Vaba Eestlane, October 23, 1965

              V
KwUk tuli tj'
N"fl
?
:
"!
+
Lhfc 2 VABA EESTLANE laupäeval 23 okt 1965 — Saturday Oct 23 1965 Nr 78
satelliidi staatus"
Nõukogude Liidu salcllUtriiki-- ' daks koostatud põhiseadus lubab
dest on ajakirjanduses sageli jut- - liiduvabariikide! liidust täija as-tu
Asja teatavaks saanud Taage-- tuda Eesti kommunistlik parla-pera-Raa- gl
märgukiri USA valit- - ment peab tegema sellekohase
susele — loobuda iseseisvate Bai-- ' sooviavalduse mis siis tuleb kin-t- i
riikide vabariikide tunnustaml- - nitamisele Moskvas üleliidulise
sest ja hakata taotlema neile sa- - parlamendi poolt Praktiliselt nii-telliitriiki- de
staatust — on väi-- sugust võimalust ei esine ja igale
jenduse satelliit" toonud eriliselt ' satelliidi staatuse taotlejale Kodu- -
pleakorrale Pole ülearune kü- - Eestis avane ad vangla väravad
simusele pühendada mõned arut- - kuna juba niisugune mõte loctak-levai- l
read se riigi- - ja parteivastaseks teoks
Satelliitriik poliitilise mõistena Propagandaline vabadus ja polit-sa- i
laiemalt tuntuks pärast II seiriigi tegelikkus on selles punk-Maailmasõ- da
kui X Liit lääne-- tis täielikus vastuolus
liitlaste naiivset usaldust kasuta- - Millega seMada Taagepera ja
des moodustas Euroopas terve Raagi talitusviisi? Mõlemad mär-vöön- di
nime poolest iseseisvaid gukirja saatjad on nähtavasti
kuid Moskva poolt domineeritud J veendunud et kommunistlik süs-kommunistli-kke
riike Satelliidi j teem Ida-Euroop- as jääb valitse-nimetu- st
ei ole kunagi kasutatud 'ma pikemaks ajaks ning Eesti
N Liidu poolt kus väidetakse vabanemine kommunismi haar-et
need riigid on iseseisvad ja on j dest ei ole reaalne Selle asemel
kommunistliku korra valinud va- - et paljude teiste lootust kaota-batahtliku- lt
Satelliidi nimetus onjnutc eeskujul sulada asukohamaa
antud läänest nende riikide tõe-- ühiskonda püüavad nad leida
lise olukorra iseloomustamiseks 'kolmandat võimalust" arvesta- -
Riigiõiguslikku terminit satel-- mata et see käesoleval hetkel on
liitriik4 või satelliidi staatus" ci karuteene nii kodumaal vabane-esin- e
ja mõlemad nimetused kuu-Jmis- t ootavale rahvale kui ka va-luvad
v äärvormidena ainult jutu- - bas maailmas toimuvale Eesti va- -
märkidesse
Kahtlemata on selge et kom
munistlikus rahvaste orjastamise
tud et
kommunistidelt
süsteemis kus rahvad hä- - ja kaubelda isegi mitte hinnasoo-vitamisek- s
laiali pillatuna on jäe- - dustusega
tud ilma vähimagi rahvusliku õi- - Kui mingil imeväel — see on
guseta moodustab nn satelliidi täiesti utoopiline ja ebareaalne
staatus teatud eelise autonoom- - võimalus — okupeeritud Eestis
sete autonoomsete va- - saaks tõusta N Liidust lahkulöö-bariikid- e
ja liiduvabariikide kõr-'mi- st taotlev liikumine siis oleks
See on kommunistliku surve j meie esimene välisvõitluse üles-kõig- e
avaram vorm -- anne seda toetada — nagu omal
Vaba maailma eestlased lätla- - ajal Eesti autonoomia taotlust
sed ja leedulased on seni taotle- - toetati Peterburis demonstrat-nu- d
orjastatud kodumaadele täie- - siooniga Seda võimalust ei
likku riiklikku iseseisvust nagu aga esineda enne kommunistliku
seda omatl enne kommunistlikku' süsteemi lagunemist Praegu ei
okupatsiooni TaageperaHaagt saa Taagepera ja Raag kuidagi
samm selle asemel taotleb ker- - kujuneda õigusnõud-gendatu- d
orjust [miste äratussignaaliks ka okupee--
Kas satelliidi staatuse saamine ritud Eestis olevale rahvale See
üldse on Teoreetiline või-io- n ainult piinlik ja sellest on vaid
maius on sest X Liidu propagan-jkahj- u
Väffsacrfciranduse kommentaar
Kas anda Jaapanile aatompommid?
