1986-12-04-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\
\
Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 4. detsembril 1986 — T^iursday, December 4, 1986 Nr. 91
tääne-^Saksamaa Olümpia-Komitee ajakiri ^^Olym-pisches
Feuer" tõi ülevaatliku Mikli vilsnasest olümpia-
: Saksamaa Olümpia-Komitec
korraldas olümpiarriängudest
1928 (Amsterdam) leuni 196Š
(Mexico City) osavõtnutele kokkutuleku.
See algas Ludv^igsburgi
ülemlinnapea vastuvõtuga raekojas
ja sellele järgneva lõunasöögiga.
Lõpuks oli kõrgpunktina
olümpiavõistlejate auks sel päeval
Stuttgarti linna suures „Max
Sehleierhallis'' korraldatud pres-si^
vaštuvõtt ja Spordi-Presšipidu
väga hüvitava ja mitmekülgse
programmiga. -
Kohal olid omaaegsed Saksamaa
kuulsamad sportlased, re-kordide
ja võitude saavutajad,
olümpiaadidest osavõtjad ja
olümpiavõitjad. Ainsa fotona
olüntpiayõistlejate kokkutulekust
tõi „Olympisches Feuer" selle
artikli juures eestlasest olümpia-^
suusataja (Oslo 1952)/ mitmekordse
Saksamaa meistri Juku
Penti koos tema kõrval istuva
kuulsa Berliini olümpiavõitja
; (1956 kettaheites) dr. Gisela
Mauermeyeriga.
Juba kahe aasta eest oli Juku
Pent Saksamaa Olümpia-komi-tee
külaline. Siis võttis teda ja
teisi olümpiavõistlejaid vasto
Ölümpia-komitee president Ja
Esslingeni ülemlinnapea raekojas,
kus talle anti Esslingeni aukodaniku
(Ehrenbürgeri) tiitel koos
linna kuldraamatusse sissekandmisega.
Peale selle pn ta veel
Sonthofeni suusaklubi auliige.
Spordiuudiseid
kodumacilt
f'19;56. aastast saadik korraldatud
}in. Rahvaste spartakiaadi
moodsa viievõistluse turniir toimus
seekord Tallinnas. Meeskondlikus
võistluses valmistas
turniiri viimasel alal, 3 x 2 kni
teatejooksus Eesti meeskond
oma 10. kohaga suure pettumii-se.
011 oodatud pääsu vähemalt
:äl ku\ie parima hulka.
• kiisa 49.70.
Sakslaste hulgas on Juku Pent
tuntud'auväärse eestlasena, kuna
tema igal pool eestlasena esineb,
^ i i on tema ka mitme pagulus-
Eesti organisatsiooni liige ja nen- Juku Pent olümpiavõistlejate
de töetajia. -
Juku Pent töötas üle 30 a..
Loba-Holmenkol-Chemie
Mauermeyer»
Eesti kergejõAstiku edetabelites
olid septembri lõpus meeste
aladel esikohtadel järgmised
sportlased: 100 m —' A. Möll,
Harju, 10,54; 200 m A. Möl
21,43; 400 m — A. Ojastu, Tartu,
46,68; 800 m — R. Mm
Tln, 1.48.8,5; 1500 m — M
üldprdkuura direktorina^ Tema
leiutas sünteetilised suusamäär-ded
värvilise kasutamis-koodiga.
See süsteem on veel tänapäevani
rahvusvaheliselt; kehtiv. Samuti iga liiki maailmameistrivõistlus-patenteeritudoH
tema poolt leiu- te^^^ (MM) on lisandunud veel
tätud kõrgemölekulaaršed mik- üks — juunioride MM kerge-rosoomüs-
suusapõhjad murd- jõustikus (alla 20 aastastele).
maa-suuskädele, millede kasuta- Esimene selline toirnus juulikuus
mine nüüd rahvusvaheliselt pide- Ateenas. Võistlust
vait suureneb. Nii on Juku Pent juunioride maailmarekord —
endale mitte ainult suusasportla- USA/ kvartett läbis 4 x
_____ Uusmaa, Tln, 3.45,15; 5000 m
— A. Tsarski, Tartu, 14.02,14;
ik, et Saksamaal mind ikka veel 10 000 m — R. Valdmaa, Tar'>
peetakse jaapanlaseks" on ta öei- tu, 29.30,21; maraton — M.
