1987-02-24-01 |
Previous | 1 of 20 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
registration numbeir Nr. 15 (3309) X X X V I aastakäik i.]';ij^inp^j.iHin„_Ltftftp Teisipäeval, 24. veebruaril 1987 — Tuesday, February 24, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi %• orato Eesti Maja saalikor-ruse ftiajees on seinal suur pronksist reljeefkaart. millele on märgiti d kõigil aegadel Eestimaa kaitseks peetud lahingute kohad ja : ajad. Mälestustahvli all on seinale kinnitatud aukartu|t äratav tala, millel vahest on lillekimp, vahest põlevad küünlad, vahest ei-midagi. Selle tagasihoidliku plaadi ees iiägin mingisugusel pidupäeval erakordset hetke. Üks mees, pealtnäha päris harilik mees, astus ümmekond aastat tagasi arvati, et "eestlased on üle-organi-seeritud, et meil on väikese rahvusgruppi kohta liiga palju ühinguid. Vahepeal on loodud uusi organisatsioone jä keegi ei arva enam, et neid on palju. Vähe või palju — see on suhteline. Or-trepist üles ja | jäi seisma. Ta pööras pilgu üles, tõstis käe sõjamehelikuks tervituseks ning kadus hetke pärast fuajees sagiva phva hulka: Pronksist plaat Eesti Maja hallis on kõigil aegadel Eesti eest langenute mälestusmärk. Erakordne, aga meeldejäänud seik virgutas mõtlema ja siis köitsid kuskilt kaugest mälusopist ammu õpitud kirjaread. Need seisid kirjas Eesti Vabariigi sõjaväe sisemäärustikus . . . ,,sõjaväela-, sedtervitavad . . .Eesti vabaduse eest langenute mälestussam- Ma es hakanud meest rahvasummast otsima ega tema teo motiiVi küsitlema. Võibolla oii see tema isiklik sisemäärustik, eestlase südametunnistus või mõne kalli kadunu mälestus, mis teda juhtis. Igatahes ma sain temast aru, sest minagi tõstan möödudes käe skauditervituseks Kotkajärve lipuväljaku servale laotud kivist obeliskile ja maasse löödud mõõgale. Inime;si, nende tundeid ja talitusviise on mitmesuguseid. Mõnele on see lihtne pronksist de-koratiiv- plaatv teisele rahvuslik pühadus. Mõnele on kogu Tpron-to Eesti Maja kstlaste ühistunde ja .mas. ;.• ganisatsioonidel on oma ülesanded ja funktsioonid — kui tuleb vajadus, siis tekib organisatsioon. Ka väike übing võib olla elujõuline, kui selles on vaimustatud ja aktiivsed liikmed. Viimastel aastatel tekkinud uued elujõulised organisatsioonid on: pensionäride ühing oma paljude tegevusharudega ja maak o n d l i k u d ühingud oma keskorgani — esinduskoguga. Eesti vaimse pärandi säilitamiseks on rida organisatsioone, kes talletavad arhivaale, eesti kunsti, rahvakunsti, muusikat ja helini ng video-lindistavad kultuuritegelaste mälestusi. Kõik need on väärtuslikud ja hinnatavad tegevusalad. Kolmekümne aasta eest ei osanud me neid ette näha. Nüüd näeme ja tegutseme: koondame pensionäre e l u r õ õ m s a k s vahelduseks, ehitame üles kodukandi inimeste sõpruskondi, koostame ja kirjastame kodukohtade- ja kodukoolide mälestusraamatuid. Suurem osa sellest hinnatavast tegevusest on vaate-suunaga möödunud aegade poole, minevikku. Me astume edasi ja silmad vaatavad seljataha. See on oij normaalne ja armas, sest eluõhtul meenutab igaüks lapsepõlve, noorust ja kodupaika. Sel lest aga tõuseb suur küsimusmärk varjutama koike väärtuslikku ja kummitama eesti übiskohna kohal. Kellele jäävad meie arhiivid, diapositiivide- ja filmide kogud, )- ja helisalvestused? Kas Ja gi aegne Raisarügement Värska laagrisse õppusele minekul Foto: J. Säägi kogust kes tunneb huvi nende tulevase kasutamise või isegi säilitamise vastu. Need ei seisa ise, need vajavad hoolt ja hoiukohta. Kes hoiab neid tarvitamiskorras üliõpilaste jaoks, kui nad vajavad teavet projektideks etniliste kultuuride kohta? Meil on üks analoogiline kogemus, mida me kõik mäletame. Need on eesti raamatud, mida me aastakümnete jooksul ostsime ja mõnedki korrad naudinguga lugesime. Kuidas me neile riiuleid ehitasime, kuidas neid kolimisel ühest kohast teise tassisime ja neilt tolmu pühkisime. Nüüd vanaduses otsime neile