1985-12-17-04 |
Previous | 4 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l i l i . . ' A .1,
VABA EESTLANE teisipäeval, 17. detsembril 1985. ^ecemier 17,1985 Nr 94
ara jpfwmwTtfiqiiJii'
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
21, 'Js 22. dets.
dr. i t iPahapil, » 921-77T7
25. ja 26. dets.
dr, A. Mebame. tel. 461-6383
28. ja 29. detSol
dr. H.
31. dets. ja 1. jaam.
dr. T. Maimets, tel.
Linas Koieiis-^^^^
|»residendi abiliseks
Leedu noormees Linas ISoje8is,
kes on töötanud president Ronald
Reagani assistendina välissuhete
asjus Valges Maja^ (Office of Public
Liasion) kõrgendati president
Reagani eriliseks abiliseks välispok
lutika alal (Special assistant to
President Reagan in Foreign Af-fairs).
Linas Koje^ on sündinud
Santa Monicas Kaliforniais leedu-lastest
aktivistide perekonnas ning
võtnud republikaanide paiiei tegevusest
osa juba noorena. Linas Ko-jelise
eriala iilikoolisUGLAW
verisity of GaÜfomia Los Angeles)
oli poliitilised teadused. Tema isal
Jüozas Kojelisel on filosoofia-kraad
Vilniuse ülikoolist ning ta on
leedu keskorganisatsiooni Lithua^
nian American Community abiesimees
ning kaastööline paljudele
Balti ujumisvõistlused toimusid peamiselt Mai Kre^^^^^
võistlusi auhindade ja
yai Kreem enisretseb hy^i puudiiifiise pärasf yjüM^^
Hiljutistel Balti ujumisvõistlustel oli peakorraldajaks
kem, oli selle organiseerijaks, ujujate leidjaks ja kokktikuts^^
hingeks* Kuid mitte ainult seekord,
Linas Eojelis on töötanud enne
Valget Maja Fentagonis Washingtonis.
Npor, sõbralik ning energlli-ne
noormees ei ole kunagi unustanud
oma juuri ja nii on tema kaudu
Valge Maja uksed olnud järj
tihedamalt avatud baltlastele.
12. detsembril peetud Wintario
loterii loosimisel langes peavõit
uni eesti ujumise väsimatuks eestvedajaks
Mai Kreem ütleb, et ta enese
$200.000 püetile nr. B273403, $100" ujumishuvi on pärit Tartust, kus
000 võitsid —^€370727, 0975831, ta oli saksa okupatsiooni ajal tegev
B537669, $10.000 — 671586, 341452, ujumisõpetajana. Ta täiendas end
SIOOO —^8297, $100 — 9359, $50 se- Saksamaal spordikoolis, kus peale
gijärjekorras numbrid — 246847, sõda alustati ujumisega nii saksa
110 — 739, tasuta püetiraamatu — ühiskonnas kui ka pagulaslaagreis.
52 ja nädala müstüise preemiavõi- Kuid Torontos algas see tegevus
du - Ford Mustang — 275853.
ei
Soovitakse osta
KAHELE
Mt Fleasant või mÕMl teSsd
Mistul. .
' Helistada 481-7921
(õige tel. nimb@F)
eriti suurelt, kui Jõekäärule loodi
eesti laste suvekodu ja Mai Kreem
kutsuti ujumisinstruktoriks. Ta üt-leh,
et just Jõekäärule andis ta
oma parima seitsmeteistkümne"
suve jooksul.
Viiekümnendate aastate keskpaiku
oli Torontos elav sportlik tege-
, vus. 1955. aastal Shadow Lake juures
peetud suvepäevade ajal oli kav
vas üle järve ujumine ja vetel-päästmise
demonstratsioon.
1957. a. algas Jõekäärul laste ergutamine
ja ujumise õpetamine^
mis andis häid tulemusi.
Sändmysfe kafendtr
1960. a. asutati Eesti Ujumisklu-bi
Spordiselts v,KaleviV juurde^
korraldati ujumisvõistlusi skauti-de-
gaidide osavõtul, käidi USA linnades
võistlemas, kogu tegevus
läks pidevalt ülesmäge. Kuid 1973.
a. hakkas kulminatsioonist allami-iJr
Laupäeval, 28. ja pühapäeval, nek. Skautiikud noored jäid eema»
29. destembril Tartu College'is le. Jõekäärul kestis tugev treening
Umbit Sootsis portreede näitus edasi, võisteldi ja noortele korral-
Eestlased - I".
