1986-02-05-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
iCii i '
il! Nr. 10 VABA EESTLANE kolmapäeval, 5. veebruaril 1986— Wednesday,R^^^^ Lk. 3
leedu tütarlaste kvartett
V Tooming andis tänuta-
Foto: Vaba Eestlane
itanud, et
BS) on saanud $50.000
uurimiskeskusest millele
»!i esitatud 248, mis näi-
:oetuspaIve,
BS'i tegevus on üldiselt teada ja
|ci tegevus respekteeritud teadus-objektiivsuse
tõttu.
tABS on rahvusvaheline teadus-
Imit-ekasutaotlev organisatsioon,.:
|e eesmärgiks on balti uurimus- :
Idendamine. Ei ole kahtlust sel-et
AABS oma rohkem kui 17
/usaasta jooksul on.suutnud ra-balti
uurimusi elujõulise uuri-lana
Laanes. Nii .nABS'i kon-iPtsid
.km ka JBS\ ilmunud ar-
[j vihjavad sellele laiale tiuri-
^td alale, mis kõik kuulub balti
Imurite mõiste alla, seda nii ajaja
keeleteadusest raamatuko-
IciUsem ja muusikani. Tulevikus
luW^ saavutada senisest veel.;
'jmat scost uksikuie feadusha-vahc!
lummade kogumine Baltic Stu-
FundV' on.JLiba alanud. Suu-tiks
sen; annetatud summaks on
A \ i i o h ' i poolt annetatud
0 0 Q. a h e 1 e p a n u v a ä r i V o n k ä
Il 23. novembril 1985 aset
|iid .\.\3S'i juhatuse koosolekul
?itse juhatuse liiget annetasid
büks $1.000, et olla eeskujuks
lii liikmetele kui ka laiemale
[ublikuie eesti, läti ja leedu rah°
usgruppide osas.
IK annetused on USA's maha
itavad . annetaja maksualu.sest
>t ja tshekid (L'S dollarites) pa-
.se kirjutada AABS'i nimele,
[es- need aadressil AABS. 231
er Road, Mahwah, New Jersey m USA, • .
'ASHINGTON (Reuter) • - USA
luväe ajateenija, kellele olid
jesaadavad salajased strateegi-
|(i luurematerjalid, on vangista-salakuuiamise
pärast N. Liidu.
|uks, ütlevad FBI ja Pentagoni
;tnikud. Andmete kohaselt van-tati
25-aastane Bruce Ott ühes
Miuväe keskuses Marysvil-
.alifornias. •-•
i.
Inimtegurist
Demagoogia ja demagoogid ei
hiilga erilise fantaasiaküllusega.
Kasjitatakse aina samu äraproovitud
^ vahendeid. „TuhaiBdeäastase
riigi" propagandasheff on hüüatanud:
„ i Meie jõud peitub meie
inimestes . . .'V Ju ta te?i seda
hetkel, kui tundis, et ideoloogia-
Ja tehnoloogiakaart enain ei löö;
Nähtavasti on sama tunnetanud
nõukogude liidrid, kes täna püüavad
välj^ mängida inimfaktori
kaarti. Pjlrteiliider Gorbatshovil
puudub küll toonase propaganda-doktori
aforistlik stiU, kuid „ . . .
Suhtumine inimestesse ja hoolitsus
nende eest on meie poliitika põhiküsimus
. kõlab üsna samaselt
minister Goebbelsl kinnitusega.
Seda eriti jätkuvate okupatsioonide,
repressioonide ja igasuguse
vaba inimvaimu avalduste
ihmahasurumise! õhkkonnas.
SIRBIS JA VASARAS kinnitab
parteitruul Leo LaksT,, . . . Inimteguris
peitub võimas potentsiaal.
Teadlased kinnitavad, et see lubaks
praegusega võrreldes tõsta
tööviljakust 1,3—1,5 korda, vajamata
mingeid ipuid lisatingimusi
.1. ja „ . . . Just selle valdkonna
kiires arenemises nähakse
hooba, mis peab ja hakkab tagama
ka ühiskondliku tootmise jõudsat
edasiminekut . .
Kena küll!