USA desarmeerimisepoliitika
peamiseks eesmärgiks viimastel
aastatel on olnud tuumarelvade le-vitamise
pidurdamine See on aga
võimatu ja minevik on seda fakti
kujukalt tõestanud ühendriigid ci
saanud vältida N Liidu kujune-mist
tuumajõuks ja Inglise —USA
N Liidu troika omakorda ei suut-nud
selles pidurdada Prant-susmaad
ega Puna-IIiin- at Iisrael
India Rrasiilia Belgia Rootsi
Lääne-Saksama- a ja mitmed teised
riigid oleksid võimelised omanda-ma
aatompommi ühe aasta jooksul
kui nad otsustaksid hakata neid
valmistama — ja tõenäoliselt ongi
mõned neist juba sellise otsuse
langetanud
Egiptus ja Indoneesia kinnita-vad
et neil on peatselt aatom-pommid
ja tegelikult võib iga
riik saada neid mõne sõbra
käest
Tuumarelvade produtseerimine
muutub järjest lihtsamaks ja oda-vamaks
vajalikke toormaterjale
ei ole raske hankida ja
kerkivad üksteise järele kogu
Nende üleviimine rahuaeg-sest
sõjalisele produktsioonile ei
ole kuigi raske See ei tahenda
veel loomulikult et väga paljud
rahvad oleksid suutelised endile
hankima täieulatusliku tuumarel-vade
süsteemi koos vahenditega
milledega neid saab toimetada
sihtkohtadesse globaalses ulatuses
See on praegu ja lähemas tulevi-kus
võimalik ainult kõige rikka-matel
ja tööstuslikcmail riikidel
Sellest kõigest hoolimata oleks
aga täiesti ebarealistlik oletada et
mtagiugue lepinguga on võima-lik
villida tagasihoidlike tuuma-relvade
aenalide levimist teistes-se
riikidesse AatomiteadUne Ed-vvar- d
Teller kirjutas hiljuti: On
olemas klubisid kuhu uusi liik-meid
saab vastu võtta vaid kõigi
eelmiste nõusolekul
Tuumarelvade klubisse sissepää-semiseks
ei ole aga soovijal tar-vis
ühegi senise liikme nõusole-kut"
Sellega arvestades on mõned
ägavamalt mõtlevad inimeed
esitanud küsimuse — kas ei oleks
antud olukorras mitte kõige otstar-bekohasem
anda vabatahtlikult
badusvõitluscle Mõlemad hari
mehed peaksid teadma
ei saa midagi väi- -
mõned
oblastide
vai
saa
suuremate
reaalne?
osas
oma
reaktorid
maa-ilmas
mõned aatompommid mõningaile
riikidele meie omal valikul Kas
see ei suurendaks stabiilsust ning
vähendaks tuumasõja puhkemise
ohtu nagu prantslased on juba
varem väitnud? Omades ainult mõ
ned pommid ja piiratud süsteemi
nende edasitoimetamiseks eesmär-kide
pihta ei saaks riigid nagu
Prantsusmaa Taani Iisrael
Shveits või isegi Lääne-Saksama- a
alustada tuumasõda kuid omaksid
siiski potentsiaali defensiivse löö-gi
andmiseks (hävitades näiteks
Moskva või Leningradi) Selline
võime oleks võibolla koguni küllal-dane
N Liidu agressiooni ärahoid-miseks
Omaette probleemiks on Puna-Hiin- a
aatompommide olemasolu
National Review" on teinud ette-paneku
Puna-Hiin- a aatomitöös-tus- e
purustamiseks õhurünnakute-g- a
ja see idee on leidnud Washing-tonis
mõningat kõlapinda
Sellele plaanile on esitatud aga
rida vastuargumente ja ehkki
need pole meie arvates paikapi-davad
võtame me omaks et sel
le läbiviimiseks ei ole kuigi pal-ju
lootusi väljaarvatud juhul
kui Puna-Hiin- a peaks sooritama
ulatuslikuma rünnaku väljaspoo-l- e
oma piire
Mida saaksime siis antud olukor-ras
korda saata?
