Vaba eestlane , October 8, 1986

              Lk. 2 V A B A E E S T L A N E : kolmapäeval, 8. oktoobril 1986 dnesday, O q t ^ ^ f ^ ö ^ ,
Q B 3
Nr: 75
VABADE EESTLASTE HMLEKANDM
aasis;
ast** jaheda valkiipisega möödiis,
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills
Ont. M3B 2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie
Don Mills, Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Arvi Tinits. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—,
postikulu — vastavalt $107.-—, $57.—,
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas §77.—, poolaas­tas
$42.— ja veerandaastas $22.—.1 klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $31.—, mujal välismaal
$136.—,
Aadressi muudatus $1.—: — 70 e.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esikül­jel
$6.—. EaaulutusB võetakse vasfiuB nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080
vasakpoolsed ei õpi
i^sevdd md marksistide poolt „ait tõmmotd""
Kanada avalik arvamine on dus loogika ning praktiline teos- Toronto ajalehes ^^TheSisn^V kirjutab) polifitiline konnmentaator, tshelNhi päritole<
alati olnud erakordselt helde tamisviis. fnedeaofi algatus häiris
oma riigipeade välispoliitiliste eriti ameeriklasi kui peaminister, ga Lubor Zlek misuhiilgas Järgimist:
sabmudejiindamiseiv mis kaine oli ilmselt illusoorsel arvamisel,
pilguga vaatlejale ning rahvus-^ et ta võidab endaBe sellega vene* ükskõik Hus ja millal mõni nõn-ga), ja siis muidugi Kuuba. Sim- lust, ükskõik mida neile siis revo-vaheliseohikorra
jälgijale tu^ Nikaraagua ori praegu lutsiooniliste lipukirjade aU lubati.
Vad sageli ulepakutuiha^ publitsi- ainult muigas Trudeau jõupingu» kommunistlaku revolutsiooni abil ülevõtmise viimases faasis, teel ^Vabastajad" on vääramatult alati
ieedijanulistena ja pahempoolse tustel^^ arvates ^õimu üle võtab, algab nende avalikult ,,marksistlikku'VtotaIi^aar- p^
" ' • ja^ Me kõik mäletame, oleks Trudeau reisi! ainult siis -"^^'"^sistlik-leninistlik" rezhiim ko^ se türannia põrgusse. Selle põrgu vemad valitsejad kui endised voi-stiure
sai Kanada
Fierre Trudeau oma kõikidesse ameeriklased. E^^^ ^ , , . ..... . ^ . , .
maailmänurkadesse kulgeva b.^^^»^ ^^'"'T"]'' ^T?""^^^^
hureisiga oma vo^^
- - ^ _ r - . 6 &_ 6 olevuse — rohkem kui kolmandiku dusid ja ikka veel ete^
ähdepaiui osaliseks olnud mingit kaalu ja väärtust ^^P"^^stustöögä.SelH mumehed, olid nad siis monarhis^
endine peaminister kui selle taga oleksid olnud ^^P^*^^^^*^^^^ Armando tid, parempoolsed diktaatorid või
kogu algatus oli Fordi hinnangu kogu maa rahvastikust — ja seda dis hiljuti välja raamatu pealkirja- justajad end korduvalt lasknud „alt
"võrdlemist lühikese aja jooksul, ^^^g^ lootuste vastu-*, mis tõnlmata" järjekordse ^vabastus.
Nüüd nõustuvad isegi Läänemaade kirjeldab seda kuubalaste ,,põrg nad siis ku­nagi
vähemalt isiklike kogemuj^te iitiliseks suursündmuseks sõnu mitte ainult Trudeau väMs-^^^^^^^ ^. .^p
mng andis sellele erakordselt p Ä ^ ^ ne mone maak au^
|M)oIt,,,vabastamise^ ^^^^h^^^^ taustavaatluses sellele küsi-all,
^kergendatud Laaneinaade ^^,^^1^ ^^^^^^^^
Kuid Lääne-iiberaalid et toMis-^: nondammetatud ,,progressime.;^j^^j^^^^^^^^^^^ meeles pidada, et ka­ta
ikka veel, et see mis to^^ nädalased alustasid Musta Lindi
Kambodzhas ei olnud mingi ^^^^^ kampaaniaga ja ma Ipodan, et mi-ioonitege.