Kellel võiks midagi selle vastu
ol8a, et N. Liit lõpuks ometi hakkaks
mõtlema oma kodanikele,
hoolitsema nende eest? 68 aastalt
pole selleks mahti olnud. Riiklik
tarkus on tegelnud maailmarevo-lutsioom,
rasketööstuse eelisarendamise
ja muude tähtedetaguste
asjadega. Pole ehk mõtet sünkohal
üles lugeda senise hoolitsuse akte,
mis peitunud koonduslaagrites,
mõrvades, küüditamistes ja hirmu-hüsteeria
õhutamises? Neist on
püsavalt räägitud-kirjutatud mujal.
Küll aga sobiks peatuda ühel
hoolitsusel, mis isiklikult üle elatud.
1964. jla 1965. aasta suvekuudel
oJi mul võimalik viibida eesti üliõpilaste
ehitusrühmade koosseisus
Kasahstani uudismaadel. Selleks
ajaks oli uudismaade ülesharimise
kampaania kestnud juba 10 aastat.
Uudismaadele oli suunatud miljoneid
inimesi, sinna oli saadetud
tohutult tehnikat ja maetud miljardeid
rublasid. Millegipärast ei
andnud aga uudismaade ülesharimine
loodetud efektL Tuletame
meelde: 1963/64. aasta talvel oli
Nõukogudemaal terav leivapuudus,
sellest ajast alustati tänaseks
reeglipäraseid viljaoste Läänest.
Milles siis asi? Ühest küljest kindlasti
selles, et riiklik tarkus oli inimese
lihtsalt unustanud. Kümne
aasta jooksul polnud inimestele
suudetud luua minimaaSseidki elar
mistin^^imusi. Tõsi, oli asutatud
medal „Uudismaade ülesharimise
eest", mi\\e kavaleriks mindki
on kuulutatud. Medaliga aga inimest
ei osta. Tema tahab normaalselt
süüa, juua, hingata.
Toona nähti abiventiili üliõpilastes,
kes mõneks suviseks kuuks suunati
sinna ehitustöödeüe. Pidime ehitama
kõige primitiivsemaid elumaju
inimestele, jah! loomadele
ja tehnikale ka. Olid needki seni
lageda taeva all. Tuletan meelde,
et see ^toimus uudismaade hõlvamise,
kümnendal ja üheteistkümnendal
aastal siis kui kompartei
lehvitas uhkelt loosungit: kõik
inimese heaks, kõik 'inimese õnne
nimiül. . •
Mulle võidakse nüüd keelele astuda:
see toimus Hnishtshovi ajas-
Toemys Sihtasyfys „„¥Sitle{^" pea^k^^^
26. jaanuaril s.a. peeti Toronto Eesti" Majas Sihtesiito§^^^-„^^^^
oleL Koosolekul esitatud aruannetest selgus, et ajaleht „ Võitle ja" ^ yii»
mase aasta jooksul suurenenud ning Sihtasutus on majanduslikult kindlal alusel
Koosolekut juhatas Sihtasutuse esimees August Jurs, protokollis sekretär Endel Lin°
daja» Mandaatkomisjonil valiti Enn Sälurand ja Arvo
MAARIKA. PAUL
Montrealis. Lõpetanud Westhill
High Schoori 1979. a. ja Mariano-polis
Gollege'i 1981. a. Saavutas
„Bache!or of Commerce Degree
with Distinction"McGJBli ülikoolis
1984. a. ja „Graduate Diploma off
Public Accounting" 1985. a. Samal
sügisel sooritas „€anadian Insiitute
of Chartered Accountants" eksamid.
Töötab Peat, Marwick, Mit-cheÜ
ja Co. Chartered Accomnting
Maarika m väga aktiivne „Ques-to**
võimlemisklubis nii võimlejana,
õpetajana ja administraatorina.
On „Technical Chairman" Quebeci
võimlemise föderatsioonis ja
MCoaching Chairman" Kanada
wõlmlemke föderaHsioomSc •
Tõsi see,. 19S4. aasta suvi kunilub
veel Nikita valitsusaega, alles sügis
tõi kaasa tema kukutamise
vägeva |a geniaalse Leonidi poolt.