Kobe peale uude ametisse
mist kutsuti Balti Vabadusliidu esimees
Avo Piirisild erilisele kõhtu-
- miseie president Reaganiga i Valge
M kabinetiniurai. Järgmisel
päeval oli president ReaganükcA-viiel
aastal olnud enam Jõekäärul kusaamine kiriku esindajatega,
ega teädlikkuivõrd ujumine on seal nende seas kaks leedu vaimulikku,
programmis. Siinjuures võib meenutada, et Baid
V u 1 ^ > , 1 A vitjadusUit ja eriti Avo Piirisild
Juba^ ^ Jasteaiaealised lapsed ^ ^ ^ ^ ^ ülemaaiiselt üles eestlasi
peaksid koik ujuma õppima, tava- kirjutama kirju Valgesse Majja,
soovitades Linas Kojetist oma eelmisele
kohale.
, : - - - - V . P . ' . -
liselt alatakse 7—8-aastaselt. Koolides
antakse sellele vähe tähtsust,
keskkoolides jälle rohkem, kuid see
pole nii tugev kui klubides. Aga
viimastes on liikmemaks väga kai- ; . / ' \ . . / .
lis,alateši$3Ö0-ga aastas. Võibolla ^ .
kõrge hinna tõttu panevad vähesed |(^||^ci€l dlllicir ICII^Q^^
vanemad oma lapsi ujuma. Selle- .
juures on huvitav, et enamus prae- ^ ^ ^ ^ ^^ärtus USA
gustest^ noortest iijujai^ suhtes on viimastel nädalase^
abieludest.^Kuidas näeks Mai^^jp.^^^^^^ j^^^^^^^j^^^^^
Kre|m^ et suudetakse olukord la- ^^^lüütikud amvad. et nad poleks
hendada-. ta leiab suskimonetise shokeeritud ^ui see langeks
optimismivarjundiga, , 70-le eendile. Senine madaluse rekord
on 71.07 ceiiti ; (möödunud
märtsis). Kardetakse et odavam
dollar võiks tõsta panga protsendi-
Toronto Park and Recreation juu- määra ja inflatsiooni,
res on selleks tasuta võimalused,
ka skautlik noorus peaks sportliku
tegevuse oma programmi võtma
nagu see varem oli.
et eesti vanemad
panema ujuma.
USA^Iädi
liitlased taki^
Kesk-ldö röhM
LONDON - USA välisminister
Meü on süski ergutavaid eeskujusid
olemas — Cindy õunpuu on
hea ujuja, kes on saavutanud Jaapanis
ujutud tulemustega rahvus- George Shultz ütles, et Washingto-vahelise
tähelepanu. Meü on ka ni Laäne-Euroopa Uitlased takis-võistlusujujaina
tule- olemas instruktorid, kes oleksid tavad^r
dati Punase Risti järkude katseid Wstele,mülega tähelepanu ärata- võimelised õpetama; kuid näib na- na nad parandavad oma suhteid
^TeisinäevaS n fieft. M 7 õhtnl Ka pärast suvekodus olemist käi- ^id. Viimasena on seüest kooüst gupold^^
E e S l S \ ^ * E e S M ^ ^ ^ di Parks ja Recreation ujulas lau- tulnud Kia Puhm, kes ka ahistas spordi vastu, kuna sama^d^^^ PLO diskvalifil^eermi
SS^Sh^hJ päevahommikuti ujumas. ujumisega Jõekäärul. on ka^ ^^^^t^^^^^^
aasia vasmvoiu-oau. p^^^g^ jc^unig ^^^^^ võistlusi Kreem ütieb; et ta tunneb kahju, ÜIIO resolutsiooni ega nõustu Iis-
Haripunktil toimusid pidevalt korraldada. Eesti võisüused on et üldse eestiastesporditegevus önraeli eksisteerimisega. USA üitlas-
BaUivõistiused; tuldi Lakewoodist hoopis ära jäänud, äsjastel Balti praegu madal^ see on vaid hmgit- ta takistus seisvat selles, et nad
mindi sinna võist- võisto^
last, kõik Ühendriikidest. ^ enam mõtet teha, pole enam lapsi ^^^a^^
Teadciqiii»®
Sieirfyiiicicilcisttk
Harjumaa Koondis ootab teid 19.
jaanuaril 198S. a. perekondlikule
koosVrbimisele.
külla, teinekord
gevus, ujujate arv jäi vähemaks,
tekkisid ujumisklubide ujujad
juurde.
