Vaba eestlane , January 9, 1979

              Nr.
iiiiiiMiHHtm.ri <JSB
TOIMETAJA: Et
POSTIAADRESS: PO. Box 70, Sta. C, T©roato S,
TELEFONID: toimetas 384-7521, talitus (tsffimW,
ekspeditsio^a) 364-767i
TELLIMISHIMAD Kaaadas: aastas $32,-, p^aastas $18.-- ^
veerandaastas $8^, kiripoštiga eästas $5S^, |t®olaMas $28.—
ja veerandaastas $15^.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas ^S.—, p^laias-tas
$19.— ja vm'andaastas $10J0. Kiripoštiga UM-s: aastas
$38.—, poolaastas $30.— ja veerandaastas Il6i0.
'^9
Aadressi Mwdate C# e. — üksiknumsbri hini # <6
by Frea Estidnias PubMer. Ltd., 13§ t
Toronto 3, Osit. M6J
Möödunud i ^ t a eesM ilhlskondo
Bikus elus Kanada^ ei olnud laias,
laastus halvem ega parem kui eel­mised
aastad: m^le suutsime onm
(organisatsioonid, Mrikud ja nooi^o
sootegovuse endiste mõõtudes
käigus hoida^ meie täienduskoo­lid
suuremates keskustes Jätkasid
endiselt oma tegevusi, meie olime
võimelised korraEdama lastele su-v^
aagreid nSng meie jätkasime
vabadusvõitlust meie maa
^ffi väljastamiseks ning
maal elavate iesttete
taastamiselks.'' •
Selle põgusapilgu -beitmisel
möödunud aastasele tegevusele ei
saa siiski kahe silma vahele jät>
Ha, et 30 aastat tagasll saabu-mid
elujõuliste aastakäte reacl
liäkkavad hõrenema erm siirdu­mise
võimmalassiBjvadsemis©-tu^^
temusens. mfe mõjutah nii kul­tuuriliste
kiiä ka seS|sk«mito^®i*i
organisatsioonide tööd Ja tege^.
vust. Välja ei lang^ xnlttecainull
©rganSs^tsioonide llljfcmed ja üri­tustest
4)sävõtjad,^^a^^ (pillaval
taanduvad tahaplaanile ka seni­sed
orgaiiisaatorid Jä juhid, kes
said endile vastava ettevalmistuse
isesefevas Eestis ning kes siin pa-gidüses
Jatlasid eest! ühisköi^
suurt Ja olulist panust. Aktiivsest
elust tõmbujad tagasi või on läi­nud
igaviku radadele ka terve ri-
M meie kSrjänikke ning teadlasi,
kes kandsid sün pagitfuses tneie
kultuurielu ning andsid välismaa-äima
põgenehifd suhteliselt vaike-searviiliseie
eesti rahvusgrupile
erjOsordselt tugeva ja sügava
ttturiSise tagapõhja.
Nende vaimu-
;iEeste _
mine ei tähenda seda, et mieie
eesti rahvusgrupp kaotaks küres-
M oma Identsuse ning hääbuks
koos neiade igapäevasest aktiiv­sest
elurütmist eemaldunud ini­mestega.
Kahtlemata
kujuL kuld ta ei stagneem eg^ ei
seismas ega. peatuma.
^Kufid' •
President Carteip valib hoolega-kaarte, mida välja Knämgida rah­vusvahelisel
mängulaual.
