1984-12-18-10 |
Previous | 10 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA E E O T ^ teisipäeval, is. detsembril i984\--- Deoember 18,1984 Nr. 94
onn
^ Reedel, 23, novembnl oli spordimasterite ja tervisesporflaste koos-
^pbimine Eesti Maja kohviku niiunes. Päevakorras oli tegevu^ruande
esitamine, trofeede pühitsemine ja uute liikmetega tutvumine, keda oli
tulnud mitmelt poolt Ontariost, Comwallist, Orilliast, Stroudist^ Auro-irast,
Dundasest ja.BraitEordistto õhto jooM toimis- teadustapma näitleja
Jaan Lents.'
Tervituskõnes Kalju Pehtla too- Jaan Lentsi ettepanekul avaldati
nitas üle poolesajale koosolijale, et püstiseisva aplausiga tänu abikaa-masterid
ei tee sporti mitte meda- sadele, kes nii hästi on aidanud
Ute pärast; vaid teadlikult aitavad mastereid olla võistlusvormis. Järg-aiateadvust
võidelda elu säüitami- nes kahe loosi tõmbamine Helgi
s^l^s. Pedeli poolt mästerite tehtud maa-
1 Viktor Peters meenutas Kanada Iidele:" Walter Loodi maaU võitis
misterite hikumise algust aastal Evald Aruvald ja Lembit Randi
11970 jja et esimestest Maaihna Mas- maali Valden Sadul,
terite ,,olümpiamängudest" Torontos
1975. a. võtsid osa Arnold Till Sõnavõtjaist Erik Roodus Corn-
(kettas pronksmedal ja kuulis mallist tunnistas, et spordisõbrad,
.viies), kes viibis ka koosviibimiser^^^^ pole näinud kümme aastat
ja kpneleja ise (kümnes, 11500 m ohjama noore välimusega ja elu-jooksus)
55 pluss klassis. rõõmsad.
Järgnevalt esitas tegevuse statistikat
ErmoKulmar alates aastaga
1981i mil tekkis Estonia organiseerimine;
neljast mästerist on
1984-i^s aastaks kasvanud 29-le.. y-^^^^^ Kõresaare hoolitses lin-
Need saavutasid sel aastl 159 Ristatud taustamuusika eest ja Är-medalit,
miUe hulgas 109 indi» ni Kääridi akordionihelid i panid
viduaalkulda rahvusvahelistelt koosolijad laulma ja tantsu keeru-ikergejõiistikuvõistlustelt
lisaks tarna. Tujurikas'karikateõhtu kes-reale
Kanada rekorditele.
JHöödunud nädalalõpul toimusid
Etobicoke Oliimpium liiulas^^]^^^^
York Äquätic Club Youth CuP
võistlused, kus ülekaalukalt enam
kui 600 osavõtja hulgas tuli võitjaks
Etobicoke ujümisklubi.
Võistlustest võttis ll^H-aastas-te
kiassis osa eestlane Kia Pühm,
kes esineb väga edukalt, saavutades
200 m seliliujumises kuldmedali
ajaga 2.31,31, võites kahe sajandikuga
teisele kohale tuhiial.
Kia Puhm saj teise kuldmedali
200 komplefcsteateujumises, kiis ta
Ssattis seliliujumise osa,^ võistkonna
ajaks, oli. 2.13,22o
Youth Cup on tähtsaim ujumls-iiritiis
Toronto noortele. Võitjaö
kutsus Metropolitan Toronto Imna-vastuvõtule
Queen Elizabeth
Spordiiiydisdid
kedyttiaalt
Antoni Truuvert tõstis esile E.
Külman kui Estonia mästerite
asutaja ja Isenise eestvedaja tööd.
iis üle kesköö.
Toronto Eesti Ühispanga poolt
aiinetatud karikas võideti jäädavalt
ESTO-84 raames peetud maade-
Xõistlustel (ESTO-Kanada 224
punkti; ESTO-Ameerika 128 p.). -
Jaan Lents luges ette karikal asuvate'
võitjate nimed. Kanada Mas=
terklubide rändtrofee võitsid Estonia
masterid esmakordselt rekord-arvuliste
punktidega. Reet Roos,
'usmaim naisvõistleja, andis võitjaile ^
ümbrikud, milles oli kaks embleemi
dressidele kinnitamiseks j a värvifoto
meeskonnast. Mõlemad karikad
peetakse nähtaval kohal Eesti
üiiispangas.