Üüe suurvõistlusena senistele nud. Vellberg, Rkv., 2:30.47; 110 m
, ^ tk. — A. Nazarov, Tln., 13,9;
itmevõistlus naistele, mis ai-• 400 m tk. — M . Helinurm, Tiri
sena, vaid ka majandušmehena, teatejooksu ajaga 3.01,9. Kerge-vabriku-
direktorina ja leiutajana jõustiku ^kuningliku" ala, küm-hea
nime teinud. Pensionil^ mi- nevõistluse võitis 19-äastane
nekul tulid tema vabriku poolt soomlane Petri Keskitalo \ 7623
korraldatud lahkumispeole firma punktiga. Nädal hiljem
esindajad 33 rügist (isegi Jaäpa- li. ta onia maa
nist, Uus-Meremaalt, Austraa- hü
liast, USA-st ja Kanadast), kus . • •••^••^
Juku Penti suurelt austati.
' . .. . ."•-}•:> o y ::-M^^ mäii-
S Ä ^ ^ gudel 1936. a. võitis KiteiSon,
esines jaapanlasena^ kuid te-gas
viie alaga, on nüüd paisunud 50,52; 3000 m t a k . — A.
seitsmele;. Kavas on 200 m, 800 Tsarski 8.34,72; kaugus — A.
m ja 100 m tõkked, kaugus, kõr- Mõttus, Harju 7.80 (tuulega
gus, kuul ja oda. Seni oo 7000 8.07); kõrgus —\P. Kostrõkin,
punkti piiri- ainsana ületanud K-järve, 2.20; kolmik — J.
niustanahaline Jackie Joyner Uudmäe, Tartu, 16.46; teivas—
(ÜSA). Tänavu on ta seda saa- V. Bukreje^, Tln. 5.45; kuul —
vutanud isegi kaks korda — I. Rahnel. Harju 18.50; ketas—
7148 ja 7161. Ainult neli meest A. Paavo — K.J., 54.04; oda —
on kümnevõistluse maailmare- (uus oda) — H. Puuste 83.20;
kordit ühel aastal ' parandanud vasar — A. Räni, Tln. 73.54.
kaks korda — Glen Morris
Metro licence 2422
iiiiiSMniniitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
gelikult on korealane; Korea oli
sel ajal okupeeritud Jaapani
poolt. Nüüd on ta avaldanud
soovi, et ta nimi olümpiastaadioni
võitjate müüril saaks muudetud
tema koreapäraseks Sohn
Kee-Chung'iks. ,,Ma ei ole õnne-
1936, Bob Mathias 1952, Bruce
Jeniier 1976 ja Daley Thompson nud 4 kg varasat 40.78 m. Nüüd
i;982o on ainsa alana veel jäänud puu-
^ tümata teivashüpe. Kuid pole
,,.. Vii masel, aas.t ak1 ü••m ne li on nai•- võim„ai tu, et „vAa;rnsftii. . n ie.s^i,n, oe^b ka sedJ Vh ak, anudJ hUar rast/ ama peaaegu see ala naiste voistluskavades.
kõiki kergejõustikualasid, isegi . !
maratonijooksu. Viimasena lisan- Eelmise aasta maailma kiidus;
nendele Lääne-Saksamaal reim 3Ö00 m takistusjooksus
veel vasaraheide. Võisteldakse 3 Henry Marsh (USA) sai Brüsse-
—5 kg raskuste heiteriistadega. lis oma tänavuse parima aja—•
Nii on Ursula Krentel lennuta- 8.13,15.
iHiiiiiiiiiiiliiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiii^^^
tea/aga;nad on kollaste õltega,^^^ sissepääs on ^^sti omi. Seal näeb külastaja
mis näevad natuke välja lõvilõuvh Eesti Vaba-dusristeJ/l, 1/2 ja 1/3
gade moodi. ; Väga hästi korraldatud ja esl^ (sõjaliste teenete eest) ning 11/3
Turul pn lilli palju. Rukkllill^^^^^^^^^^^^ väljapanekud haaravad (vapruse eest), samuti kui
dest ja kärikakraist kuni igasu- kolm ja pool sajandit sõjaaja- Kotkarlste: lil klass ja III klass
guste roosideni. Oleks mul olnud lug^^ Sain teada et soomlased mõõkadega, ning V klass,
veidigi kindlam peatuskohi, plek> osalesid ka Vene-Türgi ^
sin ma isegi selleks lühikeseks rnir määral ^ linnu pom- ^o^karisti suurrist (Iklass) miss
ajaks sinna vunüd peotäie rukkiv^^^m Teise maailmasõja ajal. Ja on tõeline haruldus,
lilli ja karikakraid.; Saksa vägedest Soomesmõlemi Sadamas juhtusin ma ühe ilu-
Suurimaks raamatukaupluseks maailmasõja ajal. saVälkesejahtlaeva juurde. Aht-
Helsingis näib olevat Äkatee^^^^^ hulgas leidub risse oli maalitud'nimi - „PIRI-nen
Kirjakauppa Keskuskatul. palju mundreid kui ka Talvesõjas TA". Kas mõni jaht Eestist? Tal-
Sellekahekc5rrüselise raamatu, ja Eri- 'innast?
poe kõrgete riiuiiteläbivaatami-ti saab seal selgeks, mil määral Astusin ligi, et „kas mehed on
ne võttis üsna palju aega. Kuid soomlased tähelepanu pööravad eestlased?" „0h ei, puhastverd
neil riiuleil leidus mitmeid Eesti oma kahe viimase sõja vastaste- soomlased." aga miks siis laeva
või Balti küsimusi kä mundreid ja relvi nimeks „Plrita?" Sellele ei osa-raamatuid.
Siiski pidasin ma bü-^ nud mehed vastata.-Arvasid, et
kinisti juures saadaolevaid raa-^^^^^^^^^A^^ ehk on sellel midagi tegemist
matuld^^^^ s^^^^^ pandud valimik Püha Brigilttaga. Aga sellegi
maiks. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^V E^^^^ Läti ja Leedu sõjalisi poolest!... Pirita?
Väljapandud teoste hulgas 0^^^^ Kõige rohkem just
näha ka Ivar Ivaski toimetusel i l -
(Järgneb)
muya kirjandusajakirja ,,l/l^or/(3'
üterature Joday" Paavo Haavik-
- ko erinumbreid. Haavikko
Laev hakkab šadamakaist^jüba reisijad on eestlased. „Jah, on teatavasti võitis 1984. -aastal
eemalduma, kui ülemisele dekllö küll. Otse Tallinnast." „Nojah, Oklahomas Neustadti kirjan-tulebperekond.
Noorevõitu mees mina jälle Ühendriikidest.*' düsauhinna.
ja naine kolme lapsega. Laev s ö | - v o o r a s tutvustab pnd-^ Teisel korrusel ei olnud mul vadab
Suomenlinha. oje^n unustanud ta nime. Ütlen en- ja eriti otsida eestlkeelsield raa-
Mees valgepäise poisiga istub da^^m
minu ette pingile. Esialgu ei pöö- gi nüüd minu nime juba unusta- Sellest tüüp
ra ma neile suuremat tähelepa- nud. Ajame mõnust juttu. Eestla- te lõhnast. Ja tõesti: rõdukörruse
nu. Aga kas mitte ei räägi poiss sgd kahest erinevast maailmast, ühte niirka paigutatud nõukogu-eesti
keelt! Ei: ole viisakas teiste Ei oska arvata kui palju aas- pe raamatute hulgas leiduskena
juttu pealt kuulata. Kas on eesti taid 0 läinud mööda, kui ma vii- kogus eestikeelseid raä^^
keel või vald mõned eestikeelsed mati nägin linavästrlkku. Aga Su- Raamatukaupluste kõrval leid-söriad