Vanemad ei vii
ujumistundidesse.
enam
Ka nendel on ujumise harrasta-^^^^"^^^
samane eestlastele. g^aastane Lily Luik, kes on Etobi-
Ujumise hiügeaeg oli 1955-1975/ coke'i ujumisklubi luge, äratas tä-
76. Ka 1980. a. oli veel tugevaid hekpan Balti võistlus-ujujaid,
pärast pole enam^^^^^^^^ tel, nagu kä mitmed teised,
tulnud. Sakutlikud organisatsioonid
ei taha, oma noori
üidu mereväe
ülem üyendoti
^inge Simbcabwe \u
L-Acifrllsci vahel
hüüdlause oli: igaüks peab ujuma!
HARARE — Lõuna-Aafrika väe- Pealelõunati ujuti 2 tundi igal päe-osad
on kogunenud Simbabwe püri vai ja kaheksas suvekodünädal oli
lähedale, aga peaminister Robert spordmädal, kus peeti võistlusi
Mugabe ütles, et nad on valmis ujumises ja kergejõustikus, tenni-
Mai Kreem läheb mälestusis tagasi
Jõekääru tegevuse juurde, kus gevuseks.
sada last õppisid suvega ujuma. Küsides Mai lö-eemilt, mida (u-pooled
andsid Punase Risti katsed, ^^^s teha, et madalseisust üle sjia-
' ta,::,-;::-:;;:
MOSKVA - Admiral Sergei
noorelt ^ ^ ^ ^ » ^ ^^"^^
eesti emalt, selle eest," et ta sel- viimased 29 aastat asendati
lise entusiasmiga on «est! Baoori ühe oma abiga, teatas kaitsemi-viinud.
nisteeriumi esindaja. 75-aastani^
öoršhkov määrati sellele kohale
üüeb ta siiski, et kuigi ^^^^^^^^^^
©H; Jõekäänü peaks ©Jim^^ vastutav N. Laevastiku
smremat tähelepanu osutama oleks palju paj^m; Oleks iUesebitamisel endisest ranniku-ja
5-6-aastastele võistinsiidtimist W o^ k w « U 8 t globaalse ulatusega
• " " ^^^se®rimise oma peale, võinift^^^^^^^^
igaks invasiooniks, armee olevat ses j a muul alal. Huvi ujumise on saada juhatust, ujulaid võist- ftdminl Vladimir Chemavin oli
hästi teadis oma ülesannetest ja vastu kestis ka talvel, peeti võist- sest kanada kooüdes oa ujumine lustekš ja'kämbaujiia seeriä^^^iS
onjuba ema paremate võimaluste lusi, kus osavõtjate arv oli eriti vaid sportiüc tegevus eesmä^^^^^^
piirides teiBud ettevalmistusi mm- sumr. Siis andis Jõekääru aluse kõi- et igaüks natuke ujuda oskaks. Ta parim spordiala Mi füüšüiselt kui MlSl * S sioom
8K'
r I
4vi
mk ^ ^ ^ ^
-ii-»
•f.
' T '«ii
28. ja 29. detsembril toimub Tartu
lasedl". Näituse avajaks on ^nt
Maarika ja poeg Kristjan, nendega k(
Eduard Tubina heliplaadistamise toj
bina portree ja kunstnik Lembit Soöfe
Kunstinäitus eestlaste
Myiistnfk Lembit Sootsvest^
Kunstnik Lembit Soots ön Torj
duliste abstraktsete maalide kaudu,
leriis ja tema neoekspressionistUke
ripäevadeL Mõned abstraktsed tööd
See abstraktne ekspressionism neoekspi
ongi olnud tema väljaspoole suuna- portreeri
tud loojakäekirjaks. Selletõttu on on ta te
üllatav kuulda, et veel käesoleva portreed
kuu ja aasta viimasel nädalalõpul peamisel
toimub tema iseseisev kunstinäitus aegamöö
Portreed I", seeria Toronto eest- olevaist t
lastest. 50-60
Küsides tema viimase aja kunsti- jaoks ja
lise tegevuse üle, seletab ta, et ta suurde s
on uute ekspressionisüike maalide- HuvP-ga
töötanud mitu aastat ja galerii-näitus
ootab järjekorda,
. kuna ta maalid on väga suure-mõõdulised,
põrandast laeni,
mispärast on vaja eriü avarate ading^
niumidega galeriid. ^ '
Kuid ta töötab samalaadüiste töö-dega
edasi, see on nagu seeria dcs-^S^^j^
pressionisüikus abstraktsuses. Va- ^ .