Milline võiks olla efekt kui Jaa-pan
omnks mõned aatompommid
ja lennukid või raketid nende toi-metamiseks
Pekingi Kantoni Han-kov- i
ja Shanghai kohale? Tokio
kui ühe tehniliselt arenenud tihe-dalt
asustatud dünaamilise rahva
pealinn tunneb end kahtlemata
suuremal määral ohustatuna kui
ükski teine linn Puna-Hiin- a ääre-maadel
Omades mõned aatompom-mid
ja nende edasiviimisevahen-di- d
ei oleks Jaapan võimeline soo-ritama
nimetamisväärset rünnakut
Hiinale või ühelegi teisele riigile
kuid nende olemasolu võiks olla
küllaldaseks ähvarduseks et ee-maldada
Hiina kommunistide pea-dest
igasugused agressiivsed plaa-nid
Jaapan muutuks vastukaaluks
Puna-Hiin- a aatomikapatsiteedile
Jaapani praegune põhiseadus
mis pärast sõja lõppu pani maks-ma
USA poolt keelustab Jaapanil
"'iiinm iii fxniam
F%B_y r jHLBLBaBBBBBBT jrf MH
V TJ %ä ii- - f ntfWfc ffltB?'fff taMlto 1 Š jKT-- &&&& % C-x-
V
Ttc'yJ f ™ %i Tii TF 9r%W9 Z4-?-
? % #%&
Ühendriikide astronaudid Charles Conrad (vasakul) ja Gordon
Cooper sooritasid äsja pikema maailmareisi külastades seitset riiki
Pildil näeme mõlemaid lõbusaid maailmaruumilendureid Aafrikas
kingitud odadega ja kübaratega kodupinnale tagasi saabumisel
eesõigustest
kultiveerimisega
leiavad
valget
arme- -
kuna
kaks
isegi
omal käel
seisukohtadega
kuna
vajaks
muscks usaiaus
milleks
ÜHISTEGEVUS SAMMUB
TÕUSURADA
Krediidi-ühistu- d duse liikumine on ühispangan- - ilma eriti nendel kogu naa
kümne aasta kestel niivõrd on jõu-- i
paisunud tegu- - varnas t_
iriks siinse mõtte ja teosta „j duse sruktuuris liiku- - organiseerijaks rahvus
mitte on
panu 03utata vaid et ühispan- - koos
Iganduses ikka ühispankade
rohkem avastama
mis edu' põh- - kade kaastegeva
jjustavad tulevikku tähista- -
ivad Krediidi-ühistu- d ühispan- - teks
gad liikmeskonna selle liikumise
üha deid eriti neile
rahvaelu liikmete hulka kuts
ja eriti ringides kaasa et
selt tõttu mis hüvistest
seda liikumist edukalt ühispangad
tõttu JL00!0""
liikumist tutvustada
ei taha võimu üle anda
sele ühispankade päevale ikka
ja f et ühispangan-dus- e
Rodeesias kasvab pinevus
217000 valget miljonile mustale
£Sttae
teada toimub remini
kui andm-ine
igal Ühtlasi milline
Aafrikas on tekkinud vahelise arvamisega ega Samad eksperdid kriipsutavad
tulipunkt mis ähvardab tahtega lasi alla majandusliku
mncf trunri inimonca vüa Vnhtl lfriinnta npaminister Smith ( ra Rodeesiaga ei ole
liikumise saavutusi
ne
omavahelisel neile isikl-ikult
pideva
tõttu
luua
sideme mitte
segaduste ja verevalamiste keeri- - teravalt alla oma äsjastel kahjulik mitte ainult
Inglismaa senine asumaa kus ta vaid Inglismaale kes on inves- - igal aastal ühispankade päeva
Rodeesia läheb jõudsate sammu- - Rodeesia valged eelistavad teerinud sealsetesse selgitustöös mõningad tähtsaid
dega vastu iseseisvusele millega ' maalt lahkuda nad kapitale mis kannavad kõr-- aspekte
kasvab ja valgeteni ole kunagi valmis protsente ning on inglastele liikumise ideoloogiast tegut-vahelin- e
pinevus mis ähvardab kodumaad maha jätma põlvili roni- - heaks emise
