1983-09-15-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
?ABA: EESTLANE, ne:
•xs
Hind Saates
$ kulli 0
ITAT 2 ^ $1 —
3.— .50
18.— .70
9.— .70
5.— .70
10.—
7,50 $1.-^
JST 2.— ,50
8.^ .50 m IM M
11.--': $ 1 ^ : :
EM 3.50 .50
IT;F; m— .50
.50
Ü)EL 3.— .50
.50
;:-5.--;: .50
geldnsi 5.— .50
o70
.50
.50
.50
L 8.— $1.—
. . . 4.— .50
20.— $1—
I 6.— .50
8.80 .50
M .50
[ 1 . 5 0 o50
f ' 2.75 .50
l 14.— .50
[ 16.20 .50
1 5.— .50
1 8— .70
1 5— .50
1 5.— .50
1 18.— $1.- 1 6.— .70
1 13.— •$1^;"
1 19.50 .70
1 15—
V- \
.70 1 . 2.50 .50
INA 4.--
LE:
o50
• •. . " • .
| a t
• .50
.50
mpsA
• 5.— .50
1 -3.- .50
1 2.50 .50
liiUHIHIIiWHiliHHttWIttM
:uinendiiiii
lä
ebatäpsusi, eriti väe^
hes. Seda võiski oo-
Istes lahingutes kaha«
Iformeeriti tihti uues^
]iad isaid ka uned ni"
ibrid. Väliseestlased
jnelikuinas olukorras:
]!S Arvi IJnitsa i-aa-lärgi
l^asvandikud*
|2), mille lisad too-andmeid
Saksa vä-id
eesti üksastest.
tulnud käsikiri näi.
lm generatsioon iseaJ
[ajalooyõltsimisi, mi-tatakse
koolis. Nad
|1 käel selgust saada
elikult juhtus. Ei ole
fäs_niisiignste käest
käsikirjade lugemi-noorte
1983 ^Thürsday,:September 15,1983 Lk.
loom 1002^ Royai:
Toronto Bomliiioii Centre
P.0.326, ToroBž®
24-tundi telefoni yalyeteemštm
_ lau pagulasldrjandiise ilmwmis^^^ ^.
IbkkuhoMlikumakfe on Ä Arved Viiriaiu romaanide „K«stuvad tuled" j^^^^^ jõkke"
lätikeelset yäljaannet mahuka teosena ühiste kaante vahel. 4354ehekiiljeyne hea välimusega raamat äratab
mitmeid mõtteid, mis näitavad, et naaberrahva kultuurielu peab olema tugevam, peab olema nii tw-gey,
et võimaldab veel teistest keeltest tõlkd^
Kiisitleme Arved ¥iirlaidi selSe suursaavutuse puhul, mis
kuidas on ohnid (sellise ;tõlke saamislugu?
FALLIS
PARK
Advokaadid-notarid
365 Bay St., Sui^e 4Ö1; 363-4451;
õhtuti 447-2017 või 929-5425
TÕNU
B.A.
ADVOKAAT -^NOTM^^
Yorkdale Place, 1 YorkSdale
Toronto, Ont.M6A3Äi
kodus 762-2367
Mu äsjailmunud lätikeelse kak-isikromaani
„Klustuvad tuled/Sadu
jõkke." tõlke saamislugu on ajaliselt
üsna pikk. See ypttis vähemalt
vüs, kuus aastat.
Kõik algas kirjaga toona mullg
tundmatult läti filoloogilt Heini
Mertens'ilt, kes oma sidemete tõttu
Eestiga ja huvist eesti kirjanduse
vastu oli avastanud minu
loomingu. Ta kirjutas, et tahak s
'üritada mõne mu raamatu tõlkimist
läti keelde.
Loomulikult tunneb iga autor
rõõmu taolisest; huvist. .Nägin ka
varsti, et. tegu on tõelise kirjandusinimesega
ja ideekaaslasega
selle sõna tõelises tähenduses. Kuna
tean väga hästi kui raske ja
vaeselapse ossa surutud on vaimne
looming igai^l^vase leivatöö
pinges, siis ei lootnud ma kiireid
tulemusi. (Heini Martens on Inglismaal
BBC teenistuses).: Meie
sõprus aga süvenes ja eestlasliku
jonni ning lätlasliku visadusega
jätkus tõlketöö. Kuni võeti ühendus
läti suurima kirjastusega Vabas
maailmas.
Arved Viirlaid dekoreeritud
teeneteristiga.;
EEN
KÕIKIDEKS
SINDLUSTUSTTEKS
Sõber" on tõesti suutnud kasvatada
raamatu sõpru! • :
Viirlaiu teoseid on tõlgitud mitmesse
keelde, tema tunneb sellega
seotud tQlkeprobleeme^ ja raskusi
kuidas kirjanik ise peab oma raamatule
teed vahnistama teistesse Erik Ja.Ämdre Küttis saavat „Kalevi" lipkonna „Kopra** suvelaagris
keeltesse pääsemiseks. Ta ütleb, et väljaõpet morseaparaadi kasutamises, \paremal instruktor Kaarel
tõlkiepröbleemid jooksevad üldiselt
kokku ühe nimetaja aUa,mill^^
on majanduslik olukord— raha. — ——— . ' .r ;. ——>
Shlaagririda „Raha paneb rattad
käima" on siin — seda eriti: ing- [|||
liskeelsete, tõlgete puhul — peaaegu
sajaprotsendiliselt määravaks Eesti Sihtkapital Kanadas
juhtlauseks. Annetused, testamendi-pärandused „ELAGU" nr. 1, juuli 1983, on
Paari, kolme - tuhande dollari tulumaksu- 6-leliekmjeliiie Austrad^^ noorema
eest ei saa enam tõlkijalt tänapäe- Suunake oma amietused eesti generatsibom valjaamie. Pil-va
elukalliduse juures nõuda lih-"'®^^^^^^ teistele eesti organisat- did ja illustratsioonid võtavad ühe
vitud, kirjastamiseks küpset tööd.
