Vaba eestlane , February 17, 1981

              iffltaarii
Nr. 13
J
[t Torontos on kõige pa-kimalased
ajakiijändnse
pääseda või telftvisioo- -
näidata kui 'sa' oled
faal TÕI vähemalt võitled
fc^ide. eest. Selline mulje
pälgida kogD seda tonni
I mis on järgnenud poilt-suuremale
aktsioonile
[aalide lõbumajade pal­ja
süüdlaste vastutusel®
pimud rakendasid selle
ga ettevalmistatud ope-läbivümiseks
150 meest
sid ü!e 250 isiku, kel-õetakse
vastutusele lõ»
iidamises, 14 winiastus-itamises
ja ülejäänud
ijades viibimise pärast.
|ised ja läbiotsimised vii»
e ja jõulise aktsioonina,
•atamatult kaasusid uste
ised, piltide seintelt
ised ja mõned teised
hüljates tehtud aktsioo-selt
olid vajalikud kii-jalikuks
tegutsemiseks,
politseiaktsioonüe on
enud ajalehtedes juht-televisioonis
jutuaiaml-lentaare,
mis suures cna-lavad
politsei ja foron- -
|iema JackAckroyd'i te­ilt
hukka. Linna süda-evate
homoseksiiaalide
ja n^de pidajate revi-võtmist
sarjatakse kui
mat inimõiguste ja isi-rikkumist
ja mõned
irjutavad isegi nõlasta-ronto
on küll väiksest
kasvanud suurlinnaks,
alitseb ikkajfi veel leh-ntaliteet.
Asjale suure-valjema
k^llakõla and-
Idasid homoseksuaalld
etajad kohe järgmisel
as korras suure tänava-looni,
kus politseid sõl-ks,
lõhuti autosid ja ak-ati
kõige nilbemate sõ-dakäljaid.
Kõige selle ;
allde ja nende suurte
a poolt üIciSDuhuind
1 on ainult i üksikud
[enud politsei tegevust
ende hulgas ka Metro»
napea Paul Godfrev,
ilt alla kriipsutas^ et lõ-idamlne
on Torontos
jeelatud ja politsei tän-pstesa
ja arreteerimiste-a
kohust.
mude tegevuse hukka-
•rooseksuaalide urgaste
pärast näitab eriti ku- V
ahepalgelisust, mis vä­is
ühiskonnas politsei
litumisel. Ühest kui­se,
et kuritegevus võ-emad
mõõtmed ja tän­amised
ja mund knri-d
oma iseloomnU üha
kuid teisest küljest •
äge protestitorm kisi
d seaduse piirides
kendama preventiiv-ritegevuse
piiramiseks
nhas maad võtvate
äijajnurimiseks.
naalide lõbumajade
tsutakse alati libiseda
kaistva maski varju
kse sealjuures, et ka
on oma piirid, mis om
seadustega. Praeguse
Iide afääri puhul oir
ilaja silmade ja kÕrva-nudvpalju
kaitsekõne-uaalide
urgaste kaits­vamal
ajal ei ole puu-ed
aastat tagasi Tõ­nud
kõige julmemat ja
rva, kus kolm homp-gistasid
ja mõrvasid
gali päritoluga saapa^
kes teenis Yonge'i ta=
puhastamisega omale
iimõigustest ja pakitse-;
usest ülekeevatel aja-'
maailmaparandajatel
põhjust raha teist kül^
|a oma raevu politsei-pisut
taltsutada.