Meie loeme • ajalehtedest -sageSi | MassiBn© pögenemini® :¥ietKa-
„paadi rahvast'*. Selline nimetus j mist on vabalcj maailmale ilmselt
nendele tuhandetele suureks üllatuseks I ja siinpool
vietnami põgenikelep kes siirduvad raudset rhnpa ei ole ikkagi veel
väikestes paatides ulgumerele, aru saadud, miks inimesed põge-kwst
suuremad laevad nad üles nevad kommunismi eest oma elu
korjavad ning katsuvad neid Ma- kaalule pannes. Teataval määral
laisias, Indoneesias, Füipiinidel, on ka müsteeriumiks j^nud kiü-
Skgapnris või Hong Kongis maale das selline massiline põgenemine
saata. Nende väikeste maade põ- on organiseeritud. Tõenäoliselt on
geni&elaagrid on aga varem saa- siin raha teenimise peale väljas
bunud põgenikega juba üBekoor-j Hong Kongi ärimehed, kes saada­matud
ning teiste maade valitsur vad vanad laevad Vietnami ran-sed
keelduvad põgenike vastu võt- nikule ristlema ja võtavad sea! ui­mast
ja nendele ulualust andmast, gumerel suurte summade eest pea-on
olukord le rannalt väikeses kalapaatides
meeleheitlik — täiskiilutud laeva- saabuftüd põgenikud. Vietnami
ruumides valitseb kitsiKi?s Ja ää- rannikult saabunud põgenikel oa
retii mustus ning paljud põgenikud oma salajaste sidenietekaiidu arv
on langenud haiguste küüsi. Toidu- vatava^tlettd teada,,millal ja ku-tagavarad
on lõppenud ja isegi hiitraftsportlaevad saabuvad ning
veepuudus annab mõnel laeval [Vietnami viletsa rannakaitse tõttu
tunda. Ja nii need laevad sõida^^ad U n põgenikel võimalik rannast
tormisel merel edaši-tagasi, otsi- märkamatult lahkuda,
des siin ja seal endale peatuspaik i Vietnami põgenike SraagUhie
ka, mida kusagi et leita. Liitunud saatus on pankroti tunnistus lääne-
Rahvaste Organisatsiooni esinda- maailma kõikuvale moraalile ja
jad ja, põgenikeküšhnuste korral- paljastab siinse kivistimwdl süda-dajad
peavad nõu ja laotavad käsi. metiinhistuse. Tahaks meeleldi nä-
Ainult Msiküd riigid on valmis I|a, et Vietnami põgenike traagika
abistavat kätt ulatama inimestele, esile tõstmiseks toimuks TÜhendrii-kes
põgenevad pimase terrori eest Mdes, Kanadas ja mujal vabas
a otsivad endile uut- koäi.
rahvtssgrupi .fahvuslilš ellistul' ja'
rahvuslilnid eluavaldused võtavad
samm-sammult uuC'Js&: teistsHgui-.
se kuju kaat meie seda sen! oleme
harjunud nägema. Eestlaste selts­kondlik
Ja kultuuriline tegevus
olid seBi üies ehitatud kodumaal
läbipropvltui ja rakendatud süs­teemi
alusel, kMid-muüdiioomdä^
tudjuht^nnaga võtab meie elia
hoopis- te^e Ime,;. mIs: ei'-ole
võibolla- enam iüivord spetsiifili­selt
-eestüik nagu : see^ oli ^ seniste
aastate jooksul vald s5!a hakka­vad
sisse imbuma-Juba seMe masi
Ja elustiil.
Meie ühlskondiiM elu orbiidis
haldtab tundiiia andma kä noore­ma
geneiÄlooMpüudllik eesti
keele oskus, müle tulemusehä
veab esineda l^egiolukordK kus
organisatsioonide protokolie tu­leb
hakata kirjutama Inglise kee­les.;
Võib oletada, et terve rida oifi
mis öiid üles, ehita-valitsenud
printsil-iiidskondlikele
huvidele
ja struktuurne, kaotavad noore­ma
generatsiooni ridades poole­hoiu
Ja ois -määmtiid' hääbumtee-
•Eeltoodut: sliniias^ pidades' tuleb
Torontos ümuv antikommunistlik ajaleht
artikli N. Liidu võimude võtete kohta pagulastelt siende päranduste välja pressimiseks Ja petmiseks.
Ajaleht toob selle kohta ka tojaka näite, khjeldades lätlase Albert St^Hugiv-kfeOe pä^^ taheti
et talle Jeiutati" Latis
meie üMskoimas arvestada suure­ma
iunberorgaiiiseerimisprotšes-
„vananemisprotsess' meie rahvus­grupi
šenij^e tegevuse aktüvsuse
kraadi Ä g lürituste-algat^ mlt-mekesidust,
iseloomu Ja nendest
osavõttu, kuid paljudes organi­satsioonides
on vanema juhtkon­na
asemele astunud Juba noore­mad
inimesed Ja elu läheb iedasi
mitte enam
siga, mille on juba läbi teinud või
elavad nmmendll üle ka kõik tei­sed;
rahvusgrui^ m
võõrasse mulda istutatud inimes­te
Juures paratJmiatu protsess.