kaasa tuua ettenäjema- - des" puhul tuleb Tänavuse ühispankade päeva
tuid tagajärgi Rodeesia moodus- - Mustadele v51mu ühtlasi silmas pidada et Rodeesia juhtmõttena tõstetakse esile Mu-stab
Inglismaa järelejää-- ! on Rodeesia valgetel ei ole oma nõud- - tepvuse kolme olulist elementi
nud asumaa Aafrikas kus elab väga _aliu kuna Rodeesia1 miste esitamisel üksi vaid et ta mis e" valgustavad ühispangan--
217000 valget ei taha oma „"„ iMjn irSM™M iMrlnnH nnHlo ause JUKumise sisulise
anda 39 miljoni riusta-- 1 maailmas näol tugeva liitlase Nii on Rodee- -
le ja loobuda nendest
ja rikkustest mis nad maa 'asus
tamisega ja kätte
on Valged asunikud on
ehitanud Rodeesia linnad raud-- j
teed vabrikud jõujaamad koolid'
ja haiglad ning et musta-- 1
1n1 aI #1a AlrVKt lrtitl SA1J itrlrfl_
ajal hakkanud
oma majandusijkke
kõrgel
nad aastate rikaga ning
tõusnud jõukale remaid summasid
suurea ja riKKaa
sl valgetelt ja nad tubakat teravilja I rassi maalt välja suruda ntehhmaluogoamviat njaautmiduersetut elu Lin- -
Scnl on valitsenud nades on valgete meeste palgad
suhteliselt rahulik olukord ja i kõrged töölised teenivad siin
mustad ei ole korda rohkem kui
meeleavaldusi ega ] lihtsamad töölised ela- - Lähemas
terroriakte Rodeesia vahe-vähemuse- le
ranHtopliin
Inglismaa mugavus-- ' vahelist
läbikäimist
Inglismaa
järele
peavad Rodeesiale Rodeesiale vajaduse
Kanada iseseisvuse poliitilisel
kus rahvahääle-tuse
korras alistuda enamuse tah-tele
Inglismaa Ro-deesia
valgele
peaminister
teinud inglaste-le
Rodeesia valgete
kuulutab
(riigi iseseisvaks arvesta
Inglismaa rahvus- -
ja
kodukaitse"
eeskujuliku
üks Inglismaale
küsida-- kas
geopomuKa
astatud Puna-Hiin- a
muutumiseks
peaks piirkonnas
põhimõte
piiramisele:
I ja dal neljapäeval üle
paari-- k
pankade liikumine
likuks päeva ~e algatajaks
misele CUXA regionaals tt
rohkem kohalikkude
ja ja elu-- ga võimalikult
pankade päeva
ja ca
on tänapäeval tähtsust
poolehoidu kes
ka paljudes juhtivates
ka
kõigist
test
vad
on ka rahvusvaheli- - oma
ja
huste
päeva tähistami- -
oktoobrikuu
enamuse
enamuse
suruda t-otiict-
-itiirl raiarta
mit- -
mil
er1-- -
ühispan-gandusel- e
omase
üldinfor-matsioon- i
ongi
Pea üldinformatsiooni röhutatak-sess- e
ka
ettevõtetesse
kuid
mustade
tuluallikaks
praeguse
valitsus
kes sügavuse
ülemvõimu
võidelnud
sia viimasel
elavad suuremalt Ja kiltmaal bandusiikke
kus saanud Kaplinnast
järjele investeerimis- -
une lama
konfiskeerida
Rodeesias
Angola
kõige
sellele
tähele--
seleta- takse
soodsamalt
liikmete
Sellise
järje-kindla
Rodeesiale
kasvatavad
tegevuse
võimaluste
kõigile
tulemusi
lõpu andmete
saame
on Aafrikas loomisel ninfcaM
Aafrika kuhu 10159909368
Ro-- dollarit laene
fijQ0
ja Mozambique
vägivaldseid
et vad oma isiklikkudes mil- - Lõuna-Aafrik- a ja
npalt Inoct nn mic mis vool
3- -
k
kl
-k- -w
ja
tw
ja
e
se
ja
se
j
„„ nn
I
j
ja
ja
ühendriikide ja
ühis- -
9fi
Lõuna-Aafrik- a ja
rc
kavatsetakse
lf
ühistegelise
dollarit
kokku
11597672739
aastaga võrreldes
on vai- - misbasseinidega ja kõigi mõlema SäsSademeS K
