat meeleolu ja depressiooni," ütleb
vana.;... Lusis.;-V'; ^ y
Vajadusest taolise kodu järele „Kristus Darzs" Sihtkapital asu-oldi
kõneldud aastaid, ent mõtted tati 1979. aastal, kui läti aukonsul
ei mMutünud tegelikkuseks enne dr. Edward Upenieks'1 kaks pat-kui
omandati sobiv krunt — pärast sienti, Laimons ja Viima Kinstl^^^
oUa on BVL juba informeeritud, hakkasid asjad kiiresti arenema, tahtsid annetada oma Woodbrid-et
pärast rasket lahingut oli või- eelkõige aga annetused, ge'i krundist maad läti^^ ü
malik Euroopa parlamendi eelarve mUlest paljud olid kõrgemad kui tarbeks. Kinstlersid olid tulnud Ka-esimesel
lugemisel, mis võeti Vas- $5.000 T - suuremaid annetusi on nädasse Saksamaa kaudu 1949.
, . J , * . tw novembri keskel klausel, kus on Jobatud veel tulevikus. aastal. , . , ,
teha nende võimaluste piiris, mis ^^^^^^^^ tagasihoidlik summs^ ^Kristus Darzs" puhkekodu pea- Projekti läbiviimiseks tehti kesk-tal
on, koike Balti rahvaste abista- ^^^^^ ^^^^^ finantseerimiseks Eu- eesmärgiks on luua kodust õhk- valitsuse toetusega 4,5 miljoni dol-
" roopas, nimetades seda kenaks konda eakamatele läti rahvusikaas- Jariline laen Ganada Housing and
sammuks edasi Otto von Habsburg lastele, ütleb 39-aastane Lusis, kes Mortgage Corporation'! kaudu,
nuks, lisab, et otseselt öeldes ta kuni vii- ise on sündinud Rootsis ja tuli Ka- Märkimisväärne toetus tuleb ka
uroopa par
i kooiideli
Balti Vabadusliidu president Av®
oma me-sai
vastuseks tänuklrjsi Otto von
Mabsburgilt, milles öeldakse, ei ta
kinnitab nagu varem, et ta tahab
Ontario valitsuselt, kaasa arva»
tud« 50 puhkekodu elaniku ülalpidamise
kulud, kellest 20 vaja<>
vad ulatuslikumat hoolitsust.
Inimõigused on Mi eišesestmõis- mase momendini oli olnud üsna nadasse 4-aastasena. Puhkekodu on
tetavad sün maal, et nende eest pessimistlik küsimuse edukale la- kavandatud inimestele, kes veeda-pole
vaja seista ega neid nõuda, hendamlsele. Kuid saadi küllaWa- vad enamuse ajast siseruumides.
Meil on võimalus siin aga nõuda ne enamus, kuna kaks kolleegi dr. Hoones on suur, kahe korruse kõr-
Snimõigust neUe inimestele, kes Heinrich Äigner ja dr, Ingö Fried- gune- esik, läbipaistva katuse ja
ehavad maades, kus põhUisl vaba- rich tulid eelarvepunktt läblvümi- suure siseaiaga. Neli suurt ühisruu- Lisaks eelnevale toetab läti ühis-iusi
piiratakse või otse ära võetak- sele abiks. Suhteliselt väike surn- mi on elanike kasutada suurepära- kond ettevõtet umbes 400.000-nde
še. See tindb et me kasutaksime mä oleks esimene ja täielik tunnus- se vaatega lähedastele metsadele^ollariga ja edaspidised kapitali ko-rohkema
osavõtuga sellelaädisitus Balti rahvastele, et nad on osa Elanikke õhutatakse kasvatama jä- gumise aktsioonid on kavas, et toe<-
protestidemonstratsioone, teades et Euroopast ja et Euroopa parla- neseid ja tegelema aiandusega puh- tada neid puhkekodu elanikke, kel-pole.
