1987-07-02-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.6
10 •
valmis alanudl
hooajaks
odaviskaja TiisBa Lillak on
mööduniiBd talvel harjutaeud
5—6 tundi päevas j a tal olevat
nüüd tugevust 15—-20% rohkem
kui a^sta tagasi. Ka proovib ta
pikendada hoovõtudistantsi;
kõik varasemad visked on
tehtud lühema hoovõtuga. Ta
usub nüüd, et kui saab
selgeks ja kõik sujub kavakohaselt,
siis ta oda võib lennata
tõeliselt kaugele.
Lillaku isiklik rekord, mis
1983. aastal oli maailmarekord,
on 74.76. Nüüd on maailmarekord
77.44 Fatima WhitbreadM
nimel. Petra Felke heitis möödunud
aastal 75.40 j a Lillak on
veelgi kõigi aegade kolmas.
Tema möödunud aasta parim
vise oli 72.42. Oma 26-st
EESTMNE •neyapäeval,; 2.:^
Tshehhi naiskonda 78:61. See oli
Kanada naiskonnal esimene
suurem rahvüsvaheline võit 1982
saadik. Kanada naised on korvpallis
sellega praegu maailmas kolmandal
kohal.
Kaheksanda mehena jooksis
maailmas 200 meetrit alla 20
sekundi määrustele vastavates,
oludes 20-aastane ameeriklane
Floyd Heard. Mullu oli ta
20,12-ga maailma edetabeli juht,
nüüd Texases joostud 19,95 on
kõigi aegade 6. tulemus.
• • ©•
Saksa Liitvabariigi vasaraheite-rekordi
omanik Ghristoph Sahner
sai tänavu maailmas kolmandana
tulemuse üle 80 meetri (80.74).
Maa parim sprinter Christian
Haas võitis Granadas 100 m jooksu
ajaga 10,30.
meetris joosti maikuus Sevillas,
kus hispaanlane Gonzalez sai aja
7.42,93 ja iirlane 0'Mara
7.42,99. Kiireimad jooksjad 400
meetris sel kevadel Euroopas olid
maailmajao meistrid inglane
Black (45,46) ja lääne-sakslane
Schmid tõkkejooksus (48,85).
Kümnevõistluse
Nr. 49
1977
6 0 f . 9 « • *. n f r ^ ^ ' i
. t.««< •. • 47',92
1978 . . b . . . Sl t60
1979 • . . < 1 . . . S6i>36
19S0 . • • > 0 1 0 9 õ}t>02
1981 . . . . . . . . . . . 0 . . . 66)34
1982 1 • 1 a • . 0 . . . . . . . . . 72^40
1983 . . . . . . . . . . . . . . 74,76
I TW . . . . . . . .
1985 . 70,62
1986 . . . . . . . . . . 72^2
Olümpiamängude ja EM-võist-luste
pronksmedaliomanik kümnevõistluses
l ä ä n e - s a k s 1 an e
Siegfried Wentz saavutas Austrias
peetud võistlusel 8645 punktiga
kõrgeklassilise tulemuse.
Naiste odaviske maailmarekordiomanik
inglanna Fatima Whit-bread
viskas 25. mail kodumaal
75.62. Sellest on ainult tema
saavutanud rohkem — kahel korral
(77.44 ja 76.32)
(D
Brnos, Tshehhoslovakkias.rahvusvahelisel
turniiril naiste korvpallis
kaheksa maa osavõtul valmistas
suurüllatuse Kanada naiskond,
lüües finaalis favoriiti.
Maailma kõigi aegade parim
kümnevõistleja on kahtlemata
tõmmunahaline (ema inglane, isa
Aafrika neeger) inglane Daley
Thompson. Tema nimel on maailmarekord
8847 punktiga, ta on
tulnud maailmameistriks, kaks
korda olümpiavõitjaks ja Euroopa
meistriks.
Thompsoni erialadeks on võistluse
kaks esimest ala — 100 m ja
kaugushüpe, millega ta alati saavutab
kohe alguses kena edumaa.
Nende kahe ala kombinatsioonis
on ta parim atleet, kes kunagi on
eksisteerinud. Ta tippsaavutused
on 10,26 sek. ja 8.12 — tulemused,
milledega oleksid õnnelikud
ka nende alade spetsialistid.