I Lisaks treenmgutele, ringsõitudele
ja koosolekutele organiseeriti
I veeLmaadev"''! ilus,
tehti ten'M-&idHkke katseid dr.
J. Roosi J endtisel, asutati ter-vnsekluM
.jEsto ElderoMcs"'jiaiio
. Eesti kergejõustiku 75-aastase
juubeli puhul korraldati rida üritusi,
Erich Veetõusme, Gustav Sule,
Valter Kalami mälestusvõistlused,
Läti, Leedu) Gruusia, SHveitsi
sportlaste vahelised maadevõistiu-sed,
noortevõistlused olümpiavete-ranide
R. Toomsalu, B. Junki, R.
Tölpi, U. Palu, R. Auna, R. Rnu-si,
J. Tarmaki, T. Lepiku ja H.
Puuste nimelistele auhindadele. Lõpuks
ka veteranide kergejõustiku-võistlused.
Võistlustele lisaks on
ilmumas Paavo Kivise toimetamisel
„Eesti kergejõustiku kolmveerand
sada" ja korrald?itakse novembris
pidulik konverents endise eesti
jooksja Ruudi Toomsalu organiseerimisel.
hoonesise, kus võitjaile pakuti õhtusöök
ja anti iile auhinnad. Kia
Puhm sai äuhmiiiai saavutuste eest
ujumises.
M U J A L
Rootsis töötas riiklikul palgal,
mis maksti Eesti Komitee kaudu,
noortetöö instruktorina Jaak Ak-ker.
Nüüdj pärast 2-aastast töötamist
sikdus ta õpetajaks Stökliolml
eesti algkooli, alustades samaaegselt
ka õpinguid raali programmee»
sTJalmtše saamiseks, .
Klaverikunstnik Käbi-Laretei esines
RpotsisMäriefredis iseseisvate
klaverikontsertidega, 21. augustil
oli tal kontsert Stokholmis.
Melbourhes, Austraalias tegutse!»
sealse eesti Seltsi juures Eesti Naiskoor^
mille tegevuse algusest möödus
kevadperiöodil 25 aastat Sel
puhul filmiti koor kohviku TV-saatja
poolt. Seda filmi näidati
TV-s 28. juunil. Programmi korrati
ijuiflil. See oli omaette ka
heaks Eesti tutvustajaks Austraalia
«selles osariigis.
Inglismaal, Swansea ülikoolis
Õppeiõuna töötav dr. Helgi õpik
avaldas koos H. E. Streetigä uuri-mistepse
õistaimede kohta. Sellest
on välja antud juha kolm ti^kki^
Töö on mõeldud üliõpilastele põhi-õpikuks
taiinefüsioloogia alal.
I
J Õ U L U K I N K
TELLIMISKOTONGs
• * o a « n «.« • o « .
Palun saota Jon
lisan $.......!...::;.:.;:.
llnidia mmi
VABA EEjSTLANE, i
Hinnad lk. 3
^ie äri on suletud
JÕULUDE PlJinJL: 23., 24., detsembrid .
Pagari- ja kon^
shotolaadid ja maiustused
SUUR VALIK IJDHASAADm JA^
lüRbiD PmUIJKKUD^^ St)NDMÜSTEKS.
8(MSmNI£UNE KOHVIK.