Vanasti töötasid kirjastused ka kii-resti
tehtud, konarliku tõlke iim- kaudu tulumaksuvaba kviitungi
ber, kui aine neid huvitas. Mitte saamiseks. — Eesti Maja, 958
enam nüüd. Praegu ei pääse üks- Broadview Ave. Toronto,
ki viimistlemata tõlge toimetkjä M4K 2R6
laualt kaugemale. Seda ei võeta
kirjastustes Või agentide poolt isegi
mitte lugemisele, sest lisakulu-illllllBillüiilli
Uus dlaleht
sioonidele kolmandiku leheruumist. „Elagu"
tõotab olla kakskeehie, aga esune-ses
numbris on eestikeelset teksti
umbes üks kuuendik. Mitmed sõnad,
nagu „noored", „Eesti Maja**,
jne. jäetakse ingliskeelses tekstis
tõlkimata. Leht on trükitud of sett-tehnikas.
1482 Bathnrst St, 4 koffä
(Batfiurst—St. Claü:)
Tdeffon kontoras 653-7815 ja
V 653-7816
Võrdluseks võiks siiski märkida
seda, et eesti pagulasautoreü puudub
hetkel enamasti honorar
•täiestL:'• ••.
Nü on tõlke saamislugu üpris
lihtne, tänu asjaolule, et läti kirjandussõprade
hulgas leidub inimesi,
kes suhtuvad meie
Tulevast ESTÖ-84 nimetatakse
mitmes kirjutised, tuuakse ära
üleskutsed fotonäitusele jä piUi-mängijatele,
mi eesti kui kaingü-se
keeles. Ka risisõnamõistatus on
kakskeelne: põikread on mgliskeel-sed,
püstread eestüceelsed.
Lehes on pikemalt juttu ka Ees-
JOHN E. SOOSAAR
181 iJmvesdty Äyc., Ste.
IWimto, On^ MSH 3M7
TcL 864-0099
'mmmmm.
LEOKANN.D,C«
OF CllnRÖPRÄCTIC
Tel. 489-0562;
iLEKTRIK
mieiidiKed
•51
lasu^tolkijale 5--6^a^^^^ ^
nud : too eest pn rm^^^\^^^^;^^ tulevikule— kuseks puuduvad ressursid. Konar
sümboolne ja selleks on kujastu- j^jg^j^tgig yabadel Baltimaadel, liku tõlke viimistlemine võib au-selt
mulle lubatud honorar, mis j^^^ä^^^^^ 4000—7000 vangüaagrist trükivalguseni jõud-vWne
o s k u s t ö ö l i s e , n u d l u u l e s t .
lugeate ühine jõudemonstratsioon, suureks, sest ka perfektse tõlke , , i . '
puhul ei garanteeri ju veel keegi Tehes kokkuvõtet oma tolke-
Selles tunnetuses ongi „Mezos käsikirja trükki pääsemist. Võist- saavutusest tänapäeva eesti pagu-velbrivibaelpo^*
tõlkija seda eriti ingliskeelsel kirjan- laskirjanduse taustal ja meie vä- ti Noorte Päevadest Adelaides 1983.
Mertens teinud algust romaani dusturd^^ väärtteoste tõlgete bsvoitlushku tegevuse pinnal, .on lihavõttepühade ajal. Kaks-kolman-
„Märgitud" tõlkimisega. Samal puhul armutu ja kvaliteedinõuded kirjanik Vürlaiul veel ütelda: dikku ruumist on püdkeportaazh.
ajal mUniu loomingu ümberioö-^]^^^ ^ Sõnaüses osas dommeerü) heatuju-jate
hulka eesti kirjandüse^^M^^ - ^ .Loodan, et tunnustust, mida ^^^^ jutt joogist ja söögist. Nowte
. . . jä vanameister Leonard (Leo)^^ ^^^^N^^^^
dusse sooja ^dame^ ja entusiasmi- Svarcs. M iõieti tean,^ õ^^^^ haritlaselt, ta tegude puhul jaganud, ei mõis- päeval, nimetati seÜe üriituse tõsi-ga,
munesi, kes toeliselt m o i ^ ^aSvarcse^^^ kirjanduslikku vaistuja inglise- teta vääriti — etteheitena meüe. g^jj^aks osaks, kulutades selleks
vad Balti rahvaste .omavahehst|igE^stiVäbari Positiivsed teod väärivad ^üs triikirida pluss eravüsiljne"
sõprust mng heanaaberli^ust. j^gie to^jnane e t t e ^ kultmi- öski^ et ta mataks. aasta (või maridmist. Ja Millap on positiiv- ettepanek, et meie probleemide la-
Sellele vaimule vpime olla uhked,^ on kandnud rikkahkku enamf oma elujärje rajami või set sooritatud meiegi poolt — se- henduseks on — õlu
ehkki au tehtud töö puhul läheb vi^^ eesti tõlke- da meie rahvusgruppide osas uue ajalehe idee sündis sel kon-meie
naaberrahva kontosse., ^Sa- j^ggj^^j^^ j^gj^^3^^^^ tohe. Ja tõlkhniseks tõeliselt või- omaette kui ka koostöös naabri- verentsü ja Melbourne'! noored
mas tumien ma autorina ka siirast ^gQ^^^^ eriti pagulasaastail, mekaid isikuid ei sünni ju arvu- tega. Eriti hinnatavat polütilist viisid selle ellu „Elagu" nime all.