läänemaailma kergeusWi^^
suhtlehiLl,.^ r^^^^
Trudeau rahureisi ja tema vä- eriti, et Helsingi kokkulepped ea
õigesse pers- toonud mingisuguseid muudatusi
iiyi Kanada endine diplo- Kremli hoiakusse ja dissidenti-maat
Robert Ford, kes 16 aastat' desse suhtumisesse — olukord
saadikuks Moskvas? on' isegr; halvem - kui see oli eniie:
ming elas kaasa ka Trudeau vä- kokkulepetele allakirjutamist
iitiiised keerdkäigud ja ra- ning joM paranemist pole
aastad. Robert Ford, kelle kusagil näha %a märgata; Kuigi
iitilised vaatlused ja hin- Ford pooldab põhiliselt detente
nangudiimusid äsja Kanada aja- poliitikat, mis annab võimaluse
lehe vThe GIöbe and^^^^^M^^ ^ . , ^.^.c u o n ^;
zhas juhtus on enam-vahem sama- meeles Hanoi
laadselt toimunud igal maal, kuš võitsid Vietnami sõja just kapita-
,,Mus barbansm-m^^^^
v^o,i s , to^i.m ,u.,d a —. va.l ia. , arvatud. New' York Times" hämmastuse k. u,d t.a .ip avad, ; mi.k.s sed.a päeva
ehl^ kolmlike morvante leidlikud ^^^^ „demok!aatlikuksre- märgi
apmisviisid, nagu naeladtr 1^<:^^^^^^^. nimetatud Kuuba
saa iiiaL^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ mässuliste juht end järsku j u b a—
saagimine. amriiuseks ja Veendunud kommu-
Kaugel sellest — see mis Kambod- nistiks tunnfsjas? Või on kellelgi ^''«•bvCltusM.Lildu
veergudel, tundub ka lääneriiki-m^^^^^ ""^"^ Hanoi kiitlemine, et iiad sCK|f|(0«naS
d e j a N - L ü d u v a h e k o r d ^ e ^^
damišel tera vapil
jana, kes ei lase esiiiast vasse iikskõiksuse unne, millel võtsid. Kõige viimane ohver on meeste takse, et kolm nõukogude ame-mõjutada
läänes üldiselt levinud ^^v^^ Peaks olema juba ammu selge ja Viisikut sm surma^
soovunelmatest ja Moskvas lä^^
nemaailma ipeilm^^^^
seatud kulissidest, vaid kes v a ä -m põhjust^uxl;Afgaani, välga­tab
ka kulisside ta^^
realistlike- jed, kinnitab Ford. ^N^^^^^^
J K n,nt ni.H nhvntPk. I nnna-iepmen. val ajal/kui Moskvast-saadctud
kaubanduslik delegatsioon Ka-bulit
külastas. l O B *
Toiduabi Lounä
na
,.... , , . . . , piat olid ohvriteks Lõuna-Jeemen,
ra^ küljed gnjaimudpus™ Mosambiik, Vietnam
. , , ?f[ Peasekretäri €o^^^^^
I, kohasell ajal, kuigru^^
armastas Trudeaji oma välišpo- ilmselt^paremini hinnata teSino-,• ''y^^^
alati iBiööda loogilise arengu tä
pinna väiisminišteeHumist ja ^^^^^^^ eelkäijad. Kuid Fordi ana- ^g^lj^g^^^ On ainult kahju,
i oHa^inistee^ luüsi alusd oleks^^^ et seUiseid avara pilguga ja loo- :
rlumi ja peammistn vahel vastu- vata, et Gorbatshov oii tundu^ pjgg a„ajyy5i,,,jsy5jj,jgga jnjjne» Fihppiinide valitsuse vastuluu-olude
tasandajaks. Tekkis^^^^fe^^ ka-^ §| on lääne juhtkonna hulgas va- '^^^^
kü^ Kanada ^^^^^^^v^^^ tähtsast aspektist lähtudes, j^^^ p^^^^j^ ^-j^j^ j^jj^j^ kommum^^ „Uue Rahvaar- et sealt alustatakse õhu teel abi
MistriaM pöördus Fbd^ esiteks tiagevnatsio-g-gg^^^^ mehed endid nendest komandöri Manila südalin- andmisega Lõuna-Sudaani nälgi-psis
temalt informatsioö ea võta iiende see sealsest Haiglast ars- vale rahvastikule, hoolimata^^^^
ise suuna kavatseb peaminister Venemaa hindamisel ja teiseks nõuandeid kuulda. Robert For- ^^^^^ ^ otsimal Kommuniste dusõjaet. Kolonel Garangi, mäs-vällspoliitSkale
anda^ usk kommunistliku partei täht- oleks kahtlemata Ottawas e^sindav advokaat väidab, et arest sulised on setil keeldunud toidu-
Andes onaa hiiinangu^^^^ 1^ Kanada idapoliitika kuiuhda^^^ laskmast, kui
kuulsale rahureisile, mainib^^^e 1^ ^"^'^ sel suur osa täita kuld ielle ase- Valitsuse esindajate ja kommü- toitu ka mässuliste valitsuse all
dine diplomaat, et see oli t ä i e M - Ä tagasitõmbununa ^^istlike mässuliste vahel Kom- olevates piirkondades ei jagata
kutt absurdne ning ven^^^ läänemaailmas leidub s l i ^ kus tä oma äeg^ P^''^^^^^
naersid selle välja;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ s^^^^ aastane Rodolfo Sa- ta õhutee! ja see on määratud
Rahureisi lähemalt analüüsi- kommunismi ja Venemaal või- ^ ^ • las, olevat kinni võetud köos^J^^^
• (i©s Miniiiiitfflfo Fdiiffd,, d selki finn- miatsevalt. ffesMSiin^^ K ^ k o - oma maise ja autojuhiga. OH veel valitsusvägede valduses.
