Vaba eestlane , January 9, 1979

              mm
6. jaanuaril - (tähistas Torontd
eestlaskonnas hästi tuntud töö»,
tur Jiöian Kifctasik oma 75. aastast
s ^ Ä v a . JuuhBar sündis 6.
imm-a i9(H tartumaal Pala m
las taluperemehe pojana. iPoÜstä-lu
müjöö ja õpingud Tartu töös-tÄooiis
kujundasid nooi« Jühar
nl avara sümaringi ja ettevõtlikult
pärast tööstuskooli lopetairhilst
oli Juhan Kittasfel unlstüs^ö:
oma ettevõ.te: oma tuba — oma
J^^icliski ta oma otsin-gul
Paide linna jai-asUtas sinna
nädalal auti mitme Toronto ja eesiiiuiE kaabel^
teievisioonijaaina kaudu edasi soomlaste jõuluprogramm. Jnli^
eelmisel aasta tegid soomlased sellesamasega algust ja tänavnn©
jisba kogemustele ffajaW. Soomlaste v S i ^ kava ^
misel on meist paSju väiksemad, nende kOcFiSvälie õpüast, kuid
nad olid siiski neid mitmel viisi! rakendanud, jõuluvanaga vest»
lemaš või Mmas. Mmsikalises osas olid kaastegevad sooBSife
segakoor ja Saiem! koguduse lauljad ja viiuldajad.
ühoks osaifcs olid jõulütervitu- nenud erinevaiks, ikuid eesti T3tp
sed neljalt Toronto soome kogu-,
duse pastorilt, kellest Peetri'kpgu-
-KÄTFJN HEINSOO
Sündinud 2lJmärts511954. aastal
Torontos. Keskhariduse omandas
Don MilSs Cclllegiates j a Victoda
Park Secondary SchooHs. Lõpe­tas
Toronto üfiUi^cIi (Victoiia Col-
Eege) 1978 Bachelor bf Ärts kraa-
' diga linnad© ..planeerimise ..ala!.
Kavatseb samsi alal edasi õppida.
Akadeemiliselt kuulub Korp! AmI-citia'sse.
PEETEE ANTON PÖLDRS"
Sündinud 1953. a, Buenos Äires*es.
Kesliharfduse saS Torontos New-tonbrook
Secondary ; School'is,
Lõpeftas kevadel Toronto iUikoolli
M.I5. laadiga, Honours Ja Lange
auhindadega, õpib edasi Toronto
^likoGlIs sise-haiguste spetsialis­tiks.
Äkadeemüiseat kuulub Korp!
•Vironlasse.
SAN UEKE
Sündinud 6. oktoobril 19^2. a. 'To-roifflfos.
-üldhariduse šši North To-rohto
GollegSaäe Instituudis. Lõ­petas
Toronto tlikooli muUsHta-fakulteedi
kraadiga — Bachelor
of Music in Perf ormance — Pea­aineks
kontrabass. Töötab Kana­da
Ooperikompanii orkestris
kontrabassl-mängijana. Äkadee-mMIselt
kuulub' ÜEiõpilasseMs Lii-vika^
sse.
ERIK G. T, HESS
Sündinud 1952.a. Kitcheneris.
Keskhariduse sai Waterloo-Oxf or-dls.
õppis kolm aastat Guelphl
üli&ocSIs, süs jätkas &W&uid
EyersoK Fclytechnical In^ltute'ls
„Laiidscape arctitecture" alal, lõ­petades
kevadel. Töötab puukooli
direktorina Haayantidu Sprlng-moimt
Niu-senes and Landsca-ping
Ltd. Akadeemiliselt kuulub
Korp! VironSasse. I
REIN RAUD
Sündmud 1954» a. Torontos, kus
ta sai keskhariduse Midland Ave.
Gollegiate Institute^is. Lõpetas ke­vadel
Toronto itikooH tööstusSn-senerlna..
