Vaba eestlane , February 1, 1979

              MiMB»JII- ma 3;pnsaB!fniwiTiFn
Nr. Sl
?^ADS: EESTLASTE HäAIiESABiPJÜ\
yfMJAMBM: 0/ü'V&ba Eestee, 135. TeeiHSseSb a J m t a .
• • • FMTOl
wm
POmAAJDRlSS: P.O. Bos 70, SÖL C, Toronto S,
3(Hl-7675
JSIiim^mNNAB Kanada: aastas $32,--, p t t e t a
ve^asKiaate W s o ^ aastas $58^,
^ veerandaastas $i&
IWiJimillNNAI) v S l j a ^ ^ Kanadat: aastas ptsla&s-ias
$19.» ja ¥&&randa^istas
PisWied bf Free Estoniaa Fublisi&er^ Ltd^ 135 teumsetSi St.,
^ Toronto 3, Oal W .2H2
J^ada übtsisse sä!5lt£unis&^ü^
Iber on julna pikema aja kestel
toimunud suur s5ia- jk sulesõ-
Sa. Paljud poliitikud ja targad
akadeemikud on seHe akuuise jä
valusa probleemi kohta oma aiv
vamisi avaldanud, kuid õiget ret­sept
Kanada tihedaks liitmiseks
lähiseks tervfikuks ei ole: keegü
veel päevavalgele toonud. Järje­kordse
programmiga on nüüd Ea-n^
da tervikluse säilitamiseks ava-ikkuse
ette tulnud eriline koml^
jon, mis kandis kõlavat nimetust
Task Force on Ganadian IJnity
ning selle organi ettepanekud, ka­vad
ja plaanid annavad uut Iditte-alnet
Kanada poliitilise struktuu­ri
muutmiseks, põhiseaduse va­jalike
paranduste ja muudatuste
tegemiseks ning separatistlikult
Mälestatud Quebeci provintsi am­bitsioonide
raliuldamiseks*,
Task Force on Canadian Unity
on kahtlemate andmete, arvamis^
te J a materjaMe kogumis®! nSng
ettepanekute väljatöötamisel tun­tud
poliitikute John Robartss Ja
Jean-Lue Pepin! juhtimisel tõhu­sat
tööd teinud, kusjuures ei ole
hoolitud ka kuludest mis on paS-sunud
3,7 miljoni dollarile^ Seal­juures
on aga omaette küsimu­seks,
kas Task Forcel poolt for­muleeritud
lahendusettepanekud
on rügimehelikult kaugele- ja et-nenud
üksikuteks r^onaalseteks
pürkondadeks ja kanadalaste
hei puudub ühendav side. Neil
puudub IsegiiIhSne standard aja­looraamat,
mis valgustaks. Kana­da
ajalugu Q^bjektilvseltja^ aitaks
leevendada prantslaste ja Inglaste
vahelisi vastuolusüd. Nõupidami­sel
leiti, et iöderaaEvailtsus
selles suunas mõjuvamaid sam­me
astuma ning Kanada terviklu­se
huvides rakendama abinõusid
kanadalaste ühe müts! alla viimi­seks.
: Kahjiaks töötavad Task Force
on Canadian ünity ettepanekud
hoopis vastupidises suunas. Task
Forcel seisukohtade alusel tuleks
Kanada uues põhiseaduses anda
provintsidele senisest suuremad
Kommentaaril
teigitcigusf id - - ~
• Jugoslaavia päHtdlugaelektrooifl^ Bragan Jovius andis.hiljuti.St. GeorgsFörlaglkir-•
Jastusel StokholmSs välja faMldele tugineva raamatu „Sovjetspionage i Sverige, dess taktik oeh
verksamhei", (Nõukogude Salaluure Rootsis, seUe taktika ja tegevus^^. Vaatamata selele,et^^^^
Jastus korraldas pressikonverentsi Wenner-Greni Keskuses ja saatSs tähtsamatele rootsi ja l i ^
m ajakirjanduse ning ma^imeedimnlde esindajaüe laiali retsensloonleksemplarid punaste k s ^ -
tega 265-Ieheküljelise nlftietatid f^matu naol, oli reaktsiooiö sita
Võibolla haris kriitifcuicl Joviuse
raamatiss 'fechati ©sinev agressiiv­ne.|
a liiga õpetlik toon, võibolla
oli raamatu ilmumise kokkusattu-vus
Laimons Niedre protsessi ja
kolntixotsusegä Riias taikistusd^
selle tutvustamisel, tarna ses oleks
ehk esüe kutsunud proteste mõ­nes
j^uurss idanaiabri*' mõjulras
hääldkMK^*as, nagu näiteiks Prav-
Meie saame Iraani
kohta informatsiooni läänemaail­ma
korrespondenditelt ja televi­siooni
saatejaamade kommentaato*
ritelt, kes meUe lakkamatott kmni-tavad,
et Iraani rahutuste pe^õla-juseks
on olnud shahh Reza PaMa-vi
oma diktaatorliku monarhiaga,
mis on vihale ajanud konservatiiv­sed
muhameedlased ja Iraani tihe-raalsed
elemendid. Ainult väga
harva puudutatakse kommnnlät^
streikide ja tänavademonstratsioo­nide
õhutajatena ja iil^selt lastak­se
välja paista,' et punastel oa
praegu Iraanis valla pääsennS
mölluga väga vähe tegemist.
