Vaba eestlane , September 18, 1980

              ' VABA ESSTLANfr neljapäeval, 18. septembril 1980 » - Thui:säay, September 18, 19S0 Nr.
Jõekäärul 6. septembril
Võistluste raamicles toimasid
tati Järgmisi
toimuniii rahvusvalieliste togejc
ka eesä meisMvõistlused, I te
Tütarlapsed baatam klassis: ŠO
m — Ellen' Oiling 10,7. 200 m —
Ellen Oiling 36,8. Kaugus — ElIeH
Oiling 2.23 m. Pesapalli vise — El­len
Oiling 13,7 m.
Tiitarlaipsed midget iklassis: Kõr­gus
— Pia Metsala 1.10 m. Kaugus
— Pm Metsala 2,43 m. Kuul Pia
Metsala. 5.02: m.: ;' /
Tütarlapsed intermediäte klassis:
100 m — Juta Metsala 14,6. Kõrgus
— Juta Metsala 1.25 m. Kaugus —
Juta Metsala 2.99 m. ketas Juta
Metsala ,16.54 ,m.' v,^' : • / ' :[
Poisid junior klassis: 800 m —-
Toivo Lainevool 2.58,8. Kõrgus —
Toivo Lainevool 1.15 m. Kaugus —
Toivo Lainevool 3.38 m. Oda — Tok
vo Lainevool 18.8 m.
Meeste vaba Mass: 5000 m —
Martin Jõgi 22 53,8. 10.000 m — 1)
Mihkel Türk 41.12,2, 2) Uiio Limit
48.28,3, 3) Martin Jõgi 49,21,0. Kau­gus
— 1) Itobert Vessmamji 4.62 m,
2) Martin Jogi 3:92 m. Oda Ro­bert
Vessmaam 4490 m. Kuul
1) Robert Vessmann 10.42 m,. 2)
Martin Jõgi 8.15 m. Ketas -^1) Ro­bert
Vessmaan 27.35 m, 2) Martin
Jõgi 23,62 m.
Raživusrvaheliste võistluste raa­mides
saavutati oma Mässides
järgmisi esikohti: Juta Metsala
kõrgushüppes, Mihkel Türfc 10000
m jooiksusj Robert Vessmann kau­gushüppes
ja odaheites. Nendele
lisal^ saavutati 7 hõbe- Ja kuus
pronks medal-linti. Hõbelinte saa­vutasid
Juta Metsala 3, Martin Jõ­gi
2, Toivo Lainevool 1 ja Uno Li-mit
1. Pronkslintide võitjaiks pljd
Ellen Oiling 2, Pia Metsala 2, Mar­tin
Jõgi 1 ja Robert Vešsmann 1.
Balti meeskondade vaheline las-kevõistlus
haavlipüssist toimus Lä­ti
Jahiklubi korraldusel 6. sept.
Korraldava klubi poolt oli Igale
rahvus-meeskonna kolmele parima­le
laskurile väljapandud auhinriad.
Esikohale! tuli H. Kuusik (kuldme­dal),
teine Eric Piiss ja kolmas
vEdgarJPüss. •
Vaba olümpiamängude laske-võistlusel
haavlipüssist laskmises
tuü esikohale ja kuldmedali võit­jaks
T.E.Õ.J.S. meeskonnast Eric
Püss. Haavlipüssist laskmist kor­raldav
toimkond koosnes T.E.0.J.S.
juhatuse ja .seltsi liikmetest ^E.
Saare jubtimiseif
•<t)
Seltsi sügisese kalapüügi
Viimasel võistlusel 13, sept. 1980. a.
osutus parimaks kalameheks E.
Roo 12 naelase ja 11 uiitsiliše ha­viga.
Teisele kohale tuli S. Lood
ja kolmandaks A. Nieländer. Järg­nesid
p. Luukas, H. Allisma, E.
Martiiison. Võistluse kestel püüti
kogusummas 26 havi. ' ^
MUmii .«VABA EESTLASE" TALITUSES
Arvo Mägi - EESTI.RAHVA.