Ja millised on tippmargid teistel
aladel, mis on saavutatud kümnevõistluse
sees. Siin nad on sooritamise
järjekorras: kuul — 19.15
Hiljuti loimuiriud Kanada Meastrivõistlustei Rütmilises Võimlemises
Vancouveris olid Kalev-Estienne võistkonnad edukad
(V.E. nr. 46). Kldil kaks seenioride võistkonna^^W^^
Tambre ja Liisa Bayko, . Foto: Kalev-Estienne
E. Hubacher, Shveits, 1969;
kõrgus - 2.27 R. Beilschmidt,
Lääne-Saksa, 1977; 400 m -
45M B. Toomey, USA, 1968;
110 m tõk. - 13,5 G. Drut,
Prantsm., 1976; ketas - 54,99 R.
Jankoy, Bulg., 1980; teivas—
5.60 P. Gollet. Prantsm, 1986;
oda — 77.44 Olander, Rootsi,
1986; 1500 m— 3.58,7 R. Baker,
USA, 1980.' Kui keegi saavutaks
need tulemused ühe võitluse sees,
tuleks punktide summa kaugelt
üle 9000, võimalikult iegti üle
mm.
Kjämnevõistluse ajaloos on
ainult üks kord juhtunud, et kuldmedal
i võitja olümpiamängudel
toob samas endale esikdha ka ühel
individuaalalal. 1924. aastal
Pariisis ameeriklane Osborn võitis
esmalt kuldmedali kõrgushüppes
ja selle järel ka kümnevõistluses.
Sellist asja maailm vaevalt enam
nähasaab.
Pariisis muide võitis pronksmedali
meie selleaegne kergejõustiku
kuningas A. Klumberg-
Kolmpere, kaotades hõbemedali
ameeriklase Nortõnile ainult
paarikümne punktiga. Hilisema,
muudetud punktifabeli alusel
oleks talle kuulunud teine koht ja
hõbemedal.
SKAUTLUSE
skaut
;on; vähe- mehi,: kes
pole kunagi kokku puutunud skaudiliikumisega.
Enamasti kõik on
kunagi astunud hunduks või
skaudiks, olnud seal teatud arvu
aastaid ja siis lahkunud. On aga ka
neid, kes skautluse on läbi teinud
8-aastasest hundust kun i
25-aästase vanerhskaüdini voi jää-riiid
juhina organisatsiooni juurde
pikemaks või koguni eluajaks. Ka
|ahkünuist on paljud südanies
selle liikumise poolel J a kin-nigivad
uhkusega juhtlauset
,±ord skaut --alati skaut
Väga üksikuid ei ole skautlus
kunagi ,,puudutanud'; jä^^^^v^^
mitmesugustel põlgustel ; E ^
siaalne iseloom; mõned erilised
huvialady mis neelavad kogu vaba
aja; võimaluse puudumine
asulas ei olnud skautlust või
vaneniate hoiak. Ön nimelt neidki
inimesi, kes^ e i poolda
skaudiliikumist ja hoiavad oma
lajpsi teadlikult sellest eeniale.
Ligikaudselt arvestatakse, e
skautlusest on möödunud 80 aasta
in-Šelle
lühikese eeljUtu kokkuvõte
on — ükski skautluses
osalenud inimene ei kahetse oma
osavõttu. Miljonid on skautluses
õppihud või kogenud mõndagi
kasulikku, mis ännäb mäletada
eluaeg. On kogun^ neid, kes
Siberi orjalaagrite vintsutusi
väidavad, et neile on hing sisse
jäänud ainult tänu poisipõlves läbi
tehtud skautlusele. Mitte-skaudid
omakorda ei tea kahetseda, millest
nad poisina ilma jäid.
Kolipekprdne juiabeliaasta • •.
Aasta 1987 on maailma j a eesti
skaudiliikumisele mitmekordne
juubeliaasta. Tänavu möödub 130
aastat liikumise algataja lord
n-Pöwelli (edasiselt
•suri
tsaari-Venemaa piirimaadesse
juba 4—5 aastat pärast asutamist.
Esimesi teateid skautlusest
Tallinnas on 1911. Dokumenteeritud
skautide asutamine toimus
Pärnus 1912. Selles ajast loetakse
Eesti skautluse v must. 25 —
50 — kuld, 75 — teemant —
siis ön Eesti
tänavu teemant-juubel.
sünnist.