Ja samas, kas mitte viimane ei
kirjutanud oma raamatus UUDISMAA,
mis omal ajal Lenini preemia
vääriliseks tunnistati, kogu
uudismaaaktsiooni oma arvele?
Jah, vahepealsed brezhnevid-andropovid4shernenkod
pole inimese
jaoks suurt mid,agi teinud.
Opereerime jätkuvalt faktidega ja
võtame ühe eelpool tsiteeritud SIRBI
JA VASARA numbrist, kus on
juttu ka Tallinna haljastusproblee-midest
— siis linna värskest
õhust! Saame teada, et linnas istutatakse
aasta jooksul 3.000 puud
jj} raiutakse maha 8.000. Saame
teada, et õhu ja joogive® saastamine
ületab igasugused normid.
Võime lugeda jätkuvast hoolest
inimese eest a'la Gorbatshov. Tsiteerin:
•
„. . . Pioneeride Palee- pargist
taotletakse maad Harju rajooni
perekonnaseisu aktide büroole,
Kakumäe puhketsooni ehitati haigla
abimajand (sigala) . .
Esimees A. Jurs oma tegevusaruandes
mainis, et 1985: a. ilmus
„Võitleja" enamikus suurendatud
lehekülgede arvuga sissetulnud rohkete
kaastööde tõttu. Senine tegevtoimetaja
August Nõmmik, avaldas
juba aasta tagasi soovi tagasitõmbumiseks,
kõrge vanuse tõttu,
tegi siiki veel terve möödunud
aasta tõhusat tööd, mille eest temale
avaldame suurimat tänu.
Nüüd on Valdu Lillakas nõustunud
tegevtoimetaja kohused OIJISL peale
võtma. Kuna ta on olnud seoses
kirjandusalaga varem, milleks viimasena
võib nimetada „Eestlased
Kanadas II", siis võime olla kindlad,
et ta oma teadmisi on nõus
,,Võitleja'Mugejatega jagama. A.
Nõmmik jääb lehe kaastööliseks ja
nõuandjalcs ka tulevikus. Sellega
on meie sõjameeste-vabadusvõitle-jate
häälekandja ilmumine kindlustatud
ka edaspidi.
Sama võib Öelda ka talituse Icoh-ta.
Grupp kaasvõitlejaid on iga
numbri väljasaatmiseks JEesti Majja
kogunenud ja- teinud tegeliku
töö ühenduses lehe postitamisega.
See on tänuväärne panus, milleta
oleksime raskustes.'
Ei saa nimetamata jätta, et kõik
töö, mis seotud lehe toimetamise
ja talitamisega ning ka kaastööd
on olnud vabatahtlikul alusel ja
tasuta, välja arvatud trükkimiinie.
Trükikojas on Lembit Pihlberg lehe
kokkupanekuga tänuväärselt
kaasa aiadnud.
Käesolevast aastast alates trükitakse
lehte ofset-tehnikas. Sellega
ühenduses muutub lehe formaat
veidi väiksemaks, kuid lehe:-
külgede arv suureneb ja ka välimus
jääb endiseks.
,,Võitleja" juhatuseliikmed on
oma kaasabi lubanud Teise maailmasõja
keerises võidelnud eesti
väeosade ajalooraamatu — „Eesti
•Vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas"
— väljaandmisele!
Raamatis trükikulude katteks on
loota majanduslikku toetust New
Horizons programmi kaudu (Föderaalvalitsuse
heaolu ministeeriumi
ettevõte).
Endel Heinas andis veel täiendavat
informatsiooni raamatu majandamise
osas. Oli veel rida teisi
sõnavõtte (Ü. Tamre, E. Luuk, R.
Kreem, A. Nõmmik), peamiselt
heatahtlikud ettepanekud raamatu
sisu täiendamiseks, millega autor
A. Jurs lubas võimaluste piires
arvestada.
Peale paari sõnavõttu kinnitati
aruanded ühel häälel.
A. Jurs, 1986. a/tegevuskava esitades
tähendas, et algaval tegevusaastal
Sihtasutus jätkab oma ülesannete
täitmist, milleks on peamiselt
aj aleht , .Võitle j a " väi ja andmine.