Meil on sealjuures siiski usk oma
nooremate generatsioonide või­metesse,
eesti keele oskusesse ja
tahtesise oma jpanüse andmiseks
eestluse selitamiseks j a eesti va^
badusVÕitiluseks. See nooremate
Stals saabus
1952. aastal poissmehena 14 dolla­riga
taskus. Pma töökusega ja 0t-itevõtlitekusega
tõusis tä peagi hal­jale
ofesale ja kui ta 1975. aasta
21. augustil suri, siis pärandas ta
oma käega kirjutatud teštaimeiidis
lihe osa oma: v ^ Yaba
Maäüma iMaste
osa Lätis eilaival© öele ja
osa siia elavale sõbPäle.
maailmas samalaadseid demonst­ratsioone,
nagu need toimusid
Vietnami sõja ajal, mil Ühendriiv
kide sõjaline aktsioon LÕima-Viet-nami
kommunismi ohust päästmi­seks
laial rindel hul*a mõisteti.
Ifuid selliste demonstratsioomde
korraldamise vastu ei tunne keegi
ilmselt huvi ning läänemaailm
oma mugavuses laseb tuhanded!
põgenikud hukkuda.
Kui ^aba maailm katsub ennast
vabandada sellega, et põgenike
vastuvõtmiseks ei leidu võimalusi,
süs lükkavad faktid need ümber.
Mi näiteks möödunud aastal saa-
Olga Stalmanisjdnnitas, et v^-|sest< siis teeyad m pär^^usasja ^ H. Liidust 31.000 juuti, keUe-laste
poolt mainitud Albert Stalsi
„lesk" on ühe
teise Aehelfešk.
Stals vaid
oHd
Selle mehe nimi ei
hoopis Šiavic^.
naisel feä
Albert Stalsiga ikunagi dttüd min­git
tegemist; Olga Stalmariis nime­tas
'ko^
seks.
farvas,
et testamendi järele jä|ffiisega
on tema kliendi pärandi paganu­se
küsimus .praktiliselt Illieidar
lÖTe, ääsia 24. Veebruarii| saabus
taUe Kirkland Lake'ist adiokaadi-fümailt
Messrs. Williams,'te ja
Boissenayitilt k i r i milles]fcinnitar
ti; et Albert StalsÜ on Lätis naine,
keliel oa Õigus pärandit endale
saada. t J l i t e i j ^ ^ ^
panu seÄeler ^ Stals ei ole õieti
meie keelt, kultuuri j a meie
rahvusgrupi oniapäm, kuid samal
ajal amiavad noored ka. oma pa­nuse
meie raskele vabadusvõitlu­sele.
S^esusuš^ yeetidmhii^ Ja
lootuses Ipidme vastu ka
^staSe,;;'
inglise keelde tõlkinud läti organi-satsidoöi,
aimetades seda Mhaiilt;
,^sbciation ef Free Latvians".
Nüüd tefekisid probleemid ja se­keldused.
Saksamaal välja autud
Albert Stalsi passil ei olnud üldse
märgitud, et tal oleks naine, või
lapsed. Tema inpnigratsiööni do­kumentidel
ja tülümaksulelitedel
ei elcsisteerinud kunagi haiss^^^^^n^
me. Samiiti kinnitasid ta sõbrad, et
ta pole kunagi abielus otaud. Kuid
veelgi hävitavm^^^v
Saabus Lätis eüaivalt Albert gtalsi
õelt Olga Stalmäniselt, kes juhtus
elama sMasüinnas, te veöelaste
andmetel pidi elama Stalsi naine.
Lätist kohale saade­tud
ddkumendid näitasid, et Albert
Stals oli sündinud 1914. aastial ja
temale yeneflaste poolt ,,mä
tüd" naiise 1899. aastal. AbieUumi-se-
tähtajana märkfeid veaeläsed 3.
augusti 1939, mü naine pidi olema
40 ja Stals 25 aastane. Dokumenti­dega
koos ei esitatud legaalset
abiellumise tüaaistust vaid saadeti
väljavÄ mingisuguselt riigiarhii­vi
dokumendist; Do&umÄ 0^^^ da­teeritud
11. iaifeustil^^^l^^^ seega
üiks aasta pärast Stalsi surma ja
kuus kuud pärast tema pärandi
väljakuuluitamist.