See asi ei ole süski nii lihtne kui
läänemaaüma ijakirjanikud seda
välja lasevad paista. Okupeeritud
Eestis ilmuvatest ajalehtedest või­me
Tassi teadetest hoopis midagi
muud välja lugeda. Nü annab tass
15. jaanuaril „Rahva Hääles" New
Yorgist edasi teate, et Iraani pea­minister
S. Bakhtiar on viimastel
päevadel Iraani ja välismaa aja<
kirjanduse esindajatele antud mit­mes
intervjuus teinud avaldusi,
mis kannavad avalikult kommunis­mivastast
ja isegi NÕukogude-vae-
^ulikku iseloomu. Rääkides prae­gusest
oppsitsioonUükumisest Iraa­nis,
püüdis peaminister asjade sei­su
moonutades tõestada, et selle
liikumise taga on ulatušiik vande­nõu,
mis olevat välja töötatud
«^kommunistide poolt Iraanis kui
ka välismaal".
valitsuse võimupiire. Provintside­le
tahetakse isegi anda õigus kor­raldada
provintsi seadusandluse
piirides kaksikkeelsuse küsimust
ning iöderaaEvalitsuse käsutuses
olev seadus ohuolukorra yastin
võitlemiseks War Measures- Act
mendi ratifitseerimisele, kusjuu­res
Isandev osa on mängida ka
ülemkojai, mis Task Forcel ette­paneku
kohaselt koosneb provint­side
estadajatest Ja asendab
praeguse senati. Kõigele muule
^ lisaks pooldab Task Force Que-tenägclikud
ning kas selle organi beci lahkumist Kanada föderatSF
poolt ettekirjutatud operatsioo- oonist takistamatult kui provint-nid
on niivõrd tervendava mõju­ga,
et need parandavad Kanada
haiged kohad ja leevendavad
kõik senised lahkarvamised.
Task Force'il on ainult osaliselt
õigus, kui ta kinMtäb, et Kanada
ühtsus ja Kanada eksisteerimine
rahvusena baseerub kolmele põ­hilisele
printsiibile prantsuse
ja inglise kaksikkultuurile, re­gionaalsetele
lojaliteetidele ja
maapõuevarade jagamisele. Need
si elanikkond on asunud sellele
seisukohale.
Task Force*! ettepanekud leis^
vad ülistamist ja hindamist nen­des
polütilistes ringkondades, kes
ei poolda tugevat keskvalitsust ja
soovivad provintsivalitsuste või­mupiiride
tugevdamist. Sealjuu­res
ei arvestata et keskvalitsuse
tiibade kärpimine annab veelg!
uut hoogu Kanada Sagunemisprot-
. J. "1..^ jn sessie ning tüvustab provintse
prmtsnbid jätavad s i ^ ^ intensiivsemale eraldumis-vajaka
kui siia ei liitu kanadalas- protsessile. Task Forcel kavade
te sisemine äratundmine, et nad
©n kanadalased, et nad armasta^
vad seda maad, et nad on uliked
oma linnadele, metsadele, mäge­dele,
järvedele, põldudele ja me­redele
nŠng et nad on valmis selle
maa eest võitlema ja seUe ühtsust
säüitama.
