Vaba eestlane , January 9, 1979

              Xif-"-
aataoittpgKprmattamr^^ »• i'i i.i/UlliWlt rrrfJUl MIIMI ta. 11
feestlstus PteW
Kingstonis, Ontarios, peeti möö-teuid
^asta viimasel n^alalõpul
ftotaiuo talveisiäsjpd. Mängud hõl-jsc^
vad laialdasi spordialasid, nagu
wisutamiae, vdiMemine, veepall,
poksimine ja muude ifeor^al ka rüt-pÄei
võimlemine. Viimasest võt-
M osa &a KaW Estienne tüdru-inid.
Vafoavõimlemises tuli esiko-
Jiale Katihy Tihane, teiseks jäi
todra Magee St.i Catbarines'ist ja
kolmandafcs SherEyn K o i ^ g Kalev
iÜ3tiennest
Rõngaga, lindiga ja palliga
^imlemis^ tidi illd«jaks jäli&j
gi Kathy Tihahe, teisele kcSale
Monioa Eder, kolmandale S. Koei
•mig >ja neüjandale -Süsaa Himmel,
^"õik Kalev Estienne
ICaley Estienne võistktsvöimle-jaist
Võtsid osa ainult noorei|fiad
toimidad, kuna vanemad oli(|
feal ainult osalise |cosseisug?t, saa­te'tÄjjÄ.
l.^^j^
M I n | l i ^ a a l maailma m o (^
jSiitoilise nalsVÄfüemise ineistri?
võisthised ja ÄtOTpi^^^^W^
®n juba
'treenix^ sellele süatousele © 8 ^
mlmistanMŠ^."''^:/"''-
.Seltsi esimene {kalapüügi võSsit-vana
aa5.
ta w pühapäeva hommikuse
kontsert-jumalateenistuseg^. ^aj^g
eesti noort, baiss Ingemär Korjus
ja viiuldaja Marianne Ürke esine­sid
omal a)M, kuna mõlemaid saa­tis
orelil Inga Korjus. Kirikulisi oli
nii rohkesti, et tuli lisatoole paigu­tada.
lus sellel aastal korraldatakse
Simcoe järve jäM Royal Beach'is
laii^äeval, 20. i^^^- junialatemistuse eelseks preluu-seks
kell 7.30 homniiM ^ ^ ^ ^ ^ ^ g^^
jarve jäaje Eesti l i p u ^ ara n ^ - ,jj p^^^^. ^ ^ ^ ^^
gitud kogunemise kohal. Voistte . , ^ , " ^™
toimub Leida Laanemets'a poolt ^"^^^"^ ^^^^ ^' ^^^^""^ "^da-sa
, V Ä B A EESfMSE". TALÜTUSES
välja pandud rändauhinnale ja
seltsi poolt väHja pandud auhinda­dele.
Lähemat informatsiooni
võistluse korra (kohta antakse ko­gunemise
kohal.
Ijipieeste ikprralinp -abista
peakoosolek to|mub pühapäevale
4. veebruaril, algusega kell i p.l.
Toronto Eesti Majas 958 Broad-view
Ave. Kõikidele sdtsi 1 1 ^ ^
tele saadetakse välja koosolÄi
kutsed.
gio" jjKontsert sol-mazhooris". M.
Urke on oma õpingutega saavuta­nud
hea vüuldaja oskused, kes va­litud
tööd esitas tehnilise puhtuse
ja isikupärase tõlgendusega.
Ingemar Korjus laulis kaiies
osas. Esimeses retslatiivi „Nii üt­les
ita" ja aaria,„Kes on see?"
G. F. Händeli oratooriumist „Mes-sias".
Sellele järgnes A. Dvoraki
„Kuule mind, mu Jumal!". Teises
osas laulis jälle retsiatiivi „Ja vaa­ta,
öö kattis tervet maailma": ja
aaria ,,Kõik rahvas^ 1^^^^^
pimeduses" samast oratooriumist^
Ferganas peeti 1^. Lil
piooilrasikeka^UiS pU parim eesti
^ortj^e A. Pa^o 212,5 kg-ga,
iaais on uueks Eesti r^ordiks. Sa­mas
kaalus ukrainlane N ^ i ^^
jpebis 160 kg, mis on uueks
inareko]
le: mingu paljusel koosoleku-k^
seei o l e ^ u n i K i , p a l uÄ
1 ö*«.wuiimu, ^«""'''«^rifaijane*^^^^^^^^ samas
oratooriumis Torontos eniie jõiia
ja jättis ka l ^ r i k ^ ^
imethi^ ta Ä J e ilisst ning laulda
vale; siig^al sisseelamisest.