„Öur Caaada" mainib, et N. Lii­du
pärandite jahi kohta teab väga
huvitavat informatsiooni anda To­ronto
a^wjikaat Roy Kostuks, kellel
on nende juhtmnistega rohkesti te­gemist
taras aastas umb^ 9,2 mjl}om^ deStsum^ osa tulid lääneriikidesse
ao j u r u s e smmna,
feaadifurmasaab 10 protsenti enda^f^^^^^ ^ ^ ^ ^
emigrantiäele, siis peaks seda loo-
„Öur Canjida** Mnnitab, et se^I Suiselt leiduma ka Vietnami põ­iest
ön möödimudjubia^ 3^
kui raudeesriide taha painutatud
maade viinmigrandid hakkasid
põgenikkudena saabuma kana<
<iasse ja surm hakkab nüüd nen-om^
lõikust pidama.
Üi^endriiMde
mai© m juba
mitmeid aastaid p l i ^
võitluse mänguikaimiks. Eriti sü-matonkavalt
tuli see esüe möödu-mid
aastal ikahe, kogu maailma
täiieleipaxiE iköitva, malesfedmüse
Möödunud suveikuüdel
aset Filipiinidel'tun^ maa^
iimiameistri selgitamiseiks. Vöist?^
lus tolmius i i i O u i k . " s ^^
tMikasidja M i ^ o v i mng Šhvi^
sis a&üüüli leidnud venelasest
Liit oli välja p a i Ä d Karpovi või,
du londlustE^ yõimali-tai
vaiisndid ja ^ Esma-
Islassiliste se&imdantide itoõrval
piid venelased fcohala toonud ise^
gi liiüprtotis^
dama vii-. bastamine pöaütillstest mõjütus-sna
segadusse. Võistlus kujunes test. tähelepandav oU otsm.^^i^
täisavägiseiks kuld lõppets siisUci
Karpov! jtasuiks W& pmktilise
edumaaga. Nõiik. Liidu poolt alus­tati
j>ro(pagandalaKie, mis ei ülis-tarnid
niivõrd ICarpovi võimeid
kui nõuk. korda,
na aimdt nõuik. i n i ^ ^
võimelised tlppsaavütusteik^
Möödunud (kuul Argentiinas
iboliTiunud maleiOliimpiaadil, mü-ibstfea
Kanada meeskond võt­tis,
d i d nii ikorraldajad . ikui . fca
andis järgmise, 1980. a. ettenäh­tud,
moleolümipiaadi korraldami­se
Moskva a s ^ e ! Maltale .See
oli suureiks hoobiks Nõuk, Laidu
1976. olii^
na oU eifcte Ä iraän, kes aga
sellest loobus. Järjekorras langes
see üksanne Iisraelile, . . t e Jca
mängud läbi viis. Halfös toiniur
nud mänge boskoteerlsicl aga
Nõuik. Liit ja mõned teised Jügid,
mängijad kommunfetliJc^
marMäuafe. terroristid röövisid tuoMiriipiaadl Liibüas.
^ja, kel aga CMi jõudnud aeg Nõuik. ijidu
õmiestiis põgeneda. Mitmed män-1 korrale ifcutsumiseiks. See sündis
gijad,:mnde hulgas ka kanÄla^ j j a FIDE järgmiise olümplaa-
*sed, ellaÄid läbi kriitilisi momente di asukohalks erapc>oletu maa te-ja
c I Ä peagu Imgem^ ' ' ' " * '
tide poimmide ohvriks. ^ • ^
(PIDE) viimasel kongriessil, mis
toimus malöcliimpiE^ ajal Ar-
^entiinas; voieti; -^situ šeistikoiiti,
male:;©@mäxglfes d i maleeta:?g^
he& seda lootuses,
snisHÄud j a plahvatused l e i^d
ssetvamiulfc^n^^
I t o i l m a Maleföderatsiooni sei-suil#
iad ja <^sused, onis tuiin
vsd erapooletut ja selgepes^^ as-vene
ametiisik, et ta laseb
Kanada välisministeeriumil Kos-tuksüt
advokaadi Õigused ära
võtta kui ta mga palju pärandu-asjadesse
segab.
Venelast vihastas see kui Kostuks
tegi Kanadas surnud isiku sugulas­tele
N. Liidus selgeks, et neil on
palju kasulikum pärandatud raSia
arvel saada pakke kui s^slaraha;
kuid vene ametiisikud aõudišid su­laraha
üleikaadmist.