Fred Limberg-ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalijs
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv:- AASTAPÜHAB /
pübliteolöogÜisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LÜGÜ KÄNNUST
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas vai
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING Y
EESTI SKAUTLUS VnsküMMEND AASTAT
TERR KUNGLA. JUUBELIALBUM (TJE.Rals^
tantsijate Rühm) 15^
Hind Saate-
V. kula^
• 18.- 19
50
5^ 70
. m
35
H
• •• 3^- S5
2/- 01^
7.5© 50
3.50
Põikread: 1- Linn P09las, 5. Sil­mapaistev
eesti nooremapõlve 'he­likunstnik,
9. üles ajama, 10 Kett,
11. Kääne grammatüias, 13. Amee­rika.
filminäitleja minevikus, 15.
Pragu, 17. Mõistus/18. Populaarae
lauljatar enne sõda, 21. Eidine
maailmameister males, 22. Linn Ja.
provints Belgias, 23. Naisenimi, 24.
Suurthal tänavused EeSti meistrid
Elena Lapimaa — Tiit Kivistiku
.6:4,;:7;5, 6:2. ' . '
Vokas avati uus staadion, niis
on tiks esinduslikumaid Eestis.
Seal on loodud kõik tingimused ka
rahvusvahelisteks mõõduvõtniis-teks
kergejõustikus. Keva ^ r d i -
baas olevat valminud kogu kohali­ku
sportlaskonna visa tööga mui-lu
veel olnud kruüsaauikudele. Rar
jatisel töötati õhtutundidel ja
,kepäeya|delgi. ". [• \
T.E.Õ.J.S. korraldusel toimus 23.
aug. laskevõistlus haavlipüssist.
Esikohale tuli Eric Puss. Seega
kaitses ta Eesti Plastitööstuse
,,S€epter'i" *poolt väljapandud
räjndkarikat 1980. aastal. Teisele
köhale tuli H. Kuusik ja kolman­daks
M. VesMmäe. Järgnesid E.
Saar, Edgar Püss, H. Sõrmus, H.
Vüding. Lohutusauhinna võitis V.
Pirson.
• Kadriorus • kestsid kuus.,'; päeva
tennisvõistlused Rae karikale.
Viiendast turniirist võttis osa üle
50 N. Liidu paremikku kuuluva
tennismängija. Eestlastest tuli
naiste üksikmängus kolmandale
kohale Liidia Nurme, võites Elena
Lapimaa 7:5, 7:6. Me^test oli pa-;,
rim Peeter Lamp saavutades viienr
dafcoiba.
Paarismängus võitsid eesti nai­sed
Lüdi^ Nurme — Elena Lapi­maa,
meestest Ervin Lange — Pee­ter
Lamp. Segapaarismängus võit­sid,
noored Katrin Alvin Ain
N.Lüdu absoluutseks meistriks
purispordilennus tuli tallinlanna
Eda Laan, kes varem on sama
tiitU võitnud 1971,1972 ja 1977: aas-
'taü.
Eesti 29. orienteerumismeistri-võistlustel
said esikohad Harju
sportlased. Meeste võistkonrias,
koosseisus Tõnu Savi, Uku Aniws
ja Johannes Tasa ja naiskord
koosseisus Maire Vikmann, Viiu
Rebade ja Reet Uusberg tulid esi­kohtadele.
1;'
Hannoveris peetud Lääne-Saksa-maa
meistrivõistlustel oli esimene
kõrgushüppes Dietmar Mögenburg
tulemusega 2.33, teiseks jäi Gerd
Nagel 2.30; Viimane on sel hooajal
kaheksas mees, kes on ületanud
2.30-e, Naistest võitis odaviske
Ingrid Thyssen tulemusega 64.04.
Organ, 25. Tsaari käskkiri, 27.
Metsloom, 30. Sellel, 31. Seltskond­lik
meelelahutus, 34. Papagoilük,
35. Jahi- või metsloom, 37. Võõrp.
naisenimi, 38. -Vorm sõnast laadi­ma,
40. Neli iihesugust vokaali,
42. Apostel Uues Testamendis, 43.
Julge, 44; Tarkus.
