Vaba eestlane , February 18, 1982

              "-Nr. 14
. •V t .-
koSamloid, k^Uedd
tiinütf vümäselajal NHMfc^
-Euroopa satpllütrüke kü-dmutavad
oma tähelepa-ajal,
et „pooIä; batsilli" le-ietakše
paljtt rohkem sa°
Ideš kui Venemaal, m|s
aastakümne kestnud ajo->
šd: tulemusena on muutii->
fnerliktdest sissetnngiyate
1 vastu enam-vähem im»
kuigi ka seal võib yüma-lärgatä
rezhiimi kritiseeri-tlele
vabama voli andmist.
I vaatle jäte arvates< on oma
[pärast kõige rohkem mn-
»aksamaa ' kommunistlikis
bid, kes rakendavad ette- i
\t ja hoolikalt ettevaati£S°
s, et rahva meeli ja mõt"
kelt mõjudelt kõrvale juh-
I Ida-Saksamaa elanikele ^3
aduseks, et Lääne-Saksa-
|vad sakslased elavad paljui
It kui nende rahvuskaasla-pooi
BerUini valli, okäs^
ja mimiväljasid, süs pa-kõmmunistliku'
Saksamaa
|it Erich Honecker ja tenisi
id erilist rõhku elanike va­ele
itarbekaiipadega ja tOB-
|ga. Selleks. tehakse era-
SQuri pingutusi ning V®-
^oolay Rumeenia ja mõne
imiistliku nigi standardi
elab ida-^kslane külluse^
lon läänemaailma standardr
Jkkagi . mahajäänud Ja
lorkasid Ida-Saksamaa suu-mdujäägid
mitmesuguste
alal silma jõulu perioodil
ivketusel. Ehkki Ida-Ber.
teistes suurlinnades olid
b aknad paiguti uhkelt de-id,
ei olnud kaupade vähk
sugugi nii mitmekesine j a '
nagu seda vaateakende
ioonide põhjal võis järel°
Ida-Saksamaa elanikud too°
I,et kauplustes ei ole küllalt
M odavamaid kaupuj
äevastu küllaldaselt kalleid
leid, milledest paljud om
sritud teistest: riikidest, eri"
fanist. Samuti kurdetakse, e^
laid ja JllIUIal^ yastis-laid
artikleid müüakse äri-h
alt sõpradele ja sugulaste­le
tulemusena inimesed, kel-dteeiiijate
hulgas tutvusi ei
ivad sageli äridest tühjade
lahkuma.
batsUli" vastu võitlemi-itavad
Ida-Saksamaa võimud
propagandat, et poola
tabanud hädades ja kann^-
I ei ole süüdi kommomstlik •
vald poola i^vas ise, kes
oma tööülesandeid korra-
(äita ja sotsialismi ülesehita- '
pingutusi teha. Kuid kom-korra
all aastakümneid
ida-sakslast on raske sellls-btega
petta, eriti kui ida-saks^
[onvõrdlenM täpselt infor-id
elust ja kõrgest elustan»
Lääne-SaksamaaL
|ias praegu toimuvad sünd-ja
poola rahva vabadiisfao&°
ljulm mahasunimlne Fooiäs
oleva kommunistliku kliki
|on järjekordselt päevakorral®
lud kurikuulsa Jalta kokkia^
mille" alusel kolm lütlaste rii-
Franklm Roosevelt (Ühend-
Wmston Ghurchül (Suurbri-i)
ja Jossif Stalm IM)
laai, Krunmis Euroopa poch
iJagasid ja venelastele nende
se hegemoonia Ida-Euroopas
sid.
|ta kokkulepete üle on palju
itud ja seda põhjalikult igast
latist analüüsitud, kuid mitmed
lud on jäänud ikkagi veel se-ja
tumedaks. Lääneriikides
anaaüüsijaid, kes on jõudnud :
iohale, et lääneriikide juhid ei
|d Stalmile Jaltas 1945. aastš
(Järg £ a)
passiivse alistumise kõrval.
Jtsal õnnestus isegi seda rahva-jatada,
tarvitades saksa kont-all
olevat raadiot;
[sti väeosadel Eesti pmnal „on
)opis suurem tähendus, kui s@-
siin avaldada jõuaksin ja
laksin."
