Vaba eestlane , November 30, 1982

              -Il
..•1 VABA E E S T M N E teisipäeval, 30. novembrü 1982 - Tuesday, November 30, 1982
VABADE-EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA
VÄUAANDJA: ö/ü- Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
^:::V- •:Ont.^M5B'2M3^
' ;. T O I M E T A J A r H ^
TOIMTUSE KOLLEEGI
TELEFONID: toimetus 444-4823,^ talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832:
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48.—, poolaastas $26.—:
' ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,
'•• aastas $3 L — ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 5Öc. — Üksiknumbri hind 60 c.
PR i i ; ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
H(HIillliniiUiiillliRiiilHillliniilliilililiilliilllli9lilllllilil^ Eesti Vabadussõja veteranid, Vabadusristi kavalerid koos viimase sõja võitlejatega Peetri kirikus langenu­te
iriälestuspiihal. Pildil vasakult pra Taul,\ TE VÜ esimees Ülo Tamre, kapten-major Nikolai Valge,
kolonel August Tomander, major Boris Leeman, TEVü endine esimees ja praegune abiesimees Raffi g^j^j^g^ j^u^gj etniliste gruppide
Nr. 89
Kommentaarid
Kanada opositsiooniparteid oi
parlamendis' alati erakordselt val­vel,
et kinni haarata ka kõige pee­nemast
niidist, liberaalide valitsuse
ründamiseks. Suuremalt osalt on
need atakid põhjendatud, kuid sa­geli
rünnatakse valitsust ka motii­videl,
mis tunduvad otsituina ning
mis ei ole kooskõlas Kanada elu­liste
huvidega.
üheks viimaseks selliseks Ottawa
atraktsiooniks on opositsiooni kal­laletung
valitsusele ühe salajase
käsiraamatu pärast, milles on an­tud
analüüsiv iseloomustus etnilis­te
gruppide organisatsioonide ja
kuuldavasti ka mõningate etniliste
gruppide juhtivate tegelaste kohta.
Salajasse nimekirja on võetud l i ­gemale
100 etnilist gruppi ning
nende kohta koostatud andmestik­ku
on mitmekultuuri muiistri
James Flemingu andmetel jagatud
ainult 54-le kõrgemale ametnikule
või valitsusasutusele.
Asi keerati Ottawas opositsiooni
krikustangide vahele ja liberaalide­le
heideti ette, et nad korraldavad
Moks ja E.V. aupeakonsui Ilmar Heinsoo. Foto: Vaba Eestlane
Tanmärelvade produktsiooni katkestamisele tuumarelvade
kübnntamlse küsimiis on praegu setamlne, mis pidurdab uute hävi-välispoliitilisd
rindel üheks täht" tusrelvade konstrueerimist ja nen-samaks
Ja olulisemaks problee- de viimistlen^
Eniks ning ähvardab^ ka ohustada Silmatorkavalt Jõulise väljaastu-Ühendriikide
president Reagani misega asusid tuumarelvade pro-sunrt
relvastaiMse programmi, et duktsiooni fidilmutamise taha
venelastele nii tuumarelvastuse kui ÜhendrüMde katoliku
Ika konventsionaalse relvastuse alal kes avaldasid Washingtonis toimu-
BD
Okuptcisi@®mvõim hoiab vabadusvõitleja Kutshm© arlatöäiaagris
Järele. Toonitati, et salajases raa­matus
leidub võibolla selliseid
andmeid mõne grupi ja nende or­ganisatsioonide
kohta, mis ei vasta
üldse tõele vÕi mis on laimavad.