Püstread: 1. Lehtpuu, 2. Kähisev,
3. Maak — inglise keeles, 4. Sel
olevat lühikesed jalad, 5. Raha
hoiukoht, 6. Endine uhistegelik et­tevõte
Eestis, 7. Eesti kusistiaja-loolane,
8. Koduloomade elamu, 10.
Vedelikunõu, 12. Kuulub luku juur­de,
14. Ennustaja, 16. Linn Eestis,
18. Teatud karistus, 19. Värvitoon,
20. Aedvili, 25. Võimalik, reaalne,
26. Alguses, 28. Pehme aüie, 29. F.,
Tuglase teos, 32. Prantsuse ooperi-komponist,
33. Kauba pakendi
kaal, 38. Mööbliese, 37. Palk, hüvi­tus,
39, Kolsnikvokaal, 41. lõualli-kas.
RISTSÕNA NR. 'IMO LAHENDUS
Põikread: 1. Põltsamaa, 7. Ihk,
9. Presto, 10; Amor, 11. Sein, 12.
Sirkel, 13; Jeekun, 15. Aste, 15. Mu-davann,
19. Nooruses, 21. Aino, 23.
Tumer, 24. Paluke, 27. Ligi, 2i{.
Saul, 30. Eestü, 31. Vet, 32. Kant­selei
Juhan Kangur - VAIM. VÕM JA VABADUS
Hanno Kompus-KUSTUTAMATA N i M
'-••JÄRELE- . • ^••:v
Enn Nõu.-VASTUVETT
Anna Ähmatova- - Marie Unäeip --REEKVIEM
Herbert MichelsOB - KODUMAALT VõöRSILB
Herbert Michelson SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson— EisSTI RADADELT
. ESTONIAN OFFICIAL GUIDS
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte Ja peegeldusi
Karin Saarsen --LOHENGRIM LAHKUMINE
Herbert Salu - UTOOPU JA JOTUROLO^
Eduard Kramts — LUMELIITLASED (luuletuskogu) 3.—
Hona Laaman— MIS NEED SIPELGAD (luuletus­se
6.65
210
2.50
2.25
2.25
20—
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.
August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.
Leho LumisteALAMUSE ANDRES
jutustus kirjanik Oskar^^I^^
Leho Lumiste — ATLANDI AKNAL
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD E
Ants Vomm - RISTSÕNAD IH
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogi)
Ants Vomna —VARJUD (luuletuskoguV 8.—
Salme Ekbaum —AJATAR (luuletuskogu) 4^-^
Aarand Roos ^ JUMALAGA, EARS JA ERZÜRUM v 4^
Aarand Roos - JUUTIDE kUNmGÄS TALLINNAL 6—
Johan Pitka—RAJUSÕLMED 8.80
Urve Karuks - KODAKONDÜR (luuletuskogu) 6.-
Hamieš Oja — KOPUTUSED ENESES (luidetuskogu) 1.50
Hannes Oja— TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Kiing--MIS TOIMUB SOOME 14—
Emar Sante — L()OJANGUL LAjaKUMINE f AL-
85
40
35
50
50
50
50
40
30
30
4.5$ ^
30
30
20
40
30
ao
30
30
40
50
30
30
40
40
30
30
30
163 50
Püstread: 1. Pea, 2. õemees, 3.
Turske, 4. Ausammas,. 5. .\pis, 6-
Arnika, 7. Isak, 8. Koolinoor, 13.
Jaanii^v; 14. Etno, 17. Distrikt,
18. Amin, 20. Usklik, 21. ^tiste,
22. Neiuke, 25. Lest, 26. Eila, 29.
Lai. •
RAÄMÄTUSP LASTI I 0
10
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eel.
kooliealistele lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA n(opp©-Ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvit|rükis)
EESTI KEELE HARJUTUSTIK t
50
5
50
man
enam veel kui Pentagoni eelarve; teatud märgi laubale, siinses klii- sest meie sisenedes on see toiming
siinsete palgaolude juures aga... mas aga, noh, kuhu sä hing torkad neil veinipudelite higistades juba
cii^ Silm teeh turu umoerkauau, ta- oma„ \,, tassenpi aüi gui "• .noia iT V .s- Iärgist- täies hoos ning jätkub niõõnamata -1 i . . . .n ..f ir J ^ i
ub amaMk„s mõnd kTo.khTns, «it. ;k*ewt teetoo- fP ^test on n.a ha, le k..u ll?.!. .P. u,k.s.itVasA- ^J^ ^^^^ «n V i • i. ' J J •
kusse Ja seisad sns. taiskulutud — mül^^^^
bussis kui sparglipundis? Mu lau- vinetavad kaugused kaunid või
latatud mees tegi läbi selle nalja, millal pole kauged saared kuidagi
märkas aga õnneks õigel ajal, muinasjutulised „oma saared",
kuis rahakott peagi, otsegu pärmi milliseid loendamatud luuleread ja
jõul, hakkas üles tasku ääre poole helitoonid on igatsevalt otsind,
tõusma; ta pani käe väikselt peale ning nõnda tekib mul himu maits­ja
surus väljatikkuja tagasi ning ta midagi enneolematult eksooti-pöördus
— karske pilguga noor- list, midagi kohalikku maa- või
mees tihedalt seljataga lõi silmad nierepärast...