Skaudiliikumise algatas BP
aastal 1907 ja see levines kiiresti
üle tsiviliseeritud maailma; Kogu
maailmas tähistatakse tänavu
skautluse 80. sünnipäeva.
Skautluse populaarsusest ja liiku-mis-
kiirusest annab kujuka pildi
või t see,, .et • skautkis.'. jõudis
Skautluse algataja
Oxfordi ülikooli anglikaani
usuteaduse professori perekonnas.
Professor Baden^Powell —
kaks korda lesestunud kahe lapse
isa-abiellus 45-aastaselt kolmandat
korda mereväe-ohvilser
Smythi 21 -aastase tütrega. Abielu
õnnistati lastega. Henrietta Grace.
Smyth sünnitas professorile veel
kümme last, kellest üles kasvasid
kuus — viis poega ja üks tütar,
•v BP öli^^^s^^^ professori
laste-tosinäs. Ta sündis 22. veebruaril
1857 ja sai nimeks Robert
StephensonCristi-isa George
Stephensoni järgi, kes oli esimese
veduri kavandaja) Smyth (ema
perekonnanimi) Baden-Pbwell - -
tüüpilise inglise nimetraditsiooni
kohaselt. Professor Baden-Powell
tegeles kogu vaba aja lastega ja
püüdis neid kasvatuslikult mõjutada.
Väike Robert^ S^
Smyth sai isa tähelepanu nautida
väga lühikest aega, professor suri
I, kui BP oli kolmene.
varane surm jät-
5 ea
•^1
mu
u
--jutu
'tis: • nooTeier-^^ 'la
kasvatamise rasket koorma, kuid
ta kasvatas nad kõik haritud inimesteks
. i Londonisse asunult elas
perekond Hyde Pargi juures ja
park oli lastele mängumaaks.
Baden-Powelli poisid ja üks tütar
mängisid looduses, harrastasid
joonistamist, tegid perekonnä-teatrit,
musitseerisid ja kasutasid
isast jäänud suurt ja tolle aja kohta
erakordselt head raamatukogu.
BP oli kõikides harrastustes väga
tubli ja koik tema raamatud on
99 ist (6
Briti koloniaal-imperium oli 19.
sajandi teisel poolel oma võimu
tipul ja vajas asumaade jaoks piiramatul
arvul administraatoreid ja
ohvitsere. See oli tol ajal endastmõistetav,
et iga rahvuslikult
mõtlev ja haritud noor inglane
valis selle tee. Ka „Stephi** ehk
, ,Stii' * nagu BP-d perekonnas
hüüti, läks sõjakooli ja sai
ratsaväe^ohvitseri väljaõppe.
Õiguse
us
Roman R Marley,Öigi
tõde. Autori kirjastus,
rontos 1987. 343 lk.
Sõjasuvel 1944 kommunisj
vägede eest toimunud põgene)
lood õn sündmüsterikkad. Mif
sugustel viisidel ja võimali
jäeti kodumaa^ kuna põgei
teadsid ees olevat uut ja kari
okupatsiooniaega sellele on)
kannatuste ja raskustega, mf
esimene nõukogude okupatsi(
-aeg oli andnud kogemusi,
põgenemislood on seni ainet I
nud ilukirjanduslikele teoste|
ajakirjanduses avaldatud arti]
ning mälestusile. Need looj
olnud lähedased, kuna igalül
midagi samasugust isiklikulj
elatud.
Põgenemise mitmeepalgj
lood andsid Roman F. Mai
idee jutte ühe raamatu ul|
koguda ja sellega neid eesti
ajaloole talletada. Oma k(j
materjalidele andis ta nim<
,,Õigus ja tõde", rõhutades]
^õgtxitwix^t^di mahajäetud
ja tõde ^tWt^X, miks tuli ko|
maha jätta. Avaldatud üles!
saabus rohkesti materjali ja
erikohtadest ning olukorj
vaadatuna, millega saadu<
mestik kattis suuremalt osai
1944. aasta põgenemised.