gete siiski hoiatanud või- - ja ühendriikides 168% Kanadas
malike eest kui valged tööerakondlik valitsus Kõrvuti 121% ja koondatud äriseisude
mustadele anna ja oma 0n asunud et valged arvata et Lõuna-Aafrik- a suurenemisega ühendriikides
ülemvõimust loobu ning and- - korral ka ja 170
' iiMiiuuu n uuecjw misei oma tasanema ivuigj sem ei muie- - arvuga on
saab alusel
vähemusel tuleb
seisukoht ei ole
elanikkonnale vas-tuvõetav
Ian
Douglas Smith on
teatavaks et
I valitsus ise
ning ei
1
Jaapanit tõsine
kõige
Seega
otstarbekohane
leviku
Jaapanil Hiinal
madel
J
ainult üldist Ühispankade
kindlusta- -
j
1 j
i nende
kanna--
1 I rahvusvahelise
hllmc
'
I
ühispankade paigutamisel
I
'
I
'
dama
asuvates
on
I
kuid:
Nagu
aastal
tiheda ja„usaldus-lik- u
ainult
ühistegevu-seose- s
senist
põhimõtetest
üleandmisega
suurema
kaotad
organiseerinud
ühiskondlikult
Need avardamine
alusel pildi
19031533
Portugali Hnllarit
tulevikus
majades tuntav
kaubavahetust
rahutuste majandusliku
on
14% Rahva- -
unispansaae
ning
ja andma võimu üle mustadele maie maaae vanei rajatud mingi- - 162%-dil- t 1963 aas-mi-s
valge rassi mugava sugust sõjalist liitu pole kasvanud 177%-l- e 1964 aastal
lõppu Inglismaa abiks siiski vajadust ku- - Ontarios oli ühispankade aritge-seisukoh- ti
ja na mustad on Vuse tõus möödunud aastal suurim
Briti Maailmariigi (Commonwealth rimata ole mingisuguseks nende ajaloos Põhja-Ameerik- a
raamidesse kuuluvad teised riigid vastaseks 12000 meheli-- ühispankade tegevuse kolm lihtsa-kes
peavad alistumist armeele mis on varustatud mat komponenti: hoiused laenad
ainsaks õigeks lahenduseks Rodee- - suhteliselt tugeva ja moodsa lennu- - ja äriseisud möö-si- a
valged enamuses inglased aastal enam kui miljardi
arvamisel et Inglismaa tule ' Olukord võib tunduvalt dollari võrra ja mis veelgi tähtsam
oma peale suruma raskemaks kui teised Aafrika riigid ühispankade liikmete arv sa-relvad- ega
kuid võib tar-- hakkavad andma musta- - mai ajal 1285 680 isiku võrra
vitusele majanduslikud sankt- - dele relvaabi ja vallandavad veri-- f Eriti tähtsat osa sioonid Rodeesia valgete valit- - mustade la valueto vaimiu it _ „ rrvnse
maa mere- - la ii„u 1-- --1 _ 1 ' eiii"i J
_ „„ sus ii4 rimise See keeld tuleks tühistada Eete Juhtimisel ai-- ja miiie lODDlUlpmiKI on nraptni
viimastel aastatel on mõjuvõim-- 1 j grupid Jaapanis juba I Inglismaa majanduslikud sankt-selle- s
suunas samme astuma sioonid võivad osutuda Rodeesia
(250000-mehelin- e 'vastu väSa teravaks relvaks
milline omab Rodeesia ekspordist läheb ligema-- '
pe ainult umbes viis minu-'l- e kolmandik Sel-t- it
et muutuda sõjaväeks") ele lisaks on Rodeesia välisvaluu- - Meenutades Pearl või- - 'taaU mrensgervIindglismInagalismpaanagadkoonntroRlloi
me aga võib Jaapanit m olulisemateks kapi-usaldad- a' Praegu ei ole aga küsi- - ta„ amkatcks
varitseb oht tuu-marelv
satel-liidiks
tal pole vähematki soovi
selles ole-ma
kõigiti vastand-lik
tuumarelvade
kui ja
vai
viimase
ulatus- - VW
ja tähtsaks Selle
kujunenud rahvamajan- -
et Sel ulatuses Kesk!