^ - Wi
^junevad Ühendriiki^
funistliku Hiina vahe^
las tulevikus? Sellele
fn praegu raske anda
t, kuna mõlema suur-sed
suhted on arengu-
|Ie veel kaugeltki välja
md. See kristalliseeru-raskem
ja võtaP pik­sel
lihtsal põhjusel,
Ameerika ja kpin-jälgivad
vaatamata v
f
tl:
F-5
7 -
Nr. 13' V^^^ EESTLANE teisipäeval, 17. veebruaril 1981 - Tuesday, Februaiy 17, 1981 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
21. ja 22. veebiTo <äw,- A. Ma©,
tel. 493-7231
28. veebr. Ja 1. märtsi
dr. J: Marley, tel. 921-7777
H KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
iesti Seltsid® Liit carutäs r€ahvus1i'k!f<^ fellssffffiissi
SYDNEY („Mele Kodu**) ~ Austraalia Eesil Seltside," Liit, kes möödunud aastal tegi otsis® järpals-
Hest Eesti Päevadest ära ütlemiseks, pidas 1980. aastalõpul aastapeak-nioso^^^
foolt.oll kohal34 esindajat. Koosolek toimus Sydney Eesti Majas.
Koosoleku rakendamisele ^järg- . ved ainult üks täiemd^ selleks on NSW valitsuse
nes intensiivne tööpäev vastavalt on Sydneyks. po?^^ soovi avaldatud. Eesti Üli-ettenähtud
päevakorrale. Liikmes- Riikliku toetusega töötav nn. lau- öpü^iskond Sydney's olevat suuna-orgaiiisatsioonide
ülevaates kustu- päevane keeltekool, mis NSW alus- iiud oma energia uue ajakirja
tati Skautliku Noorte Sõprade Selts tas tegevust kaks aastat tagasi, või- „KtW-ir' väljaandmiseks.^
Thirlmere's, kuna selle tegevus on maldas täienduskooli keskkooli . . "
lõppenud. osas õppinuil kohe jätkata õpinguid ^'''Tt u ^ . -f^^^
Üldiste ja vabadusvõitluslike kü- selles koolis ja neist on nüüd sel """"^ J^.**^^ videofdm
simuste osas mainiti esialgu koos- aastal jõudnud gümnaasiumi lõpu- ^f^^Tv Ji^^^ " ^ c ™ ' on
tööd Ülemaailmse Eesti Kesknõu- klassi kaks õpilast, kes sooritasid ^-"j ' ^"^^^em ESTO-80
koguga, kus Austraalia esindajaks ka matrikülatsiooni eksameil eesti uic^t^
on Maido Kari. Otseseid kontakte keeles eksami, mis on tunnustatud t,.,^/.^^^^^*^^^ , , . , v -
loodi ja idesid vahetati ka teistel Sydney Ülikooli poolt. Muud eesti Ff^k^Junes palju kulu^^^^
maadel sellel alal tegutsevate isiku- keele õppimisüritused on diletant- ^ " / f naMud ja sisuliselt ei esita­ta
vahel ESTO-80 ajal mitmetel likud ja sporaadilised.
üritustel, eriti aga III Rahvuskong- Lokaalseist ja ülemaailmseist
nud loodetut, kus olnuks kirjelda­tud
Austraalia eestlaste elu.
ressil.
TORONTOS
eesti päevadest rääkides selgus, et /"Tl^L/J^f^^^^ YT Z.fi Pä.v«H YYTY Fe.ti "^^^^^ ^ulude: poolel $25.124.00,
teiste ikestatud rsihvaste. organi
sa
ülikonnad ja püksid
teüimise! 1
437 DANFORTHAVE.
Tel. 463-8104
rast
ir 1, 1 S l . • u J, XI Eesti Päevad ja XXIX Eesti , , , , . ...
n Ä ^ J L ^ ^ - ^ ^ l ^ ^ ^ ^ ^ ^ Mängud toimuvad 1981/82 a a s t a - ^ f ^ J -993.4^^ jättes
rÄT"" T^"!.^"""^' vahemikul ja eeltööd nende korral- ^l^J^^^g^^^ M a tki tähelepandava
Balfa Nõukoguga Austraalias ja ^^^^^^^ ^^^^^ summa. Toetusi on välisvõitluse
kapitalist antud ajaleht Meie Ko-ülemaailmsete
Eesti Päevade.pS-- dule'^ Eesti Spordi-Liidule,:EŠTO-damisest
Austraalias öeldi ära, 80 filmi valmistamiseks ja A.Viir-sest
kuigi see olnuks soovitav läidi Fondile. Rahvusliku kasvatus
kohaliku ralivusgnipi seisuko- kajiitali summadest on antud toe-halt,
ei oleks • need olnud otstär- tusi ligemale $5.000; summad on
Ibekobased ülemaailmses ulatu- läinud koolidele, seltsidele ja noor-s
®§. ^ telaägnte korraldamiseks.^^^^^^^^^^•
Eesti poliitiliste vanside olukor Noorteala tegevuse soikumise Lüdu juhatuse asukohaks 1981.