Küll on koostaja/toil
materjali üsnagi märgatav*
küpäraseks kohendanud,
koostaja käekirja on tunda
artiklis. Paratamata on tal
seda teha kordumiste kahai
seks, kuigi selle välti|
vaevalt on suudetud hoidu(
autor peab vajalikuks
sissejuhatusega olukorda ki
da, millele järgneb tl
võimaluse otsimine, leidmj
viimase teena Saksamaale
ne. Näib et olnuks ruumi sl
kui oleks omaette koostati
ROMAN H. MA]
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 2, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870702 |
Description
| Title | 1987-07-02-06 |
| OCR text | .6 10 • valmis alanudl hooajaks odaviskaja TiisBa Lillak on mööduniiBd talvel harjutaeud 5—6 tundi päevas j a tal olevat nüüd tugevust 15—-20% rohkem kui a^sta tagasi. Ka proovib ta pikendada hoovõtudistantsi; kõik varasemad visked on tehtud lühema hoovõtuga. Ta usub nüüd, et kui saab selgeks ja kõik sujub kavakohaselt, siis ta oda võib lennata tõeliselt kaugele. Lillaku isiklik rekord, mis 1983. aastal oli maailmarekord, on 74.76. Nüüd on maailmarekord 77.44 Fatima WhitbreadM nimel. Petra Felke heitis möödunud aastal 75.40 j a Lillak on veelgi kõigi aegade kolmas. Tema möödunud aasta parim vise oli 72.42. Oma 26-st EESTMNE •neyapäeval,; 2.:^ Tshehhi naiskonda 78:61. See oli Kanada naiskonnal esimene suurem rahvüsvaheline võit 1982 saadik. Kanada naised on korvpallis sellega praegu maailmas kolmandal kohal. Kaheksanda mehena jooksis maailmas 200 meetrit alla 20 sekundi määrustele vastavates, oludes 20-aastane ameeriklane Floyd Heard. Mullu oli ta 20,12-ga maailma edetabeli juht, nüüd Texases joostud 19,95 on kõigi aegade 6. tulemus. • • ©• Saksa Liitvabariigi vasaraheite-rekordi omanik Ghristoph Sahner sai tänavu maailmas kolmandana tulemuse üle 80 meetri (80.74). Maa parim sprinter Christian Haas võitis Granadas 100 m jooksu ajaga 10,30. meetris joosti maikuus Sevillas, kus hispaanlane Gonzalez sai aja 7.42,93 ja iirlane 0'Mara 7.42,99. Kiireimad jooksjad 400 meetris sel kevadel Euroopas olid maailmajao meistrid inglane Black (45,46) ja lääne-sakslane Schmid tõkkejooksus (48,85). Kümnevõistluse Nr. 49 1977 6 0 f . 9 « • *. n f r ^ ^ ' i . t.««< •. • 47',92 1978 . . b . . . Sl t60 1979 • . . < 1 . . . S6i>36 19S0 . • • > 0 1 0 9 õ}t>02 1981 . . . . . . . . . . . 0 . . . 66)34 1982 1 • 1 a • . 0 . . . . . . . . . 72^40 1983 . . . . . . . . . . . . . . 74,76 I TW . . . . . . . . 1985 . 70,62 1986 . . . . . . . . . . 72^2 Olümpiamängude ja EM-võist-luste pronksmedaliomanik kümnevõistluses l ä ä n e - s a k s 1 an e Siegfried Wentz saavutas Austrias peetud võistlusel 8645 punktiga kõrgeklassilise tulemuse. Naiste odaviske maailmarekordiomanik inglanna Fatima Whit-bread viskas 25. mail kodumaal 75.62. Sellest on ainult tema saavutanud rohkem — kahel korral (77.44 ja 76.32) (D Brnos, Tshehhoslovakkias.rahvusvahelisel turniiril naiste korvpallis kaheksa maa osavõtul valmistas suurüllatuse Kanada naiskond, lüües finaalis favoriiti. Maailma kõigi aegade parim kümnevõistleja on kahtlemata tõmmunahaline (ema inglane, isa Aafrika neeger) inglane Daley Thompson. Tema nimel on maailmarekord 8847 punktiga, ta on tulnud maailmameistriks, kaks korda olümpiavõitjaks ja Euroopa meistriks. Thompsoni erialadeks on võistluse kaks esimest ala — 100 m ja kaugushüpe, millega ta alati saavutab kohe alguses kena