Teiste -ülesannete seas on
ütleks tähtsamaks raktsiooniks välja
anda ajalooline ^teos — ,,Eesti
vabadusvõitlejad Teises maailma-,
sõjas." Majandusaruande esitas E.
Reinas. Selle päevakorrapunkti all
võtsid sõna A. Nõmmik, R. Tralla,
V. Raiend ja teised. Tegevuskava
ja eelarve kinnitati esitatud kujul.
Kuna juhatuse mandaat kestab
kaks aastat, siis käesoleval aastal
valimisi ei olnud;, välja arvatud
uue tegevtoimetaja- ametisse kinnitamine.
V. Lillakas kinnitati sellele
ametikohale ühise aplausiga.
Kohal algatatud küsimuste all R.
Tralla võttis sõna USA eesti võitlejate
nimel, avaldades tahu senisele
tegevtoimetajale Ä. Nõmmikule
ning soovides jõudu ja head
edu uuele toimetajale. H. Teder
arvas, et üks „yõitlejä" number
aastas võiks kanda -noortenumbri
ilmet ja seda laialdaselt levitada
meie noorte seas. Sõnavõtja arvas,
et eesti noored, küi nad meie tegevuse
ja sihtidega rohkehi tutvu-
•neyad, siis nad on ka rohkem tahtelised;
meie kultuurilisele ja vaba-dusvõitluslikule
tegevusele kaasa
aitama. Arutusel oli ka ,, Võitle ja"
kolleegiumi, täiendamise küsimus.
V. Lillakase ettepanekul otsusta°
ti kolleegiumi nimetada 10 isikut,
eri maadest, kus tegutsevad
suuremad eesti sõjaveteranide
organisatsioonid. Kanadast kinnitati
kolleegiumi koosseisu Ä.
Nõmmik, H. Oja ja V. Raiend
ning USA-st A. Piirisild ja R.
: ••Tralla.-
Austraalia, Inglismaa, Rootsi ja
Saksamaa liikmed selguvad hiljem..
V. Raiendi ettepanekul, kauaaeg^
ne ,,Võitlejä" toimetaja. Saksa^
m aal, A. J oonson, va liti Sihtasut^is
,,Võitleja"-auliikmeks. "
E. Reinas esitas huvitavaid arve
,,Võitleja" tellijate osas:
tellijaskonnast elab Kanadas 40
protsenti, USAs 24. Äustraialias
12. Rootsis 10. Saksamaal 9 ja
Inglismaal 5 protsenti.
Oli veel mõttevahetusi ja sõnavõtte
(R. Kreem, R. Moks, ja A.
Lehari, E. Luuk E. Salürand,: A.
Nõmmik jt.) kuidas eesti sõjameeste-
ja vabadus võitlejate häälekandjat
levitada ja lugejaskonnale
lähemale viia.
Vilumatu sjlm ei märka siin
te detaili: tsiteeritus peitub oluline
viide — kui teised asutused on
nimetatud nimepidi, siis haigla
jäetakse anonüümseks. Miks? Vastus
saab olla vaid üks: tegemist
on Vabariikliku IV Haigla <loe Ja
kirjuta —PARTEIHAIGLA) sigalaga.
Ongi käes hoolitsus inimese, eest
nõukogude moodi: hool ja hellitus
parteituusadele ja nende sigadele.
Rahvas tagagu 1,3—1,5 kordne tööviljakuse
kasv, mille teadlased oletavad
temas peituvat. Küsimus on
aga selles, kas rahvas tahab partei
hoolitsust ia kas rahvas tahab
parteile midagi tagada? Senine
kogemus näitab, et ei taha. >
Aanae V.ahtra
ijandusaruande esitas „Võitle-ja"
majandusjuht E. Reinas. Aruanne
näitas sissetulekute, suurenemist
ja ülejääki tegevusaasta kohta.
Valdek Raiend luges ette revisjonikomisjoni
aruande ja avaldas
tunnustust majandusjuhile fE. Reinas)
ja laekurile (E. Salurand)
eeskujuliku arvepidamise eest.