tänu läti higejaskonna vastu^,ja^^^^2^^^^ viimasel ajal näida- „Elagu** eesmärgiks on anda m-imetlen
kirjastaja julgust jaljaga. sõjaaegse kirjasaatjana idarin-^^^^^^W lop- nud üks Balti riikide koostöövor- formatsiooni omataoliste tegevu^
tuua 440-ne leheküljelist^ tõlke- deltmndub talle olevat eriti h^^^ vaid inimesi, kes annavad ühele ine, Balti Vabadusliit, kus hm- sest Austraalias, eriti kolmes süüteost
väga nägusas v ä l j a ^ : sõdurite-invaliidide rahvale kultuurrahva nime, nii on gestatud- kaasalööjaiks eestlastest remas keskuses Adelaide'is, Mel-ajal,
mil meie kultuuriline potent- gaatus, millest tingituna ta ongi ka tõlkijad oluliselt tähtsad, kelle Vüvi ja Avo Piirisild ja palju bourne'is ja Sydneyks. Kokkuvõttes
siaal avaldab kär^umise__ marke, ^^j^ j-o- tähtsust aga vaevalt täiel määral teisi. Ka arvukalt Kanada eestlasi, on lehe sisu huvitav ja kujundus
Seejuures ei saa jätta märkimata j^^^j^j^^ „Seitse kohtupäeva" läti osatakse hinnata. Nende puudu- eriti Vancouveri aktiivseid ini-tõika,
et juba kaheksateist aastat veteranide ajakirjale ,,Baugava mine meie olukorras on peaaegu mesi, on ühinenud Balti Vabadus-tagasi,
mü teos ümus eesti keeles, i^^^^^^sv ^ " vabade eestlaste rahvuskultuuriline Hiduga. Ühiselt suudame enaiii
pankrotitunnus. Vaatamata kõiki- kui üksinda!
Imunud raamatu vämnusejär- ^ele raskustele, on see ikkagi just
gi peaks läti kirjanduse elujõud kirjandus, mille vahendusel saak- Nii on tanu ja tuünustust jaga- igh^g õigusjärglusest juttu ei ole,
olema hoopis tugev. Küsides ;Vu da paljudele kodulaheduseski, ala- toimetus on ka täiesti uus, samuti
^ vMiJmii kÄ^^^ on teadlik millises saadiku-ülesandeid eesti rahva kui ^s meie keskorg^^^ ja on aadress nihkunud lõuna poole.
^ u J ^ ^ P k ^ lydl oiukon-äs on läti kirjandus,^^^s^^^^^ ka Eesti tragöödia tutvustamisel lõpetades: eesti gaidide-skautidega. Aadress: „Elagu** Committee, P.O.
1 mil A « idiixeeise^,^^!^^ et niipalju kui mul on või- j^aailmas. Näib, et me kaome en- Võtkem eeskuju noorte sõprusrin- BOX 101, St. Küda West, Victoria
. . . - V , « Mi^^^^ olnud tähelepanekuid te- ne hauda, kui taipame oma loo- S^st ja ulatagem oma ühendatud 3182, AustraaUa. AastateUimine
hingab vabadus . ^luuo, mii KU-, rahva liik- 'P^^ abiks Esto-84 ennastsalgava- ülemeremaadele 12.00 Austraalia
nagile metsavendade rohdin^ dollarit. '
- ^1'^"S^^^ elujõu- Ms seni jäetud kasutamata ja mil- tuuriline-poHitiline suur-demon- •.'.--^ -.. ^ . ; •
res halas^am^^ 1^ Hselt. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^^^ suvel kuju- '
on laastatud kolme vaikese saast.^^^^^^^^-^^^^^^,,^^^^^^^^^^^^^^ ^ neks auks tervele eesti rahvale!
liku rahva elu iildiselt, omab ro- Tõenäolikult On mänginud sel-jv Viirlaid on ka Eesti suurema
helise annee kunagine trotsiv u^^ les olulist rolli nende kõige tuge" kirjastuse. Eesti lörjanike^ K^ Ärgem unustagem, et baltiaste
jus ja traagika sealsetele noortele vam New Yorgis asuv kü:jastus ratiivi Kanada esindaja, kellele olukord on muutunud ilma meie
erihse tähenduse. Ja küUap meile ;,Gräniatu^^D^ (Raamatu Sõ^ meie kirjanduse probleemid on endi valikuta Võitluseks oma vaba-ber)
j kel reklaamiks kasutada ka väga lähedaselt tuntud. Sellepä- duse kuid veel enamgi—oma
läti suurim ajaleht vabas maaü- rast küsimusele^ kuidas lähevad kultuuri, keele kui ka füüsilise
mas, j,Laiks". „Gramatu Drauga" eesti kirjastused vastu sügishoo- olemasolu eest. Iga kolme rahva
selle kirjastuse soovitusel
litama kahte köitesse seda
meie lugejate piiratud arvu sunnil
oskuslik.