Kanadas on seni väga vähe teh­tud,
et kasvatada pealekasvavaid
noori kanadalasteks ning sisen­dada
neile i ühendavat rahvustuU''
net. Seda tunnevad ja märkavad j
eriti -pärast Teist maailmasõda
Euroopast siia saabunud uustul-nul^
d, kes möödunud nädalal To­rontos
tohnünud Council f or Ca­nadian
Unity nõupidamisel nende­le
puudustele tähelepanu juhtisid.
Etniliste^^ppide esindajad töo-nitasldr^^
tl, et.Kanada on lagu-
Iciba cimetiyhmgy
STOKHOLM (EPL) — Aaasta-päefvad
itagasi üritas endine kae­vandustööline.
Vladimir Klebanov
. Donetskis asutada uuit vaba ame^
• tiüiiingutj mis kaitseiks tööliste
Uiuve ega oleks käitistes paljaks
valitsuse järelvalve ja sunniorga-nisatsiooniks.
' Tal lönnesttiäti koguda enda üm-rakendamise!
ei saa meie tulevi­kus
rääkida enam ühtsest ja tuge^
vait kokkuliidetud Kanadast, vaid
kümhest erinevast väikeriigist,
keda seovad keskvalitsusega vä­ga
nõrgad sidemed, mille tulemu­sena
tulevikus iseg! kannatab Ka­nada
riigikaitse ja välspolütika.
Oma analüüsis Kanada praegu­se
poliitilise olukorra kohta mai­nib
Task Force, et Kanadat on
tabanud \ pikaldane lagmiemls-protsess.
Meile jääb kahjuks mul­je,
et Task Force'! ettepanekute
rakendamisel kürendatakse tri
duvalt selle lagunemisprotsessil
tempot ning Kanada lõplik jagu­nemine
üksilmteks riikidjBks on
vald aja., küsimus.
K.
de käsi aga (hakkas halvasti käi­ma.
Klebanov ise kadus juba
m.a. veebruaris ja on müüd ühes
ukraina (huUumaj^s.
iKuigi liiks Moskva närviarsti­dest
on kinnitanud, et ta on täie
mõistuse juures, ei ole lääneriiki­de
'ametiühingute poolt Klebano-vi
ka,itsetk!s asitutud sammudel ol­nud
mingeid tulemusi. Neile on
seletatud, et "m^s ikka ei olevat
päris nöianiaalne, kuna tavon oma
rmse juirost äm lläinud^üie teise
• Igatahes mainisid- •
raamatut ainult mõne
Svenska Dagblade| ja Expre^»
sen, kuna Götehorgs Hasä^s-^
ja Sjöfartstidntagen tõl^kk-jutuse
läti publitsistEt ^rnars
vad sailaagentidena roihkam
90-n8!S riigis.
• Edasi Mrjutab: Jovius, et
kogude Liidus on üle '200- mit­mesuguse
õppeasutuse spioqnll-de
väljaõppeks.;.
1970-nendfate aastate algul lõpe­tas
umbes 4500 ©ksamineeritud
agenti Etastas spi^KJmilcooli. õpüasi
värvati peamiselt üliõpüaste hul­gast.
TäljaõpiJe etapp KGB ja
GRU agmtidefe on ühine ja see
hõlmab üldisi teadmisi polütilise
ajaloo, marfesisml-Ieninismi, strei­kide/
partisanisõja j jm. kohta.
Pärast esimest ötappl ja kat­seid
sorteedtaksie aspirandid nel­ja
erigruppi: poliitüine osakond
õõnestava tegevuse tams, tehnir
Une osakond tööstusspionaazhi
tainvis, üldine osakond majanidiB-ja
poliitilise spionaazhi tarvis
asuva firma peakontor on Bsom-mas
filiaalidega Gäyleš; Luleäs,
Göteborgis, Malniös ja lAinäis.
Teatavasti äratas njõni aeg ta­gasi
siinses ajakirjanduses suurt
tähelepanu veonela^te soov ehita­da
Luleä piirkonna kaitsevööndi
alale monteerimistehas juurde­kuuluvate
laoruumidega.