5t ja nende huvide kaitseks ett©- Põhjuseks peetakse, et polnud või- aastal on Sydney, kuid järgmine kmqih Kl&VW
Välis^ ja vabadusvõitluse juhataja
Tiiu KroU-Simmul oma aruandes
loetles aasta jooksul toimunud akt­sioonide
läbiviimist ja teiste ikesta­tud
rahvaste poolt korraldatud
meeleavaldustest osavõttu.
i Montreali Jaani koguduse nõukogu esimees Peeter Möldre tänamas
Edith Tamseni. Foto: M. Sultson
Montreali kogydusek
Kommentci^recS
(Algus lk. 2)
©Eastern Kentucky XJniversity
ajaleht „The Eästem Progress"
võ^id I l^<d^'rääk^^ otsustati ^^''^^^^^ , Riciimondis, Ky. tqt^^
voetud algatusist raakis Erh An- ^.^^avat isikut leida. Küll on toeta- pidada Melbournes alanud aasta MONTREAL (VE) - Montreali jutuse\sama ülikooli
Rahvuskultuuri m rahvusliku ^ud mitmeid noorte üritusi rahali- lõpul. Jaani kogudus pühitses 25^ Daamia- sorist, Fulbrighti stipendiaadist^ d^
k a s ^ ^ iS^ TZZ^ selt, kaasaarvatud noorte ja sport- Uude juhatusse valiti häälte roh- ril oma 32. aastapäeva piduliku ju- Heino AwMšüst: Selles antakse
^ u^r^\d^irS*iiP^^ laste sõitu ESTO-80-le ja Viker- kuse järjekorras Tihi Kroll-Sim- malateenistusega, kus ka kiriku hea üley^^^^
Sl on^ma^tTaL^ l^aare maailmalaagrisse. Kahjuks mul, Hans Kukk, Paul Kimmel, uus nõukogu ametisse seati. Pärast ge^^^^^^^^^^
pealiskaudsetele sõprussidemetele loidumistendems aga pole näiteks Sydney's praegu Leo Rampe, Taak Sildnik,^ Raivo ''''''^.'''^^''^
iiksteist ikkja veel umbusklikM pil­guga
ning ei ole suutnud vastastil^
kn sajaprotsendiliselt usaldust ära­tada.
Kuid asjad arenevad siiski pal­judel
Hnnetel tihedama läbikäimise
ühtegi gruppi, kes demonstreeriks Kalamäe, Helle-Mall Risti ja mag. saali ühisele koosviibimisele kohvi- põgenema Soome, sealt Rootsi ja
t - _ . . . - t — \ JL-^I A Tiin C!<^1r.«^«Nli tööäab Amigtraallas pidevaift meie rahvuskultuurilist tegevust, Tiiu Salasoo. . llaonu^dlanrdleosc , kInuisc kVrokgcfundflunsGeplle« tinõ^if\d tfeprr-- lIPõIpTIuIIkVCs , 'eott onllllaa kIranuiigcefmomaall kkTokmTTnlTinuill--
vitusi Montreali Eesti Seltsi poolt nismiohust, 36-jalases paadis üle
Richard Leitham, skautide ja gai- tormise ookeani 126 päeva nõudnud
dide poolt Endel Ruberg ning: täi- reisiga USA-sse. Dr. A. Luts on
enduskooli nimel Hilja Teose. 'Sa- andnud hea ülevaate Eesti olukor-;
mas Võeti vastu ka Edith Tömsenidadešt.põgeiiike saatusest. Et põ-poolt.