mis on neist mitukümmend akrüül-maali.
, , nmalt 1
Sellise loominguhulga ees tuleb "
küsimus, kas ta elatubki praegu ^
kunstist. Selgub, et ta on poole aja-ga
õpetaja Totenhamis, Ont. õpe-tades
noortele tööoskusi ja eluta^^ ~
kusi. See on päevakool, kus ta töö- ^Km^^^
tab kolm päeva nädalas õpetades
noortele tööoskust ja teadmisi, mis
noortel on vajalikud tööprotsessis
ja töökohale pääsemiseks, kes ise
tööturul hakkama ei saa. See on
Kanada keskvalitsuse programm,
kus aidatakse noori kaasa, aga nad
peavad õppima, mis töö on ja kuidas
seda tehakse. ,
Lembit Soots õpetab seal töös-tusõmblemist.
Tehakse puldanni-dest
telke, masinakatteid jm. selle-res
01
kellestl
väljaaf
Näitu
1
Eesti
oma 31
peakod
osa 14^
dest masinaKatieiG K^OSOI
taolist, t a oli leidnud sdlekohase
tööpakkumise ajalehekuulutustest.^^^^p^^
Kuid õpetada tuleb ka matemaa- ^
tikat jm., mis igapäevases eli* järjel
tööle minekul on vajalik. luvem
Kool aitab õpilasi kä selles kaasa, päran
et muretseb neile töökohad. tehtud
Kuidas selle kõrvale spbib maa- Endel
Hmine, selgitab ta, et seda teeb üle- gevus^
jE vabal ajal. Td
ill-limias, 480 Kir^ St^ V^^^
ateljee, mil on kõrged semad ja tel kd
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 17, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851217 |
Description
| Title | 1985-12-17-04 |
| OCR text | l i l i . . ' A .1, VABA EESTLANE teisipäeval, 17. detsembril 1985. ^ecemier 17,1985 Nr 94 ara jpfwmwTtfiqiiJii' VALVEARST NÄDALALÕPUL 21, 'Js 22. dets. dr. i t iPahapil, » 921-77T7 25. ja 26. dets. dr, A. Mebame. tel. 461-6383 28. ja 29. detSol dr. H. 31. dets. ja 1. jaam. dr. T. Maimets, tel. Linas Koieiis-^^^^ |»residendi abiliseks Leedu noormees Linas ISoje8is, kes on töötanud president Ronald Reagani assistendina välissuhete asjus Valges Maja^ (Office of Public Liasion) kõrgendati president Reagani eriliseks abiliseks välispok lutika alal (Special assistant to President Reagan in Foreign Af-fairs). Linas Koje^ on sündinud Santa Monicas Kaliforniais leedu-lastest aktivistide perekonnas ning võtnud republikaanide paiiei tegevusest osa juba noorena. Linas Ko-jelise eriala iilikoolisUGLAW verisity of GaÜfomia Los Angeles) oli poliitilised teadused. Tema isal Jüozas Kojelisel on filosoofia-kraad Vilniuse ülikoolist ning ta on leedu keskorganisatsiooni Lithua^ nian American Community abiesimees ning kaastööline paljudele Balti ujumisvõistlused toimusid peamiselt Mai Kre^^^^^ võistlusi auhindade ja yai Kreem enisretseb hy^i puudiiifiise pärasf yjüM^^ Hiljutistel Balti ujumisvõistlustel oli peakorraldajaks kem, oli selle organiseerijaks, ujujate leidjaks ja kokktikuts^^ hingeks* Kuid mitte ainult seekord, Linas Eojelis on töötanud enne Valget Maja Fentagonis Washingtonis. Npor, sõbralik ning energlli-ne noormees ei ole kunagi unustanud oma juuri ja nii on tema kaudu Valge Maja uksed olnud järj tihedamalt avatud baltlastele. 