. •:.;:|^p|üduse ;,,,õp8ta^ ö.
Ptito oli on^a julguse ahiseks vali
nud famka 2;29 leiduva v^na Sü
Inquii^' jutusr inoni väljenduse: „lssand^ nüiid
tai) huvitava loo New
Jenseyst.^\;.../.;.;
indades lugu^Ä tüf
vest" (roots), eesünooto
ni Ofnia auto i kaitserauale eesti
värvid — sinise^nusta^ge. Kui
tenm ameeriklannast ^^n^
a u t o ^ sõitma j a seisis p ^
taga,;ikudis:'ta^'tag^^^^^^
vat a u t o i p a ^ ^ Vaadkes
välja, ta nägi, M keegi psxto aiu?
tple j a ]piäüab midagi rääkida.
Toronto eesti ühiskonnas fotoi
graalta hästi Cuntud lätlane Ja«
leob KreiMs f üliitses 21. dets. oma
abiellu 65. Juubelit. Frangil kõrges
eas c|3V abieBupaar, 85-^tane
Jakob ja 84raastaiie Aima said sel
puhuE . õnnitluse Inglise (ühtlasi
Kanada) kuningannalt Elizabeth
Il-lt. Teiste õnnStleJaže hulgas oli
Toronto ISnnapea J ; äewell, Eesti
Vabariigi aupeakonsul I. Hein­soo,
Läti konsuS E . IJpenieks, Ini-nai
kodus käisid õmütlemas Lät!
peapüskop J. Lusts jt. J. Kreilis
ütles, et nii püsiva abielu saMu-seksi
on olnud, et tema on' need
aastad armastanud Annat ja Anna
on samavprseBt armastanud oma
Jakobit. Püdü 65. a. pulmapäevi^
;eäliistaniid 3, ja Ä. KmUU.
Seoses uue Eesti NSV nlinlstrite
nõüicagis seädiise maksmapaneku:
- , . . . ga 14. dets., avaldati ka Eesti NSV
sa lased oma sulase rahus ara j j j ^ ja f^i^^^ komi-minna
ema Sõna järel^ sest mü s i -
mad Oli näinud siriu päästet." Ta
teede loetelu. Uue loetelu kohaselt
on Eestis Nõukogude-Liiduga ühen-sidus
s ^ t ä n a i ^ ^^
et mimestel peab olema entusias-iWov
«mbrl5 1^
^ naeeskcaidai^ male
simrlurmfe miHest^ iile
riigi nb©eälä>rm^ U\IS4!(M^-
;Mäa.
mängis kaasa 1^ selle riigi male
Muimeister Ort{^ Tur-lüirü,;
mis oli kon^dafcud Shveit-si
süsteemis; tuli voitjaiks pngäri
eieeskond
tõitjalks arvatud
kozma 1 kohale. (Kolm^d^ koha
saavutas tJSÄ mÄ&cnd. Uus-Me-
TOiaa meeskond jäi 'kaugele taha­poole.
Soom©^^^^^^^ jõudis
Ävütada 22. ik(Ä.
on mingi vaga,
tõmbas atneerijl^anna oma at&tö
^kõrvale. Siniha tuU ka ^itja, ik^
andis
,,IIi,'* V ^ j ^
^anud |iis; et küsin^^
sid eesti väi^QUto^^i^
la lisas: ,,El, mina ^! ^ e , Kliid
jnu/Mc^^
teie :08stiänm?". • • • •
; , , E i , " i^las^^^^
imlxmaibitiiä^
mi kogu elu jaois. Peame oma elu
paremini ära kasutama^ ^
Junialateeništus oli vanale aas­tale
pühendatud ja kops armu-lätmga,
mülest väga palju kogudu­se
liikmeid osa võtsid. -
^ Kahe ©esti noore muusikalina
esinemine aga oli üheks osaks ko­guduses
toimuvast muusikalisest
elust, mis viimasel ajal muusika-:
ansambli, ..mcioj^ • Ja '.Gaitate
Domino tegevusega on s;
tähelepanuväärse taseme.