i
I
Nr. 75
mm
Kommentacir
Õnnestuhud pettus
Lääne ajakirjanduses t
Ühendriikide ajakirjaniku
holas Danilöffi arretee
suurt furoori, seda ena
ameeriklast peeti süütuks
heks, kes langes KGB m
latsioonide ohvriks, et s
vastukaalu luua vene s
Zahharovi arreteerimisele
Yorgis. Kuid vahejuhtu
käsitatud pikah-laialt mitte
vabas maailmas, vaid ka
eesriide taga, kus eriti ven{
kirjanduses anti võrdlemis
rait ruumi Danilöffi arrete
sele ja katsuti rahvale selg
ha, miks ajakirjanik arr
ja kuidas ta ohustas N.
Julgeolekut.
Nõukogude ajakirja
esitatud versioon Damloff
teerimise kohta on süski
kesine ning isegi läbilõike
lane kipub spioonilugu 1
õloü kehitama. Vahe j
piiüdis dramatiseerida ia
väärikat spionaazhiafäärii
põhja anda ajaleht j,Iz
korrespondent V. Kroto
kirjutas oma lehe veergu
niloffi arreteerimise koht
mise põneva loo:
„£elmisel õhtul oli D
le helistanud tema vana
„Mina olen Frunze! K
sealsamas. Kas olete nõ
„Aga muidugi! Ting
kiirustas ajakirja „United
News and Ayotld Repo
respondent oma salad
vestluskaaslasele kinnita
Täpselt kell 11 peatus
las Daniloff. metrojaama ,
ski Prospekt^V sissepääsu
Ta ootas paar minutit ja
siis närviliselt edasi-tagasi
ma, jälgides tähelepa
möödakäijaid. Käes oli t
nud pildiga kortsus pl
kott.
„Misha kohal ongi,"
Daniloff. Tema juurd
noormees, keda Ameeri
kirjanik oli nii kai|na
oodanud.
„ K a s tõid?" küsis
kähku.^ .
„Muidügi, nii nagu
sin..." ^ • • /
„Siis lähme." ^
Nad pördusid puiesti
galleele ja suundusid
Moskva jõe kaldapealse
Seejärel möödusid nad
gist, läksid läbi rin
malmsilla võlvkaarte ä
nagu saatuse iroonia, võ
ajal kinni USA luuraja
Patterson surmavate
komplektiga agentuuri j
peatusid suure pajupõõs
mis varjas neid oma lop
helusega. Mis sai edasi
rääkis Nicholas Damloff
,,Andsin Mishale mõ
matud, tema mulle mus
paki, mis mul oligi käes
damisel. Uurija kabineti
et selles olid peale ajal
lõigete ka fotode skeemi
did, kiihu olid ära mär
jalised objektid, ning ka
jalist laadi andmeid si
pabereid. Mulle oli see
ja ebameeldiv üllatus
Misha oli ilmselt Da
litama pandud KGB a
lõpuks ka ta ülesseat
tõmbas. „Izvestija" arti
selt oli Misha tutvunud
figa Frunze linnas 198
ning tutvuse arenedes o'
le peagi selgunud, et D
. *