^as mõistis ja vastas. Sakslas-
)oolt oii üleraääraks seatud
[00, ' ent registreerima tuli
|00 meest, kellede^st 28.000 said
(sa relvastuse ja pealiskaudse
3Õppe,
. 14 V A B A EESTIJANE neljapäeval,) 18. veebruaril 1982 Thursday, February 18,1982 Lk. 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUD
I. ja 21. veebr,
dr. T. Sauks, M . 461-0912
27. ja 28. veebffo
dr. A . ^ae, tel. 493-7231
isurance
kiNPLÜSTUSED
23 WE»™ORE Dr.. Süite 2H
Resdale, Ont. M9V 3Y7 ,
Tel. 7454622
Alcan
Building
Products
AuthorižedOeaier
^ " 1 Illi,,
ALCAN
VfflMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE
VARJUD . .1
2® AASTA G A R A N T I .
LÄTI ETTEVÕTE
Century Aluminum Installers
2226 Disindas S t W. Toronto, Ont M 6R 1X3
Telefon S34.2864
OmanlBs: ARTURS MIME
^otkeiihendiiist firma omanikuga.
mea
ECommentaarid
(Algu? lk. 2)
veebruaris peetud konverentsil sikp
M nii sunH||ärelandmisi nagu pal­jud
poliitikud seda nüüd väita püü-
Jaanuari lõpul toimuiiad kirjandus-muusikaMseH Talihari '82 lõpul kutsuti kõik esinejad jä kaastegelased
Eesü Maja- lavale, kus meile Mn^gitl tasuks' traditsiooniline limefeelves ja: Halle Fähn-lelteli luuletuskogu
Foto: Vaba Eestlane
Kuldas Ameerika reedab saladusi
LftttSri
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Qneen S t E . Toronto — T d . 368^11
MeO OQ rikkalikus valikus impodieeritud lõngu. Sobivad^^v^
ja kao^iätelgedal kudumiseks; põimimist, heogeMan^fK^
tikjdmiseks ja sölminiis^ (macranie).-^ SKANDINAAVIAST
HUVTTAVAm I ^ T E R J A L E KÄSITÖÖKS BfüSTRIGA •
vaa mitmes värvis SOODSAD HINNAD. AvatiMl: eanMMp.^-^
map. 9 - « , neljap; reedel ^-8, teup. 9.30-4. Meie tdoe ftrl:
674 Broadview Ave. Tor. t d . 469-2295, keO p.L
•SD
avad, ning et praegused suured pa- lO a. rahvuskoondise esimeheks
kokkri^JetrriiÄrstf^^^ Üle 100 mil|ardi dollari feülutcafMd venelciste tehfi©b®g
tema järglaste poolt Ühendriikide abistamiseks ©eUlingeni rahvuskoondis vahetas esimehi;
diplomaat AvereU Harriman, kes Tänapäeva' N. Lüdu sõjaväeline varustus ja tehffloloogia sarnaneb Ameerika omale, sest palju seUest JoÜanneS VÖStrifeu asemele V O l i t i Voldemar
! ^ president Roosevelü P ^ ^n ju Ameerikast wsadud. Tehnoloogia ülekandmist ajalooliselt tagasivaadates võime nentida, et detente n s i i - , ^ '
l u t i k s nouandjalo, deWare^^^ ^j^j jg^ondaü aastaU Ameerika andis N. Ludule või müüs äärmiselt suurel hulgal vümisüetud tehnikat, « ' " e r
et koni^rentsd lepiti kokku k o i ^ - ^^^^^ ^j. ^,^5^5^14 rakendatav sõjaliseks otstarbeks. See kõik oli nõudnud Ameerikalt aastaid ja Geislingeni Eesti Rahvuskoondis pidas Gasthans „Rebetfi^* mm
r T r ^ - ^ i 7 ^.rr mUjoneld dollareid arendamiseks. Peale seda avas Ameerika oma vabrikud, uurimlslaboratooriumid ja korralise peakoosoleku, millest võttis osa 28 lUget Koosolekut juha-valimiste
vomaw^^^ N. Liidu teadlastele j a salakuulajatele nüigsee kestab isegi praeguse Reagni valitsuse ajal.
vormi ja juhtkonna valimiseks
ning et 1 Stalln oli selle tingimuse Detente ajal Ameerika varustas valitsuse poolt käendatud vahetus- natega tehtud kuullaagritele, pluss
aktsepteerinud. |^ ^ tehnoloogia järele nälgivaid sovet-.programmides. Sama orgamsatsi' ameerika arvestusmasinad ja Valimistele asumisel tegi senine
Ehkki seda püütakse eitada, ja- te keeruliste arvestusmasinatega oon vahendab õpetlaste vahetust „know-how", need Vene SS-18 mit- kauaaegne esimees Joh. Västrik
gati EWoop? praktiliselt Jaltas siis- (computer) ja teiste elektrooniliste USA ja N. Liidu hing viimase sa- mepealisedv raketid võivad tabada teatavaks, et tema on'olnud juba
Sd mõjupiirkondadeks. Saksamaa seadeldistega. Lisaks ehitas Amee- teliiitriikide vahel. See organisatsi- märki 500 jala või vähemas raa- 30 aastat komitee esimees ja tema
das Edgar Bergmann ja protokollis Kaarel Metsaveskl^ Kinnitati nlä
tegeviB&- koi kassaaroanded.