Nõn^
sed on
Epduraäal on suurmoeks
baretid; Hpjutl saabus Vüjandi
nai. ärisse teaitiid koguses neid h i^
. Saanas" tud peakatteid. Rahvas^^^^^ sai-sõlmiti
üüs tutvus, vaiietati tele? bas nu kaimaitamatüks, et tuäagis
fonhiuanbrid ja aadressid. Sellele ärri, purustas leti jä viiniases B -
järgnes peatsdti^^ ' däs kutsuti niiüits korda l Ä
Ehitusministeerium, Ehitusma­terjalitööstus
e ministeerium, Ha^
ridusminisleerium> Justiitsminis^
teerium, Kaubadusministeeriumj
Kergetööstusministeerium, Kultuu­riministeerium,
Kõrg- ja Keskeri­hariduse
ministeerium, Lüia- ja
Piimatööstusp ministeerium, Met­samajanduse
ja Looduskaitse mi--
nisteerium, Metsa- ja Puidutööstu­se
ministeerium, Põllumajandus-iBjinisSeerium,
Rahandusministee­rium,
Sideministeerium, Siseminis­teerium,
Tervishoiummisteerium,
Toiduainetetööstuse ministeerium,
Varumjsministeerium ja Vällsmi-lüsteerium.
Eesti ulatusega on ainult Auto­transpordi
ja Maanteede ministee^
rium, Kohaliku Tööstuse ministee­rium,
Kommunaalmajandusminis-teerium,
ŠotsiaaUiooldusmmistee-rium
ja Teenindusministeerium.
Ministeeriumide kõrval on v©8l
16 ministrite nõukogule allutatud
riikliMm komiteed
Hanno Kompus — Kustutamata mlg hmM
jäiete ; M . -
L Wahtras - Lüvaklass 2i0
Enn Nõü — Vastuvett 6.-r
AnnaAhmatova - Marie ündeff — EiöaBETloM • 3.K>-
H Michelson — Sh;anmfeul tf^i 3.—
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesö radadelt Ö.­Eduard
Kiants — Limi(iliuia»ed (luiüet^ogu) 3.-
. Bona Laaman — Uh uet*^? sipelgad
: (luiüt-tusüogu) S.-
Estoffiiaa müM Gnide " 5.
Paul Laan - Mõttelend — Ptlte Ja peegöM^ 5.'
Karin Saarsen — LoheBgr»n* ialkuntine
Herbert Salu-> Utoopia Ja futmloogis
Trünu" üksikoumbrcid
A Kubja - Kadunud kodud - raäJestoseil
A KubjaT- MälestBsi kodusaarel
A Kubja — Palakesed
E. Uustalu ja R. Moora - ^oomepoislö
426 lk. + 64 fotosid
Leho Lumiste Alamuse Andros biograaül-line
jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L LunUste ^ Atlandi aloiial
L. Lumiste ~ Killad küiae
A Vomm Ristsõn&dJ
A. Vomm — Ristsõnad U
Ä. Vonmi - Ristsõnad III
Ä. Vomm ~ Ristsõnad FV
Ants Vomm - Minu hing (luuletuskogu)
E Eerme — Sarnoid laevad |& elavad
U
S5
1.50
4.-
2.-
1.50
2.1C
25
2Ö
2^
2.2§
K. Eerme - Päevata päevad j? ööta ööd ö 4.—
S. Ekbaum — AJatar (luuietuskogu) 1^
Aarand Ro(^ — Jumalaga, Ears ETmmm 4.—
J Pitka - Rajijsõlmed M
Ä. Käbin — Vum )» mold g.-^
Urve Karuks - Kodakondnr (^lauletuskogia) <&.—
H. Oja -^l^opQtosed eneses (luuletuskogu) 1.S0
H Oja — Tunnete pordel (luuletuskogu) 2.7S
A Küng - Mis tolronb Soomes? 14.-.
— Jnotide |[Qningas TalllHUiaici, 6.—
40
«0
20
80
20
#
40
m
m
m
25
§0
Dme Ivandi — Parg«
Kalevipoeg — Õppe- ja tööraamat lastel©
Õpeta mind lugema 1 ^ (öpips> ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Õpeta mind iQgema II — õppe- ja
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti M ® Har]at!isti& I
2M
i)l(IISfl3i}Ji3t3illilllie8i{IHiniiillllllllllilllillill^
10.
•. '^lles:majas oli. tieensmine. kiire'
vareti istüsüne kohvilauas.
Kartsin hädaohtlikke iiisimusi
öma mineviku ja päritolu kohta,
suunasin
Pe»a oli täis iasinaid J9
saada m i m i l t e ^ ^ ja, Kuid nui ei oie linnas ühtki kolida. Kui maja meeldib, võtan
See ei ole prots^, vaid äritehing.