Roy Kostuks mainis „Our Cana-da"
esindajale^ et Price'i advökäa-difirma,
mis varem asu^ KlrMaad
La)ke'is, kuid on nüüd üle koiinücJ
Ofctäwasse, on tõenäoliselt ainuke
Kanada advokaadif inna j mis tege­leb
N. Liidus asuvate sugulaste j ^ -
randusMisimustega. Firma tegeleb
umbes 30-ne pärandusküsimusega
kuus ja igalt Võidetult protsessilt
saab ta lo protsenti. Kui arvestada,
et iga pärandus koosneb umbes
30.000 dollari suurusest yarändu-
N. Liidu võimud ja nende vdim-
& jälgivad M
nelikult l i e i d š i ^^
Vaatavad, kai^ nad ei saa mõnele
päi^dustõnibule oma rasket rusi­kat
peale Suruda.
Kui mõnrs^^
nud oma viariand^^
Tatele sugulastele, süs sellest pä-;
randustõmbust läheb automaatselt
10 protsenti simsele advokaadifir­male,
kes esindab N. Liitu. 10 prot-seati
on ette nähtud N.LüduÄ<^
kaatide tJhin^ö, kes/ljahendai) i ^^
gaalseid probleeme N. Liidus. Pea­te
selle on N. Liidud veel ette aäh-kuhidito.
Kõige suurema kaotuse osaliseks
aga N. Liidus asuvad pä-siis
kiil idollarid N. Ludus
kutistUke vahetu^ää^
rade alusel vahetatakse mhl^
e e s M Ä . ::
oaümpiakoimt^le (lOele), kellel
on vesi aega 1980. a. Mosikvas et^
tenäihtud mängude üleviimiseifcs
ise maksma ligemale 20 protsenti
pärandisummast mille tulemusena
sugulased saavad väga vähe kätte
madest. :''';
Ajäfeht lõpetab oma artikli hoia­tusega^
et raudeesriidetagustest
riikidest pärit kanadalased peaksid
" väga ettevaatlM om
kuna nende sunna
koiral on venelased küresti valmis
tegutsema N. yidus elavate sugu­laste
nimel Kuna Kanada valitsus
siin vahele ei sefeiku, siis võivad
m Liidust p^enenud isikute pä-randussummad
sattuda üsna ker­gesti
venelaste Mpa alla, kes aja­vad
siin omä asju Kanada advo-kaadifinnade
k a ä s Ä -
esitatud vahejuhtumitele
on sageli tähel^anu juhtmud ka
paguluses ilmuvad eesti ajalehed
ja Eesti Sihtkapital Kanadas, kes
korduvalt on kõigile eestlastele
meelde tulekmidi^ et nad hooajtsek^
sid ikon-aliku; ja seadusepärase tes­tamendi
tegemise eest, vältides
sellega oma vai^duse-satt;umi^^^
meie maa jä rahva rõhiitiäfce jä
reöi^ganišatsioonid ja president
John Kennedy mõrvalugu uurinud
Warreni komisjon on sattunud
piinlikku olukorda. Kõik senised
Enõrvateooriad ja väited on ümheir
lükatud ning Kongressi Esindaja­tekoja
uurimiskomisjon on tuhmd
avalikkuse ette rabava väitega, et
linõrvar Lee HarVey Öswald ei ol­nud
ainuke presidendi autole tulis­taja
vaid et seda tegi ka üks teine
isik, kes varjas ennast mõrvamis-koha
tänava ääres rohuga kaetud
kiinkal. Lühidalt: komisjon leiab,
et presidendi mõrvajaks ei ohmd
üks vaimse tasakaalu kaotanudi
Isik, vaid et sün oli tegemist vaüi-deseltsiga.^:;:
:
Komisjoni seisukohad beseena-vad
akustika ekspertide analüüsi*
del; Need mehed on põhjalikult
uurinud mõrvamise momendist
säilunud helilinte nh^ on jõudnud
otsusele, et presidendi autole ei tu-iištatüd
mitte kolm vaid neli lauku.
Koini lasku tulid Lee Harvey Os-waldilt,
mis tõenäoliselt surmasid!
presidendi küna tiks lask tuU eest­poolt
—• tänava kõrval asuvalt mu­ruga
kaetud künkalt. Akustika eks­perdid
on oma asjas niivõrd kind­lad,
et nende seisukohad põhjusta­vad
tõenäoliselt mõrvaloo uurimi­se
jätkamise.