„Elagu" on ilmsesti möödunud
aastal ümumise lõpetanud „KÜtJ"
ü" järeltulija. ,;Kt}ü-ü** ilmus ajakirja
formaadis, 12 numbrit. Uues
meeldib mulle
matu pealkiri
kõigile.
' Uus raamat ja Arved Viirlaid
^^^-^u^^ mõneti meie aastaid ta- ajale, vastab Viirlaid, et eesti raa- rindejoon on pikk ja maastikuli-ta
mieb ver^m^a^e^^ ka meie ek- selt raske, erinevate rindelõikude-
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
AIRAPPLIANCE SERVieE
vaijaanna
tiern"
TeL 533-9334 •
F a iiinus^^ I^^^ ka meil ihnub ga. Mõnes lõigus • torniub heticel
^sunesen^^ Andres Laur alustas kir- pidevalt uusi raamatuid, ,ehkki lä- taandumine, teises vasturünnak,
W 1^^^^^^^^ koknandas koguni edukas peale- r t l L n n m i ti^i ^.„tf V^^^^ Tihu tuleb meil kasutada
(veel kiireimm l^m^ eesn^ ^^^^^^^ küüditamisega:„Raama- Eesti Kirjanike Kooperatiiv läheb eri relvi ja eri taktikat. Meie jõud
mimdi ka^sahne^ ^ J t o s ^ Arvo Mägi;on aga küllaldane ^vaenlase eel-postide
hävitamiseks, ka sissisõ-u
1 n .ni^iT^^L^eg^ ettevõ^^ ja; teose ajalme jaks tema tagalas. tJllatusrünna-poplt,
kene nobeda^ sw^^^ sündmustikult ja kute edu seisneb vaikses lähene- ^if^m^^^T^ käsi palju pa-tüüpidelt^ulim^ huvitav. SeUele ^^ises ~ nende edust kuulel^ va-
^ciu 1^90 ^^^^ oma. Ja küllap see ongi suurelt inaan ,,vdüavanema parandus-jade
lehekulgedd. ^^g^.^^^^^^ tagasi Lõu- Paljud meie mehed on olnud
kud sellele tubhle Eesti ja eesti tegevuse edu saladuseks na-Eesti tallu kriisiaja järgses vap- metsavennad, meie emad ja õed-kirjanduse
sõbrale! .^^ ^ . >' side liikumise miljöös. Uus pool- ki mingil moel seotud metsavend-
Küsides missuguseid eeldusi on Kõik võistlused M spordis km sari seejärel algab kuuldavasti lusega. Eesti sõjaväeline kasvatus
veel teistegi teoste tõlkimisekSvkultüurilistd^^^^ kange uue romaaniga Sahne Ekbaumilt. treenis mehi kõigepealt üksikvõit-vastab
kirianik Viirlaid, et. olid nin- leiateks. pimesi pealejooks-
Tounetaja H. Oja kodune
tel 481-5316
Telefonid: tounetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
.VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel
tekstis
esüriiljel
.75
$5.—
$5.50
1-1
Ikrontide ümber.
WSTMÄGI^tel. 759-
vastab kirjanik Viiriaid, et loode- naabri vahel oHd vanasti alati pin- Uudisteoseid märkides ei saa lejateks, mitte
tavasti leidub võimalusi veel uu- gelised, ehkki laias laastus tasavä- mööda minna ka hiljuti ilmunud vaks massiks. Kas ei ole mi minu
teks lätikeelseteks tõlgeteksj v mis giste tulemustega. Teineteise kir- Bernard Kangro suurteosest „Ar- lätikeelse raamatu pealkiri
aga Võtavad loomulikult aega. janduse tõlkimisega vabas maaü- bujate kaasaeg", niis haarab meie „Metsades veel hingab vabadus"
Kahjuks vähenevad, mööduvate mas on aga Mased meid küll üp- kirjanduslikku tegevust 20-ndail ja — Äiboolne meile kõigile? Eks
aastatega avaldamisvõimalused pa- ris armetult löönud. Ma ei usu, 30-ndail aastail elavas ja pildiroh- ole meie ju metsavennad- vaba-guluses
lugejaskonna vananemise et selles oleks mõjutavaks tegu- kes esituses. Luulesõprade rõõ- dusvõitiejad kõik. Nii individuaal-ja
hõrenemise tõtto. Ometi peaks riks meie ki ühiselt. Kõik Balti
iga teos olema rõõmustuseks mei- või huvitavam ainevalik. Pigemi- uus täiendatud trükk. Esimene rahvad. Kogu Ida-Euroopa. Püsil
e mitte ainult kirjaniku- ni on selleks paguluses viibivate trükk raamatust müüdi läbi nii gem selle võitluse esirinnas kõhkr
iga algu- l ö f ; .n„„««-^ t.,,,.: pt r\u]\uA :i j;*i^u \^r^A \ni^ln.iA ^;.'ro
le ko
le endale. Tõlked, nagu
ainu-läti
mastus
suurem huvi ja ar- kiiresti, et paljud soovijad jäid il- luseta! ütieb Arved Viirlaid
vastu: • ,,Räamatu:.ma. -sellest .keerulisi. teid kaudu veendumusega.