Selle vastu protestisid miöned
lootsi kõrgemad oTivitserid jä
.ffMgikaltse. . or
ja sõjaväeline osakond tulevas­te
ametlike sõjaväe esindajate
illegaalselt teenistujate
välismaal, kele
on so
Ometi ,pakub ,^ovjeitspiöm§8
Sverige" huvitavat 'lugemid vaa­tamata
sellele, et autor on avalda­nud
tohkesiti juba vajem Mtmel
pool ilmunud materjale, päibeks
salaluure protsessidest Rottsis ja
tsitaate kuulsast John iai^roni
teosest „KGB". ^
Jugoslaavlasest publitsist kasu­tas
samia. meetodit nagu eestlane
Andies Küng, saavutada oma
raamatus osavasti korraldatud Ja
läbitöötatud materjalide, ning
emapoolsete kommentaaridega
paiguti otse fümilikku põuerost.
Dragan Jovius, toes esineb oma
õige nime all, võttis Teise maail­masõja
i ^ v i l osa vastupariiilüku-misest
okupeeritud Jugoslaavias.
Ta tyli Rootsi põgenikuna 1950-
ndate aastate keskpaiku ja töötab
liiüüd ASEA-s elektroonilise aiar-misiüsteemi
insenerina..
Rikkalikult fotode Ja taljelitega
varustatud raamat on jaotatud
kümneks peatükiks Ja need
omakorda mitmeks erloiguks. ijisa"^ (mõn€S IdarBuroopa satel-
Eslmene peatükk kõneleb suu- ^ ^ ^ ^ ^ alH^siyabas maa|
renenud nõukogude spionaazhisti Jöviuse raamatu lõviosa kasit-pärast
kurikuulsa Rootsi lennu-• J^l^^^^l^!!^^^!^^
väe kolonel Wennerströmi-afää-
Mitmel pool Nõukogude L i i te
asuvad veel irikoolid, näiteks Mi-hailovos
raadio-ühenduse ja
elektroonika salaluure, Siguldas
Lätimaal anglo-«afcsi maades töö*
taväte agentide väljaõipe koos
alaosakonnaga Skandinaavia
jaofes. Edasi Aafrika ja Aasia
maade salakuulajate õppeai^tus
Winnitsas, Ukrainas ning agenti­de
kool Gaczönas BäMdiri ja
Tatari Liiduvabariikide piirü,, kus
treenitakse agente USA, Kanada
ja teiste Briti
maade jaoks. Siin kestab välja­õpe
neli kuni kaheksa aastat, irttil-lele:
lisandub kaheaastane
Nüiüd xm venelasi
tist loobunud, ent kavatsevad ehi­tada
samalaadse vene autod© va-rustamispunkti
SödertÄlje läheds^-
ie, mis riigikaitse seisukohalt on
oluline veeühendus' Ke^Rootsi--
ga, ;Söde^^ kanal. jM^orkM^
jeldah, kuidas firma aur
tosid kasutataikse rootsi kodanike
jälitamiseks KGB poolt,! edasi
Matreoo teeninduspunktidest 74^
as Rootsi linnas, selle |eenistujar
te ulatuslikest auto^itudest sile
kogu maa ning lõpuks ,ymonitööri-dest"
i kellel autoasjandusest pole
vähfi(niatki aknu.
Raamatus ei puudu loomulikult
peatükk agentide väri)amisest
Rootsis, venelaste tegevusest
Rootsi ülikoolide slaavi k^lte insr
titutsidonides, Rootsi fcommimist-liloi
partei, VPK, l ü 3 ^ salajas­test
,Äirsustest*'Nõ^
dus, kiisjuui^ rpotslased^;k
mas panteikoolis' Moskva lähedal
õppisid valenime ail. UCK
ka niaterjali kogumise viljana: ei
I>uudiu; raamatusi i s ^ StoMiolmi
löiaplaan; Nõuikog^de Liidu d ^
löriiaatide korterite asukohtade-fh
kes aastaid töötas nõukogude
tipp^salakuuiajan^ üma et keegi
teda' oleks kahtlustanud.
Autor seletab lugejaile ära KGB
tegevust,mille 'peaülesanded on
liltlasite. (Varssavi-salaluu^
t Rootsis.