Esimees Ä. Jurs avaldas tänu
majandusjuhile, kelle hoole all
Sihtasutuse majanduslik olukord
Balti yeteranide Liit on läh^^
Viimasel liidu 20. aastapäeval andis leedu ühingu esimees
Stanley Jokubäitis Leedu Rahvuskaardi teenetemärgi
üle esimehele Tamrele.
Eestlane
Rohkem tellijaid—^ parem ajaleht.
Soovitage
¥ABÄ EESTLAST
oma sõpradele!
Müüa Eesti Vabariigi metall
soodsate hindadega
Sobiv kingitus jõuludeks kõigile, noortele ja vanadele, ka hivest»
ment. Küsige tasuta hinnakirja: Koit Vanema, (Eesiti Numasma-tist).
Aadress: Süite 306, 117 West 17th St. North Van-couvei^
B.e. Cahada: TeL (604) ^84-9^^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 5, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860205 |
Description
| Title | 1986-02-05-03 |
| OCR text |
iCii i '
il! Nr. 10 VABA EESTLANE kolmapäeval, 5. veebruaril 1986— Wednesday,R^^^^ Lk. 3
leedu tütarlaste kvartett
V Tooming andis tänuta-
Foto: Vaba Eestlane
itanud, et
BS) on saanud $50.000
uurimiskeskusest millele
»!i esitatud 248, mis näi-
:oetuspaIve,
BS'i tegevus on üldiselt teada ja
|ci tegevus respekteeritud teadus-objektiivsuse
tõttu.
tABS on rahvusvaheline teadus-
Imit-ekasutaotlev organisatsioon,.:
|e eesmärgiks on balti uurimus- :
Idendamine. Ei ole kahtlust sel-et
AABS oma rohkem kui 17
/usaasta jooksul on.suutnud ra-balti
uurimusi elujõulise uuri-lana
Laanes. Nii .nABS'i kon-iPtsid
.km ka JBS\ ilmunud ar-
[j vihjavad sellele laiale tiuri-
^td alale, mis kõik kuulub balti
Imurite mõiste alla, seda nii ajaja
keeleteadusest raamatuko-
IciUsem ja muusikani. Tulevikus
luW^ saavutada senisest veel.;
'jmat scost uksikuie feadusha-vahc!
lummade kogumine Baltic Stu-
FundV' on.JLiba alanud. Suu-tiks
sen; annetatud summaks on
A \ i i o h ' i poolt annetatud
0 0 Q. a h e 1 e p a n u v a ä r i V o n k ä
Il 23. novembril 1985 aset
|iid .\.\3S'i juhatuse koosolekul
?itse juhatuse liiget annetasid
büks $1.000, et olla eeskujuks
lii liikmetele kui ka laiemale
[ublikuie eesti, läti ja leedu rah°
usgruppide osas.
IK annetused on USA's maha
itavad . annetaja maksualu.sest
>t ja tshekid (L'S dollarites) pa-
.se kirjutada AABS'i nimele,
[es- need aadressil AABS. 231
er Road, Mahwah, New Jersey m USA, • .
'ASHINGTON (Reuter) • - USA
luväe ajateenija, kellele olid
jesaadavad salajased strateegi-
|(i luurematerjalid, on vangista-salakuuiamise
pärast N. Liidu.
|uks, ütlevad FBI ja Pentagoni
;tnikud. Andmete kohaselt van-tati
25-aastane Bruce Ott ühes
Miuväe keskuses Marysvil-
.alifornias. •-•
i.
Inimtegurist
Demagoogia ja demagoogid ei
hiilga erilise fantaasiaküllusega.
Kasjitatakse aina samu äraproovitud
^ vahendeid. „TuhaiBdeäastase
riigi" propagandasheff on hüüatanud:
„ i Meie jõud peitub meie
inimestes . . .'V Ju ta te?i seda
hetkel, kui tundis, et ideoloogia-
Ja tehnoloogiakaart enain ei löö;
Nähtavasti on sama tunnetanud
nõukogude liidrid, kes täna püüavad
välj^ mängida inimfaktori
kaarti. Pjlrteiliider Gorbatshovil
puudub küll toonase propaganda-doktori
aforistlik stiU, kuid „ . . .