siira
Ennlntoisi võetatee vasto:
nädala esimesse afalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella'1^1-ni.
tel. 444-4832
Väljaspool tööaegai
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ci. '
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 15, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-09-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830915 |
Description
| Title | 1983-09-15-07 |
| OCR text | ?ABA: EESTLANE, ne: •xs Hind Saates $ kulli 0 ITAT 2 ^ $1 — 3.— .50 18.— .70 9.— .70 5.— .70 10.— 7,50 $1.-^ JST 2.— ,50 8.^ .50 m IM M 11.--': $ 1 ^ : : EM 3.50 .50 IT;F; m— .50 .50 Ü)EL 3.— .50 .50 ;:-5.--;: .50 geldnsi 5.— .50 o70 .50 .50 .50 L 8.— $1.— . . . 4.— .50 20.— $1— I 6.— .50 8.80 .50 M .50 [ 1 . 5 0 o50 f ' 2.75 .50 l 14.— .50 [ 16.20 .50 1 5.— .50 1 8— .70 1 5— .50 1 5.— .50 1 18.— $1.- 1 6.— .70 1 13.— •$1^;" 1 19.50 .70 1 15— V- \ .70 1 . 2.50 .50 INA 4.-- LE: o50 • •. . " • . | a t • .50 .50 mpsA • 5.— .50 1 -3.- .50 1 2.50 .50 liiUHIHIIiWHiliHHttWIttM :uinendiiiii lä ebatäpsusi, eriti väe^ hes. Seda võiski oo- Istes lahingutes kaha« Iformeeriti tihti uues^ ]iad isaid ka uned ni" ibrid. Väliseestlased jnelikuinas olukorras: ]!S Arvi IJnitsa i-aa-lärgi l^asvandikud* |2), mille lisad too-andmeid Saksa vä-id eesti üksastest. tulnud käsikiri näi. lm generatsioon iseaJ [ajalooyõltsimisi, mi-tatakse koolis. Nad |1 käel selgust saada elikult juhtus. Ei ole fäs_niisiignste käest käsikirjade lugemi-noorte 1983 ^Thürsday,:September 15,1983 Lk. loom 1002^ Royai: Toronto Bomliiioii Centre P.0.326, ToroBž® 24-tundi telefoni yalyeteemštm _ lau pagulasldrjandiise ilmwmis^^^ ^. IbkkuhoMlikumakfe on Ä Arved Viiriaiu romaanide „K«stuvad tuled" j^^^^^ jõkke" lätikeelset yäljaannet mahuka teosena ühiste kaante vahel. 4354ehekiiljeyne hea välimusega raamat äratab mitmeid mõtteid, mis näitavad, et naaberrahva kultuurielu peab olema tugevam, peab olema nii tw-gey, et võimaldab veel teistest keeltest tõlkd^ Kiisitleme Arved ¥iirlaidi selSe suursaavutuse puhul, mis kuidas on ohnid (sellise ;tõlke saamislugu? FALLIS PARK Advokaadid-notarid 365 Bay St., Sui^e 4Ö1; 363-4451; õhtuti 447-2017 või 929-5425 TÕNU B.A. ADVOKAAT -^NOTM^^ Yorkdale Place, 1 YorkSdale Toronto, Ont.M6A3Äi kodus 762-2367 Mu äsjailmunud lätikeelse kak-isikromaani „Klustuvad tuled/Sadu jõkke." tõlke saamislugu on ajaliselt üsna pikk. See ypttis vähemalt vüs, kuus aastat. Kõik algas kirjaga toona mullg tundmatult läti filoloogilt Heini Mertens'ilt, kes oma sidemete tõttu Eestiga ja huvist eesti kirjanduse vastu oli avastanud minu loomingu. Ta kirjutas, et tahak s 'üritada mõne mu raamatu tõlkimist läti keelde. Loomulikult tunneb iga autor rõõmu taolisest; huvist. .Nägin ka varsti, et. tegu on tõelise kirjandusinimesega ja ideekaaslasega selle sõna tõelises tähenduses. Kuna tean väga hästi kui raske ja vaeselapse ossa surutud on vaimne looming igai^l^vase leivatöö pinges, siis ei lootnud ma kiireid tulemusi. (Heini Martens on Inglismaal BBC teenistuses).: Meie sõprus aga süvenes ja eestlasliku jonni ning lätlasliku visadusega jätkus tõlketöö. Kuni võeti ühendus läti suurima kirjastusega Vabas maailmas. Arved Viirlaid dekoreeritud teeneteristiga.; EEN KÕIKIDEKS SINDLUSTUSTTEKS Sõber" on tõesti suutnud kasvatada raamatu sõpru! • : Viirlaiu teoseid on tõlgitud mitmesse keelde, tema tunneb sellega seotud tQlkeprobleeme^ ja raskusi kuidas kirjanik ise peab oma raamatule teed vahnistama teistesse Erik Ja.