200 AUTO
H
D
Ö
D
<
484 QÜEEN ST. Wo
<
5
oma 'Vaenii.. koera
suhtes üles näitas, seda me ei saanudki
päris täpselt teadai Meie ees
ta ei teinud muud, kui heitis karis-tavaid
pilke jä osatas põlgavalt ta
võõrapärast nime. See ei võinud
iMeie arvates koerale häda teha. :
Ega ta nimi meiegi suus hästi ei
istunud, kohe alguses püüdsime teda
Sõbraks iimberri#da,^^^^a^
ai. .mm©'
. Eesti. Maja kohvikuS' peeti Estonia. Masters karikateõhtu. Laua taga vasakult pr. L. Peters, K.-Pehtla, Estonia
Masters president, pr. E. Kalm, J . Lents loeb karikalt nimesid jaE. Kulmar.
umnnimniiitfliiflitBiiiniiiiiiiujitiiiiii
ne peremees oli pärast koera meie nad siis vaeseomaks tallasid. Aga
emale müümist ümbruskonnast karjamaal oli piire ka võõraste
lahkunud, võib-oUa otsis koer te- põimidega. Meie^^H
da.VÕib-olla leidiski. Meie teda karjamaal, et loomi ndst viletsa-enam
ei näinud. test aedadest eemal hoida. /
Kärjamaavärävast . sisse minnes
jäi vasakule tihe poolsurnud män-;
: ; ^^^^^^^-^^ : mille alla ei pääsenud üks-
KARJAPOISS tDM ki: päikesekiir. Peehikestena ja šl^^
KUNINGAS : getena.tõusid tüved taeva poöl^ ja"
üsna-üsna kõrgel oli igal männil pi-
Meie: Heinoga ei oliiud künin- süce kroonitutt kui pintsel. Maa oli
gad, karjäskäimine oli ülimalt tü- käetud paksu ja vetruva vaibaga
likäs töö.. Metsa ja mängude vastu kõdunenud ja kodunemata okas-ei
olnud meilmidagi, kari ja selle test, mida puud aasta aasta järele
valvamine oli paratamatus, mis tu- oma pilvealustelt kõrgustelt alla
li ära kannatada. lasksid. Ühtki liblet rohtu seal ei
Suvei oli Lep'kul palju rahvast, kasvanud.
Peale suviste tööabiliste olid onu- Parerriat kätt algas karjamaa ler
lapsed sageli pikemat või lühe- pikuga, kus kasvas lopsakat rohtu,
mat aega meü. Noorim neist oli miUe;kallale loomad oma varahõm-
Heinõ, aasta vanem kui mina. • ^ mikuses apluses asusid. Esimene
Heino pii üleni tedretähti täis, isu kustutatud, läks teekond läbi
tal olid punakasblondid juuksed ja sarapuupõosaste edasi metsarägas-heledad
kulmud. Mis sellest!- tikku, kus kasvas kadakaid, noori
—-poisiks d i ta hea k^l^^&^
aga sellele lisan, et ta minu suhtes Püüde all rohetas suuri sõnajalgu,
üsna märgatavat üleolekut näitas, siin-seal leidus päikesepaisteline
siis on küll imekspandav, et olime nõgu pehme rammUsa rohuga, tei-suured
sõbrad. sai valendas küngas maasikaõitest,
Nukumängu-east oim peaaegu kui aeg selleks kätte jõudis,
väljas ja puupulkadest loomi ning Loomad tundsid karjamaad nii-männikorbast
laevu oskasime mõ- sama hästi nagu meie, kuigi nende
lemad meisterdada. Loomadega geograafia erines meie omast. Ne-mängisime
karjamaal kõvera kase mad teadsid, kus oli maitsVam roal!
talupidamist, laevu ujutasime hututt, kust maksis sügisel suure-vihmavee-
lompides ja kapsaaia ta- maid seeni otsida, kus aia taga
ga voolavas ojas.; kasvas, kuhu tuli
Karjamaad piirav aed oli siit- missugustest põõsastest läbi joosta,
sea^t lagunenud, aga terveski kohas päikese palavuse eest varju minna,
oli see liiga madal ja nõrk meie kui parmud kallale tulid.
Tõmmikule, • kes oli kuulus aedade- Meie Heinoga teadsime peast
ajaja. Tema läks ninamehena kar- kõik väikesed maasikälagendikud,
ja ees, hüppas oma raske kerega kõik tuulepesad, kõverad puud ja
aia maha, ja teised kaheksa läksid sipelgakuhilad. Meid huvitasid kar-kerge
vaevaga järele. Oli hea, kui jamaal elaVad siilid ja oravad, räh-aia
taga oli oma talu poid, niHle nad ja rästikud. Veel tänagi tean,
484 Queen St. W.
Toronto, Ontario M^V 2B2
366-1205 366-3619
LAKESHÖRE BLVD.