mendil on kohustus nende vasto, kekodu suurel krundil. lel on raskusi kuumaksude tasumi-von
ÖBi • oma sega.- .. / ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 17, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851217 |
Description
| Title | 1985-12-17-03 |
| OCR text | \ • i I i I ^ < Nr. 94 VABA EESTLANE., teisipäeval,,, 17. detsembrii 1985 Kommentaar lnimSiguste p&m Möödunud I teisipäeval tähistati maailmas ÜRO poolt kunagi organiseeritud inimõiguste päeva aastapäeva. 10. detsembril 1948. aastal proklameeriti ÜRO poolt uil-versaahie inimõiguste deklaratsioon, millega liikmesriigid tun-nustasiÜ sõna-, mõtte- ja usuvabadust, aga ka vabadust kartusest, "^hirmust ja kitsikusest. Nüüdsel inimõiguste deklaratsiooni 37. aastapäeval korratakse neid mõtteid ja tehakse nägu nagu kõik liikmesriigid tõesti täidaksid ^ allkirjaga kmnitatud lubadust. Kanadas peaminister Brian Mulroney valitsuse ja kanada rahva nimel kinnitas meie usku neisse kõrgeis-se ideaalidesse ja täiendas seda lubadusega, et sama deklaratsiofi^ ni hakatakse rakendama võitluseks rassismi ja rassilise diskriminatsiooni vastu, mis maailmas on kestnud juba teist aastakümmet. Me teame aga kuidas Inimõiguste deklaratsioonist kinni peetakse M. Liidus, kus allasurutud ja okupeeritud riikides eksitakse iga punkti vastur kus puuduvad põhilised vabadused eneseväljendamiseks, usuliseks ja rahvuslikuks tegevuseks. Inimõigused m ammu ohiud märtrina ristipuul, kuigi del mööda hiilitakse kui rü^i sise-asjust, |!Bida teistel pole õigust puutuda. Südametunnistusevangid paigutatakse karistuslaagrite asemel vaimuhaiglaisse. Enamikus maailmas näibki jätkuvat deklaratsiooni aastapäeval tähistamisest, ÜRO sini-vaige lipu sel päeval riigilipu kõrvaSe asetamisest ja^ tundmisest, et seUega ongi k o ^ asi lahendatud. SündmtDS rää'^ib kontinuiteedist. Kanada peaminister Mulroney oma inimõiguste päeva läkituses märkis Kanada olukorda, kus Inimõiguste printsüibid leiavad täielikku rakendamist, kus igaüks „teeb faktiliselt seda, millest ta Jutlustab". Kanada valitsus tahab veelgi otsida võimalusi inimõiguste Kanada Osavõtt inimõiguste universaalsest deklaratsioonist märkis Kanada otsust anda oma panus maa° Sellele des andis^ Helsingi konverentsi lõpuakt lootusekiire, et see toiob rahvad kf^kku inimõiguste protsessi uuendamiseks. Ka sellele andsid osavõtvad rügid allkirjaga oma lubaduse. Aga ka sellejuures on järgnevad aastad olnud suureks pettumuseks neil raudeesriide taga oUJaile, kelleni lootuse kiir jõudils enne, kui nad vab^laisse võivaimis-hai^ laisse pai^tati, s®st nad uskvi-sid oma kõrgemate võimude antud lubadusi Kaks päeva - varem korraldas Balti Naiste Nõukogu Torontos protestidemonstratsiooni Toronto raekoia esisel, nõudes Mimõi^uste deklaratsioonile toetudes, et N. Liit vabastaks Balti riikide dissidendid» pannes erilise rõhu kaheaastase Kaisa Randpere|le, keda nimetatakse noorimaks poliitvangiks N. Liidns, mis eriti ilmekalt toob esile selle tooruse, millega N. Liidu või-iiüurde mineku. SündwiLsel lasti laMi im mmU õhupalli, igas balti dissitentide fotod ja aadress soovitns< jõulutervitus saata. Sündmusele elas kaasa mest. õnneks osutas kanada meedia sellele siiski tähelepanu, nii et sündmus ka ajalehtede veergudele pääses. Sellejuures ?