keset soomekeelsed jut-sisaäi-ilvibut
tui El siiski, poiss räägib sula- saba üsna minu läheduses. Ja seos. See asub punastest tellis-selget
eesti keelt. Sustsaarllnä tutta- test ehitatud kasarmutäollses
,. yabandan: ja^^ küsio/:fes.:kaas-l.va^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 4, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-12-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861204 |
Description
| Title | 1986-12-04-06 |
| OCR text | \ \ Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 4. detsembril 1986 — T^iursday, December 4, 1986 Nr. 91 tääne-^Saksamaa Olümpia-Komitee ajakiri ^^Olym-pisches Feuer" tõi ülevaatliku Mikli vilsnasest olümpia- : Saksamaa Olümpia-Komitec korraldas olümpiarriängudest 1928 (Amsterdam) leuni 196Š (Mexico City) osavõtnutele kokkutuleku. See algas Ludv^igsburgi ülemlinnapea vastuvõtuga raekojas ja sellele järgneva lõunasöögiga. Lõpuks oli kõrgpunktina olümpiavõistlejate auks sel päeval Stuttgarti linna suures „Max Sehleierhallis'' korraldatud pres-si^ vaštuvõtt ja Spordi-Presšipidu väga hüvitava ja mitmekülgse programmiga. - Kohal olid omaaegsed Saksamaa kuulsamad sportlased, re-kordide ja võitude saavutajad, olümpiaadidest osavõtjad ja olümpiavõitjad. Ainsa fotona olüntpiayõistlejate kokkutulekust tõi „Olympisches Feuer" selle artikli juures eestlasest olümpia-^ suusataja (Oslo 1952)/ mitmekordse Saksamaa meistri Juku Penti koos tema kõrval istuva kuulsa Berliini olümpiavõitja ; (1956 kettaheites) dr. Gisela Mauermeyeriga. Juba kahe aasta eest oli Juku Pent Saksamaa Olümpia-komi-tee külaline. Siis võttis teda ja teisi olümpiavõistlejaid vasto Ölümpia-komitee president Ja Esslingeni ülemlinnapea raekojas, kus talle anti Esslingeni aukodaniku (Ehrenbürgeri) tiitel koos linna kuldraamatusse sissekandmisega. Peale selle pn ta veel Sonthofeni suusaklubi auliige. Spordiuudiseid kodumacilt f'19;56. aastast saadik korraldatud }in. Rahvaste spartakiaadi moodsa viievõistluse turniir toimus seekord Tallinnas. Meeskondlikus võistluses valmistas turniiri viimasel alal, 3 x 2 kni teatejooksus Eesti meeskond oma 10. kohaga suure pettumii-se. 011 oodatud pääsu vähemalt :äl ku\ie parima hulka. • kiisa 49.70. Sakslaste hulgas on Juku Pent tuntud'auväärse eestlasena, kuna tema igal pool eestlasena esineb, ^ i i on tema ka mitme pagulus- Eesti organisatsiooni liige ja nen- Juku Pent olümpiavõistlejate de töetajia. - Juku Pent töötas üle 30 a.. Loba-Holmenkol-Chemie Mauermeyer» Eesti kergejõAstiku edetabelites olid septembri lõpus meeste aladel esikohtadel järgmised sportlased: 100 m —' A. Möll, Harju, 10,54; 200 m A. Möl 21,43; 400 m — A. Ojastu, Tartu, 46,68; 800 m — R. Mm Tln, 1.48.8,5; 1500 m — M üldprdkuura direktorina^ Tema leiutas sünteetilised suusamäär-ded värvilise kasutamis-koodiga. See süsteem on veel tänapäevani rahvusvaheliselt; kehtiv. Samuti iga liiki maailmameistrivõistlus-patenteeritudoH tema poolt leiu- te^^^ (MM) on lisandunud veel tätud kõrgemölekulaaršed mik- üks — juunioride MM kerge-rosoomüs- suusapõhjad murd- jõustikus (alla 20 aastastele). maa-suuskädele, millede