Mitmekultuuriminister Fleming
märkis oma vastuses, et see sala­jane
nimekiri koostati juba konser-
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus on saanud teateid eesti juhtiva inimõigluslase vatiivide peaministri Diefenbakeri
Ja vabadusvõitleja Mart Nikluse suurenevast piinamisest Uurali jalal asuvas Kutshino orjatööläagris. ajal 1960., aastal, kuid seda on täi­endatud
1974. aastal. Originaalne
Mart Niklus on sündinud 22. sep- kongikaaslane teda KGB ülesandel Olles tegemas ettevalmistusi po- nimekiri hõlmas ainult Ida-Euroo-järele
jõuda. Moskvas kardetakse, mud üleriikHkuI aastakonverentsil Tartus, lõpetanud 1957 terroriseerib, et vangivalvurid te- jä külastamiseks 5000 kilomeetri gruppe, igasuguseid pahempool-et
ühendriigid ei tee oma uue rel- pastoraalkiija, milles tumiistatitui- ^^^^ bioloog-zooloogina, da peksavad, et.kõige väiksemagi kaugusel asuvas orjala^gris, teata- geid ja kommunisttikke organisee-
C l , cuuiugiu ICC t i . if j«, a iiaumawuiuu inõistetu(i 1959 esimestkordä sot- eksimusekorral järgnevad erika-^t^^^ voi- ritud elemente, kuid hiljem revi-šiaalseid
väärnähteid kirjeldavate ristused külma isolaatorisse vastusprogrammiga tasa mitte ai- mäsõda „ebamoraalseks^^ I^Mtu- paigu- mude poolt Elfriede Nildusele, et seerimisel täiendati seda nimekir-,
Mult venelastele kaotatud /edu-^s^^ tuumarelva/ fotode Läände saatmise pärast 10 tamise jne. näol, et kõik tema nõu- ta. ei saa poega 1982 üldse mitte j a jpaljude Lääne-Euroopa päritolu-maad,
vaid saavutavad tuumarel-* de kasutamine/ isegi ähvai-dušed a. sunnitööle ja 5 ä. asumisele, va- kogude võimudele adresseeritud külastada ja et see võib toimuda gruppidega, sportlike ja kultuu-vastuse
alal tunduva ülekaalu, raja- nende kasutamiseks ning lubatakse banenud 1966. Peale vabanemist avaldused ja protestid on kinnipee- aUes peale 29. juulit 1983. Ning 28. rüigei alusel tegutsevate organisat-
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
rakettide baase Laane-Euroopasseja hustam histatud, läbiotsitud ja .ülekuula- Kohe peale advo^ lahkumist Elfriede Niklusele, et Mart Niklus
andelš produktsiooni semsed uued seid tagaj^^ arreteeritud 29. aprillil saadetakse Mart Niklus lO-päeyaks on „süstemaatilise rezhiimirikkü- «ende raamatute hävitamiseks,
irelvad nagu seda on madalalt len- TääMmistel. Pi^^^ - mise" pärast määratud alates 8.
dav tuumalaengutega vanistatud võeti protsessis mõistetud 8. Mõni päev enne jõulusid, nimelt aprilüst 1982 kuni^ 8. aprülini 1983,
^•u , . z • R 1 ™„ ü/t ' 1 jaanuaril 1981 „nõukog.udevastase 22. detsembril 1981 saabub Mart s.t. üheks aastaks, enrezhumile i,„„iaKuuc uiuamisci .mm ncuuc
tobrakettnmgneutrompomm. Sel- vastu V a ^ ^ kultiiurUiste ürituste läbiviimisel
le hirmu tulemusena on Kremlis esmakordseks Juhuseks^ kuS lo. a. sunnitööle ja 5. a; .sundasu- riietega. Pakis oleva sisuloetelu tal sugulastega kokkusaamine kee- Jiendele rahaliste toetuste andmi-iarvitusele
võetud kõik abmõud, et ÜhendriiMde kõ^ misele. Viidud jaanuari lõpus 1981 alumine osa on ärarebitud. Karde- latud ja ta tohib saata ainidt ühe g^j^
Minister Fleming kinnitas, et ta
on andnud ministeeriumidele käsu
nende raamatute hävitamiseks,
ehkki need oleksid käsiraamatute­na
vajalikud etniliste gruppidega
kontaktide pidamisel nuig nende
õhutada tuumarelvade produktsi- Md ei kõnelenud tuumarelvadest Talliima keskvanglast Uurali >lal takse kõige halvemat, õnneks sel-ooni
külmutamise kampaaniat J a üldiselt, m a ^ asu.^ Kutshino oi^jatöölaagii eri-^ g on tegemist Mart Nikluse
sundida president Reagani järele- suunasid oma kirja teraviku presi-sindmistele
ning sellega kaudselt dent Ronäld Reagani tuumarelva"
Moskvatuumarelvastusehegemoo- de poliitika vastu.
rezhiimiga osakonda.