President Kennedy langes mõr­vari
kuulide ohvriks 1963. aasta no­vembris.
Pärast seda rakendatud
uurimiskomfejon ülamk^htunlk
Eärl Warreni juhtimisel jõudis ot­susele,
et Oswald ell ainus presi­dendi
tulistaja ning et tal ei olmtd
kaaslasi. Paljud eksperdid ja omsi
käel uurijad ei olnud selle otsusega
rahul nhig leidsid, et siin cli tw-mist
laialdase vandenõujra, mill^-
ga võisid seotud oMa KGB, Castro,
tJhehdrilkide Mäfia ja mõneks Isi­kute
arvates isegi FBI ja OA.
I Tundub, et kogu loo utirim^se! o i
väga põgiisalt m^öda mlsd^Td Jsck
Ruby osast Kennedy mõrv??lflös.
Jack Ruby oli teatavasti D?I'ase
öötokaali pidaja, kes hiilis T?a^ast
mõrva DsHaše poHtsei-keldrlšse
Ja tulistas seal
mõrvari Oswald surnuks
sel momendil kui Oswald politsei­nike
v?1iel ülekuulamisele vJidi.
le, et ta surmas
VALVEARI
N&DALALÕI
n. Ja 14. jaan. dr.
. 921-7777.
29. Ja 2L jaan. dr.
.481-6834.
IKK-le kingiti
kunstiteoseid
Eesti Kunstide J^i
möödunud ^iipisel
tema ikunstiikogusse
üle 40 kunstiteose
ite ja kunstnike pooltj
dollari väärtuses.
Enne selle aasta loi
see kogu märgatavalt
gitusega: D. Kaasik*ult|
t«Ujoonisega A. V<
Sa Saarniidult õlimaalil
melt, Unoolmaalig;^
nikult, keraamikariki
siiga E. WoiMt, BMJ
?<Mmnüt jne.
i,E.KiC. avaldab tänu
4«tatud. kinkijatele. 3
^ii täienes ikunstikot
niiie kunstiteosega.
Kui mieie taotleme
vikus kunstimui
(kunstikogu ü l e ^ t
Isne iga eestlase,
kunstniku ja
kunstiteoste
damise või ika xahalu
ga kunstiteoste pst
teel aitame kaaisa
säUitaoniseks, et need|
väijaspoole meie ratiT
EMIL EEi
kogude ik|
öppimis|
Kanadas elavad lätk
janud stipendiumifonc
snärgiks on tiivustada I
läti noorte hulgas hu]
loo õppimise yastü.
ifpadest antalkse mai
loetust nendele ajaloo]
ie, kelledel on õpil
kes kavai^ad 1979.
õjpin^d ahistada,
se ka ajalooliste uurij
tamiseks suve bpoajj
stipendium on umbes |
rit Lisatoetusi ant
uurimuse tähtsusele nii
töö ajalisele kesitvusej
Soomlaste kini
©ustov Ernesal
Soomes ilmus kas
piood tundi soome
jbelüindistaitud mees-,
noorte- ja lastekooric
KJõik laulud on soomj
laululoomingust,
aastase töö tulemi
tud kuuele kassetile
mida esitavad 40 k<
kirjaks sellele lauluc
antud nimi .^Koorüai
Hiljuti esitatud lai
qn asetatud Hei
1930-ndaü aastaü ji
rilauflie. Laulude vali!
Klemetti^kopli rektor I
Scainen. K\ii kasettidel
neik, võidaikse neist
heliplaadid, Sooml£
laulu armastajad, p^
vad mitmesugustes
bes 50.000 soomlast
Esimene feasettid|
kingiti Soome presidj
Siekkosele, teise sai oj
söks süimipäevaJcs
Eesti koorilaulu isf
Oustav Ernesaks.
(Algus Lk.
Ikättemaksuks Kennedj
eest on naiivne ja lapsi
lõpuks on jõutud ami
denõu teooria juurde, |
kindlasti ühel või teis^
vandenõuga seotud. Ki
^n Igaveseks suletud. ~
las vähjahaigusesse
võimud ei osanud tei
ma surma sajandi sui
dust vrlja pigistada, i
võünalik, et nad pi^
süütuks loUiks, kes läj