maiia, mis jäidki maha, kuni järg- Pähe vüksab korraks mõte laisk-mise
peatuseni, kus ta ka jala ma-. elaja praest, mis olevat lambaliha
list, rammija otsustavalt käes, loo-mingu-
lõke silmis, . must-valged
kvartskülud kõrval hunnikus; ei
kedagi ~ seeasemel jääb pilk ise^
väriki parandatud paigale jalge ees
~ kas kuivas siin mehe kujutlus­võime,
või läks tal kõht tiüijaks,
või tuli süda väikse palga pärast
täis, või kõik kolm ühel hoobil, et
sedasi umbropsu jä plaanitult viru.
tas peotäie niusti kilde vastu maad
ja nadsiis, valgeid vahele kiiludes,
paigale Mõmmis? — sest /paran­dus
mõjub kui tindiplekkj valgel
• paberil. - i
ha pani ning kadus . . . ^
tjrpris ootamatu häbitunne, mis
patuses suurlinnas mõjub lausa
mekiga . . . aga ^küllap matsutavad
seda vaid veel Miaanlased ku^^^^^^^
li põhjas ning pealegi oleks
5.
• Jah,. oli,m'ullaga kuidas oli, mis
siia toodi, oma mägi oma asi —
seesuguse vänge vingu tootmiseks
läheb aga hirmsal hulgal vaja vä­lisvaluutat
— kust seda loill näpis­tatakse,
sest ving näikse heljuvat
üle kogu linna ja arvata võib, et
üle kõikide linnade siin maal,
jnimpungü nagu nad on : . . ? ;| , '
Mänguväljakud,'spordiplatsid ja
siis jääb silme ette Moodse Kuns­timuuseumi
paljukiidet sara,- mis
arhitektooniliselt ei ütle suuremat
midagi, või ehk siis seda, et selliiie
moodsus Võiks nüüd juba vajuda
vähe nagu minevikku . •. Kuulu
järele venitab seespool üks seina-suurune,
monströösne lõuend ene­se
ühest nurgast teise, maalitud
suure karja' cariocade silme all ja
ühtjärge mürtsuva sambaK)rkestri
inspiratsioonil — üheainsa tunni
: kestel. Noh, sisse astuma see ei
meelita. Kuskil siin peaks olema
ka Carmen Miranda Muuseum,
kostüümid ja butafooria, ent rahu
tema põrmule... Taamal tõukab
oma' nõguskaare otsi vastu taevast
Teises Maailmasõjas Langenute
Monumeat, moodselt steriilne see­gi.
Ent kes ütleb,' et need pole
vaid hetkelised negatiivsed miil jed-mõtted^
mis pisüt| pikema peatuse
puhul enam hoopiski paika ei
peaks? . ; 1 . '
Sirgeldi-sorgeldi, käest kinni ja
käest lahti, oleme viimaks Rio
\,viiendal avenüül", Avenida Rio
Brancho'!, mille kõimi-alade' must­valge
mosaiik sillutis on jumal-
.teab Illis ajast esindand'maailmas
Riöt samapalju kui Copacabana ja
kalliskivid. Washington juba en­dale
sihukest mosaiik-kunstkäsi-tööd
jalge alla lubada ei saaks;
rehkendan,, teeks välja vaaf efc
, i 1 see ka üks ebaökoloogiline roog,
Kena, kmüikult intümne seik ja ^o^™®^' ; f mis mul kurgust alla ei läheks. Nü
mõttesähvatus suurlimia muidu nü'!^^5^^^^^ k « lootust ^ - ^ ^ põhüine, brasiilialik
ebaisiklikus üldpildis, müles pide^^
vait hakkab süma too .Suhkru- o m S i ' n Ä õ S d W Ätes; ka seespidiselt lähe-pea
mägi'naamal ja tohutu l&is- " " ^ l ^ ^ ! ^ ^ ^ ^^
tusekujuteisal kõrgel ma c, omplota,, t^o o r. ohke. m kulinaar in-tule,
siis .kust tahes või mine kuhu. J» k ^ . . l < « » e tonn^^w^^. seneriteaduse kui kokakunsti saa-tahes.