Suhtumine inimestesse ja hoolitsus
nende eest on meie poliitika põhiküsimus
. kõlab üsna samaselt
minister Goebbelsl kinnitusega.
Seda eriti jätkuvate okupatsioonide,
repressioonide ja igasuguse
vaba inimvaimu avalduste
ihmahasurumise! õhkkonnas.
SIRBIS JA VASARAS kinnitab
parteitruul Leo LaksT,, . . . Inimteguris
peitub võimas potentsiaal.
Teadlased kinnitavad, et see lubaks
praegusega võrreldes tõsta
tööviljakust 1,3—1,5 korda, vajamata
mingeid ipuid lisatingimusi
.1. ja „ . . . Just selle valdkonna
kiires arenemises nähakse
hooba, mis peab ja hakkab tagama
ka ühiskondliku tootmise jõudsat
edasiminekut . .
Kena küll!
Kellel võiks midagi selle vastu
ol8a, et N. Liit lõpuks ometi hakkaks
mõtlema oma kodanikele,
hoolitsema nende eest? 68 aastalt
pole selleks mahti olnud. Riiklik
tarkus on tegelnud maailmarevo-lutsioom,
rasketööstuse eelisarendamise
ja muude tähtedetaguste
asjadega. Pole ehk mõtet sünkohal
üles lugeda senise hoolitsuse akte,
mis peitunud koonduslaagrites,
mõrvades, küüditamistes ja hirmu-hüsteeria
õhutamises? Neist on
püsavalt räägitud-kirjutatud mujal.
Küll aga sobiks peatuda ühel
hoolitsusel, mis isiklikult üle elatud.
1964. jla 1965. aasta suvekuudel
oJi mul võimalik viibida eesti üliõpilaste
ehitusrühmade koosseisus
Kasahstani uudismaadel. Selleks
ajaks oli uudismaade ülesharimise
kampaania kestnud juba 10 aastat.
Uudismaadele oli suunatud miljoneid
inimesi, sinna oli saadetud
tohutult tehnikat ja maetud miljardeid
rublasid. Millegipärast ei
andnud aga uudismaade ülesharimine
loodetud efektL Tuletame
meelde: 1963/64. aasta talvel oli
Nõukogudemaal terav leivapuudus,
sellest ajast alustati tänaseks
reeglipäraseid viljaoste Läänest.
Milles siis asi? Ühest küljest kindlasti
selles, et riiklik tarkus oli inimese
lihtsalt unustanud. Kümne
aasta jooksul polnud inimestele
suudetud luua minimaaSseidki elar
mistin^^imusi. Tõsi, oli asutatud
medal „Uudismaade ülesharimise
eest", mi\\e kavaleriks mindki
on kuulutatud. Medaliga aga inimest
ei osta. Tema tahab normaalselt
süüa, juua, hingata.
Toona nähti abiventiili üliõpilastes,
kes mõneks suviseks kuuks suunati
sinna ehitustöödeüe. Pidime ehitama
kõige primitiivsemaid elumaju
inimestele, jah! loomadele
ja tehnikale ka. Olid needki seni
lageda taeva all. Tuletan meelde,
et see ^toimus uudismaade hõlvamise,
kümnendal ja üheteistkümnendal
aastal siis kui kompartei
lehvitas uhkelt loosungit: kõik
inimese heaks, kõik 'inimese õnne
nimiül. . •
Mulle võidakse nüüd keelele astuda:
see toimus Hnishtshovi ajas-
Toemys Sihtasyfys „„¥Sitle{^" pea^k^^^
26. jaanuaril s.a. peeti Toronto Eesti" Majas Sihtesiito§^^^-„^^^^
oleL Koosolekul esitatud aruannetest selgus, et ajaleht „ Võitle ja" ^ yii»
mase aasta jooksul suurenenud ning Sihtasutus on majanduslikult kindlal alusel
Koosolekut juhatas Sihtasutuse esimees August Jurs, protokollis sekretär Endel Lin°
daja» Mandaatkomisjonil valiti Enn Sälurand ja Arvo
MAARIKA. PAUL
Montrealis. Lõpetanud Westhill
High Schoori 1979. a. ja Mariano-polis
Gollege'i 1981. a. Saavutas
„Bache!or of Commerce Degree
with Distinction"McGJBli ülikoolis
1984. a. ja „Graduate Diploma off
Public Accounting" 1985. a. Samal
sügisel sooritas „€anadian Insiitute
of Chartered Accountants" eksamid.