Ämdre Küttis saavat „Kalevi" lipkonna „Kopra** suvelaagris keeltesse pääsemiseks. Ta ütleb, et väljaõpet morseaparaadi kasutamises, \paremal instruktor Kaarel tõlkiepröbleemid jooksevad üldiselt kokku ühe nimetaja aUa,mill^^ on majanduslik olukord— raha. — ——— . ' .r ;. ——> Shlaagririda „Raha paneb rattad käima" on siin — seda eriti: ing- [||| liskeelsete, tõlgete puhul — peaaegu sajaprotsendiliselt määravaks Eesti Sihtkapital Kanadas juhtlauseks. Annetused, testamendi-pärandused „ELAGU" nr. 1, juuli 1983, on Paari, kolme - tuhande dollari tulumaksu- 6-leliekmjeliiie Austrad^^ noorema eest ei saa enam tõlkijalt tänapäe- Suunake oma amietused eesti generatsibom valjaamie. Pil-va elukalliduse juures nõuda lih-"'®^^^^^^ teistele eesti organisat- did ja illustratsioonid võtavad ühe vitud, kirjastamiseks küpset tööd. Vanasti töötasid kirjastused ka kii-resti tehtud, konarliku tõlke iim- kaudu tulumaksuvaba kviitungi ber, kui aine neid huvitas. Mitte saamiseks. — Eesti Maja, 958 enam nüüd. Praegu ei pääse üks- Broadview Ave. Toronto, ki viimistlemata tõlge toimetkjä M4K 2R6 laualt kaugemale. Seda ei võeta kirjastustes Või agentide poolt isegi mitte lugemisele, sest lisakulu-illllllBillüiilli Uus dlaleht sioonidele kolmandiku leheruumist. „Elagu" tõotab olla kakskeehie, aga esune-ses numbris on eestikeelset teksti umbes üks kuuendik. Mitmed sõnad, nagu „noored", „Eesti Maja**, jne. jäetakse ingliskeelses tekstis tõlkimata. Leht on trükitud of sett-tehnikas. 1482 Bathnrst St, 4 koffä (Batfiurst—St. Claü:) Tdeffon kontoras 653-7815 ja V 653-7816 Võrdluseks võiks siiski märkida seda, et eesti pagulasautoreü puudub hetkel enamasti honorar •täiestL:'• ••. Nü on tõlke saamislugu üpris lihtne, tänu asjaolule, et läti kirjandussõprade hulgas leidub inimesi, kes suhtuvad meie Tulevast ESTÖ-84 nimetatakse mitmes kirjutised, tuuakse ära üleskutsed fotonäitusele jä piUi-mängijatele, mi eesti kui kaingü-se keeles. Ka risisõnamõistatus on kakskeelne: põikread on mgliskeel-sed, püstread eestüceelsed. Lehes on pikemalt juttu ka Ees- JOHN E. SOOSAAR 181 iJmvesdty Äyc., Ste. IWimto, On^ MSH 3M7 TcL 864-0099 'mmmmm. LEOKANN.D,C« OF CllnRÖPRÄCTIC Tel. 489-0562; iLEKTRIK mieiidiKed •51 lasu^tolkijale 5--6^a^^^^ ^ nud : too eest pn rm^^^\^^^^;^^ tulevikule— kuseks puuduvad ressursid. Konar sümboolne ja selleks on kujastu- j^jg^j^tgig yabadel Baltimaadel, liku tõlke viimistlemine võib au-selt mulle lubatud honorar, mis j^^^ä^^^^^ 4000—7000 vangüaagrist trükivalguseni jõud-vWne o s k u s t ö ö l i s e , n u d l u u l e s t . lugeate ühine jõudemonstratsioon, suureks, sest ka perfektse tõlke , , i . ' puhul ei garanteeri ju veel keegi Tehes kokkuvõtet oma tolke- Selles tunnetuses ongi „Mezos käsikirja trükki pääsemist. Võist- saavutusest tänapäeva eesti pagu-velbrivibaelpo^* tõlkija seda eriti ingliskeelsel kirjan- laskirjanduse taustal ja meie vä- ti Noorte Päevadest Adelaides 1983. Mertens teinud algust romaani dusturd^^ väärtteoste tõlgete bsvoitlushku tegevuse pinnal, .on lihavõttepühade ajal. Kaks-kolman- „Märgitud" tõlkimisega. Samal puhul armutu ja kvaliteedinõuded kirjanik Vürlaiul veel ütelda: dikku ruumist on püdkeportaazh. ajal mUniu loomingu ümberioö-^]^^^ ^ Sõnaüses osas dommeerü) heatuju-jate hulka eesti kirjandüse^^M^^ - ^ .Loodan, et tunnustust, mida ^^^^ jutt joogist ja söögist. Nowte . . . jä vanameister Leonard (Leo)^^ ^^^^N^^^^ dusse sooja ^dame^ ja entusiasmi- Svarcs. M iõieti tean,^ õ^^^^ haritlaselt, ta tegude puhul jaganud, ei mõis- päeval, nimetati seÜe üriituse tõsi-ga, munesi, kes toeliselt m o i ^ ^aSvarcse^^^ kirjanduslikku vaistuja inglise- teta vääriti — etteheitena meüe. g^jj^aks osaks, kulutades selleks vad Balti rahvaste .omavahehst|igE^stiVäbari Positiivsed teod väärivad ^üs triikirida pluss eravüsiljne" sõprust mng heanaaberli^ust. j^gie to^jnane e t t e ^ kultmi- öski^ et ta mataks. aasta (või maridmist. Ja Millap on positiiv- ettepanek, et meie probleemide la- Sellele vaimule vpime olla uhked,^ on kandnud rikkahkku enamf oma elujärje rajami või set sooritatud meiegi poolt — se- henduseks on — õlu ehkki au tehtud töö puhul läheb vi^^ eesti tõlke- da meie rahvusgruppide osas uue ajalehe idee sündis sel kon-meie naaberrahva kontosse., ^Sa- j^ggj^^j^^ j^gj^^3^^^^ tohe. Ja tõlkhniseks tõeliselt