Akadeemiliselt.
vihimese^elu '^koosneb' kiiidiat(^
perioodidest: kord on ta iseseisev,
kord teistest olenev. Meie kõik
alustame oma elu sõltuvuses vane*
maitest, saavutame täisealisena
iseseisvus© ja langeme teistest ole«
nevalö vabaduse aastatel, kui saar
lus meid erandlikult ära ei 'kutsu
otse töölaua juurest. Elutöö soori­tab
inimene enamasti om^ iseseis­va
elu aastatel.^
Vana aasta lõpul, 29. detsembril,
saabus kurb teade Alfred Kahro
lahkumisest. Kadunu oli oma elu
kuilmimatsiüoniaastatel väga agar
ja tuntud ©esti ühiskonnas ja selle­na
on meil põhjust teda mälestada.
Alfred Kahro sündis Tartus 29.
aprlllii 1909 riigiteenija perekon­nas,
sai hariduse kodulinnas ja
rühikis püüdliikuaa mehena elus
edasi. Iseseisvuse kaotamise ajal^fe^rge 'kvaliteet, siis o l i ta sunnS-osna,
ipuurtiööstuse. Suure sitkuse] duse^ inglisiceelse feogudus#
ja tööga laiendas ning Sfuurendas ja Aulis Jalcxnen tõi jiiiitiadetervi-
Jülm Kittask oma rajatud ette- tuse ka eestlastee. " ' :
võtte, lühikese aja joofesul, nime- Viimastele tervitajaiks oli Soo-taimisväärssks
puutööstus©^ Pai- me ja Rootsi konsulid Torontos
ning eestlane Ilmar Heii-^oo, kel-
Kui Eesti sattus N. Liidu ofcu- lele Eesti Vabariigi abpeakonsuli
Äoonialla 1944,põgenesjuubi- tütlifc poldud millegipärast ^ine-lar
ikoos abikaasa Vaikega läbi jäte loetelus antud. Soome kon-rastkust^
ja vuiitsutuste Rootsi, su! tervitab soome, R<K)tsi konsul
Vaeiyalt jciudiiud Rootsis kanda vmtsi ja I. Heinsoo ptost eesti-kinnitada,
haMcas Juhan kohe kedlset avamist jätkas soome toee-plaani
pidama, et ise enda pere­mees
olla. Juba näemegi -teda
paari aasta pärast Rootsis uue
puutöösbuse käiku panemisel
Hüddinges, mis ka visa ja energi­lise
mehe ettevõttel hiästi õnnes­tus.
'Polütiliselt ebakindel asukoht
ja aeg sunnivad juubilari alusta­tud
puutööstust Rootsist üle too­ma.
Ameerika mmidrüe ja koos
:a 1949. aastal asuma
Kanadasse.
Torontos leiab juubilar esialg­selt
tööd suures Eatoni kaubama­jas
mööbli osakonnas. Vaatamata
raskustele võõral maal alusitab
juubilar peagi omia ettevõtte ehi­tamisega''
Willoviräale'is Sheppard
Avenuei. Julgelt rajatud lüks esi­mesi
eestlaste ettevõtteid Torcai-tos
sammub kindlalt tõusuteed.
Mõned aastad pärast edukat et­tevõtte
rajamistr peab juubüar
vajalikuks oma tööstust laiendar
da, et rahuldada suuremaid telli­misi.
Nü kerkivadki uue ja mood­sa
tööstuse hooned Thomhülis
John tänaval. Kuna Juhan Kit­task'!
püüdeks on alati olnud töö
vas pole mski veel kaotanud us­ku
ja lootust pajremale tulevikus
le. Seda usku ja lootust aitab Ees­tis
säüitada sooaäe tdevisioon M
raadio, mis ön Eestis üldiselt nät-tavrkuuldav.
on vennasrahvaste saatused kujis»'
Edasi i a puudutas soome hõi»
mude karmi siaatust, kellesfc
vepsnl^ed; vadjalased, ingerla­sed
jä Id^kaffjalased on jubs^
Eestikeelses osas ta soovis Ka^
nada eesti ühiskonna nimel kõi­gile
Kanadas elunevaüe soom­lastele,
isikliltele sõpradele, soo
me kirikuiie ja organisatsiooni-dele
häid jõulupühi ja õnneri­kast
uut aastat.