GARDINER EXPRESS
Ami ja meie pidime teda selle nimega
hüüdma.
ühel hommikul oli Ami kadunud.
Otsisime, hütidšimerkuid asjatult.
Mingeid vägivalla märke ei
olnud, ema otsis neid hoolega, —-
Ami. oli lihtsalt ära läinud, üks
vaenlane oli talle liiaks osutunud.
pljem kuulsime, et teda oli
maanteel nähtud, kaheksa-üheksa
Täendi-missuguse
puu all olid kirjud lin-numuna
koored, kui üleval pesas
siutsusid udusulis linnulapsed.
Tean teed kuusikütukka, kus kas-vas
hõrku jänesekapsaid, ja tean,
kust pääseb suure toominga juurde,
kui suvisteks on vaja tubadesse
hurmavat lõhna ja vaasidesse
valendavaid õiekobaraid. Suve lõpupäevadel
ronisime Heinoga võidu
toominga jämedate oksaharude
vahel ja sõime ta musti marju,
milledest suu läks paksuks ja kee-lepärale
tekkis ebameeldiv kord.
Söömata ei saanud neid ometi jät-
Karjamaa oli suur ja kuhjaga
täis nägemisväärsusi, rääkimata
sellest, et ta millal tahes võis muutuda
nõiutud metsaks, kust iial ega
iial välja ei pääse, ringle seal kasvõi
tuhat aastat ja oota imet.
Kõige suurem sipelgapesa õli seal,
kus lõppes eelpoohiünetatud pee-netüveline
männimets. Sipelgate
ehitusmeistrid olid selle paiga valinud
sealse rikkaliku ehitusmaterjali
pärast. Vaatasime mõnikord
kaua, kuidas pisikesed peenepihali-sed
putukad askeldasid tulise rutuga
oma elupaiga ümbruses. Nende
reisiradadel kestis pidev Hikumi-ne,
ja koormad, mida nad enestega
kaasa vedasid, olid alati suuremad
kui kandjad.
Hemol sai vaatamisest varemini
villand kui minul. Ta -viskas kepi
sipelgate suurde Imna ja ajas elanikkonna
hirmsasse ärevusse. Ta
lükkas koguni pesa teraviku pealt
ära, et las' ehitavad uue. Ja sipelgad
ehitasidki.
Meil oli suviliseks noor tüdruk
Anni, kes sipelgaid omal kombel
tülitas. Tema t?õi sipelgapessa tüh-'
ja äädikapudeli ja viis selle sealt
ära, kui see sipelgaid täis oli. Ta
valas neile pisut vett peale, korkis
pudeli ja pani aita oma voodijala
var u. Sealt oü seda õhtuti magama
heites hea võtta ja selle kibedasti
lõhnava ja kange vedelikuga
päikesest põlenud nägu määrida.
Sel ajal ei .pinud päevitus moes, jä
sipelgahape kõrvaldas selle.
Heino püüdis kord rästiku ja
pani sipelgatele söödaks. Temale
pakkus ülimat lõbu, kui leidis
järgmisel päeval ussi luukere. Mulle
see oli pisut tülgastav, aga ma
ei lausunud sõnagi, sest Heino üleolek
oli nii ilmne, et ma omad tunded
üsna tihti maha salgasin ja
maha vaikisin. Rästik oli pealegi
mürgine ja kardetav loom ja tema
tapmise eest öeldi üheksa pattu
andeks antavat. Heino lõi siis kaks
kärbest ühe hoobiga, sai oma lõbu
ja peale selle veel üheksa pattu
andeks.
Mõtlesin endamisi, et mis need
üheksa pattu küll võiksid olla.
Mõne ikka leidsin ta hinge peale
ka, aga üheksa oü hirmus palju.
Nii et Hemol oli andeksantud pattude
tagavara ja tal pohiud vaja
väga suurt muret tunda, kui mõni
uus patt kogemata valmis sai. Sellepoolest
oli tema minust hoopis
pareitias seisukorras. Minust ei saanud
eluski ussi mahalööjat, nii pidin
ma ka pattude suhtes; elama ettevaatlikult.