kingitud uhiuus mahedakõlä- genikust on saanud nüüdseks halli
. line Whitney klaver, millele kinni- juukseisse kogunud teadusemees r Ä E i Ä I ö--' R- '^«"9 Toronte ülikoolis
med 1979. aasta jaanuaris ning ka- Teisipäeva õhtul toimus Toronto Ülikooli etnokultuurillsže sündmiste sarjas dr. Romam Toi loeng eesü tltud mSestusöla piihendus^ga U?A-s, kõneleb üliõpüastele ise
fee aasta jooksul on mõlema maa rabvavüside traditsioonidest. Kuigi lumetorm oli Torontos lükumise peagu seisma pannud, oli muusikahu- ^j^j^gtaialt Koguduse nõukogu esi palju eesüaste edasipüüdlikkuse vi-vahel
alla kirjutatud ligemale 30 vilisl kogunenud robkem, kui oIS istekohti ja„ osal tull seda biuvitovat ja näidetega varustatud loengut pasa- . südamli- sadusest. Lugejale annab pikem rJS^ÄXlta^^^^^ • ' ' ««"^^^^^^ ^ä^^^^ ^ ^ i ^ ^ mitmeveeruline artikkel hea püdi
majanduslikul,'teaduslikul |a"riigi- ^- oli tutvusta- sist kui regulaarsest loengust. oW^^isüt vähe.olnud juttu ungari seni sügavat armastust muusika ja Eesti okupandist ja rahva raskest
kaitse alal. Mida need lepingud ^^^^ ^^^^^ runoviiside struktuuri Skandeerimise küsimuses rakendati rahvamuusikast. Kuid dr. Toi loeng laulu vastu, mis teda inspireisris saatusest. ^
mõlema maa vabel läbikäimisel ^audu ^oome-ugri rahvalaulu ja terve loengust osavõtjaskond kansi- vaatas soome-ugri rahvaviisi just seda kinki tegema. Järgnevalt lau- ^
kaasa on toonud selle kobta all- Tutvustamine toi- ooni lahendamisele. Ühes grupis^ läbi eesti rahvaviiside kuma, mis- lis Edith Tomsen Linda Oderi kla- " •• :• , -..^
pool mõned näited. mus kõige primitiivsemast 8-silbili- olid regirütmi, teises kansioonirüt- tõttu ta vastas, et ungari rahvavii- verisaatel ühe taani koraali. Kogu- i ..
AmeerlMašed uurivad Hiinasnoodilisest laulust alates üsna mi'skandeerijad, mis andis kokku sidel on nii palju väärtusi, et neid duse nimel l^uUs Mont.. E . S e g a - ^ ° ^ ^ ^ (^gu us^on vaga
--^se jõe boovi&seid, nad esine- elavate rahvaviisideni välja. Loen- plõneva ristumise. ' ei saaks ühes loengus käsitada. koor ,,Tänulauluvv Karl'Raudsepa ^äniüik sell^ ja väärtusliku
vad loengutega kaugemates pro- f"^^^^ Et tutvustada võõrastele eesti Veel esitati rida küsimusi eesti
vanindtmsi edü likoHoliiidne«s. n„in,g«. vpäanig.u.nta,lveaid. ""a^ntnneett, Xm ilhst Thtne^h nto arengut regivä^rs i laulmise traditsiooni, 0. ^r.a^h^^v^a viiside koglu^m.i^se ko^hta^, ^m.i^l-
-sammult antud , • . , ^ • ^.. , .,T :L , , , ^ ,
valaulu inglise keelde ja „Jaanikutud faktidele toetudes seletas dr.
eestvedamisel pandi terve osavõt- Toi eesti rahvaluule uurimise ja kb-juhatuseL
kingi eesti
andmed Hiinal maavärisemiste^ ...
analüüsimiseks ameerika elektron- "^^^ustati samm
arvutitesse. Praegu viibib Hiinas toestustega
üie 760 ameerika diplomaadi,
mõuandja, õpetaj^, juhtiva ärimehe
Ja ajakujaniku nibg turistidena kü­lastasid
1980. aastal Hiinat 70.000
ameeriklast. Yastukaaluks külastab
Ameerik Ühendriike Igas kuus lü­hemateks
perioodideks ligemale
120 hiina delegatsiooni. Hiinlased
Kaasa aitasid sellele miausikaM- jaskond seda laulma eeslaulja ja gumise ajalugu,
seks illustreerimiseks Ho Mai- koorina.
mets ja Hanno Bobi kandleil
ning '„laaniku" grupp kümne­konna
lauluga, neile lisaks veel
j^Estonia" segakoor.