KATKESTATUD ÜHENDUSED
EMA JA POJA VAHEL :
Okupatsioonivõim on paoleteise
enda poolt saadetud pakiga ja et Mart Nikluse tervis väga halb. Ju-ema
hirmutamiseks on KGB sisu- ba eelmise vangistuse ajal saadud
loetelu lõpust ärarebihud kuupäeva radikuliit on halvenenud, lisandu­nud
on orjatööläagris saadud naha-haigus.
Viimasel ajal on teda ha-kirja
iga kahe kuu kohta. Kaäsvan- Nende seletuste puhul jääb ainult
gide kaudu saadud andmeü on ^^^^^^ _ milleks neid raamatuid
ja poja allkirja.
EMA VÕITLUS-POJA
halb nägemine.
AKTSIOONID MART NIKLUSE
PÄÄSTMISEKS
Et Mart Niklust ei ta^baks Tartu
ülikooli õppejõu Jüri Kuke traagi-ffliale
tunnustulse andmisele. Kuid tuumarelvade produktsioo-
: Peab konstateerima, et N . Lüdu ui külmutamise küshnuäel on ka aasta jooksul ainult kaks 1 art Nik-. vii^STAMISEKS
l .. J' ja ' u^- \ tiiii 4^'„^ ,j . luse emale määratud teacet välja-tampaania-
paljude juhüvate laa- te^^^^ Peale isa, pensioneeritud kooli-neriildde
poliitikute, teadlaste, intel- te kõrval leidub mõjukaid sõjalisi gpi-nii I98i ja teine 24. veebruari õpetaja Julius Nikluse äkilist sur-lektuaalide^
usumeeste ja rahva- eksperte ja pomtikuid eesotsas pre- 1982 kuupäeva. Ometigi oii tal ise- "^a 28. apriUil 1981, jätkab ema, -ka
Masside üleskütmiseks o^
võrdlemisi edukas, kuna humaan-^^ 1 ^ ettepanekud kategoo= { " ^ " ^ ^ ^ vabastamise eest. Vaata-isuse
nimel ou kon-aldatudAmee.»^^^ " . - -
rika Ühendriikides, Kanadas ja Eu.- Po^ti^^ tulemusena satuksid Kui seoses isa surma puhul tekki-roopa
riikidel, eriti Lääne-Saksa- ^'^endriigid väga ebasood olu- nud pärandusküsimusega teda or-maäl,
suuri massidemonštratsioone ^ ^ ^ ^ N. Liidule tuumarel- jalaagris külastab advokaat Kaljo
tuum^elvade vastu nh^^ ^^^'^
pomtikud ja üldtuntud isikud on ^en^ Pohit^^ P^®" nud mitte ühtegi ema ega kellegi 1982, saadab ta avaldusi nõukogu-dHpn*
i? A o « o « r « n ; « , „ i A |.g-gg saadetud kirja et ta ^® hõimudele ja palvekirju Lääne vatel eestlastel viia Mart Nikluse
- ' , riigimeestele. Jaanuari 1982 aval-^''^^"'"^ ^ ' ' " ^ ^ ^ ^ ^ ^ PP^IP vp^fnva.
•" ..'; • . ... • : ;' - duses Eesti N S V sideministrile rõ­hutab
Elfriede Niklus, et ta on aja-hävitada,
kuna neil on oma kindel
otstarve ning need on hädavajali­kud
Kanada julgeoleku seisukohast
lähtudes? Tundub, et salajases
raamatus olevaid andmeid tuleks
kanud pimama ka maohaavad ja jgegi aeg-ajalt täiendada, et ame-mata
sellele, et talle tehakse Tar­tu
Unna prokuratuuri poolt mais aktsioone tema päästmiseks.