Töötab Peat, Marwick, Mit-cheÜ
ja Co. Chartered Accomnting
Maarika m väga aktiivne „Ques-to**
võimlemisklubis nii võimlejana,
õpetajana ja administraatorina.
On „Technical Chairman" Quebeci
võimlemise föderatsioonis ja
MCoaching Chairman" Kanada
wõlmlemke föderaHsioomSc •
Tõsi see,. 19S4. aasta suvi kunilub
veel Nikita valitsusaega, alles sügis
tõi kaasa tema kukutamise
vägeva |a geniaalse Leonidi poolt.
Ja samas, kas mitte viimane ei
kirjutanud oma raamatus UUDISMAA,
mis omal ajal Lenini preemia
vääriliseks tunnistati, kogu
uudismaaaktsiooni oma arvele?
Jah, vahepealsed brezhnevid-andropovid4shernenkod
pole inimese
jaoks suurt mid,agi teinud.
Opereerime jätkuvalt faktidega ja
võtame ühe eelpool tsiteeritud SIRBI
JA VASARA numbrist, kus on
juttu ka Tallinna haljastusproblee-midest
— siis linna värskest
õhust! Saame teada, et linnas istutatakse
aasta jooksul 3.000 puud
jj} raiutakse maha 8.000. Saame
teada, et õhu ja joogive® saastamine
ületab igasugused normid.
Võime lugeda jätkuvast hoolest
inimese eest a'la Gorbatshov. Tsiteerin:
•
„. . . Pioneeride Palee- pargist
taotletakse maad Harju rajooni
perekonnaseisu aktide büroole,
Kakumäe puhketsooni ehitati haigla
abimajand (sigala) . .
Esimees A. Jurs oma tegevusaruandes
mainis, et 1985: a. ilmus
„Võitleja" enamikus suurendatud
lehekülgede arvuga sissetulnud rohkete
kaastööde tõttu. Senine tegevtoimetaja
August Nõmmik, avaldas
juba aasta tagasi soovi tagasitõmbumiseks,
kõrge vanuse tõttu,
tegi siiki veel terve möödunud
aasta tõhusat tööd, mille eest temale
avaldame suurimat tänu.
Nüüd on Valdu Lillakas nõustunud
tegevtoimetaja kohused OIJISL peale
võtma. Kuna ta on olnud seoses
kirjandusalaga varem, milleks viimasena
võib nimetada „Eestlased
Kanadas II", siis võime olla kindlad,
et ta oma teadmisi on nõus
,,Võitleja'Mugejatega jagama. A.
Nõmmik jääb lehe kaastööliseks ja
nõuandjalcs ka tulevikus. Sellega
on meie sõjameeste-vabadusvõitle-jate
häälekandja ilmumine kindlustatud
ka edaspidi.
Sama võib Öelda ka talituse Icoh-ta.
Grupp kaasvõitlejaid on iga
numbri väljasaatmiseks JEesti Majja
kogunenud ja- teinud tegeliku
töö ühenduses lehe postitamisega.
See on tänuväärne panus, milleta
oleksime raskustes.'
Ei saa nimetamata jätta, et kõik
töö, mis seotud lehe toimetamise
ja talitamisega ning ka kaastööd
on olnud vabatahtlikul alusel ja
tasuta, välja arvatud trükkimiinie.
Trükikojas on Lembit Pihlberg lehe
kokkupanekuga tänuväärselt
kaasa aiadnud.
Käesolevast aastast alates trükitakse
lehte ofset-tehnikas. Sellega
ühenduses muutub lehe formaat
veidi väiksemaks, kuid lehe:-
külgede arv suureneb ja ka välimus
jääb endiseks.