tõotaks temaga koos veel aasta
ja aimaks^ ^ juhtnööre
tööks ning kui ta leiab omale
kaastöölisi,
tõmmati pooleks ja anti suur osa ^^^^ Liidus vabrikuid. , oon asetas 31 kõrgeinat vene tead- diüses, jättes Ameerika 1054 „mi- ei kandideeri enam sellele kohale Juhatusliikmete kandidaatideks esi-
Saksamaast^^enelaste kontrolli dj?.^ akadeemilisel õppe- nuteman'' ja ,,titanVV raketid istu- ajapuudü^^^^ ta on Keskko- tati rida kandidaate, kes enamuses
Konverentsil otsustati ka Berliini jg^g kallale tungis, katkestati nen- aastal sarnastesse kuulsatesse üli- ma nende silodes nagu pardid. mitee esimees ja ajaleht „Eesti Ra- loobusid. Valituks osutusid ja
õunaks. Poola suhtes nõustiss Sta­lm
seal koalitsioonivalitsuse moo­dustamisega,
mlDest osa said võtta
ka Inglismaal elavad pagulaspoolar
kate juhid. Tegelikult kuulus Poo­la
aga vepe okupatsiooni aUä» kes
rakendas seal kommunistlika süs­teemi
ja poola pagulaste juht M i -
raldüs vene teadlastevoolu tõkes- nias). Nagu USA senaator Jake Aga selle ettepaneku hind oleks 6Ö tud kandidaatidest said Voldemar seisusr Edda Hau^^
tamiseks Ameerikasse. ' (vabariiklane, Utahti osarügist) üt- miljonit dollarit. Teine kommunis- Bitter ja Johannes Nassar ühepalju Gertz ja Kaarel MetsayesW^^
Kuid hoolimata seUest korraldu- leb, on luba venelastele neid kõrge- tide mittetundmine seisnes, kui hääli ja kuna J . Nassar oli aasta- Peale^^^^^^^^^k^^
sest anti 1980 jaanuarist kuni tasemega tehnüisi aineid õppida, ameeriklased oletasid, et venelased telt noorem, siis ta loobus uutest joulukoosvübmime, kus^^^m^^^
1981 hiumni imbes 450 vene rohkem kahjustav, kui neüe nisu on huvitatud suurel hulgal ostma valimistest, andes eesõiguse Vol- nk lugesvUhe^.J^^^^ S a " i S k « r v S müümine. Nad põhjustavad vaid. Ameerika düüslemmkeid (jumbo. demar. Bitterile, kes seega vditi juthistel^gi^^
Ameerika ILmtaSeriuSt lügsete tuhimaksu-dollarite kuluta- tüüp) ja ameeriklased lubasid 20- ^^^ks. Geis^ingem Eesti Raevus- ,^ta.enfiušk^^^
AmeeriKa vainsmmisieenuMisi. f. . i. , . x.. 1 . koondise esimeheks. ' ; sina juhatusel .esinesid deklamatsi-kolajczyk
oli smmitud 1947. aastal Need venelased võivad, nüüd õppi- ^^'^ i"'.!!^^..if ! l^V ^r..^JTtJl' .^i.n Viimane võttis selle koha vasto oonide ja lauliettekannetega. Istu-tuogimiisel,
et enduie e^ ti veel kauat koos õhtusöögi
miseks ja arstiteaduses operatsioo
munistliku ikke alt pääsemiseks, j^^^ tegemisel, kuid need ön nõr-
Enroopa mõjupiirkondadeksj-a- gema-võimelised aparaadid. Sa-gamist
kriiiAsutas hiljuti aua La_ane- ^ ^ ^ i on neüe' avatud opt&aala, tu-
Saksamaa kantsler, Helmut gev energiafüüsika, keeruliste ar-maalt
põgenema. Saksamaa poOli- da kõike kõrgele arendatud eritea- ^^^^ ? f ihumise-masmad, mis .insenerü ja KGB agendil kalastada
tomisega ja vene okupatsiooniväge- duste aladel. nagu laseraparaat, valmistavad noopnoela Pea suuni- Boemgi lennukite tehas . Vas avalt
de jäämisega praegustesse satelliit- mis toodab ja võimendab ühevärvi- «^^^ kuul aagreid. Need on tähtsad kindral G. Keegan^üe, kes tol kor-riikidesse,
oli nende riikide saatus Ust valgust, ja mis peaks tulevi- ^^^^matele mtersüiste juhümis- rai oh Ameerika õhujou Salaluure