Soomekeelses osas ütles I.
Heinsoo, et ta on uhke, et sai noo^
röna osa võtta Soome maa ja rah­va
kaitfiimisest Soome airmee r i ­dades.
Ta meenutas jõulupühi
Karjala kannasel koos- soome rel­vavendadega.
Ta ütles edasi, et
maailma jõupoliitikast olenevalt
Soomlased ja. eestlased püsivad
veel oma keelti ja kultuuripäran­dit
säilitades. Kuid eestlasi ohus­tab
praegu sama hädaoht. Selle­tõttu
on kfuStüurisidcmed Soome-ga
eesti rahvale praogilisel hetkel
eriti suure tähtsusega. See tmgib
ka, et kõikide eostlaste jõulusoov
on eit Soome vabadus kestaks
meie vabadustähte ergutuseits. Ja
soovis siis hõimuvendadele ja
sõpradele häid jõulupühi ja õnne­rikast
uut aastat.
Soome televisiooniprc^i?ammi
organiseerijaks oli" viielükmelin©
toimücond kuaia majanduslikult
kandsid saadet Torontos asuvad
soome ärimehed.
JAAN REITAV
Sündinud 1951. a.
ta sM' keskhariduse: . 0^
Henry Secondaiy Schoolls. Õppis
JAAN MERI
Sündinud 1950. a. Stokhclmis.
Keskhariduse sai Torontos Nort-
Isem Secondary SfehooFis; Lõpe-
6'as 1973o a. Toronto ülikooli tsl-viüfnsenerina.
Lõpetas ..kevadel
¥ork €likocIIl Msster of Business
Ädmlnlstratibn kraadiga. Akadee­miliselt
kuulub Korp! Viroonias-olibs
koondise seMeaastane se-
JfÜRI BÄNIEL JR,
Sündinud 1955. a. Torontos kus. ta
sai keskhariduse University of To­ronto
SchooFIs. <^ppis Toronto
üS'JkoolS3 psühhdöogiat ja lõpe­te
BacheBor of Science teadlga
Jätkab õpujgufd York ..iJIikoolis
Business Ädministrationl alal
Äkade3mi:se!t kuulub Korp! VI-ronlasse.
^
kunsti ja ps^olooglat. lo
Baehelar of
1976. a. Jätkas õj^lngÄ ¥öjk üü.
koolis; saavutades mägi?t^^^ ästihe
psühhcloogilise ravi a!al oktoob­ris.
Magistri peatööksclS,/iffie lUr^
fliience of Task Intermption, Pre-j^
lsep Verbaiizätion and the Pre-sence
of Brive Themes oh Home
Dreaming". Jltkab õpinguid dok­tori
kraadi saavutamiseks samal
:al2l. Akadeemiliselt kuulub Korp!
töötas ta Kohtlä-Järvel Riigi Põ­levkivitööstuse
admmistraitsioonis,
kus oU kohanud oma elukaaslase
Els Paaili j a abiellunud.
Põgehüiaipõlv algas Rootsis,
StoMiclmis, kust Kahrod — nüüd
juba kahe kpse perdsöad, siirdu­sid
Kanadasse. Siin suurenes pe­rekond
veel ühe poja vÕiTa. Afred
Kahro ühiskohdiik. ald;üvsus oli
suuresti mõjustatud abikaasa õ^^^
tajakutšest ja lastest. Jõe^^^
vekodu algaastatel oli Els Kahro
üks kasvatajaid ja A l f i ^ Kaiuio
üikš agai*amäid t^eläsi suvekodu
eest hoolitsemisel,
näeme teda Toronto
Eesti SkaudiSõprade Seltsi liik-meskoimas,
seltsi juhatuses ja lõ­pul
esimene pbsitsiooml agaralt
võitlemas skautliku noortetöö ma-jahdiislike
võünaüuste ja Kotkajär­ve.
laagripiirkonna tuleyüm eest.
Älf i^ä KähM oiid e^ või­med
initoste yirgiitami^
miseks.