Kuid sellelt ^ i t e teenida roliem
Isui t Ä a lt
^,Kas pärmiaaaa I«ess|uigud ei
põlvne mitte suurest saksa Mrja-nikust
Les^i^gu^
,,Mi3Ial to elas?" päris
hän:u ja sai
!M>õmiva
Preili, ei lasknud
PreiUÄgnesel avanes
näidata oma tarl^ vastas
õMnal nagu vitk plika koolipingis:
„Cfotthold Efraim LÄing das
aastast 1729 kuni aastani 178L Ta
kirjutas palju tähtsaid töid, mida
, ,yKasRiia..
Lessin^ näiäeÄ möödunud hoo­ajal?
Ma olin siis juba k(^s ta^
Baaiiböi^ der
must."
j Advokaadile Mebfeoneto
varjamata
• s e . ' f •
ise
šeiks. Pärijaid on fcõlm— peale
ihinu v«eil mil O B ^ ^
Lessing ja f ^ l Ä t e k a p t e ^^
Gross. Kõik oleme iiheõi^uslikud.
ükskõik, kellele Papissaare lan­geb,
milMigil läheb ^ ikkagi meie
pannu kätte, kes on valmis maks
tuttapt, kellelt viõiksin saada va- omaniku tingimused vastu. Raha
jaükku mfonüatsioõni. Viige muid selleks on mul olemas."
saksa seltskonda ja tutvustage mõ-nele
saksa mõjukale tegelasele!"
,,Kas sellega on kiire^"
„isegi väga kiire; Praiegu kasu­tan
Papissaare külalislahkusi —| Buiabaumi maja mss supelra-vafjan
hädasti korterit." j jooni külje all, jäi aga südalinnast
Sekretär telefoneeris Bimbaur
mile ja teatas mm |a toinaetaja
Boecleri ttöek^.
se
tl
•; ,,Ah,:: -jjninnr^w^i' ;Bar!ÜÄ
See oh niintt lernmik!*^
preili unistavalt. „Minagi deiksm
tahtnud seda näha! Kas te nägite
ka S ( M M - , i I H e :Ä
Wt käsitlesime.'*
Prwxia tõtt^
„Ag&f Nifeoktgs, sa oled sootu
mustanud vänasvanafea sõnad^^ et
4ema vanaisa^
Saiksaniaalt. Miks sa seda järele ^
iiurinud/M
; ^Teemade :päraöt ei olnud^
muret. MnÄthis priiga keerles
teatri ja saksa fcu^ani^e
•ümber. Pixm fcuüiasli^^
oma fcooHtatud Mtre tarkust. Mõi-savalit^
avaiMs'targu. ..\
^- >Kui;ol2me^ lauast,-^fcifciS
valifeseja mu oma kabinetti.
^.AsÄiet nüiüd pra)kti^ste feüs^
Lessing tõusis ja litles: \ „Ega
siis- muud,. .sÕidMe''koÄev vÄl-.
j a . " : ' - - - ^ i ^ ^ '''>•
Hobused rakendati uuesti kalessi
ette ja äõlt läks P t o u peole.
••.ValitS;e(ja-^ viis mu'; .,,Pernai^che^^
Zeitungi", tutvüsts^ tonnetä ja
fioeclerlle kui oma sõpra jä sele­tas,
mida ma Pärnus taotlen. Toi­metaja
tuli meiega kaasa raekot­ta^
= esitües mind linnasekretärile.
Ära kuulanud mu soovi, kutsus see
Valitseja tasandas liäält: „|il5is- ametniku ja küsis, kas Bknbaumi
täte ise, et soovin šaa^^^^^
jamöisat endäla^^^^M juures, mi-res
aitate; teenite hea j j i ^ da Birsibaum on üles seadnud, ei
Siisj tuleb 1 ^ maja iildse ostjat", vastas
oma Völiniltüks niiõisa ©^^^ „Hinnast, mida talle vü-misel*
Mihul en raske paruniga mati pakuiti, ei jäta ta alla kopikat-hii^
na |tost võl-^ki Juurde on tutoud hull tingimus:
te miim e s i h ^ i i a hiis ja lüleäriga peab ostja
geie a^a^ toii yõimai^^ omandama ta mööbli täie hinna
ge selle eest, et Papiss^aare oma­nik
määrab testamendis talu mi­nule!
4 Ä e van head
riõu! Viige läbij et 4a õ i g e tes­tamendi
teoks!"
ei saal^* mõtlesin. Valitse-jailevastasii:'
prot-veidi
eemale. Advokaadi kontoriks
ta just sobiv ei olnud, aga muHle ta
meeldis. Ta oli ümbritsetud lüle-aiast
^ see oli linna ainuke lüle-äri.