1981 hoiatus „nõukogudevastase te­gevuse"
pärast ja et okupatsiooni­võim
talle teatab, et ta ei saa oma
poega külastada
tivõimud oleksid pidevalt informee­ritud
nendest organisatsioonidest
ja nende juhtidest, kellega . neil
tuleb pidevalt tegeleda. Kanada on
immigratsioonimaa ja sna satub
vaatamata tihedale immigratsioo-line
saatus, on k a vabas maailmas nisõelale igasugust elementi, nagu
asuvad eestlased teostanud rea eri- seda oleme viimasel ajal näinud
Incliast saabunud sikhide relvasta-
" Eesti Rahvuskomitee Ühendriiki­des
ja Eesti Vangistatud Vabadus-enne
juulikuud võitlejate Abistamise Toimkond
ÜSA-s algatusel õnnestus seal asu-
^ võtnud sõna tuumarelvade kritisee- sident Reagani võimule tulekut
rimiseks, nõudes nende produktsi- jät^d ameeriklased oma strateegi
ooni kohest lõpetamist ning vene- Mse relvastuse unarusse nmg Mosk-
Sastega vaatavate läbkääkimisfe «Wtas kümn^ aasta
küsimus kongressi. Peale vastava
tes komisjonides asja arutamist
tud kokkupõrgetest Toronto täna­vatel.
Kahtlemata aitaks selline in­formatsioon
kergendada ka polit­seivõimude
tööd selliste aktsiooni­de
selgitamisel, nagu seda oli äs­jane
ühe Toronto tööstuse pommi­tamine
põiijusel, et tööstus val-
TTc. A • J • 1 J A -1 mistab USA tiibrakettidele juhti-votüs
U^A Esmda3atek0(k 4. m^^
Ja lõpuks — miks korraldatakse
sellist „ülevaatust" ainult etniliste
lE^emKpplütikuid ja nende relvas- vahemikus mai—august 1981 po j
alustamist. Tuumarelvastuse küsi- üles võimsa sõjamasma. Ühendrii- tamise poliitikat ,,rahudemonstrat-tähitult ja väljastusteatega saatnud lutsiooni nõudega Mart Nikluse N .
kervalproduWna isegi mitael pool aUveelaevadelt ya^^^^ väljalaskmiseks. Eestlaste Kesk- tel inglastel ja prantslastel on or:
. . ^. . . . . . . sovoi rajooni'prokuröri sl augu^
198t vastuse kohaselt on Mart Nik- tatud Vabadusvõiüejate Abistamise ^ ? ! « ' f l " ' ^ ' . . T ' "
omavalitsnse j a teiste valimiste pn- seidontiiüpi raketid ja kange-pomv kütta rahvam^e ning tlhendriild
tilli rahvahääletusele, et avaldada "nüennokid on kõik vananenud ja des atakeerida valitsuse polütikat. . — - .. ^ , , ^ -h- , •
mende hääletuste kaüdn valitsustele PeakSid tulema nuendamiseie uute Keegi ei taha tuumasõda, kuna lus sunnitöölaagrist saatnud talle Toimkond Kanadas algatusel õn- "'^^^ 2 ^ 1 , ^ 1 iUi
m a j u t u m n a M v a ^ ^ l i k v i d e e r i m i ^ J a m ^
se küsimuse; mestõstmiseksLii^^^^ kuid aiiisatki'neist k d - alaüseks asumiseks Kanadasse.