või- omaette kui ka koostöös naabri- verentsü ja Melbourne'! noored mas tumien ma autorina ka siirast ^gQ^^^^ eriti pagulasaastail, mekaid isikuid ei sünni ju arvu- tega. Eriti hinnatavat polütilist viisid selle ellu „Elagu" nime all. tänu läti higejaskonna vastu^,ja^^^^2^^^^ viimasel ajal näida- „Elagu** eesmärgiks on anda m-imetlen kirjastaja julgust jaljaga. sõjaaegse kirjasaatjana idarin-^^^^^^W lop- nud üks Balti riikide koostöövor- formatsiooni omataoliste tegevu^ tuua 440-ne leheküljelist^ tõlke- deltmndub talle olevat eriti h^^^ vaid inimesi, kes annavad ühele ine, Balti Vabadusliit, kus hm- sest Austraalias, eriti kolmes süüteost väga nägusas v ä l j a ^ : sõdurite-invaliidide rahvale kultuurrahva nime, nii on gestatud- kaasalööjaiks eestlastest remas keskuses Adelaide'is, Mel-ajal, mil meie kultuuriline potent- gaatus, millest tingituna ta ongi ka tõlkijad oluliselt tähtsad, kelle Vüvi ja Avo Piirisild ja palju bourne'is ja Sydneyks. Kokkuvõttes siaal avaldab kär^umise__ marke, ^^j^ j-o- tähtsust aga vaevalt täiel määral teisi. Ka arvukalt Kanada eestlasi, on lehe sisu huvitav ja kujundus Seejuures ei saa jätta märkimata j^^^j^j^^ „Seitse kohtupäeva" läti osatakse hinnata. Nende puudu- eriti Vancouveri aktiivseid ini-tõika, et juba kaheksateist aastat veteranide ajakirjale ,,Baugava mine meie olukorras on peaaegu mesi, on ühinenud Balti Vabadus-tagasi, mü teos ümus eesti keeles, i^^^^^^sv ^ " vabade eestlaste rahvuskultuuriline Hiduga. Ühiselt suudame enaiii pankrotitunnus. Vaatamata kõiki- kui üksinda! Imunud raamatu vämnusejär- ^ele raskustele, on see ikkagi just gi peaks läti kirjanduse elujõud kirjandus, mille vahendusel saak- Nii on tanu ja tuünustust jaga- igh^g õigusjärglusest juttu ei ole, olema hoopis tugev. Küsides ;Vu da paljudele kodulaheduseski, ala- toimetus on ka täiesti uus, samuti ^ vMiJmii kÄ^^^ on teadlik millises saadiku-ülesandeid eesti rahva kui ^s meie keskorg^^^ ja on aadress nihkunud lõuna poole. ^ u J ^ ^ P k ^ lydl oiukon-äs on läti kirjandus,^^^s^^^^^ ka Eesti tragöödia tutvustamisel lõpetades: eesti gaidide-skautidega. Aadress: „Elagu** Committee, P.O. 1 mil A « idiixeeise^,^^!^^ et niipalju kui mul on või- j^aailmas. Näib, et me kaome en- Võtkem eeskuju noorte sõprusrin- BOX 101, St. Küda West, Victoria . . . - V , « Mi^^^^ olnud tähelepanekuid te- ne hauda, kui taipame oma loo- S^st ja ulatagem oma ühendatud 3182, AustraaUa. AastateUimine hingab vabadus . ^luuo, mii KU-, rahva liik- 'P^^ abiks Esto-84 ennastsalgava- ülemeremaadele 12.00 Austraalia nagile metsavendade rohdin^ dollarit. ' - ^1'^"S^^^ elujõu- Ms seni jäetud kasutamata ja mil- tuuriline-poHitiline suur-demon- •.'.--^ -.. ^ . ; • res halas^am^^ 1^ Hselt. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^^^ suvel kuju- ' on laastatud kolme vaikese saast.^^^^^^^^-^^^^^^,,^^^^^^^^^^^^^^ ^ neks auks tervele eesti rahvale! liku rahva elu iildiselt, omab ro- Tõenäolikult On mänginud sel-jv Viirlaid on ka Eesti suurema helise annee kunagine trotsiv u^^ les olulist rolli nende kõige tuge" kirjastuse. Eesti lörjanike^ K^ Ärgem unustagem, et baltiaste jus ja traagika sealsetele noortele vam New Yorgis asuv kü:jastus ratiivi Kanada esindaja, kellele olukord on muutunud ilma meie erihse tähenduse. Ja küUap meile ;,Gräniatu^^D^ (Raamatu Sõ^ meie kirjanduse probleemid on endi valikuta Võitluseks oma vaba-ber) j kel reklaamiks kasutada ka väga lähedaselt tuntud. Sellepä- duse kuid veel enamgi—oma läti suurim ajaleht vabas maaü- rast küsimusele^ kuidas lähevad kultuuri, keele kui ka füüsilise mas, j,Laiks". „Gramatu Drauga" eesti kirjastused vastu sügishoo- olemasolu eest. Iga kolme rahva selle kirjastuse soovitusel litama kahte köitesse seda meie lugejate piiratud arvu sunnil oskuslik. „Elagu" on ilmsesti möödunud aastal ümumise lõpetanud „KÜtJ" ü" järeltulija. ,;Kt}ü-ü** ilmus ajakirja formaadis, 12 numbrit. Uues