Laste iseš^lMishisel tõmbus ta
ühiskonjjikust tegevusest tagas
jäi abÄaasa kaotamisel aastate
eest üsna eraklikufe, kuni lisane-nud
haigus puras kogu ta elutege-
Alllred Kährot jäävad leinam^
lapsed, lapselapsed ja arvukas ko­gu
tuttavaid, kelle mälestuses ka­dunu
on nägu Piibli sõnadest võe­tud
mees ole külm või soe,
kuid,äm ole leige.
tud Torontos 'ka kolmandat vab­rikut
ehitama.
On oitse rõõmustav näha, kuidas
aastad pole selle suure töömehe
ettevõtlikfcust j a ärhhdielskk^ vai­mu
ning energiat suutnud vähen­dada!
Juhan Kittask on
vi^use, elujciu ja teotahte ke­hastus.
Jgas elutegevuses on ta
iss^ käed külge pannud j a ükski
Sõitsin ühel hommikul varakidt
ühe gaidi kodusse. Tahtsin noori
üllatada. Nimelt oli mulle teata­tud,
et üks gaidsalk Põhijala Tü­tarde
ilipkonnast valmistab jõulu-projektina
vorste. Pidid alustama
hommikul vara, et täita tellimisi,
mis neile nü oma kui ka sõprade
perekondade poolt antud.
Tüdrukud on Ikka veel fk>ored,
mõtlesin endamisi. Lubada ja
plaanitseda on kerge^ aga töö ise
ei lähe nü lihtsalt. Jõudsin kohale
ja naeratasin endamisi, sest kõik
paistis. olevat .ved väite. Vist
maganrad alles.
Kõlistasin. Pidin ootama veidi.
Sus ilmus uksele üks tüdruk ve­rest
punetavate kätega. JäSn teda
kohkunult vaatama jä siis mär^
iiasih, et köök c l i tüteikuid tä^^
011 käimas verivörsücie tegerniiie;
Tundsin end korraga väga uh-f
u i l
ST
š
Vi
UI
3S,
RlCHMONDST.W
^ d e abielust ön; süridahud:
poeg Avo — tuntud j a humatud
kutseline ooperilaulja TOTO^
Oma ediöcast niajandusto
tegevusest on juubilar oma pere^
konnale võimialdanud mugava ko­du
Torontos j a teise kõdu Hori-däs
M. Lauderdalis talviseks puh­kuseks,
^^fe naudib juubilar
põhjamaist suve Simeoe järve
kaldal oma suvilas.
Ä i a s Juhan! Sinu juubdipäe-
" õnnitlevad Sind omaksed, ar-
^ r a d Bhedailt ja idaugelt
ning soovivad Sulle paljudeks
aastata head tervist, Jätkuvat
M u ja e n e i ^ iranas vaimus
ödasi ssmmumisaks!
Noored tütaiTlapsed armastavad
ju nukke, koeri, 'kassegi, kui pole
vesi meest, keda anmastada, ja
M mine jääb vanalss, nii et
meeste armastust enam ikusildlt
võtta ei ole, siis haM^ab ta jällegi
koeri ja kasse armastama, sest et
armastama psab.
Huniter College lõpetas New
Yorgis möödunud semestrü E l lm
Ingrid PurassonSpeciai Honours
Dipbmiga BA kraadiga psühho­loogia
ja keemia alal. Ta töötab
New Yorgis ja kavatseb õpiuguid
jatlcata neuroloogllis© füsioloogia
alal BA kraadi saavutamisel õp^
pis ta kõik neli aastat honouis
programmis.':: , • :
Lundi ülikooli airstiteaduskon-na
Rootsis lõpetas arstina Re-beoka
Hiinit, 24 a. v. Ta isa, Henn
;NEW YORK Virve ja Villi
Kangro on aonetaniud Eesti Kul­tuurfondile
nim. organisatsiooni
haldusel olnud Ennu-nimelise
nporsooildrjanduse
Teatavasti lõppes m.a. ühe isa
poolt ta noorelt surnud poja E n ­nu
mälestuseiks loodud noorsoo­kirjanduse
auhindanüsejaotea^^
netätud summa tuhatide dollari
suuruses, millest anti: auhindu
kümne möödunud aasta jooksul.