Mud Rahvaste Organisatsioonis ja viimase kümne aasta jooksul Ühendriikide praegune admhustrat- mest ei ole. ta kätte saanud. Tema Eesti Vangistatud Vabadusvõitleja-ffahvusvahellstel
kohverentsidel. vette lasknud 37 uut balMstiliste sioon eesotsas president Rea^^ seitsmeteistkümne avalduse peale te Abi Canberras algatusel on šeal-
Tuumarelvade Äutamise varustatud allveelaeva, g a , k cM ta peab^ midagi ett^ võt- P^rmi oblasti prokurörile, Tshuso- sedeestlased^saauud Austra^
poold^^^^
on veel vümane aeg pidurdada «^onstrueennud kolm uut tuupi Säänemaiailmas maha magatud ae- ^^gtes kategooriliselt eitatud kirja- tel eesüastel on õnnestunud vüa
Itnrariarelvalstuse pidevat suurenda- ^^^^'^^'"eJi^idevahe^ raketti ga tosa teha ja lääne isõjalist po- vahetuse pidurdamist .laagri ad- Mart Nikluse küsimus sealsesse
liinist-siinpool ja sealpool raudees-. Kui Ühendriigid nõustuksid tensiaaüsuurendada^^^m^^ mmistratsiooni poolt. Elfriede Nik- Rarlamenti, müle delegatsioon esi-riiet
Kalkuleeritakse, et tumna-prae^
. .7 .1., . . f- i . ^ ••••1 • V* 1 * 1, .1 demmistri abi selleks, et seni Üle- lastades Mart Nikluse juhtumi
Mengute mug neid sihtkohta tomiie- kuhnutamisega^ nagu seda paljud labu-aakimiste «a»»» *aha asmnisel. - ^^j^^^^^ ^^^^^ antakse üle ja et NSVL väUsminister Andrei Gro-ttavate
rakettide airu suurendamme rahuorgänisats^^ poliitikud ja Eui Teise maailmasõja ajal juhiti ^^edaspidi kulgeks ^ma- ja pojava- mõkole. Eesti Vangistatud Vaba-toob
paratamatult kaasa hävitava usumehed nõuavad, siis oleksid ve-Stalini tähelepanu Rooma paavsti heline kirjavahetus vastavalt posti- dusvõiüejate. Abistamiskeskuse et-toumasõja
puhkemise ohu. Euroo-hel^^^^ tuumarelvastuse alal palju suurele mõjule lääne^^ tepanekul pöördus Rootsi Eestlaste
pas kardetakse eriti, et keskmise eelistatumas olukorras. Molskva küsis diktaator pilkavalt kiit palju
suuremal määral kui etniliste
gruppide tegevust.
See oli omapärane vaatemäng,
kui Vietnami sõja veteranidele või­maldati
Washmtonis äsja organi­seerida
oma paraad ja võita endi-
Icj lõpuks üldine tunnustus ja lugu­pidamine,
mida neüe seni pole an­tud
pahempoolsete ringkondade ja
sõjavastaste mõjutusel, ehkki sõja
lõpust on möödunud juba kümme­kond
aastat.
Vaevalt on kogu ajaloo kestel ku­sagil
mujal oma sõjast tagasi tul-
^ nud sõdureid koheldud ysellise ül-le""^
ürais 1982^pöö^ m^^";i98r' ringkirjaUselt hoolimatusega ja isegi
Niklus ENSV ülemnõukogu presii- Rootsi riigipäeva lükmete poole jõhkrusega, kui seda tehti Vietna-lennukaugusega
rakettide paiguta-^^^m^^ paavstil välja panna, '^'j^^j'^^^^^ "et Rootsi esindajad ^^Jas olnud 2,2 miljoni noore
mme Euroopa pmnalesuu^^^^ toetab m n g i s e ^ õhutab ^^^M 1982 NSVL ülemnõukogu nõuaks Mart Niklusele väljasõidu- /^®J*®^^' «^^t ^^.?Tvr*T"I'^^*T^
tunduvalt feõja puhkemise võimalu- koigi tema käes olevate võimalus- tama ka lääneriigid praegusel krii- presiidiumi esimehe Leonid Brezh- luba Rootsi asumiseks.