Täpselt on ara
gude Stokholmi suursaatkonna
teeništujate-KGB . agentide -ni­mistu,
salaluure, sab^taazhid ja terrori j peatükk omal aja! Kongost väläa-
Registreerige «endid; et teid
saaks esile tõsta Eesti'Vi^
iähtpäevadei. Samuti paigUtätak
Se teie nimed eesti aatovidesse,
I Jäjägu iteie teod eeskujuks .eesti
.. ^noort^e, kui kord tuleb jäÜe asr
Edasi kinnitab Tass, et peami­nistri
avaldusel „punase revolut­siooni''
ekpordist Iraani on täiesti
selge eesihärkr diskrediteerida
opositsiooni ebakindlaid elemente
äga hirmutada näüise „kommu-nistliku
ohuga". Ja lõpuks lisafe
nõukogude ametlik teadeteagen-tuur
ähvardavalt, et sellised kulu­nud
kommunismivastasedl mõtte­avaldused
ei ole toonud kasu kelle­legi,
sealhulgas ka Iraanis. Nad ei
ole toonud kasu Bakhtlari eelkäi­jatele,
ja vaevalt, ioovad kasu te­malegi,
iraani ja N. Liidu arengwt
a^a võidakse oluliselt tumestads^,
;lisal) , / r a s s * * ^ ' ^ :
J^akk Iraani peaministri v a ^ ,
keda süüdistatakse rahva hirmuta­mises
kommünismiohüga, jookseb
aga sama Tassi artikli teises osas
sõnumi koostaja liigse agaruse või
tähelepanematuse tõttu miini otsa.
Nimelt peab Tass vajalikuks oma
lugejatele edasi ai^da rõõmusõnu­mit,
et Teheranis ja teistes fraani
linnades on võtmas üha suuremaV
ulatust rahvuslik-demokraatlik lii­kumine.
Rahva esindajatest luuak­se
kohtades komiteesid, kes võta^
vad võiinu enda kätte. Üha sage­damaks
muutub sõdurite vennasta-mine
meeleavaldajatega, kinnitab
Tass.".
Kui Tass räägib rahviislik-demo-kraatlikuist
iiikümisest/ siis ön ül­diselt
ieadä, et Moskva arusaamis­te
kohaselt on siin tegemist kop"
munistliktt linnusega. Ja kui nn.
„rahva esindajad" hakkavad koha
peal looma komiteesid, süs võivad
seUised rahva esindajad olla ainult
kommunistid kes on saamid oma
juhtnöörid |>iiri tagant; nü nagu
neid omal ajal jagati ka Eesti
köinmnnistMele.
Ei ole; siis ^ e , et Iraani pea­ministril
on põhjust kommunismi-
4)hu p^ast muretseda, eriti veel
kui Tass ise komm^istide tegevu­se
paljastab.
aktsioonid väiisonaal ning kont­roll
200.000-ndest miehest koosne­va
pürivaive üle. Lääne andmete
põhjal itöötab Nõuüsogude Liidu
jiulgeoleku ja salaluure organisat­sioonis
kokku 400.000 inimest,
nendest, KGB ja GRU (sõjaväeli­ne
salaluure — Glavnoje Razve-dõvatelnoje^
Hipravlenije) teenis­tuses
välisimaal asuvat 25.000 isi­kut,
kellest umbes 5000 tegutse-hoopis
noorema naise juurde.
Moskvas asutati vahepeal veel
teine vaba ametiühing, mille viis
juhtivat tegelaist nüüd on samuti
kinni pandud. Esialgu ei oie siis­ki
veel teada milles nende „ebar'
saadetud siinse suursaadik Mlk-hail
Danolivitoh Jakovlevi kohta,
kes, Aafrikas tegelenud teemanti­de
salakaubaveoga. Edasi pea­tükk
Arthur HJaman-Tuldävast,
eesti diplomaadi ipoJQst ja keele­teadlasest,
kes Rootsis /tegutses
agendina baltlaste huigas ja juu­lis
1964 järsku kadus, et Mjem
välja ilmuda lektorina TeÄu üli­koolis.