otsustatud ja sea! kehtestati kom- kus andma mi. , surmaküred". seadeldistega varustatud mandrite- ülem (19.71-1977), venelased pü-mnnistlikud
rezhömid. Jaltas" sõi- p^aggu kasutatakse laserit tööstu- vahelistele rakettidele. Kaheteist- distasid tuhandeid kordi, vaatasid
mitud kokkulepetega hävitati ka ges metaUide lõikamiseks keevita- ^^^^^ ^^^*a jooksul meie ei müü- kokkupanemise meetodeid ja neüe
kõik Balti rahvaste lootused kom- m^spt^ arstit^adusps onpratsino. neid masinaid N. Liidule. võimaldati isegi külastada salaja-aga
kui IJ^ixoni vaKtsuse ajal si laboratooriume. Hiljem selgus,
alustati detentega, Lüt küsis et jcülalistel olid erüised saapad,-
jäle ja nüüd müük h ^ ^
iielased'ostsid 164 masinat 20 mil- metalli-laaste salajastest mptaUi^
joni dollari eest. sulamitest, mida kasutati lennukite
katse praeguse jõudude tesakaale p^SIkiS;^^^ Tol ajal N. Liidu mandrite-vaheline ehitamisel,
m i r a t m i ^ ja venelaste taanduim- ^^^^ arendatud teaduste alad. rakett oli aatomlaenguga „pikse. Mõnda aega pärast seda kiUaš-sele
sundimiseks vo,b esile kutsuda korgis asuva Rahvusvaheli- püss", mis võimaldas kõva karga- käiku hakkas N. Liit ise ehitama
soja. 5»amal arvamwet on ka Pram^ läks märgist mööda neid hügel-düüslennukeid (Iljous-susmaa
pi-esident I^^^ (TREX) .poolt võimaldati 77-1. N.-koim miüi või enam. Tänapäeval,' hin) ja samad lennukid Varustati
lJ!fJ!lT^.^l!i^T^7«!I^^^^ Lüdu kodanikul õppida Ameerika tänu nendele Bryanti ihumis-masi- ameerika patentide järele tehtud
Rolls-Royce, düüs-mootoritega.>
Dr. Müos Gostiek-^^^^k^^^^^ on Was­hingtonis
asuva Strateegilise Kau­banduse
Instituudi juhataja, märMs,
et N. Liidu saatkonna liikmed Was­hingtonis,
kaasa arvatud tuntud
KGB agendid, lubatakse Kongressi
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
BXO
.Schmidt, .kes ühtlasi mainis, et Iga ^^gtu^^asinate programmimme,
Poalaastas
Veerandaastas
Maksab Kanadas:
$45.-
$24.-^
$13.-
J^JaspooI KanaM
^55.-
$29."
$15»'°'
UPÖSnGA SAATEKULU
Täht taevas sünnipäevakingiks
praegune olukord Euroopas m
tingitud Jaltas sõlmitad kokkulepe­t
e ning et ,,rahu huvides" tuleb
praegust jõudude tasakaalu suurrii­kide
vahel säilitada. Ja ehkki seda
eitada ja maskeerida ^püütakse,
andsid lääneriigid eesotsas ühen- Omanimeline täht Kalade tähekogiss
riikidega Helsingi kokkulepete al-lakiiiutamisega
Jalta draamale 80-ndaks juubelisünnipäevaks esiteks isiklik tervitus USA presi- Kaitse ja Rahva Julgeoleku komi-oma
täiendava kinnitiiise. dent Ronald peaganüt ja teiseks täiesti ametlik omanimelme täht maa- tee ülekuulamistele. Ja neü on oma
ühendriikide praeguse administ- Ilmaruumi ~ km paljudele eestlastele om see araks saanud? Vist mit^^
ratsiooni aktüvsus Poola sündmus- ühelegi. ' . nais), mis on ühendatud Ameerika
te puhul ning sanktsioonide raken- . . . . t, • 1 informatsiooniall&atega.
damme Põofe kommunistliku rez- ' ^^^^ mmetatud austusavaldus jumaal. ^
hiimi vastu näitavad et presidemf Osales Vabadussõjas ^ TaSSinna Kõüi see võimaldab venelastel
keaean la tema vaütsus kavatse- Kivimäele, kes tähistas möö- Kooliõpilaste Pataljonis, õppis saada kohest informatsiooni uu-vad
parandama hakata neid vigu' ^"^^^ ^^^^^ detsembril oma pärast sõda Tallinna Konserva- test toodetest ja patentidest.