,,Võitleja" juhatuseliikmed on
oma kaasabi lubanud Teise maailmasõja
keerises võidelnud eesti
väeosade ajalooraamatu — „Eesti
•Vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas"
— väljaandmisele!
Raamatis trükikulude katteks on
loota majanduslikku toetust New
Horizons programmi kaudu (Föderaalvalitsuse
heaolu ministeeriumi
ettevõte).
Endel Heinas andis veel täiendavat
informatsiooni raamatu majandamise
osas. Oli veel rida teisi
sõnavõtte (Ü. Tamre, E. Luuk, R.
Kreem, A. Nõmmik), peamiselt
heatahtlikud ettepanekud raamatu
sisu täiendamiseks, millega autor
A. Jurs lubas võimaluste piires
arvestada.
Peale paari sõnavõttu kinnitati
aruanded ühel häälel.
A. Jurs, 1986. a/tegevuskava esitades
tähendas, et algaval tegevusaastal
Sihtasutus jätkab oma ülesannete
täitmist, milleks on peamiselt
aj aleht , .Võitle j a " väi ja andmine.
Teiste -ülesannete seas on
ütleks tähtsamaks raktsiooniks välja
anda ajalooline ^teos — ,,Eesti
vabadusvõitlejad Teises maailma-,
sõjas." Majandusaruande esitas E.
Reinas. Selle päevakorrapunkti all
võtsid sõna A. Nõmmik, R. Tralla,
V. Raiend ja teised. Tegevuskava
ja eelarve kinnitati esitatud kujul.
Kuna juhatuse mandaat kestab
kaks aastat, siis käesoleval aastal
valimisi ei olnud;, välja arvatud
uue tegevtoimetaja- ametisse kinnitamine.
V. Lillakas kinnitati sellele
ametikohale ühise aplausiga.
Kohal algatatud küsimuste all R.
Tralla võttis sõna USA eesti võitlejate
nimel, avaldades tahu senisele
tegevtoimetajale Ä. Nõmmikule
ning soovides jõudu ja head
edu uuele toimetajale. H. Teder
arvas, et üks „yõitlejä" number
aastas võiks kanda -noortenumbri
ilmet ja seda laialdaselt levitada
meie noorte seas. Sõnavõtja arvas,
et eesti noored, küi nad meie tegevuse
ja sihtidega rohkehi tutvu-
•neyad, siis nad on ka rohkem tahtelised;
meie kultuurilisele ja vaba-dusvõitluslikule
tegevusele kaasa
aitama. Arutusel oli ka ,, Võitle ja"
kolleegiumi, täiendamise küsimus.
V. Lillakase ettepanekul otsusta°
ti kolleegiumi nimetada 10 isikut,
eri maadest, kus tegutsevad
suuremad eesti sõjaveteranide
organisatsioonid. Kanadast kinnitati
kolleegiumi koosseisu Ä.
Nõmmik, H. Oja ja V. Raiend
ning USA-st A. Piirisild ja R.
: ••Tralla.-
Austraalia, Inglismaa, Rootsi ja
Saksamaa liikmed selguvad hiljem..
V. Raiendi ettepanekul, kauaaeg^
ne ,,Võitlejä" toimetaja. Saksa^
m aal, A. J oonson, va liti Sihtasut^is
,,Võitleja"-auliikmeks. "
E. Reinas esitas huvitavaid arve
,,Võitleja" tellijate osas:
tellijaskonnast elab Kanadas 40
protsenti, USAs 24. Äustraialias
12. Rootsis 10. Saksamaal 9 ja
Inglismaal 5 protsenti.
Oli veel mõttevahetusi ja sõnavõtte
(R. Kreem, R. Moks, ja A.
Lehari, E. Luuk E. Salürand,: A.
Nõmmik jt.) kuidas eesti sõjameeste-
ja vabadus võitlejate häälekandjat
levitada ja lugejaskonnale
lähemale viia.
Vilumatu sjlm ei märka siin
te detaili: tsiteeritus peitub oluline
viide — kui teised asutused on
nimetatud nimepidi, siis haigla
jäetakse anonüümseks. Miks? Vastus
saab olla vaid üks: tegemist
on Vabariikliku IV Haigla |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-05-03