tahtjat, kes raamatut hindaks — aga lõpuks l ä h e b suurem osa neis! paberi veskisse. Eks ole — me. jäänud gaidide ja skautide rivi jüripäeva paraadil. Varsti on juhte paraadil rohkem kui noori. Eesti täienduskool, mis tegutses Toronto linnas mitmes koolimajas, mahub praegu hästi Eesti Maja keldrikorrusele. Kunagi sadadest paaridest koosneva rahvatantsurühma paaride arvu lugemine esinemistel ei valmista raskusi. arhiivid, kultuuri- ja kunstikogud, f i l m i d ja videolindid pealekasvavale sugupõlvele, eesti noortele. Me ei saa aga noori kohustada neid õrnaks võtma jai sama väärtuslikeks pidama kui ma i lühikeseks on Kas me oleme oma mängu tanud? Kas lootusetult? Vist-veel mitte, kuid me oleme kohutavalt kriitilises punktis. Meie pärandikonverentsi peateema peaks olema pärandi tarbijate küsimus. Iga toodang lõpetatakse kui tarbijaid ei ole. Sellelt mehelt sealt Eesti Maja fuajeest saame õppida väga lihtsat asja — vaata ette ja vaata üles, kui sa oma isamaad armastad. Anna oma tööjõudu, kui sul seda on; anna majanduslikku abi, kui sa seda suudad — sinna kiis üha vähenev noorte pere püüab eestluse poole. Täienduskoolidy asutatav metsakool vmetsaülikoöl, gaidid ja skaudid; rahvatantsijad, sportlaa-ger, eesti voimlesjad rahvuslik noortetöö igas kohas ja igas vormis.-: .'. o9 eo Eest! Poliitvangide Hooidus° toimkonnalt saadud andmete järgi vabanesid Nõukogude Liidus veal kaks eestlasest süü-mevangi — Arvo Pesti ja Heikki Ähonen. Arvo Pesti olevat vaba-l nenud umbes paar nädalat tagasi ja temalt olevat juba vabanemise kohta Rootsi kiri saabunud. Heikki Ahoneni vabastamisest teatati nädal tagasi. Meie lehe veergudel teatasime juba varem Lagle Pareki vabanemisest. Need on rõõmustavad uudised — kahju ainult, et endine Hooldustoim-konna esimees Ants Jüppar, kes hiljuti Stokholmis suri, ei imst, töötas. sini-must-valget silda
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 24, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-02-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e870224 |
Description
Title | 1987-02-24-01 |
OCR text | registration numbeir Nr. 15 (3309) X X X V I aastakäik i.]';ij^inp^j.iHin„_Ltftftp Teisipäeval, 24. veebruaril 1987 — Tuesday, February 24, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi %• orato Eesti Maja saalikor-ruse ftiajees on seinal suur pronksist reljeefkaart. millele on märgiti d kõigil aegadel Eestimaa kaitseks peetud lahingute kohad ja : ajad. Mälestustahvli all on seinale kinnitatud aukartu|t äratav tala, millel vahest on lillekimp, vahest põlevad küünlad, vahest ei-midagi. Selle tagasihoidliku plaadi ees iiägin mingisugusel pidupäeval erakordset hetke. Üks mees, pealtnäha päris harilik mees, astus ümmekond aastat tagasi arvati, et "eestlased on üle-organi-seeritud, et meil on väikese rahvusgruppi kohta liiga palju ühinguid. Vahepeal on loodud uusi organisatsioone jä keegi ei arva enam, et neid on palju. Vähe või palju — see on suhteline. Or-trepist üles ja | jäi seisma. Ta pööras pilgu üles, tõstis käe sõjamehelikuks tervituseks ning kadus hetke pärast fuajees sagiva phva hulka: Pronksist plaat Eesti Maja hallis on kõigil aegadel Eesti eest langenute mälestusmärk. Erakordne, aga meeldejäänud seik virgutas mõtlema ja siis köitsid kuskilt kaugest mälusopist ammu õpitud kirjaread. Need seisid kirjas Eesti Vabariigi sõjaväe sisemäärustikus . . . ,,sõjaväela-, sedtervitavad . . .Eesti vabaduse eest langenute mälestussam- Ma es hakanud meest rahvasummast otsima ega tema teo motiiVi küsitlema. Võibolla oii see tema isiklik sisemäärustik, eestlase südametunnistus või mõne kalli kadunu mälestus, mis teda juhtis. Igatahes ma sain temast aru, sest minagi tõstan möödudes käe skauditervituseks Kotkajärve lipuväljaku servale laotud kivist obeliskile ja maasse löödud mõõgale. Inime;si, nende tundeid ja talitusviise on mitmesuguseid. Mõnele on see lihtne pronksist de-koratiiv- plaatv teisele rahvuslik pühadus. Mõnele on kogu Tpron-to Eesti Maja kstlaste ühistunde ja .mas. ;.