Heino tõttu sai mulle
selgeks, et meeste elu on mitmeti
hõlpsam ja kergem. Ometi poleks
ma tahtnud ühegi hinna eest poiss
olla. •
Nr. .94
11
r
(j
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 18, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-12-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841218 |
Description
| Title | 1984-12-18-10 |
| OCR text | VABA E E O T ^ teisipäeval, is. detsembril i984\--- Deoember 18,1984 Nr. 94 onn ^ Reedel, 23, novembnl oli spordimasterite ja tervisesporflaste koos- ^pbimine Eesti Maja kohviku niiunes. Päevakorras oli tegevu^ruande esitamine, trofeede pühitsemine ja uute liikmetega tutvumine, keda oli tulnud mitmelt poolt Ontariost, Comwallist, Orilliast, Stroudist^ Auro-irast, Dundasest ja.BraitEordistto õhto jooM toimis- teadustapma näitleja Jaan Lents.' Tervituskõnes Kalju Pehtla too- Jaan Lentsi ettepanekul avaldati nitas üle poolesajale koosolijale, et püstiseisva aplausiga tänu abikaa-masterid ei tee sporti mitte meda- sadele, kes nii hästi on aidanud Ute pärast; vaid teadlikult aitavad mastereid olla võistlusvormis. Järg-aiateadvust võidelda elu säüitami- nes kahe loosi tõmbamine Helgi s^l^s. Pedeli poolt mästerite tehtud maa- 1 Viktor Peters meenutas Kanada Iidele:" Walter Loodi maaU võitis misterite hikumise algust aastal Evald Aruvald ja Lembit Randi 11970 jja et esimestest Maaihna Mas- maali Valden Sadul, terite ,,olümpiamängudest" Torontos 1975. a. võtsid osa Arnold Till Sõnavõtjaist Erik Roodus Corn- (kettas pronksmedal ja kuulis mallist tunnistas, et spordisõbrad, .viies), kes viibis ka koosviibimiser^^^^ pole näinud kümme aastat ja kpneleja ise (kümnes, 11500 m ohjama noore välimusega ja elu-jooksus) 55 pluss klassis. rõõmsad. Järgnevalt esitas tegevuse statistikat ErmoKulmar alates aastaga 1981i mil tekkis Estonia organiseerimine; neljast mästerist on 1984-i^s aastaks kasvanud 29-le.. y-^^^^^ Kõresaare hoolitses lin- Need saavutasid sel aastl 159 Ristatud taustamuusika eest ja Är-medalit, miUe hulgas 109 indi» ni Kääridi akordionihelid i panid viduaalkulda rahvusvahelistelt koosolijad laulma ja tantsu keeru-ikergejõiistikuvõistlustelt lisaks tarna. Tujurikas'karikateõhtu kes-reale Kanada rekorditele. JHöödunud nädalalõpul toimusid Etobicoke Oliimpium liiulas^^]^^^^ York Äquätic Club Youth CuP võistlused, kus ülekaalukalt enam kui 600 osavõtja hulgas tuli võitjaks Etobicoke ujümisklubi. Võistlustest võttis ll^H-aastas-te kiassis osa eestlane Kia Pühm, kes esineb väga edukalt, saavutades 200 m seliliujumises kuldmedali ajaga 2.31,31, võites kahe sajandikuga teisele kohale tuhiial. Kia Puhm saj teise kuldmedali 200 komplefcsteateujumises, kiis ta Ssattis seliliujumise osa,^ võistkonna ajaks, oli. 2.13,22o Youth Cup on tähtsaim ujumls-iiritiis Toronto noortele. Võitjaö kutsus Metropolitan Toronto Imna-vastuvõtule Queen Elizabeth Spordiiiydisdid kedyttiaalt Antoni Truuvert tõstis esile E. Külman kui Estonia mästerite asutaja ja Isenise eestvedaja tööd. iis üle kesköö. Toronto Eesti Ühispanga poolt aiinetatud karikas võideti jäädavalt ESTO-84 raames peetud maade- Xõistlustel (ESTO-Kanada 224 punkti; ESTO-Ameerika 128 p.). - Jaan Lents luges ette karikal asuvate' võitjate nimed. Kanada Mas= terklubide rändtrofee võitsid Estonia masterid esmakordselt rekord-arvuliste punktidega. Reet Roos, 'usmaim naisvõistleja, andis võitjaile ^ ümbrikud, milles oli kaks embleemi dressidele kinnitamiseks j a värvifoto meeskonnast. Mõlemad karikad peetakse nähtaval kohal Eesti üiiispangas. I Lisaks treenmgutele, ringsõitudele ja koosolekutele organiseeriti I veeLmaadev"''! ilus, tehti ten'M-&idHkke katseid dr. J. Roosi J endtisel, asutati ter-vnsekluM .jEsto ElderoMcs"'jiaiio . Eesti kergejõustiku 75-aastase juubeli puhul korraldati rida üritusi, Erich Veetõusme, Gustav Sule, Valter Kalami mälestusvõistlused, Läti, Leedu) Gruusia, SHveitsi sportlaste vahelised maadevõistiu-sed, noortevõistlused olümpiavete-ranide R. Toomsalu, B. Junki, R. Tölpi, U. Palu, R. Auna, R. Rnu-si, J. Tarmaki, T. Lepiku ja H. Puuste nimelistele auhindadele. Lõpuks ka veteranide kergejõustiku-võistlused. Võistlustele lisaks on ilmumas Paavo Kivise toimetamisel „Eesti kergejõustiku kolmveerand sada" ja korrald?itakse novembris pidulik konverents endise eesti jooksja Ruudi Toomsalu organiseerimisel. hoonesise, kus võitjaile pakuti õhtusöök ja anti iile auhinnad. Kia Puhm sai äuhmiiiai saavutuste eest ujumises. M U J A L Rootsis töötas riiklikul palgal, mis maksti Eesti Komitee kaudu, noortetöö instruktorina Jaak Ak-ker. Nüüdj pärast 2-aastast töötamist sikdus ta õpetajaks Stökliolml eesti algkooli, alustades samaaegselt ka õpinguid raali programmee» sTJalmtše saamiseks, . Klaverikunstnik Käbi-Laretei esines RpotsisMäriefredis iseseisvate klaverikontsertidega, 21. augustil oli tal kontsert Stokholmis. Melbourhes, Austraalias tegutse!» sealse eesti Seltsi juures Eesti Naiskoor^ mille tegevuse algusest möödus kevadperiöodil 25 aastat Sel puhul filmiti koor kohviku TV-saatja poolt. Seda filmi näidati TV-s 28. juunil. Programmi korrati ijuiflil. See oli omaette ka heaks Eesti tutvustajaks Austraalia «selles osariigis. Inglismaal, Swansea ülikoolis Õppeiõuna töötav dr. Helgi õpik avaldas koos H. E. Streetigä uuri-mistepse õistaimede kohta. Sellest on välja antud juha kolm ti^kki^ Töö on mõeldud üliõpilastele põhi-õpikuks taiinefüsioloogia alal. I J Õ U L U K I N K TELLIMISKOTONGs • * o a « n «.« • o « . Palun saota Jon lisan $.......!...::;.:.;:. llnidia mmi VABA EEjSTLANE, i Hinnad lk. 3 ^ie äri on suletud JÕULUDE PlJinJL: 23., 24., detsembrid . Pagari- ja kon^ shotolaadid ja maiustused SUUR VALIK IJDHASAADm JA^ lüRbiD PmUIJKKUD^^ St)NDMÜSTEKS. 8(MSmNI£UNE KOHVIK. 200 AUTO H D Ö D < 484 QÜEEN ST. Wo < 5 oma 'Vaenii.. koera suhtes üles näitas, seda me ei saanudki päris täpselt teadai Meie ees ta ei teinud muud, kui heitis karis-tavaid pilke jä osatas põlgavalt ta võõrapärast nime. See ei võinud iMeie arvates koerale häda teha. : Ega ta nimi meiegi suus hästi ei istunud, kohe alguses püüdsime teda Sõbraks iimberri#da,^^^^a^ ai. .mm©' . Eesti. Maja kohvikuS' peeti Estonia. Masters karikateõhtu. Laua taga vasakult pr. L. Peters, K.