ääb süski vastamata küsimuseks, miks see sündmus ei jõudnud enne eelteatena eesti ajalel^tedele, kes teadnuks inimesi sellest informeerida, mille-arv ""^— VABA £EST][JINE Minister of State forMulticultiiralism 1t is a pleasure to wish happy holidays for everyone in this special season of rejoicing. This is a time when human nature appears at its best: when families celebrate together, and we renew oid friendships. . . when we count our many blessings and, in doing šo, try to share our bounty with those less fortunate. pecial thanks and best wishes to 'everyone working with us to advance multiculturalism. Through multiculturalism we are all encouraged to maintain our heritage culture and tp help ensure that everyone, regardless of origin, has an equal opportunity in our great country. 'or all Canadiaiis, l wish a föstive season of peace, joy and happiness. Yours sincerely, VÄUAANMA: O/Ü Vaba Eestläoe, 1955 Ledie St l>oa MUte, Oot MSB 2M3 IBOEVTOIMETAJA: Hanaea Oja TOIMETAJA: Olaf Kopvillem TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe. Olev Tröw TELEFONID: toimetue 444-4823, talitus (tellimiaed, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELUMISHINNAD Kanadas: aastas $57.—. poolaastas S32.r-ja veerandaastas $17.— TELUMSmNNAD väUaspool KAnad aastas $42.— ja veerandaastas $22.—' I klassi posti ja lennuposti Mnnadtellimiskupongil, lk. 3 $1.- Üksiknumbri hind 70 (S. KUULUTUSTTE fflNNAD: te toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.-™ F R E i ESTONIAN FublishedbyFree Estonian Publlsher Ltd 1955 Leslie St Don Müls, Ont M3B 2M3 nxKlustal LEMBIT SOOTS'i i»ORTREEDE NÄITUS EESTUSEP - EDUARD TUBINA FONDI TOETAMISEKS Nlitnse aval} Neeme I M laupäeval^ 28. defts. kell 3 pX Muusikalises osas: Neeme JSrvi,^ MaairilmJäiTl/I^ Näitufi on avatud ainult 28. Ja 29. detsembril 1985 kella 11—7 ^ ^^^^^^^ 1^ ÜSA'gca MOSKVA (MeMer) ~ Mihhaü Gorbsitsiiov, ühes omsi äsjases televisioonis edasi antud kõnes^ kntsBis ÜSA-d äles dustama kaubavahelt N. LMngz. ^šmifäenM- ^^^^ ^^^^ ^^^^ fmhthkm maateas ei toh. i^oremda saara«!id rä- , ^ , 3 , ^ , , ^„ ^ j , . Puhkekodu idee seeme kttl- Avati läti 9iiiii soodustavaid tegureid nagu kaubavahetus ja majandus-^ •tehnoloogilised sidemed/^ ütles N. Liidu Juhi USA on.!3-ndal k oM N . Liidu 1981. aastal vati kuuekümnendate aastate liesk(d^^ novembril, pä» ^ irast 7-aastast plaanitsemist, loendamatuid koosolekuid ja Gorbatshov omaJcõnes väitis, et kaubavahetuse partnerite' seas, kel- |(||p|t(|l[ I^Qg^^^ aktsiooue, avati ametlikult ^^KristUS USA poolt püstitatud takistused on leks on Soome, Austria, Belgia^^^U^^^ . - - , j OJC^ H» t poliitilise ja mitte majandusliku Mis puutub USA kaubandusUkesie D » » " puhkekodu, S6-toalme hoone, UUS mahu-iseloomuga. Samuti liindas ta USA partnerei tõrksust kõrgtehnoloogia eksportee- seas 16-ndai kohal. USA ja N . Lii- . ^ „ . ^, . . . , , , , . • rimisel väites, et on naeruväärne du vahelist kaubavahetust vähen- "^''^^^ DarzsS tolgitune Kris- rahvuskaaslaste te^^^ mõelda nagu oleks N . Liidu sõja- dati tunduvalt pärast N . Liidu sise- ^^d, on 4,5 miljoni dollariline datakse läti keeles ja toit on lata» line tugevus olenev USA tehnoloo- nemist Afganistani 1979. a. ja sõ- ^oime^^^^^^^ . , ^ , giast. jaseisukorra jõustumist Poolas ^f^^^»» Woodbndge'is. Janis Lusis, FalJud lätlased kõnelevad Iwi ,;Kristus Darzs" sihtkapitah presi- saksa ja uiglise keelt, ent huvi» dent ütleb, et puhkekodu, mõeldud taval