Aia üks külg ^kulges mööda
avarait haüjast muruplatsi, teme
piki laia prüghnata uulitsat. Koht
oli vaikne. Maja ise oli kahekord'-
ne, kummalgi korral suur 7—8-toa-
Ime korter. Alumisel majakorral li-
Küsisin, millal võin maja kätt©
sandusid tubadele ärunumid, mis
ülemisel asendusid rõduga. Buu-baumid
ise elasid all, ülevalt olid
üürnikud juba väi ja fcoünud
Prouaga iJj&u pidanud, lubas
Bimbaum välja kolida nelja päeva
jooksul. Ta kahtles siiski, kas olen
tõeline ostja.
„Teie ei ole aednik. Kuidas mõt­lete
vahnis saada aiaäriga?"
Vastasin uhkelt: «Vajan maja
advokaadikontoriks — äri jäägu
nooriku mureks."
„Aed ei tohi jääda hooletusse!
Kõnelge kõige pealt mu aiaabilise
ja müüja Lüli Kasemetsaga, kas
ta pn nõus edasi jääma teie tee­nistusse!"
Kutsuti neiu Kasemets, kellel d
olnud midagi uue omaniku vastu,
kui talle jäetakse ^aid sama palk.
Vötsm tingunused vastu ja lõhne
käed kokku. Boechler koostas esi-eest.
Raha tahab ta kätte saada
müügilepingu aliakirjutamisel/ Ta
tahtvat nimelt kohe Tallinna poja
juurde sõita ja raha selle ärisse
paigutada. Missugune hull ostab
ära vana mööbli ja maksab uue
hinna!"
Ametnik laekunud, ütles Bõec-ler:
„Selle maja ostust ei tule vist
on mulle Jhi<^^Si välja. Oodake veidi — ot-täiesti
võõras teüe midagi soodsamat."
ei soovi l a s k u d a . „ M u l e i * aega oodata"j vasta-
'0 • 9>
Minu imestuseks sefeas õuepool
suur kõrvalhoone, mis mahutas
pesufcöögi, puukuuri, tööriistade
panipaiga ja isegi ruumid loomade
jaoks. Nagu selgus, oli Bknbaum;
pidanud hobust ja lehma, kasvata­nud
kanu ja seapõrsast. '
„siin nõndanimetatud Riia, lin­naosas
peab enamik eestlastest
majaomanikke lehmi", seletas
Boechler. ,,Kui asute; siia elama,
võite igal hcmmikid kohtuda l i ­madega,
kes.on teel "karjamaa
„Eks mullegi kfillKi piim juua",
vastasin naerdes. „Maja meeldib
mulle ~ p^lun mmetage tingimu-^
sed!"
Mööbli kaiDi hinna i^past hakkas
Boecler omanikuga tõrelenia. Ta
algse lepingu, mülele kõik Wrjuts-sid
aia. Raha lubasm tuua järg-miisef
päeval.
OH juba õhtu, ikui valitseja Les-smg
pani mu maha Papissaare vä­ravas.
Ismael oli tõusnud voodist ja tuli
mulle vastu väljasirutatud käega.
Nägm vanameest esmakordselt ko­gu
ta pikkuses ja laiuses ning pi­din
andma valitseja NikoMe õi­guse
— tamm mis tammi
„Korras?"
„Korras!" .
Kuulanud mu aruande, laws
Ismael ahiult kaks sõna:
„Vls poiss!"
m
•KÄTRiN HEINS
Sündinud 21. mai
Torontos; Keskhail
Don MiUs Ccllegil
Park Secondary
ias Toronto ülili0(
lege) IS*?» BacheU
diga Knnade pla|
Kavatseb samal ai
Akadeemiliselt kui|
dftia*sse.
ERIK G. T. IIEI
Sündinud 1952J
Keskhariduse sai|
dis. <ippiš köt
ülikdolis^ ^
Eyersöid I*ol3i;öc
„Landscape äretil
petades kevadet>
direktorina Hs
mount NurseriesI
ping I^td. Akad(
Korp! Yironlassel
JAAN MERI
Sündinud 1950.
Keskhariduse sai]
Ssern Secondary
das 1973. a. Tordj
vülinseherina. XJ
York iiilkocll Ma!
Adm^nistration
se, olles koondisel
nlor.
JÜRI DÄNIEL JB|
sündinud 1955. a.
sai keskhariduse 1]
ffonto Schoollš.
Hiikoolis psühlicll
tas Bachelar oi ^
Jätkab õpingujd^
Büshiess Adminil
ÄkadesmUlselt lai|
ironiasse.
Noored tütarlap|
veel meast, 'kedaj
kui mine; jääb v|
, meeste aionastusi^
. võtta ei ölö, siis h|
kderi ja kasse an
sulnastaima pöa^.