meeldib mulle matu pealkiri kõigile. ' Uus raamat ja Arved Viirlaid ^^^-^u^^ mõneti meie aastaid ta- ajale, vastab Viirlaid, et eesti raa- rindejoon on pikk ja maastikuli-ta mieb ver^m^a^e^^ ka meie ek- selt raske, erinevate rindelõikude- VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-ni AIRAPPLIANCE SERVieE vaijaanna tiern" TeL 533-9334 • F a iiinus^^ I^^^ ka meil ihnub ga. Mõnes lõigus • torniub heticel ^sunesen^^ Andres Laur alustas kir- pidevalt uusi raamatuid, ,ehkki lä- taandumine, teises vasturünnak, W 1^^^^^^^^ koknandas koguni edukas peale- r t l L n n m i ti^i ^.„tf V^^^^ Tihu tuleb meil kasutada (veel kiireimm l^m^ eesn^ ^^^^^^^ küüditamisega:„Raama- Eesti Kirjanike Kooperatiiv läheb eri relvi ja eri taktikat. Meie jõud mimdi ka^sahne^ ^ J t o s ^ Arvo Mägi;on aga küllaldane ^vaenlase eel-postide hävitamiseks, ka sissisõ-u 1 n .ni^iT^^L^eg^ ettevõ^^ ja; teose ajalme jaks tema tagalas. tJllatusrünna-poplt, kene nobeda^ sw^^^ sündmustikult ja kute edu seisneb vaikses lähene- ^if^m^^^T^ käsi palju pa-tüüpidelt^ulim^ huvitav. SeUele ^^ises ~ nende edust kuulel^ va- ^ciu 1^90 ^^^^ oma. Ja küllap see ongi suurelt inaan ,,vdüavanema parandus-jade lehekulgedd. ^^g^.^^^^^^ tagasi Lõu- Paljud meie mehed on olnud kud sellele tubhle Eesti ja eesti tegevuse edu saladuseks na-Eesti tallu kriisiaja järgses vap- metsavennad, meie emad ja õed-kirjanduse sõbrale! .^^ ^ . >' side liikumise miljöös. Uus pool- ki mingil moel seotud metsavend- Küsides missuguseid eeldusi on Kõik võistlused M spordis km sari seejärel algab kuuldavasti lusega. Eesti sõjaväeline kasvatus veel teistegi teoste tõlkimisekSvkultüurilistd^^^^ kange uue romaaniga Sahne Ekbaumilt. treenis mehi kõigepealt üksikvõit-vastab kirianik Viirlaid, et. olid nin- leiateks. pimesi pealejooks- Tounetaja H. Oja kodune tel 481-5316 Telefonid: tounetus 444-4823 talitus 444-4832 KUULUTAMINE .VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. üks toll ühel veerul: kuulutuste küljel tekstis esüriiljel .75 $5.— $5.50 1-1 Ikrontide ümber. WSTMÄGI^tel. 759- vastab kirjanik Viiriaid, et loode- naabri vahel oHd vanasti alati pin- Uudisteoseid märkides ei saa lejateks, mitte tavasti leidub võimalusi veel uu- gelised, ehkki laias laastus tasavä- mööda minna ka hiljuti ilmunud vaks massiks. Kas ei ole mi minu teks lätikeelseteks tõlgeteksj v mis giste tulemustega. Teineteise kir- Bernard Kangro suurteosest „Ar- lätikeelse raamatu pealkiri aga Võtavad loomulikult aega. janduse tõlkimisega vabas maaü- bujate kaasaeg", niis haarab meie „Metsades veel hingab vabadus" Kahjuks vähenevad, mööduvate mas on aga Mased meid küll üp- kirjanduslikku tegevust 20-ndail ja — Äiboolne meile kõigile? Eks aastatega avaldamisvõimalused pa- ris armetult löönud. Ma ei usu, 30-ndail aastail elavas ja pildiroh- ole meie ju metsavennad- vaba-guluses lugejaskonna vananemise et selles oleks mõjutavaks tegu- kes esituses. Luulesõprade rõõ- dusvõitiejad kõik. Nii individuaal-ja hõrenemise tõtto. Ometi peaks riks meie ki ühiselt. Kõik Balti iga teos olema rõõmustuseks mei- või huvitavam ainevalik. Pigemi- uus täiendatud trükk. Esimene rahvad. Kogu Ida-Euroopa. Püsil e mitte ainult kirjaniku- ni on selleks paguluses viibivate trükk raamatust müüdi läbi nii gem selle võitluse esirinnas kõhkr iga algu- l ö f ; .n„„««-^ t.,,,.: pt r\u]\uA :i j;*i^u \^r^A \ni^ln.iA ^;.'ro le ko le endale. Tõlked, nagu ainu-läti mastus suurem huvi ja ar- kiiresti, et paljud soovijad jäid il- luseta! ütieb Arved Viirlaid vastu: • ,,Räamatu:.ma. -sellest .keerulisi. teid kaudu veendumusega. siira Ennlntoisi võetatee vasto: nädala esimesse afalehte kuni emasp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella'1^1-ni. tel. 444-4832 Väljaspool tööaegai Leida Marley 223-0080 Postiaadress: 9 Parravano Ci. ' Willowdale, Ont. M2R 3S8 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-15-07