I ei
hakatakse
olulisi kõikide
lisi tunnuseid nende aktiivsel
ja
ja eesmärgiks
suuremat võitmas ver
valitsuse peami- - nemad j
põhimõtete saada
nii mida eci
organisats
Selle
4
enam enam tähelepanu osu- - ? rj
tatud vitaalset
cdustada
oma nii
lise
uus seisu- - et
katkestamine
teenivad
liikmeid
laenude
näidates
Rodeesia mustade
Valgete
koostööl
suutnud
mistel deklaree- -
ris et
iseloomulikke
oma või
Aafrikas konflikti
valgete
sidemeid
onrankeerimUpl
eetilisem
vad
asumaad
äriseisud
valitsus Rodeesia
valitsust
Kanadas
liikmete
Esialgu
selliseks
toetavad ühendriigid Rodeesia
Rodeesia
dunud
muutuda
Rodeesia
kui
RUU1UUJU 1
hakanud
vdljaõp--'
Harborit
vaia
kus
hoiuseid
ka
nn-m- e ulu
tal
elu
ele
sad
raske ette näha
pikkadele kaunlemls
unaUClc
viisil
vaid
suuri
geid
ning
võttes 1964
praegu lil-mp- M
kuulu- -
peale
deesia 97Jifii tuutud
taheti
serve
annab
üht-- 1
tõus
ning
tõusid
neile tõusis
siiski
võtta
fnrmpp isescistuse
tele ole valitsus Neist olulise ks
siiski seni te
ning leiab et ta nud CUNA vastast
anda mille
kui väike grupp kavat- - kmd
seb maad juhtida
4 miljonit musta
Rodeesia väited et mustad
võivad järk-järgu-lt saada täieliku
hui Inglismaa lõpetab ja ei rahul
jandusliku koostöö Rodeesiaga da praegust kes
ja paneb Rodeesia kaubad ja on ilmselt sel- - boikoti alla siis teeks sukohale maa tuleb koheselt
I see majanduselkscpertide arvates mustadele üle anda
paran-duse
ühi-spangad
rahvusvahe- -
kolman-'se- l
lõuna-Aafrik- a
Inglismaal
väärtus ühispanga
ja
ja
selgitustöö ning
ühispangad
liikme-skonna
ka ümbritseva
nõupida--
Londonis
lahinguga
kahtlemata
TAma-Aüfrik- a ulatuse iselooma
kindlusetunde süvendamine
edukam teenind-amine
Kanada ühi-spankade
liikumise kokku
aasta
järgmise
ühisturg"
väljaantud
ühe-ndatud
dollarit Eelmise
tõus
tega
koostööga
seisukohale
iseseisvuse sõ- -
eesõigustest
tähendab
Rodeesias
organisee- -
mustadele
koondatud
väega
seisukohti
ühispankade
öhuinuritiifo _mi_
deesiale
hankimIse
Vaatamata
623281316
arendamisel täidab ühispankade
Keskliit oma mitmete eriosakon
dadega
Inglismaa kõige
oma seisukohtadest võimsaks ettevöf --
taganenud
saa Rodeesiale iseseisvust tusselts kaudu
valgeid Pankade laenude
edaspidi la kindlustus hoiusumm?
kontrollida
valgete
oma ma- - valimisõiguse kontrolli
Inglismaa valitsust
jõudnud kindlale
toorained
tt4rit9tn4ttl1t tantt
ühispankade varandus-j- a
kuritarviduste vast
Ühistegevuse ja igi
tegeliku ettevõtte er
liikmete koostöö tah'
jadusest arusaamiselt
sele usaldusele ja
tegevuse juhtimisele
1 niviit-aVifli- e '
m- --v „- - twu-- c JU- - IlJ! _ L -- IJ I
maa majandusliku kokkuvarise- - "wc"" wmku lanenaamiseKs päeva punui von-- u „
1 mie peetud lugematuid konverent- - ronto Eesti ühispang
se ja nõupidamisi ninc seni ei olp Islst rahuldust tunda s- - -
t J
--Ij
k
-- i
c
a
r i
i i
__
U
jj
u
on
on
U7
ja
on
ei
ei on
j " oie
ei
—
on ei
ta
au se j "
ei
ei
et
t
°n
-- 1 k- - js- -
v
j t
tf"
on mõlemail piiratud arvul aatom-- ' Tei$c$t küljest leidub siiski ka tõutud veel mingisugusele mõle- - paistva ja jätkuva ed
pomme muutub tuumasõja oht selhseid eksperte kes kalkuleeri- - maid pooli rahuldavale tulemusi oleme 12 aastase te
palju väiksemaks kui juhul mil- -' J"30 et Rodeesia on võimeline Ing- - Sündmused sammuvad aga oma jõudnud enam kui 15
lal Hiina üksi on selles pürkonnas boikoti üle elama kui ta rada ning Rodeesias kasvab iga ühispanga peres esn t
aatompommide omanik I
kuu kuud vastu Paneb suudab päevaga pinevus mis ähvardab suurema hulka ühis? % -
-- oma majanduselu vastavalt uutele viia relvastatud kokkupõrkele ja ühinema kõiki! ational Review" olukordadele ümber korraldada kaosel" Irtur Ekbauffl