• ganisatsioonidel on oma ülesanded ja funktsioonid — kui tuleb vajadus, siis tekib organisatsioon. Ka väike übing võib olla elujõuline, kui selles on vaimustatud ja aktiivsed liikmed. Viimastel aastatel tekkinud uued elujõulised organisatsioonid on: pensionäride ühing oma paljude tegevusharudega ja maak o n d l i k u d ühingud oma keskorgani — esinduskoguga. Eesti vaimse pärandi säilitamiseks on rida organisatsioone, kes talletavad arhivaale, eesti kunsti, rahvakunsti, muusikat ja helini ng video-lindistavad kultuuritegelaste mälestusi. Kõik need on väärtuslikud ja hinnatavad tegevusalad. Kolmekümne aasta eest ei osanud me neid ette näha. Nüüd näeme ja tegutseme: koondame pensionäre e l u r õ õ m s a k s vahelduseks, ehitame üles kodukandi inimeste sõpruskondi, koostame ja kirjastame kodukohtade- ja kodukoolide mälestusraamatuid. Suurem osa sellest hinnatavast tegevusest on vaate-suunaga möödunud aegade poole, minevikku. Me astume edasi ja silmad vaatavad seljataha. See on oij normaalne ja armas, sest eluõhtul meenutab igaüks lapsepõlve, noorust ja kodupaika. Sel lest aga tõuseb suur küsimusmärk varjutama koike väärtuslikku ja kummitama eesti übiskohna kohal. Kellele jäävad meie arhiivid, diapositiivide- ja filmide kogud, )- ja helisalvestused? Kas Ja gi aegne Raisarügement Värska laagrisse õppusele minekul Foto: J. Säägi kogust kes tunneb huvi nende tulevase kasutamise või isegi säilitamise vastu. Need ei seisa ise, need vajavad hoolt ja hoiukohta. Kes hoiab neid tarvitamiskorras üliõpilaste jaoks, kui nad vajavad teavet projektideks etniliste kultuuride kohta? Meil on üks analoogiline kogemus, mida me kõik mäletame. Need on eesti raamatud, mida me aastakümnete jooksul ostsime ja mõnedki korrad naudinguga lugesime. Kuidas me neile riiuleid ehitasime, kuidas neid kolimisel ühest kohast teise tassisime ja neilt tolmu pühkisime. Nüüd vanaduses otsime neile tahtjat, kes raamatut hindaks — aga lõpuks l ä h e b suurem osa neis! paberi veskisse. Eks ole — me. jäänud gaidide ja skautide rivi jüripäeva paraadil. Varsti on juhte paraadil rohkem kui noori. Eesti täienduskool, mis tegutses Toronto linnas mitmes koolimajas, mahub praegu hästi Eesti Maja keldrikorrusele. Kunagi sadadest paaridest koosneva rahvatantsurühma paaride arvu lugemine esinemistel ei valmista raskusi. arhiivid, kultuuri- ja kunstikogud, f i l m i d ja videolindid pealekasvavale sugupõlvele, eesti noortele. Me ei saa aga noori kohustada neid õrnaks võtma jai sama väärtuslikeks pidama kui ma i lühikeseks on Kas me oleme oma mängu tanud? Kas lootusetult? Vist-veel mitte, kuid me oleme kohutavalt kriitilises punktis. Meie pärandikonverentsi peateema peaks olema pärandi tarbijate küsimus. Iga toodang lõpetatakse kui tarbijaid ei ole. Sellelt mehelt sealt Eesti Maja fuajeest saame õppida väga lihtsat asja — vaata ette ja vaata üles, kui sa oma isamaad armastad. Anna oma tööjõudu, kui sul seda on; anna majanduslikku abi, kui sa seda suudad — sinna kiis üha vähenev noorte pere püüab eestluse poole. Täienduskoolidy asutatav metsakool vmetsaülikoöl, gaidid ja skaudid; rahvatantsijad, sportlaa-ger, eesti voimlesjad rahvuslik noortetöö igas kohas ja igas vormis.-: .'. o9 eo Eest! Poliitvangide Hooidus° toimkonnalt saadud andmete järgi vabanesid Nõukogude Liidus veal kaks eestlasest süü-mevangi — Arvo Pesti ja Heikki Ähonen. Arvo Pesti olevat vaba-l nenud umbes paar nädalat tagasi ja temalt olevat juba vabanemise kohta Rootsi kiri saabunud. Heikki Ahoneni vabastamisest teatati nädal tagasi. Meie lehe veergudel teatasime juba varem Lagle Pareki vabanemisest. Need on rõõmustavad uudised — kahju ainult, et endine Hooldustoim-konna esimees Ants Jüppar, kes hiljuti Stokholmis suri, ei imst, töötas. sini-must-valget silda |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-24-01