s5 ja esimesete kannatajaks jä sõja tega seda aktsiooni, mis on tegeli- tilisel momendil kui nad alustavad nevi poole avaldusega, milles pa- '^j^^^rJ^ NIKLUSEST
tallermaaks on Lääne-Saksamäa. kult N . Lüdra idee ja algatus. Ve- venelalstegä desarmeerimise läbi- f^ ^"^fLÄÄNEMAAILMA
»••» . . • »r • • teenmisi ja xvOoisis asuva sugulase AIAiirii>TÄTwir4¥Tsii?G
Kühnutamise pooldajad on veendu- nelaste idee ja algatus sel lihtsal raakmiisi. Kommumstidrespeklee- juurde väljalaskmist. Juba det-nud,
et see samm loob ÜhendriiM-põhjulsel, et nad ön praegu relvas- rivadain^u^^^^ 1981 pöördus Elfriede Nik- Mart Niklusest ja teistest Eesti ebaõiglus" ohvrik^^ KT" " " e a lt
de Ja N.Lüdu vahel eeldused va- tuselttunduvalt^^^to^^^^ ning nemaailmal puudub, siis ei ole tal lus ingüskeelse avaldusega U S A vangistatud vabadusvõitlejaist ^^r- ^^^yj^"^^^^ sõtta "ebaõiglase
jalikkude läbirääkimiste' alustami- läbirääkimiste alustamisel relvas- konverentsUaua taga venelastele P^^^^^^^^^^ P^^^®' P^^"^^^ viimase jutatakse pidevalt Lääne ajalehte-
' abi poja elu päästmiseks tema väi- des ja ajakirjades ning neid ni-jaaitamisega
Rootsis asuva sugula-metatakse Lääne televisiooni- ja
K . A , sejuurde. * (Järg lk, 3)
võitluses kaitsesid ühendriikide hu­visid
ja au Vietnami dzhunglites ja
kelledest 58.000 ohverdasid nendes
võitlustes oma elu.
Vietnami sõjast osa võtnud noo­red
langesid õieti mitmekordse
seks, tsamuti kalkuleeritakse, et lä^ tuse vähendamiseks stardivad nad vastur^Mmnse oSgHHSt.
Fealegn ei
süsteemi alusel, mis võimaldas
umbes 80-M1 protsendil kntsealus-
Nr. 89
(Järg lk. 3)
NÄI
4. ja 5. detj
dr. A .
11. j a l 2.
dr. R.
VARA
Jõuii
kuni
EDI
GRAAI
Kunstinn
elust ja töl
Hind $5
Eesti t<
teadusi
rentsil
Grande
maal, toimi
teadlaste ül
heline süm
tyclohexylal
tuleviku tcj
ne ja droogi
tid''.
Sümpoosij
dr. 0. Änilj
liselt tuni
PCP, tänal
alal, miS'o|
tusvahend.
on põhjalikJ
lano oma U
kestena tctj
lüüse ui^na
miseks vcrj
Kuritarvil
ditc tõttu
proportsiooj
mentccrituj
See Icidi
tilist allald
lisc l)00l|.,
lise uurimj
konn^ast. (|
JKomiiK
test sõjast
lisaks ign<
mobilisatsi{
välisriikidel
na vastu
retki ülisti
hempoolscd
jandus nin|
Dieile ncn(l(
valhüppcdJ
kes raskeil
tes toimuij
kannatanud
tudcl sellid
hakkama
käiguga, uj
ja humaaiij
Vietnami
suunatud 1|
nia tõi Ülil
ja riigikaill
löögi — sul
sc kaota mi
navad sõjj
ajakohasclj
salt tuiula.l
das SUIHIII
ctlcvalmisi
te aaslaki
gistreerini
gub, hiiliv|
sellest kõrj
gistrcoriüi
valitsuse jj
kui üks f|
nistas ro!^i|
nilise V(!M
Valitsus kl
edasi, kuii
scd, kes sj
tuse AuM'
sJcation'ilt|
võit jääb rj
Suur osJ
veel v<MMi<l
oma ji'lg<|
rahvusvahl
galise VI
perspektiiv
Ukult kurni
duslikei«
ka noor(^(a
vahnistMstI
mis oleks
kokknpõrk|
nad palju
tundma <iij
naks kohJ