kombel unustavad paljud läti seenioridele, on ainus selline vanemas eas võõrkeeled ja eelis» maailmas. Kanadas ou umbes tavad kõneleda ainidt l&tl keeleSc 20.000 lätlast, neist 12.000 Suur- Side oma kaasmaaiastega ori selles ^ Toronto piirkonnas. Umbes 4000 eas väga oluline,^^ rõhutud Toropto lätlast on üle 65 aastat meeleolu ja depressiooni," ütleb vana.;... Lusis.;-V'; ^ y Vajadusest taolise kodu järele „Kristus Darzs" Sihtkapital asu-oldi kõneldud aastaid, ent mõtted tati 1979. aastal, kui läti aukonsul ei mMutünud tegelikkuseks enne dr. Edward Upenieks'1 kaks pat-kui omandati sobiv krunt — pärast sienti, Laimons ja Viima Kinstl^^^ oUa on BVL juba informeeritud, hakkasid asjad kiiresti arenema, tahtsid annetada oma Woodbrid-et pärast rasket lahingut oli või- eelkõige aga annetused, ge'i krundist maad läti^^ ü malik Euroopa parlamendi eelarve mUlest paljud olid kõrgemad kui tarbeks. Kinstlersid olid tulnud Ka-esimesel lugemisel, mis võeti Vas- $5.000 T - suuremaid annetusi on nädasse Saksamaa kaudu 1949. , . J , * . tw novembri keskel klausel, kus on Jobatud veel tulevikus. aastal. , . , , teha nende võimaluste piiris, mis ^^^^^^^^ tagasihoidlik summs^ ^Kristus Darzs" puhkekodu pea- Projekti läbiviimiseks tehti kesk-tal on, koike Balti rahvaste abista- ^^^^^ ^^^^^ finantseerimiseks Eu- eesmärgiks on luua kodust õhk- valitsuse toetusega 4,5 miljoni dol- " roopas, nimetades seda kenaks konda eakamatele läti rahvusikaas- Jariline laen Ganada Housing and sammuks edasi Otto von Habsburg lastele, ütleb 39-aastane Lusis, kes Mortgage Corporation'! kaudu, nuks, lisab, et otseselt öeldes ta kuni vii- ise on sündinud Rootsis ja tuli Ka- Märkimisväärne toetus tuleb ka uroopa par i kooiideli Balti Vabadusliidu president Av® oma me-sai vastuseks tänuklrjsi Otto von Mabsburgilt, milles öeldakse, ei ta kinnitab nagu varem, et ta tahab Ontario valitsuselt, kaasa arva» tud« 50 puhkekodu elaniku ülalpidamise kulud, kellest 20 vaja<> vad ulatuslikumat hoolitsust. Inimõigused on Mi eišesestmõis- mase momendini oli olnud üsna nadasse 4-aastasena. Puhkekodu on tetavad sün maal, et nende eest pessimistlik küsimuse edukale la- kavandatud inimestele, kes veeda-pole vaja seista ega neid nõuda, hendamlsele. Kuid saadi küllaWa- vad enamuse ajast siseruumides. Meil on võimalus siin aga nõuda ne enamus, kuna kaks kolleegi dr. Hoones on suur, kahe korruse kõr- Snimõigust neUe inimestele, kes Heinrich Äigner ja dr, Ingö Fried- gune- esik, läbipaistva katuse ja ehavad maades, kus põhUisl vaba- rich tulid eelarvepunktt läblvümi- suure siseaiaga. Neli suurt ühisruu- Lisaks eelnevale toetab läti ühis-iusi piiratakse või otse ära võetak- sele abiks. Suhteliselt väike surn- mi on elanike kasutada suurepära- kond ettevõtet umbes 400.000-nde še. See tindb et me kasutaksime mä oleks esimene ja täielik tunnus- se vaatega lähedastele metsadele^ollariga ja edaspidised kapitali ko-rohkema osavõtuga sellelaädisitus Balti rahvastele, et nad on osa Elanikke õhutatakse kasvatama jä- gumise aktsioonid on kavas, et toe<- protestidemonstratsioone, teades et Euroopast ja et Euroopa parla- neseid ja tegelema aiandusega puh- tada neid puhkekodu elanikke, kel-pole. mendil on kohustus nende vasto, kekodu suurel krundil. lel on raskusi kuumaksude tasumi-von ÖBi • oma sega.- .. / , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-17-03