Lõpuks „Estonia*' segakoor lau-
Pärast loengiDi esitati lektorile lis ühehääleliselt ,,Oh, mina väike
osavalt formuleeritud küsimusi, mehike" ja siis korrati seda selli-miSlele
vastamisel dr. Toil tekkis sena nagu selle segakoorile on
võlmalMS käsitada ka praegust komponeerinud helilooja K. Raid.
Eesti saatust ja seda võõrastel® Sellega näidati, et kaasaegne eesti
! meelde tMletada. helilooming suhtub eesti rahvaluule
Suurem osa kuulajaid olid ka-
Murivad ameerika' äritehnikat, õpi- nädalased; kes võtavad osa musi-vad
tundma Ühendriikide relvi ja koloogia ja etnomuusikoloogia klas- : Üks ungarlane kurtis, et loengul varamusse suure tõsidusega,
sõjaväelist taktikat ning tutvunevad
New Yorgis Madison avenüür rek-laamivõtetega.
Ühendriikide üli­koolides
on viibinud juba 5000 hii­na
teadlast'^ alustades noorte üliõpl-
Maksab Kanadas;
€€SnA$€D
$38.
$21.
$11.
I R I P O S T I G A
S Eesti Komitee Naissektsiooni
lastega ja lõpetades sÄhikate Londoüis, Inglisiiiacil tähisföti älikoölD
teadlastega. A ••
Seemned koostööks ja läbikäimi- @!QSfCapaeVÖ
seks on külvatud ja idanevad kii- LONDON (VE) »- E. V. Tartu Ülikooli öl-st aastapäeva « s t a fi ""^^rJ'^^ liiga kiiresti, arvatak- ingiisjnaal Londonis, EestS Majas 6. detsembril. Korraldajateks naga
^ Washingtoms kui ka Pekingis, eelumistel aastatel oUd Eesti Üliõpilaste Seltsi,, Eesti Naisüliõpilaste korraldusel toimub Stokholmis ees-
Ameenklastel tuleb -arvesse võtta, g^^sl ja Eesti Korporatsioomde LIidn Inglismaa Koondised. ^^^de ja muude dekoratiivsete
et kure Himale lahenemine äratab ' paelte kudumise kursus alanud aas-üha
rohkem tuska ja umbusku Avasõna ütles E. V. Tartu Üli- Iile rajatud ettekannet kuulati suu- ta esimesel poolel. Lektoriks on
Moskvas ning lõunas omakorda kooli endine õppejõud dr. Jaak re huviga. Eha Kohh.
kardetakse, et Ühendriikidest sisse- Taul. Ta meenutas Tartu Ülikooli Deklamatsiooniga esines üks \,
imbunud vabaduse ja kapitalismi asutamist Rootsi kuninga Gustav viimseid R V . Tartu'Ülikooli kas- ® Göteborgi Eesti Seltsi Näitering
ideed võivad nakatada hiinlasi ning Adolfi poolt seejuures eriti esile vandikke Helbe Kornell-Sepp ja avas novembri keskel oma sügise-ohustada
nende kommunistlikkii tõstes tolleaegset Liivi kindralku- siin võrsunud noor Juhani Eistrat. se hooaja õnnestunud „Sügisrevüü-ühlskonda.