12. detsembril peetud Wintario loterii loosimisel langes peavõit uni eesti ujumise väsimatuks eestvedajaks Mai Kreem ütleb, et ta enese $200.000 püetile nr. B273403, $100" ujumishuvi on pärit Tartust, kus 000 võitsid —^€370727, 0975831, ta oli saksa okupatsiooni ajal tegev B537669, $10.000 — 671586, 341452, ujumisõpetajana. Ta täiendas end SIOOO —^8297, $100 — 9359, $50 se- Saksamaal spordikoolis, kus peale gijärjekorras numbrid — 246847, sõda alustati ujumisega nii saksa 110 — 739, tasuta püetiraamatu — ühiskonnas kui ka pagulaslaagreis. 52 ja nädala müstüise preemiavõi- Kuid Torontos algas see tegevus du - Ford Mustang — 275853. ei Soovitakse osta KAHELE Mt Fleasant või mÕMl teSsd Mistul. . ' Helistada 481-7921 (õige tel. nimb@F) eriti suurelt, kui Jõekäärule loodi eesti laste suvekodu ja Mai Kreem kutsuti ujumisinstruktoriks. Ta üt-leh, et just Jõekäärule andis ta oma parima seitsmeteistkümne" suve jooksul. Viiekümnendate aastate keskpaiku oli Torontos elav sportlik tege- , vus. 1955. aastal Shadow Lake juures peetud suvepäevade ajal oli kav vas üle järve ujumine ja vetel-päästmise demonstratsioon. 1957. a. algas Jõekäärul laste ergutamine ja ujumise õpetamine^ mis andis häid tulemusi. Sändmysfe kafendtr 1960. a. asutati Eesti Ujumisklu-bi Spordiselts v,KaleviV juurde^ korraldati ujumisvõistlusi skauti-de- gaidide osavõtul, käidi USA linnades võistlemas, kogu tegevus läks pidevalt ülesmäge. Kuid 1973. a. hakkas kulminatsioonist allami-iJr Laupäeval, 28. ja pühapäeval, nek. Skautiikud noored jäid eema» 29. destembril Tartu College'is le. Jõekäärul kestis tugev treening Umbit Sootsis portreede näitus edasi, võisteldi ja noortele korral- Eestlased - I". Kobe peale uude ametisse mist kutsuti Balti Vabadusliidu esimees Avo Piirisild erilisele kõhtu- - miseie president Reaganiga i Valge M kabinetiniurai. Järgmisel päeval oli president ReaganükcA-viiel aastal olnud enam Jõekäärul kusaamine kiriku esindajatega, ega teädlikkuivõrd ujumine on seal nende seas kaks leedu vaimulikku, programmis. Siinjuures võib meenutada, et Baid V u 1 ^ > , 1 A vitjadusUit ja eriti Avo Piirisild Juba^ ^ Jasteaiaealised lapsed ^ ^ ^ ^ ^ ülemaaiiselt üles eestlasi peaksid koik ujuma õppima, tava- kirjutama kirju Valgesse Majja, soovitades Linas Kojetist oma eelmisele kohale. , : - - - - V . P . ' . - liselt alatakse 7—8-aastaselt. Koolides antakse sellele vähe tähtsust, keskkoolides jälle rohkem, kuid see pole nii tugev kui klubides. Aga viimastes on liikmemaks väga kai- ; . / ' \ . . / . lis,alateši$3Ö0-ga aastas. Võibolla ^ . kõrge hinna tõttu panevad vähesed |(^||^ci€l dlllicir ICII^Q^^ vanemad oma lapsi ujuma. Selle- . juures on huvitav, et enamus prae- ^ ^ ^ ^ ^^ärtus USA gustest^ noortest iijujai^ suhtes on viimastel nädalase^ abieludest.^Kuidas näeks Mai^^jp.