E i teadnud tema^, et ta ^ ^ Ä õ S ^ S i nii paljust kui see koosnpb:
vaun ja vaimsus sim kord sel
kombel raudbetooni tarretatakse,
nü et ööl kui päeval peab hoidma .
oma tsementkäed linna kohal õn­nistavalt
laiali, tahab või e i . . .
oleks küll aeg lõunastada, või kas
ehk! peaks siin, ütlema „pÕhjasta-da",
mida nüüdsel ajal, vastavalt
esmajoones mustad oad,
preto, süs xarque —tulel või päik­ses
kuivatatud liha, seejärel suit-
I. gaühe el,u rü..t. mile, voib teha kesk, - suvorst, suitsu se;aoili.h'^ a, -s uits^u ke^,e l, ° .... . ' peekon, seajalad-korvad-saba,
Silmi taevakaarelt alla tuues
märkan äkki, et tõtlevail mees-pä^
vast hüisööni. ; küüslauk-sibuli)etersen
tud riisi ja õlis küpsetatud manio-kiga,
sõrejahu, saadud mürgistest
manioki teradest, milledest kava­la
menetlusega on eemaldet tsüa-niid,
üks pärielanike päris põhi-
AlbaMar, täitsa ,,rotunda" ehi- toitaineid, laialdaselt kasutatud tä-soost
kodanikel onpeakõigil kaen- tus, tegelikult kunagine,ümmargu- našeni; õilistatud rohkete äpel-la
all käekotid, hakkab neisse pilk ne turuhoone sadamakail, näib ole- sinivüludega, juhatatakse see üp-ka
äriakendel. Noh, ons mehed vat bästiriietetmng ajaga hästi- ris kaootiline kujpatus sisse paraja
siin kõik siis . . . käib peast läbi varustet eksekutüvide lantshi või käraka cachäcaga, kõva rumm kui
võimatu mõte — igal juhul, ühend- „pohjästamise" paik, mida nad kurat, sama kõva šoporoofilise toi-rüges
lööks see asjaolu meestele näikse toimetavat ka põhjalikult, mega...' .
Tursk on siin Silis kala
Siiski, küllap sihuke sööniaaeg
passiks parajast enne tagasisõitu
koju, mil silm läheb lennukis nügi
pikalt looja ning seedetraktil oh
aega segamatult toimetada nü era­korraliselt
laias skaalas aineteva-hetust.
Ning ega seda rooga me-nüükaardü
leidugi, õige kah, sest
mis saaks siis Rio äri-elust, trans­aktsioonest
ja tehihguist, mis kuu­lu
järel liiguvad juba nügi aegla­selt
küll, kuna inünkiirus siin maal
on välispidine nmg autoga süm­bioosis.
Brasiillane, nagu igal pool
hiljem kogeme, tunnistab kurust
ainult kui saab jala autosse, õige­mini.—
rooli pihku, misjärel on tal
kah kohe nagu tuli taga; jalakäija­le,
seevastu, aitab juba paljast pu­gust
autole, misjärel temal oma­korda
oleks jälle otsingu kurat
kannul nagai juba oleme tunda
saand.
Nohjah,rmida siis tellida? Huvi.
siirdub kalade kanti ja kogen sa­mas
^hämmastustega, et bacalhau,
too „pröstoi' tursk, mille nimel
muus maaihnas võib teist mimest
kaunikesti edukalt sõimata, näikse
siin olevat igapidi õüis kala, leidub
teda kaardil mitmes-setmes va­riandis,
ent minu mõte jääb kohe
ühe külge: bacalhau com leite de
coco, kookospümas hautatud
tursk. Jesses. odav esmaspäeva
kala kallis, eksootilises vedelikus,
hakkan äkki kunagise Kalamaja
küünarpuuga mõõtma siinseid
väärtusi; noh, saagem süs kõik
koini kokku mu ees taldrünill