Et seda ikaun^
jätifcaita, m-abielu^^^
annetanud eeilpöqhiimetat?ud' siim-mia;
oma Vieth^s&ja^iange^
ainsa poja La.uri m^lestiise austar
raskus ega pingutus ei ole teda
MFdnud;
Juubüar valis oma elukaasla­seks
V^ke K ^ v i , kes ©n kindlalt j "I^^ ja na^
ja vapralt seisnud tema kõrval jä SU kuulsin, oli töötatud juba paar
a i d aM jmibüaii tenm j u l ^ ^ Kõik paistsid ifcim^^
oma.tööd. Sama sailk oli teinud
vorste juba möödumd aastal ja
eks kord õpitud asjad jäiä ju
meelde. Pandi riiSndki kbhe tööle.
Nautisin heatujulist edtskondäjä
imestasin nende tööisu ja asjalik­kust.
"
Salgäijüht oli peale möödunud
aastast vorstide tegemist kihuta­nud
s^est o i ^ kanada koölir
töös; Sealt läks see jutt kohalikku
ajalehte, tutvustades meie jõuiu-kombeid
ja toite, õpetajatel oli
see meeles ja tänavu tuldi küsi­ma,
et kas veel teete ja kas meüe
ka teete. siis tÄi^^ šäle äš^
ja nimi on vist rahvuspröpagan-da,
sest vorstidega koos käib ka
teadmine meie rahvast j a selle
saatusest.;^: ;v -r,;:^ •
Hüjeni kuulsin, et tüdruEmd
olid teinud jõuluvorste tublisti üle
sajö. naela. Kuna tellimisi olevat
olnud äga üle kahesaja, süs pea­vad
nad kusagilt enne pühi ühe
päeva veel ,,välja otsinm^j et kõi­ki
tellimisi
; ^Vorstivahnistajad gaidid^ olid:
Kiistiina VaJlter, Pia Külaspea,
ViviHolmberg, Kadri Koop, Cin-dy
Häim, Tuula Hopp, Karin
Meipoosn^ Linda Paju ja Ellen
•Valter...
TumÄ suurt rõõniu,, et tüdrur
knd on huvitatud esiemade oskus­test
j a ta/vädest. Meie gaidlus on
tügeival rahvuslikul ahisel, fciii
tüdrukud nii omaa,lgatušllkult ta­havad
õppida vanu tarkusi, s^t
. keegi ei sundinud neid selleks;
fond mme Laud-nimeHne eesti põj^aja Tütarde M o n n a l on
noorsookirjanduse auhinnafond, edäsnidl kindlasti kasu nende mit-
Esimene auhindsdlest fondist tu- j teadmistest ja
1 ^ väljakmilMtami^ ka nende
.«Yaba Eestlase" toimetuse ja
talituse äsukbhä plaan
: . TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-~4-Di.
Telefonid: toimeius 364-7521
talitus 364-7675
iÄetajad kodu ,
väljaspool tööaögb
Karl Arro Tes-žOSI
Hannes Oja 481-5316
Kualutasi võetakse vasta:
i ^ a l a esimesse ajalehte kuni
esmäsp. homm. kelia 11-nl ja
niklalä teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella U-ni.
• :: KÜÜMÄÄMINE:
: VABA-EEŠTLASES •
Oöffl^tasüv ajalehe laialdase
^^^^^^^ 1^^
üks toll übel^ vsjerul . , $3.25
esiküljel $3J5
Chartered Acconntant
55 University Ave., Ste. C
Toronto, Önt. M5J 2 P
Tel 802-7115
tagaküljel
^ - . •
VASTU::. ;
1. Vaba Eestlase taiitns
, 135 Tecumseth Street
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi251-S4Ö5 '
£. .Mrs. Lei^a Marley •
149 Bishop Ave.
Willowdaie, Ont.
Telefon: 223-0080
AOVOKAAT-NOTAR '
inn, Rnyal lynst T eÄ
Tftrouto Dominion Centre
>Š8ösädress: P.O. 326, Torocte
Om. (Bay ^ King) M5K 1K7