^^^^^^ j^^^^^^^j^^^^^ Kre|m^ et suudetakse olukord la- ^^^lüütikud amvad. et nad poleks hendada-. ta leiab suskimonetise shokeeritud ^ui see langeks optimismivarjundiga, , 70-le eendile. Senine madaluse rekord on 71.07 ceiiti ; (möödunud märtsis). Kardetakse et odavam dollar võiks tõsta panga protsendi- Toronto Park and Recreation juu- määra ja inflatsiooni, res on selleks tasuta võimalused, ka skautlik noorus peaks sportliku tegevuse oma programmi võtma nagu see varem oli. et eesti vanemad panema ujuma. USA^Iädi liitlased taki^ Kesk-ldö röhM LONDON - USA välisminister Meü on süski ergutavaid eeskujusid olemas — Cindy õunpuu on hea ujuja, kes on saavutanud Jaapanis ujutud tulemustega rahvus- George Shultz ütles, et Washingto-vahelise tähelepanu. Meü on ka ni Laäne-Euroopa Uitlased takis-võistlusujujaina tule- olemas instruktorid, kes oleksid tavad^r dati Punase Risti järkude katseid Wstele,mülega tähelepanu ärata- võimelised õpetama; kuid näib na- na nad parandavad oma suhteid ^TeisinäevaS n fieft. M 7 õhtnl Ka pärast suvekodus olemist käi- ^id. Viimasena on seüest kooüst gupold^^ E e S l S \ ^ * E e S M ^ ^ ^ di Parks ja Recreation ujulas lau- tulnud Kia Puhm, kes ka ahistas spordi vastu, kuna sama^d^^^ PLO diskvalifil^eermi SS^Sh^hJ päevahommikuti ujumas. ujumisega Jõekäärul. on ka^ ^^^^t^^^^^^ aasia vasmvoiu-oau. p^^^g^ jc^unig ^^^^^ võistlusi Kreem ütieb; et ta tunneb kahju, ÜIIO resolutsiooni ega nõustu Iis- Haripunktil toimusid pidevalt korraldada. Eesti võisüused on et üldse eestiastesporditegevus önraeli eksisteerimisega. USA üitlas- BaUivõistiused; tuldi Lakewoodist hoopis ära jäänud, äsjastel Balti praegu madal^ see on vaid hmgit- ta takistus seisvat selles, et nad mindi sinna võist- võisto^ last, kõik Ühendriikidest. ^ enam mõtet teha, pole enam lapsi ^^^a^^ Teadciqiii»® Sieirfyiiicicilcisttk Harjumaa Koondis ootab teid 19. jaanuaril 198S. a. perekondlikule koosVrbimisele. külla, teinekord gevus, ujujate arv jäi vähemaks, tekkisid ujumisklubide ujujad juurde. Vanemad ei vii ujumistundidesse. enam Ka nendel on ujumise harrasta-^^^^"^^^ samane eestlastele. g^aastane Lily Luik, kes on Etobi- Ujumise hiügeaeg oli 1955-1975/ coke'i ujumisklubi luge, äratas tä- 76. Ka 1980. a. oli veel tugevaid hekpan Balti võistlus-ujujaid, pärast pole enam^^^^^^^^ tel, nagu kä mitmed teised, tulnud. Sakutlikud organisatsioonid ei taha, oma noori üidu mereväe ülem üyendoti ^inge Simbcabwe \u L-Acifrllsci vahel hüüdlause oli: igaüks peab ujuma! HARARE — Lõuna-Aafrika väe- Pealelõunati ujuti 2 tundi igal päe-osad on kogunenud Simbabwe püri vai ja kaheksas suvekodünädal oli lähedale, aga peaminister Robert spordmädal, kus peeti võistlusi Mugabe ütles, et nad on valmis ujumises ja kergejõustikus, tenni- Mai Kreem läheb mälestusis tagasi Jõekääru tegevuse juurde, kus gevuseks. sada last õppisid suvega ujuma. Küsides Mai lö-eemilt, mida (u-pooled andsid Punase Risti katsed, ^^^s teha, et madalseisust üle sjia- ' ta,::,-;::-:;;: MOSKVA - Admiral Sergei noorelt ^ ^ ^ ^ » ^ ^^"^^ eesti emalt, selle eest," et ta sel- viimased 29 aastat asendati lise entusiasmiga on «est! Baoori ühe oma abiga, teatas kaitsemi-viinud. nisteeriumi esindaja. 