kasuta- Esimene selline toirnus juulikuus mine nüüd rahvusvaheliselt pide- Ateenas. Võistlust vait suureneb. Nii on Juku Pent juunioride maailmarekord — endale mitte ainult suusasportla- USA/ kvartett läbis 4 x _____ Uusmaa, Tln, 3.45,15; 5000 m — A. Tsarski, Tartu, 14.02,14; ik, et Saksamaal mind ikka veel 10 000 m — R. Valdmaa, Tar'> peetakse jaapanlaseks" on ta öei- tu, 29.30,21; maraton — M. Üüe suurvõistlusena senistele nud. Vellberg, Rkv., 2:30.47; 110 m , ^ tk. — A. Nazarov, Tln., 13,9; itmevõistlus naistele, mis ai-• 400 m tk. — M . Helinurm, Tiri sena, vaid ka majandušmehena, teatejooksu ajaga 3.01,9. Kerge-vabriku- direktorina ja leiutajana jõustiku ^kuningliku" ala, küm-hea nime teinud. Pensionil^ mi- nevõistluse võitis 19-äastane nekul tulid tema vabriku poolt soomlane Petri Keskitalo \ 7623 korraldatud lahkumispeole firma punktiga. Nädal hiljem esindajad 33 rügist (isegi Jaäpa- li. ta onia maa nist, Uus-Meremaalt, Austraa- hü liast, USA-st ja Kanadast), kus . • •••^••^ Juku Penti suurelt austati. ' . .. . ."•-}•:> o y ::-M^^ mäii- S Ä ^ ^ gudel 1936. a. võitis KiteiSon, esines jaapanlasena^ kuid te-gas viie alaga, on nüüd paisunud 50,52; 3000 m t a k . — A. seitsmele;. Kavas on 200 m, 800 Tsarski 8.34,72; kaugus — A. m ja 100 m tõkked, kaugus, kõr- Mõttus, Harju 7.80 (tuulega gus, kuul ja oda. Seni oo 7000 8.07); kõrgus —\P. Kostrõkin, punkti piiri- ainsana ületanud K-järve, 2.20; kolmik — J. niustanahaline Jackie Joyner Uudmäe, Tartu, 16.46; teivas— (ÜSA). Tänavu on ta seda saa- V. Bukreje^, Tln. 5.45; kuul — vutanud isegi kaks korda — I. Rahnel. Harju 18.50; ketas— 7148 ja 7161. Ainult neli meest A. Paavo — K.J., 54.04; oda — on kümnevõistluse maailmare- (uus oda) — H. Puuste 83.20; kordit ühel aastal ' parandanud vasar — A. Räni, Tln. 73.54. kaks korda — Glen Morris Metro licence 2422 iiiiiSMniniitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ gelikult on korealane; Korea oli sel ajal okupeeritud Jaapani poolt. Nüüd on ta avaldanud soovi, et ta nimi olümpiastaadioni võitjate müüril saaks muudetud tema koreapäraseks Sohn Kee-Chung'iks. ,,Ma ei ole õnne- 1936, Bob Mathias 1952, Bruce Jeniier 1976 ja Daley Thompson nud 4 kg varasat 40.78 m. Nüüd i;982o on ainsa alana veel jäänud puu- ^ tümata teivashüpe. Kuid pole ,,.. Vii masel, aas.t ak1 ü••m ne li on nai•- võim„ai tu, et „vAa;rnsftii. . n ie.s^i,n, oe^b ka sedJ Vh ak, anudJ hUar rast/ ama peaaegu see ala naiste voistluskavades. kõiki kergejõustikualasid, isegi . ! maratonijooksu. Viimasena lisan- Eelmise aasta maailma kiidus; nendele Lääne-Saksamaal reim 3Ö00 m takistusjooksus veel vasaraheide. Võisteldakse 3 Henry Marsh (USA) sai Brüsse- —5 kg raskuste heiteriistadega. lis oma tänavuse parima aja—• Nii on Ursula Krentel lennuta- 8.13,15. iHiiiiiiiiiiiliiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiii^^^ tea/aga;nad on kollaste õltega,^^^ sissepääs on ^^sti omi. Seal näeb külastaja mis näevad natuke välja lõvilõuvh Eesti Vaba-dusristeJ/l, 1/2 ja 1/3 gade moodi. ; Väga hästi korraldatud ja esl^ (sõjaliste teenete eest) ning 11/3 Turul pn lilli