Eripeatüki põhjalike andmete­ga
on Dragan Jovius pühendanud
Rootsis aastast aastasse suiure
kahjumiga ^töötavale autofimm
Matrecole. Firma praegune akt­siakapital
onll.5 miljonit krooni,
millest enim aktsiaid omab Nõu­kogude
sõsarettevõte Soomes,
• Rootsis
tuda võitlusse Eesti
eest,-'>'-'-^;-
vabaduse
Saatke endi andnied. EOK-Kieskkogu
sekretärile Va,badus-sõja
aegsele Soomusrongi ülema­le
t^kaptenrEnM
rör. for., kdle aadress on 120 As^
tor Dr., Lakewooä, N. J,
2. Sünniaeg, ;
V":3: Aukraad. ^-
4. Aadress.
5v'^tteuBe^nimi^kus
kui kaua.-:
6. Ametkoht reavõitleja, jao­ülem,
rühmaüleni,
täija jn©.^,'-
ja
Läänemaaüma polütilistes ring­kondades
on üheks Ihnvitavamaks
mänguks ieonid Brezhnevi järgla­se
väljanuputamine. See mäng on
seda põnevam, et 72-aastane
Brezhnev on mitinest j haigusest
kurnatud mees ja võib' iga -pärn
koldbi variseda. ^Mõistatamliie on
seda raskem, et Brezhnev ei ole
ilmselt/ seni ^ vähemalt avalikult
ja silmatorkavalt •— ühtegi oma
poliitüist kaaslast teistest esile
tõstnud ja teda oma kingade jaoks
kasvatanud. Kui polütbüroo koos­seisu
hiljuil 67^aastase Konstantiis
Tshernenkoga täiendati, süs olid
^ttõned kremloloogid veendunud, et
asi on otsustatud ja uus diktaator
on leitud. Nüiid on hakatud aga
oma esialgseid arvamisi ümber
hindama ja paljud; eksperdid om
jõudnud veendumusele, et Tsher-nenko
e! anna lihtsalt kroonprintsi
,>:^^^'^^'-;:;(Järgm^^'3).'i''
I.'
-.1
VALVEAR!
NÄDALALGI
ja 4. veebr. dr. J.
lOi ja 11, veebr, dr J
m. 481-0912.
• I - , • • :.
• i •• •
Kõrge orden ln|
maol eestlaniK
Kuninganna Elizabel
ta tiitlite Ja aumärkidel
iDiefcir jas on &a Nora
mi, kerele annetati
dal of British Empire)
tehete eest jyõgenike
asutises „British Cci
to Re&igeos", te ta
aega töötanud
ra Fietdier on fcadunuc
liossmanit^^
tud juba varem Poola
se kõrgem aumärk„(
of Merit" teenete eest
keste eest hoolitsemi
misel.
KINDLUSTI
23 WESTMORE Dr.j
Rexdale, Önt.
TeL 745462
Kommentoorii
(Algus lk
mõõtusid välja ning
kab ta 70-nele eluaas
ma.'
Terve rida kremloloj
nüd vlünasel ajal jäj
Brezhfevil ei ole lihts
nud endale järeletulej
da. Tal on kulunud nf
ja energiat oma vast
damiseks ja oma
kindlustamisel^^, Sit ts
olnud lo^hp^ vä^
seda kultiveerima h2
Hnishtslioyi ' kõrval
Brezhnevil esmajoon<
ti saada kahest suur*
dist — Aleksander
Pjotr Shelestist, kellel
detav oli 1918. aastc
mtbüroo lüge Shelepii
litas Brezhnev poliitl
1973. aastal ning kai
jem järgnes talle Shel
Nende ja teiste poi j
maldatud poliitiluite
bineeris Brezlmey
toetajad — Moskva pj
Grishini, Kasahstani
ri D. Kunajevi, pc
eksperdi F. Kulako^
asevalitseja V. Shtshd
järgnesid peagi kaitj
Gretshko, KGB ülei
ja valismüiister A. G|
meeste juurdevõti
järkjärgult välja
Brezhnevüe ei „istu]
väljalülitatute hulgasl
laame D. Poljanski|
president N. Podgoi
lik oli Brezhnevüe
nä tema oli yanematj
poliitbüroos ainuke,
Ime oma selja taha
koondama,
Ajajooksul on Bi
büroos kõik võimuol
te haaranud ja poliitj
sust 1964. aastal, mil
peasekretäriks, on
peale Brezhnevi airii
A. Kossõgin, partei
Suslov jä A. Kirüenl
on langenud Brezhnf
sioonide ovriks. Bi
tööpõldu oma vastab
misel arvesse võttes I
tav, mUss tal pole a(
nipärijat valida ja
ette lükata, keUel
KGB ja mõjuvõimj
meeste toetus.
Sdles olukorras
Brezhnevi rivist väi
samasuguse võimu|
nagu pärast Stalini
vahetusel algab pii
mme, sahkerdamim
rimlne kuni üks m^
vaalid välja lülitam
jääb domineerima
de tähtpäevade m«
leavaldustel.
•J •