edumaa. Nende kahe ala kombinatsioonis on ta parim atleet, kes kunagi on eksisteerinud. Ta tippsaavutused on 10,26 sek. ja 8.12 — tulemused, milledega oleksid õnnelikud ka nende alade spetsialistid. Ja millised on tippmargid teistel aladel, mis on saavutatud kümnevõistluse sees. Siin nad on sooritamise järjekorras: kuul — 19.15 Hiljuti loimuiriud Kanada Meastrivõistlustei Rütmilises Võimlemises Vancouveris olid Kalev-Estienne võistkonnad edukad (V.E. nr. 46). Kldil kaks seenioride võistkonna^^W^^ Tambre ja Liisa Bayko, . Foto: Kalev-Estienne E. Hubacher, Shveits, 1969; kõrgus - 2.27 R. Beilschmidt, Lääne-Saksa, 1977; 400 m - 45M B. Toomey, USA, 1968; 110 m tõk. - 13,5 G. Drut, Prantsm., 1976; ketas - 54,99 R. Jankoy, Bulg., 1980; teivas— 5.60 P. Gollet. Prantsm, 1986; oda — 77.44 Olander, Rootsi, 1986; 1500 m— 3.58,7 R. Baker, USA, 1980.' Kui keegi saavutaks need tulemused ühe võitluse sees, tuleks punktide summa kaugelt üle 9000, võimalikult iegti üle mm. Kjämnevõistluse ajaloos on ainult üks kord juhtunud, et kuldmedal i võitja olümpiamängudel toob samas endale esikdha ka ühel individuaalalal. 1924. aastal Pariisis ameeriklane Osborn võitis esmalt kuldmedali kõrgushüppes ja selle järel ka kümnevõistluses. Sellist asja maailm vaevalt enam nähasaab. Pariisis muide võitis pronksmedali meie selleaegne kergejõustiku kuningas A. Klumberg- Kolmpere, kaotades hõbemedali ameeriklase Nortõnile ainult paarikümne punktiga. Hilisema, muudetud punktifabeli alusel oleks talle kuulunud teine koht ja hõbemedal. SKAUTLUSE skaut ;on; vähe- mehi,: kes pole kunagi kokku puutunud skaudiliikumisega. Enamasti kõik on kunagi astunud hunduks või skaudiks, olnud seal teatud arvu aastaid ja siis lahkunud. On aga ka neid, kes skautluse on läbi teinud 8-aastasest hundust kun i 25-aästase vanerhskaüdini voi jää-riiid juhina organisatsiooni juurde pikemaks või koguni eluajaks. Ka |ahkünuist on paljud südanies selle liikumise poolel J a kin-nigivad uhkusega juhtlauset ,±ord skaut --alati skaut Väga üksikuid ei ole skautlus kunagi ,,puudutanud'; jä^^^^v^^ mitmesugustel põlgustel ; E ^ siaalne iseloom; mõned erilised huvialady mis neelavad kogu vaba aja; võimaluse puudumine asulas ei olnud skautlust või vaneniate hoiak. Ön nimelt neidki inimesi, kes^ e i poolda skaudiliikumist ja hoiavad oma lajpsi teadlikult sellest eeniale. Ligikaudselt arvestatakse, e skautlusest on möödunud 80 aasta in-Šelle lühikese eeljUtu kokkuvõte on — ükski skautluses osalenud inimene ei kahetse oma osavõttu. Miljonid on skautluses õppihud või kogenud mõndagi kasulikku, mis ännäb mäletada eluaeg. On kogun^ neid, kes Siberi orjalaagrite vintsutusi väidavad, et neile on hing sisse jäänud ainult tänu poisipõlves läbi tehtud skautlusele. Mitte-skaudid omakorda ei tea kahetseda, millest nad poisina ilma jäid. Kolipekprdne juiabeliaasta • •. Aasta 1987 on maailma j a eesti skaudiliikumisele mitmekordne juubeliaasta. Tänavu möödub 130 aastat liikumise algataja lord n-Pöwelli (edasiselt •suri tsaari-Venemaa piirimaadesse juba 4—5 aastat pärast asutamist. Esimesi teateid skautlusest Tallinnas on 1911. Dokumenteeritud skautide asutamine toimus Pärnus 1912. Selles ajast loetakse Eesti skautluse v must. 25 — 50 — kuld, 75 — teemant — siis ön Eesti tänavu teemant-juubel. sünnist. Skaudiliikumise algatas BP aastal 1907 ja see levines kiiresti üle tsiviliseeritud maailma; Kogu maailmas tähistatakse tänavu skautluse 80. sünnipäeva. Skautluse populaarsusest ja liiku-mis- kiirusest annab kujuka pildi või t see,, .et • skautkis.'