-Pehtla, Estonia Masters president, pr. E. Kalm, J . Lents loeb karikalt nimesid jaE. Kulmar. umnnimniiitfliiflitBiiiniiiiiiiujitiiiiii ne peremees oli pärast koera meie nad siis vaeseomaks tallasid. Aga emale müümist ümbruskonnast karjamaal oli piire ka võõraste lahkunud, võib-oUa otsis koer te- põimidega. Meie^^H da.VÕib-olla leidiski. Meie teda karjamaal, et loomi ndst viletsa-enam ei näinud. test aedadest eemal hoida. / Kärjamaavärävast . sisse minnes jäi vasakule tihe poolsurnud män-; : ; ^^^^^^^-^^ : mille alla ei pääsenud üks- KARJAPOISS tDM ki: päikesekiir. Peehikestena ja šl^^ KUNINGAS : getena.tõusid tüved taeva poöl^ ja" üsna-üsna kõrgel oli igal männil pi- Meie: Heinoga ei oliiud künin- süce kroonitutt kui pintsel. Maa oli gad, karjäskäimine oli ülimalt tü- käetud paksu ja vetruva vaibaga likäs töö.. Metsa ja mängude vastu kõdunenud ja kodunemata okas-ei olnud meilmidagi, kari ja selle test, mida puud aasta aasta järele valvamine oli paratamatus, mis tu- oma pilvealustelt kõrgustelt alla li ära kannatada. lasksid. Ühtki liblet rohtu seal ei Suvei oli Lep'kul palju rahvast, kasvanud. Peale suviste tööabiliste olid onu- Parerriat kätt algas karjamaa ler lapsed sageli pikemat või lühe- pikuga, kus kasvas lopsakat rohtu, mat aega meü. Noorim neist oli miUe;kallale loomad oma varahõm- Heinõ, aasta vanem kui mina. • ^ mikuses apluses asusid. Esimene Heino pii üleni tedretähti täis, isu kustutatud, läks teekond läbi tal olid punakasblondid juuksed ja sarapuupõosaste edasi metsarägas-heledad kulmud. Mis sellest!- tikku, kus kasvas kadakaid, noori —-poisiks d i ta hea k^l^^&^ aga sellele lisan, et ta minu suhtes Püüde all rohetas suuri sõnajalgu, üsna märgatavat üleolekut näitas, siin-seal leidus päikesepaisteline siis on küll imekspandav, et olime nõgu pehme rammUsa rohuga, tei-suured sõbrad. sai valendas küngas maasikaõitest, Nukumängu-east oim peaaegu kui aeg selleks kätte jõudis, väljas ja puupulkadest loomi ning Loomad tundsid karjamaad nii-männikorbast laevu oskasime mõ- sama hästi nagu meie, kuigi nende lemad meisterdada. Loomadega geograafia erines meie omast. Ne-mängisime karjamaal kõvera kase mad teadsid, kus oli maitsVam roal! talupidamist, laevu ujutasime hututt, kust maksis sügisel suure-vihmavee- lompides ja kapsaaia ta- maid seeni otsida, kus aia taga ga voolavas ojas.; kasvas, kuhu tuli Karjamaad piirav aed oli siit- missugustest põõsastest läbi joosta, sea^t lagunenud, aga terveski kohas päikese palavuse eest varju minna, oli see liiga madal ja nõrk meie kui parmud kallale tulid. Tõmmikule, • kes oli kuulus aedade- Meie Heinoga teadsime peast ajaja. Tema läks ninamehena kar- kõik väikesed maasikälagendikud, ja ees, hüppas oma raske kerega kõik tuulepesad, kõverad puud ja aia maha, ja teised kaheksa läksid sipelgakuhilad. Meid huvitasid kar-kerge vaevaga järele. Oli hea, kui jamaal elaVad siilid ja oravad, räh-aia taga oli oma talu poid, niHle nad ja rästikud. Veel tänagi tean, 484 Queen St. W. Toronto, Ontario M^V 2B2 366-1205 366-3619 LAKESHÖRE BLVD. GARDINER EXPRESS Ami ja meie pidime teda selle nimega hüüdma. ühel hommikul oli Ami