75-aastani^ öoršhkov määrati sellele kohale üüeb ta siiski, et kuigi ^^^^^^^^^^ ©H; Jõekäänü peaks ©Jim^^ vastutav N. Laevastiku smremat tähelepanu osutama oleks palju paj^m; Oleks iUesebitamisel endisest ranniku-ja 5-6-aastastele võistinsiidtimist W o^ k w « U 8 t globaalse ulatusega • " " ^^^se®rimise oma peale, võinift^^^^^^^^ igaks invasiooniks, armee olevat ses j a muul alal. Huvi ujumise on saada juhatust, ujulaid võist- ftdminl Vladimir Chemavin oli hästi teadis oma ülesannetest ja vastu kestis ka talvel, peeti võist- sest kanada kooüdes oa ujumine lustekš ja'kämbaujiia seeriä^^^iS onjuba ema paremate võimaluste lusi, kus osavõtjate arv oli eriti vaid sportiüc tegevus eesmä^^^^^^ piirides teiBud ettevalmistusi mm- sumr. Siis andis Jõekääru aluse kõi- et igaüks natuke ujuda oskaks. Ta parim spordiala Mi füüšüiselt kui MlSl * S sioom 8K' r I 4vi mk ^ ^ ^ ^ -ii-» •f. ' T '«ii 28. ja 29. detsembril toimub Tartu lasedl". Näituse avajaks on ^nt Maarika ja poeg Kristjan, nendega k( Eduard Tubina heliplaadistamise toj bina portree ja kunstnik Lembit Soöfe Kunstinäitus eestlaste Myiistnfk Lembit Sootsvest^ Kunstnik Lembit Soots ön Torj duliste abstraktsete maalide kaudu, leriis ja tema neoekspressionistUke ripäevadeL Mõned abstraktsed tööd See abstraktne ekspressionism neoekspi ongi olnud tema väljaspoole suuna- portreeri tud loojakäekirjaks. Selletõttu on on ta te üllatav kuulda, et veel käesoleva portreed kuu ja aasta viimasel nädalalõpul peamisel toimub tema iseseisev kunstinäitus aegamöö Portreed I", seeria Toronto eest- olevaist t lastest. 50-60 Küsides tema viimase aja kunsti- jaoks ja lise tegevuse üle, seletab ta, et ta suurde s on uute ekspressionisüike maalide- HuvP-ga töötanud mitu aastat ja galerii-näitus ootab järjekorda, . kuna ta maalid on väga suure-mõõdulised, põrandast laeni, mispärast on vaja eriü avarate ading^ niumidega galeriid. ^ ' Kuid ta töötab samalaadüiste töö-dega edasi, see on nagu seeria dcs-^S^^j^ pressionisüikus abstraktsuses. Va- ^ . mis on neist mitukümmend akrüül-maali. , , nmalt 1 Sellise loominguhulga ees tuleb " küsimus, kas ta elatubki praegu ^ kunstist. Selgub, et ta on poole aja-ga õpetaja Totenhamis, Ont. õpe-tades noortele tööoskusi ja eluta^^ ~ kusi. See on päevakool, kus ta töö- ^Km^^^ tab kolm päeva nädalas õpetades noortele tööoskust ja teadmisi, mis noortel on vajalikud tööprotsessis ja töökohale pääsemiseks, kes ise tööturul hakkama ei saa. See on Kanada keskvalitsuse programm, kus aidatakse noori kaasa, aga nad peavad õppima, mis töö on ja kuidas seda tehakse. , Lembit Soots õpetab seal töös-tusõmblemist. Tehakse puldanni-dest telke, masinakatteid jm. selle-res 01 kellestl väljaaf Näitu 1 Eesti oma 31 peakod osa 14^ dest masinaKatieiG K^OSOI taolist, t a oli leidnud sdlekohase tööpakkumise ajalehekuulutustest.^^^^p^^ Kuid õpetada tuleb ka matemaa- ^ tikat jm., mis igapäevases eli* järjel tööle minekul on vajalik. luvem Kool aitab õpilasi kä selles kaasa, päran et muretseb neile töökohad. tehtud Kuidas selle kõrvale spbib maa- Endel Hmine, selgitab ta, et seda teeb üle- gevus^ jE vabal ajal. Td ill-limias, 480 Kir^ St^ V^^^ ateljee, mil on kõrged semad ja tel kd |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-17-04