. jõudis Skautluse algataja Oxfordi ülikooli anglikaani usuteaduse professori perekonnas. Professor Baden^Powell — kaks korda lesestunud kahe lapse isa-abiellus 45-aastaselt kolmandat korda mereväe-ohvilser Smythi 21 -aastase tütrega. Abielu õnnistati lastega. Henrietta Grace. Smyth sünnitas professorile veel kümme last, kellest üles kasvasid kuus — viis poega ja üks tütar, •v BP öli^^^s^^^ professori laste-tosinäs. Ta sündis 22. veebruaril 1857 ja sai nimeks Robert StephensonCristi-isa George Stephensoni järgi, kes oli esimese veduri kavandaja) Smyth (ema perekonnanimi) Baden-Pbwell - - tüüpilise inglise nimetraditsiooni kohaselt. Professor Baden-Powell tegeles kogu vaba aja lastega ja püüdis neid kasvatuslikult mõjutada. Väike Robert^ S^ Smyth sai isa tähelepanu nautida väga lühikest aega, professor suri I, kui BP oli kolmene. varane surm jät- 5 ea •^1 mu u --jutu 'tis: • nooTeier-^^ 'la kasvatamise rasket koorma, kuid ta kasvatas nad kõik haritud inimesteks . i Londonisse asunult elas perekond Hyde Pargi juures ja park oli lastele mängumaaks. Baden-Powelli poisid ja üks tütar mängisid looduses, harrastasid joonistamist, tegid perekonnä-teatrit, musitseerisid ja kasutasid isast jäänud suurt ja tolle aja kohta erakordselt head raamatukogu. BP oli kõikides harrastustes väga tubli ja koik tema raamatud on 99 ist (6 Briti koloniaal-imperium oli 19. sajandi teisel poolel oma võimu tipul ja vajas asumaade jaoks piiramatul arvul administraatoreid ja ohvitsere. See oli tol ajal endastmõistetav, et iga rahvuslikult mõtlev ja haritud noor inglane valis selle tee. Ka „Stephi** ehk , ,Stii' * nagu BP-d perekonnas hüüti, läks sõjakooli ja sai ratsaväe^ohvitseri väljaõppe. Õiguse us Roman R Marley,Öigi tõde. Autori kirjastus, rontos 1987. 343 lk. Sõjasuvel 1944 kommunisj vägede eest toimunud põgene) lood õn sündmüsterikkad. Mif sugustel viisidel ja võimali jäeti kodumaa^ kuna põgei teadsid ees olevat uut ja kari okupatsiooniaega sellele on) kannatuste ja raskustega, mf esimene nõukogude okupatsi( -aeg oli andnud kogemusi, põgenemislood on seni ainet I nud ilukirjanduslikele teoste| ajakirjanduses avaldatud arti] ning mälestusile. Need looj olnud lähedased, kuna igalül midagi samasugust isiklikulj elatud. Põgenemise mitmeepalgj lood andsid Roman F. Mai idee jutte ühe raamatu ul| koguda ja sellega neid eesti ajaloole talletada. Oma k(j materjalidele andis ta nim< ,,Õigus ja tõde", rõhutades] ^õgtxitwix^t^di mahajäetud ja tõde ^tWt^X, miks tuli ko| maha jätta. Avaldatud üles! saabus rohkesti materjali ja erikohtadest ning olukorj vaadatuna, millega saadu< mestik kattis suuremalt osai 1944. aasta põgenemised. Küll on koostaja/toil materjali üsnagi märgatav* küpäraseks kohendanud, koostaja käekirja on tunda artiklis. Paratamata on tal seda teha kordumiste kahai seks, kuigi selle välti| vaevalt on suudetud hoidu( autor peab vajalikuks sissejuhatusega olukorda ki da, millele järgneb tl võimaluse otsimine, leidmj viimase teena Saksamaale ne. Näib et olnuks ruumi sl kui oleks omaette koostati ROMAN H. MA] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-02-06