Lisaks sellele umbusule^ berneri Johan Skyttet, kes suure Klaverisoolo esitas teine kohalik ^a"' Kava oli kokku meelitanud
seisavad ameeriklased peatselt suu- inimarmastajana ja ise rahva kes- noor Ingrid Smith- J^J^ 250 inimese; kes heldelt jaga-re
probleemi ees, kas müüa hiiu- kelt võrsununa ütles,' et asutatav . Lõppsõna ütles ka noor, Inglis- sid eginejaüe kiitust. Kavas esine-lastele
relvi ja kui neid müüa, siis ülikool peab olema eesti rahva maal Exeteri Ülikooli lõpetanu ^id näiteringi meeskvartett, pere-kas
vairustada endist sormavaen- jaoks. Kirjeldades Tartu Ülikooli Toomas Ojassoo. Tänanud esine- ^^^a segakvartett Merelaid-H#-
Sast ka kõige moodsamate tapama- osatähtsust eesti rahva hariduskäi- jäid, korraldajaid ja osavõtjaid HeljoNoberg lauludega, Paula
sinatega. Küsimus on väga deli- gus üldse, ütles kõneleja, et täieli- märkis ta, et Eestis pühitsesid Üli- ^oove noored võimlejad, noored
kaatney sest kuigi hiinlastel ja kult eesti rahva teenistusse astus kooli aastapäeva vanad ja noored ''ahvatantsijad, Maimu Sooaru kat-ameeriklastel
on praegu üksteist ülikool iseseisvuse ajal, ühiselt. Siin teevad seda peamiselt ^^^^^Sa,,Kraavihallidest", Heino
vaja sõjaliselt ülitugeva ja hilralas- ^ Tartus oma hariduse saanud vane- Pahtman „k-luuletusega", Oto
tegä tülis oleva N. Lüdu vastu "^^^ masse põii^konda kuuluvad. ^^^^ karikatuuridega, kolmik
mbvuslikud teadused ja kus vai- Leida Rähn, Helmut Laanemets ja
mistati ette Eesti Vabariigile ja Siinsetes ülikoolides õpplnmiile^E Arnold Sirkel sketshiga,,Mis võib
seega kogu eesti rahvale vajalik- —^—
fee'eriala 'immesB.;:
¥eercgnd€iastas
$61.-
$33.-
$17.-
\^l]aspool Kaaa^t
$42.— ,
$23.—
$12.—
USA-8:
$67.—
$35.50
$18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
$76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $20^
Aadressi muudatus 50 centi. • üksiknumbri hmd '50 cex^.
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" Ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
MIkooll aastapäeva tähistamine juhtuda ka kõige õnnelikumas abi-vooras,
kuna siin seda ei tunta, elus" ja Peeter Koger kupleedega.
Ka ei tea. noored midagi Tarži: • >v
Üllkoolisll. —— —
kuid mis johtub siis kui hiinlased
|a venelased omavahel ära lepivad
ja Hiina ameeriklastelt saadud rel­vad
Ühendriikide vasto suunab.
See võimlus on praegu rohkem' ^,5^^^^ järgnes „Gaudeamus."
imaginaarne km; reaalne, kuid
praeguses kiiresti muutuvas maa- Traditsioonilise teadusliku kõne Võrrelnud aastapäeva ^nnipäe- õppinud ühiselt tähistaksid kõigil
ilmas on kõik võimalik ning sellele pidas Tartu ülikooli kasvandik; vaga, mida 'pühitsevad kõik pere- asukohamaadel. See oleks si-peavad
ameeriklased enne hiinlas- usuteaduse magister Sakne Aare- konnaliikmed koos, arvas ta, et meid generatsioonidevaheli-tele
relvade amdmM tõsiselt mõt- andi teemal; «Pietism ja Vennaste Tartu Ülikooli aastapäev võiks ku-
Koguduste osatähtsus meie rahva juneda niisuguseks päevaks aastas. Aktus lõppes Eesti hümniga,
A M kultuuriloos." Rikkalikule m^terja- mida kõik, nii Tartus, kui Võõrsil ' P.
M6J 3M7 I
Palun mulie saata VABA EESTLANE aastaks / |M)olaastaks /
veerandaastaks — tavaüse / kiripostiga aistes „ --—
19-__ . Tellm^se katteks lisan $ „„ süajiMffM
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saaftaamutt tahtldrjas).