palju. Rukkllill^^^^^^^^^^^^ väljapanekud haaravad (vapruse eest), samuti kui dest ja kärikakraist kuni igasu- kolm ja pool sajandit sõjaaja- Kotkarlste: lil klass ja III klass guste roosideni. Oleks mul olnud lug^^ Sain teada et soomlased mõõkadega, ning V klass, veidigi kindlam peatuskohi, plek> osalesid ka Vene-Türgi ^ sin ma isegi selleks lühikeseks rnir määral ^ linnu pom- ^o^karisti suurrist (Iklass) miss ajaks sinna vunüd peotäie rukkiv^^^m Teise maailmasõja ajal. Ja on tõeline haruldus, lilli ja karikakraid.; Saksa vägedest Soomesmõlemi Sadamas juhtusin ma ühe ilu- Suurimaks raamatukaupluseks maailmasõja ajal. saVälkesejahtlaeva juurde. Aht- Helsingis näib olevat Äkatee^^^^^ hulgas leidub risse oli maalitud'nimi - „PIRI-nen Kirjakauppa Keskuskatul. palju mundreid kui ka Talvesõjas TA". Kas mõni jaht Eestist? Tal- Sellekahekc5rrüselise raamatu, ja Eri- 'innast? poe kõrgete riiuiiteläbivaatami-ti saab seal selgeks, mil määral Astusin ligi, et „kas mehed on ne võttis üsna palju aega. Kuid soomlased tähelepanu pööravad eestlased?" „0h ei, puhastverd neil riiuleil leidus mitmeid Eesti oma kahe viimase sõja vastaste- soomlased." aga miks siis laeva või Balti küsimusi kä mundreid ja relvi nimeks „Plrita?" Sellele ei osa-raamatuid. Siiski pidasin ma bü-^ nud mehed vastata.-Arvasid, et kinisti juures saadaolevaid raa-^^^^^^^^^A^^ ehk on sellel midagi tegemist matuld^^^^ s^^^^^ pandud valimik Püha Brigilttaga. Aga sellegi maiks. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^V E^^^^ Läti ja Leedu sõjalisi poolest!... Pirita? Väljapandud teoste hulgas 0^^^^ Kõige rohkem just näha ka Ivar Ivaski toimetusel i l - (Järgneb) muya kirjandusajakirja ,,l/l^or/(3' üterature Joday" Paavo Haavik- - ko erinumbreid. Haavikko Laev hakkab šadamakaist^jüba reisijad on eestlased. „Jah, on teatavasti võitis 1984. -aastal eemalduma, kui ülemisele dekllö küll. Otse Tallinnast." „Nojah, Oklahomas Neustadti kirjan-tulebperekond. Noorevõitu mees mina jälle Ühendriikidest.*' düsauhinna. ja naine kolme lapsega. Laev s ö | - v o o r a s tutvustab pnd-^ Teisel korrusel ei olnud mul vadab Suomenlinha. oje^n unustanud ta nime. Ütlen en- ja eriti otsida eestlkeelsield raa- Mees valgepäise poisiga istub da^^m minu ette pingile. Esialgu ei pöö- gi nüüd minu nime juba unusta- Sellest tüüp ra ma neile suuremat tähelepa- nud. Ajame mõnust juttu. Eestla- te lõhnast. Ja tõesti: rõdukörruse nu. Aga kas mitte ei räägi poiss sgd kahest erinevast maailmast, ühte niirka paigutatud nõukogu-eesti keelt! Ei: ole viisakas teiste Ei oska arvata kui palju aas- pe raamatute hulgas leiduskena juttu pealt kuulata. Kas on eesti taid 0 läinud mööda, kui ma vii- kogus eestikeelseid raä^^ keel või vald mõned eestikeelsed mati nägin linavästrlkku. Aga Su- Raamatukaupluste kõrval leid-söriad keset soomekeelsed jut-sisaäi-ilvibut tui El siiski, poiss räägib sula- saba üsna minu läheduses. Ja seos. See asub punastest tellis-selget eesti keelt. Sustsaarllnä tutta- test ehitatud kasarmutäollses ,. yabandan: ja^^ küsio/:fes.:kaas-l.va^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-04-06