mida tedd president Roosevelt '"^ste^^neÄiÄkkutuleku C a f xLlÄ^^^^ ja Costick' ütles, et tehnoloogia üle- g w t r ^ Ä õ Ä o t X4n1^rÄK.' kandmisega olemeaidanudN t n . «l^r m S n ™ " «MJ^- v5tul 19. dets. Cllicago Eesti Ma- Töötanud riigiametnikuna Riigi- ^ul säästa üle 100 miljardi doEari
Z t e U i k e ^ t a S ^ ^ k L t e s ^ J^- ««^ mgepeüi teryitus kassas ja Kaitseliidu peastaabis uurimise ja arendamise kulutustes,
senine ons polntiline liin võib kolialiku valimispürfeonna Kong- ning tegutses innukalt muusika A.M.
kaasa tmnia konflikte, mis ei vü,'«esimehelt. Philip Granelt Wash- alal dirigendina Jaanuaris 1939
nütt0 aim.lt detene poUitika täieli- «gtow^ '^""^''S^ Tallinna
kule nurjumisele vaid võivad põh
dendilt koos viimase isikliku a i
idrfaga, v^ideenti venelaste poolt.
Ja lõpuks anti üle ametlik do- Omab .Vabadussõja Mälestusme-kument,
mis kinnitab, et maailma- ^ali, Kotkaristi V kl., Valgeristi K^™»"»»"^^^^^
ruumis, kalade tähekogus dn täht, kl. ja Icaks Läti Vabariigi ^tee- OStmiSekS
mis alates 19. detsembrist kannab netemedalit. \ / fTh«ri> ? „ „ x „ fo««t,
nime „Rudolf Kivimägi". Nimi on Siirdus üle Saksamaa USA-sse,
registreeritud ka ametlikult vasta- töötas Chicago läheduses asu- J^^^^^ommunisthkele rii^^^^^^^^^
v4s registrites Washingtonis ja vates Baxteri laboratooriumides, ^^^«^tav^^^^
Shveitsis ning kantakse edaspidi Võtab elavalt osa eesti seltskondil- arvas,^ et ^^k^^^^^^^^
sisse ka astronoomia-alasesse tea- kust tegevusest ^ ^ i male ;ka seUe^ n^^^^
poolaastas
¥eerandaasfas
$49.~
$26.-
$14-
Kanadlas3 Yaljaspooll
Kanadat:
H- $39.— I $44.—
" f $19.50 I $22.--
$ 9.25 I $11.—
VÄUASPOOL KANADAT;
lÄNUPOSHGAi aastas $49.—5 foolaastas $26 Ja veerand­aastas
$14.— + SAATEKULU — aastas
$33.-<- ja veerandaastas $16.50 /
Aadressi muudatus 50 centii Üksiknumbri hind 50 centi
Manada aadressidele palume märWda,,POSTAL GODE^ p
USA aadressidele , ^ I P CODE«-
I . Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnbllshers nimele.
justada ka suurema sõjalise kokkm-põrke.
:
siis islklllk tervitos USA preša- Harju maleva sekretäriks, mih- lug^l^ kiriUfat
J -lj. lisel kohal teenis kuni Kaitseliit lik- T ' •
Kingivad raha
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Ltd.
"INSURANCE**
1482 Bathnrst St., 4 kord
. ^Bathurst--St. dair)
•'Mf^ion kontoris )t,
I <53-781«
duslikku kirjandusse.
Dokumendiga oli kaasas foto,
millel äsjaristitud täht „Rudolf K i - '
vimägi" oli ära märgitud.
Rudol Kivimägi sühdis 22. det-ja
harrastab praegugi veel trom- neid iüles poob. Kuid Lenin; võis
mJID sembril 1901 Raasiku vallas Har- Ugala liikmeskonda.
petimängu, esinedes jumalatee- taevalt uskuda seda et vaba maa-iüstustel
ja muude! pestlaste üri- i ^ ^ ^ P^^^urid meeleldi laenavad
tustel. • või õigemim kingivad ka selle ra-
Kuulub akadeemiliselt Korpi millega leninistid nööri eest ta-
Tellimine saafa:
VABA EESTLANE
F o O o Box 70, Postal Stn. C, Toronto 3 „
Ont. M6J 3M7
Palun müUe saata V A B A EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates .....v,..;...^..;..;..,....,
19 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahas / tshekiga / rahal^aardiga. (laha aimult tahädrjas).
Nim
• »
Aadress
suvad.