kadunud. Otsisime, hütidšimerkuid asjatult. Mingeid vägivalla märke ei olnud, ema otsis neid hoolega, —- Ami. oli lihtsalt ära läinud, üks vaenlane oli talle liiaks osutunud. pljem kuulsime, et teda oli maanteel nähtud, kaheksa-üheksa Täendi-missuguse puu all olid kirjud lin-numuna koored, kui üleval pesas siutsusid udusulis linnulapsed. Tean teed kuusikütukka, kus kas-vas hõrku jänesekapsaid, ja tean, kust pääseb suure toominga juurde, kui suvisteks on vaja tubadesse hurmavat lõhna ja vaasidesse valendavaid õiekobaraid. Suve lõpupäevadel ronisime Heinoga võidu toominga jämedate oksaharude vahel ja sõime ta musti marju, milledest suu läks paksuks ja kee-lepärale tekkis ebameeldiv kord. Söömata ei saanud neid ometi jät- Karjamaa oli suur ja kuhjaga täis nägemisväärsusi, rääkimata sellest, et ta millal tahes võis muutuda nõiutud metsaks, kust iial ega iial välja ei pääse, ringle seal kasvõi tuhat aastat ja oota imet. Kõige suurem sipelgapesa õli seal, kus lõppes eelpoohiünetatud pee-netüveline männimets. Sipelgate ehitusmeistrid olid selle paiga valinud sealse rikkaliku ehitusmaterjali pärast. Vaatasime mõnikord kaua, kuidas pisikesed peenepihali-sed putukad askeldasid tulise rutuga oma elupaiga ümbruses. Nende reisiradadel kestis pidev Hikumi-ne, ja koormad, mida nad enestega kaasa vedasid, olid alati suuremad kui kandjad. Hemol sai vaatamisest varemini villand kui minul. Ta -viskas kepi sipelgate suurde Imna ja ajas elanikkonna hirmsasse ärevusse. Ta lükkas koguni pesa teraviku pealt ära, et las' ehitavad uue. Ja sipelgad ehitasidki. Meil oli suviliseks noor tüdruk Anni, kes sipelgaid omal kombel tülitas. Tema t?õi sipelgapessa tüh-' ja äädikapudeli ja viis selle sealt ära, kui see sipelgaid täis oli. Ta valas neile pisut vett peale, korkis pudeli ja pani aita oma voodijala var u. Sealt oü seda õhtuti magama heites hea võtta ja selle kibedasti lõhnava ja kange vedelikuga päikesest põlenud nägu määrida. Sel ajal ei .pinud päevitus moes, jä sipelgahape kõrvaldas selle. Heino püüdis kord rästiku ja pani sipelgatele söödaks. Temale pakkus ülimat lõbu, kui leidis järgmisel päeval ussi luukere. Mulle see oli pisut tülgastav, aga ma ei lausunud sõnagi, sest Heino üleolek oli nii ilmne, et ma omad tunded üsna tihti maha salgasin ja maha vaikisin. Rästik oli pealegi mürgine ja kardetav loom ja tema tapmise eest öeldi üheksa pattu andeks antavat. Heino lõi siis kaks kärbest ühe hoobiga, sai oma lõbu ja peale selle veel üheksa pattu andeks. Mõtlesin endamisi, et mis need üheksa pattu küll võiksid olla. Mõne ikka leidsin ta hinge peale ka, aga üheksa oü hirmus palju. Nii et Hemol oli andeksantud pattude tagavara ja tal pohiud vaja väga suurt muret tunda, kui mõni uus patt kogemata valmis sai. Sellepoolest oli tema minust hoopis pareitias seisukorras. Minust ei saanud eluski ussi mahalööjat, nii pidin ma ka pattude suhtes; elama ettevaatlikult. Heino tõttu sai mulle selgeks, et meeste elu on mitmeti hõlpsam ja kergem. Ometi poleks ma tahtnud ühegi hinna eest poiss olla. • Nr. .94 11 r (j |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-12-18-10
