1987-10-22-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 78
III • • • • • • • • a a • • a o a j
MALMER
¥ABÄ EESTLANE äeval, 22. October 22, 1987 5
|a parandame vanu nii
iuikä suvilates.
I • L • • • • • • • • • ti • B 0 • a • B • a c
e, teenides sooja
psõna oli Elmar Kop-ellele
järgnes Eesti
ida lauldi suure
pt pidulikku õhtusööki
e mitmeliikmeline
lille helide saatel mee-
|ülik sündmus muutus
erekondlikuks koos-
;s. Sellele lisas
ndise sõdalase ja tun-
[ulude viljeleja bariton
:T'i esinemine iseseis-enda
poolt esitatud
le elektron-kitarril.
ikut selle osa vältel,
paljude silmis
ke pisaraid, kui
lised tuntud laulud
ui sõditi kodupinna
1 Verder'i esinemist
i ja lõbus jalakee-rutus
biatuh üle kesköösid
samal hilisõhtul ja
tulnud alustasid
ning esmaspäeval
t. kasutada aega ka
|diste kooli vendade-stamiseks!
H. KIVI
[Government
of
Ontario
iard'- vajab,
•ustaks
imeja
la tõlgetega
line varus-
Ijalõikeid
jna inglise
lastavalt
valmistada
Iie ülesande
is on '
lunica-jjng
Re-
[Dd firmale
aastaks
pakkumise
jBst võivad
ni kirju-hsineb
jference —
Service",
loniks, kui
la, peavad
;oobrit 1987:
iQor
nõusHkke
pmgu
Poolt ja vaste seisukohtade' ü
jukad grupid. Võiks õeMa,
jagunenud, mistõttii on oodata
Oleme kindlasti üksmeelel
selles osas, et ühe riigi majanduselu
juhtimine, nii et see pikas perspektiivis
riigile ja kodanikele
kõige kasulikum on, on väga keeruline.
I
Tehnoloogiline areng — uued
leiutised — on selleks võimsaks
mootoriks, mis majanduslikku
arengut eest veab." Vabamajan-duslikus.
süsteemis, mis rohkem
või vähem piiratud kujul esineb
demokraatlikes riikides, käib
pidev võistlus ettevõtete vahel.
Püsima jäävad need, kes oma tarbijatele
pakuvad parimat teenindust,
head kvaliteeti ja madalamaid
hindu, selleks rakendades
kättesaadavat tehnoloogiati oma
nupukust ja ettevõtlikkust.
Majandusteaduse isa, Adam
Smith'i, õpetuse järgi jeraettevõt-likkusest
tulenev kord, ehk tema
'sõnade järgi nähtamatu käsi^
seab majanduse nii, et see kõige
efektiivsemalt teenindusi ja
tarbekaupu toodab. Igasugused;
takistused, olgu see valitsuse
vahelesegamine, monopolid nii
suurettevõtete^ kui ka: tugevate
ametiühingute näoli töötavad
vastu ühiskondlikule majanduslikule
edule.
Tehnoloogia asendas hobutõl-lad
autodega, lokulauad telefoniga,
küünlad elektrivalgusega.
Tehnoloogia hävitas katku ja
tuberku 100si. Tehno 1 oogia
kahekordistas elustandardi
Põhja-Ameerikas • \^iiniase neljakümne
aasta jooksul ja
tõenäoliselt neljaljLordistab ta
selle järgmise^ neljakümne aasta
vabama kaubanduse leon
m kogunenud väga mö-avalik
arvamus on - pooleks.
- Tehnoloogilise arengu var-juküljeks
on aga see, et see tekitab
ühiskonnas muudatusi. Mitte
ainult üksikud ettevõtted, vaid
vahel terved tööstused kaovad,
millega kaasub töökohtade
kaotamine, inimestel kauaõpitud
teadmiste ja kogemuste tarbetuks
muutumine.
Need, kes on tuttavad majan-dusajalooga,
teavad et Inglismaal
tööstusliku revolutsiooni ajal
leidus inimesi, kes tekstiilivabri-kusteskudumismasinaid
puruks
peksid, kuna need masinad võtsid
kangrutelt, töö.
See on inimlikult arusaadav, et
muüdatustele, mis puudutavad
negatiivselt ühe isiku otsest
heaolu, on oodata selle isiku poolt
vastuseisu. Selles sektoris on riigi
valitsusel ülimalt tähtis ülesanne
täita. Riik peab siin hoolitsema, et
tööta jäänud saaks töötaoleku tasu
senikaua, kuni ^ neil pn võimalik
uusi töökohti leida, uusi oskusi
õppida või väärika sissetulekuga
enneaegsele pensionile minna.
Mis on ülaltoodul vabakaubandusega
tegemisi? Küllaltki palju,
sest vabakaubanduse leping Kanada
ja USA vahel toob endaga
kaasa väga suuri muudatusi, eriti
Kanada majanduses. Paljude inimeste
töökohad on mängus.
Pealeselle Adam SmithM „näge.-
matu käsi'* ei tunnusta riikide
piire. Tollid jä tariifid on tegurid,
mis töötavad üldise majandusliku
edu vastu.
Paljud väga kaalukad majandusteadlased
on veendunud, et
1930-te aastate depressioon
poleks olnud nii pikk ja hävitav,
kui poleks olnud 1929 aasta majanduslikule
tagasilöögile
järgnenud tollisõda. 1930-1 aastal
USA kongress võttis vastu Smoot-
Hawley seaduse, mis tõstis tolle
USA importkaupade osas. USA
kaubanduspartnerid vastasid
samaga ning tegid seda ka omavahel,
mille tagajärjel kaubandus
riikide vahel jäi peaaegu seisfna.
See omakorda suurendas tööpuudust
ja firmade pankrottiminekut.
Kaubanduse piiramisega aeglustus
ka tehnoloogiliste ideede vahetamine
ja areng.
Teise Maailmasõja lõpul oli
iemokraatlike riikide üheks
esimeseks ettevõtteks ja sihiks
tbllitakistuste vähendamine ja
pikaajaline kaotamine. Selleks
sõlmiti kokkulepe, mis on tuntud
General Agreement on Tariffs and
Trade ehk lühendatult GATT-i
nime all. Teatud ajavahemikkudel
tulevad riikidel esindajad kokku ja
peavad läbirääkimisi omavaheliste
tollide vähendamiseks. Üsna
palju edusamme on saavutatud.
Üheks demokraatia nõrkuseks
on aga poliitikute vajadus omale
järgmisteks valimisteks hääli
muretseda. Selletõttu juhtub üsna
tihti, et riigi pikaajalised majanduslikud
huvid allutatakse mitmesuguste
survegruppide lühiajalis-tele
soovidele. Selletõttu, ollakse
nüüd osaliselt olukorra ees, kus
tollid on küll vähenenud, kuid
mõningate riikide valitsused on
hakanud mõnedele oma tööstustele
tootmiskulude vähendamiseks
ja eksportturgudel võistlus võime
tõstmiseks abiraha maksma.
Ebaefektiivseid ettevõtteid
toetatakse maksumaksjate rahaga;
et säilitada töökohti ja tagada hääli
järgmisteks valimisteks. Seda
teguviisi ei saa otseseh võrrelda
kudumismasinate purustamisega
mõnisada aastat tagasi Inglisniaal,
kuid selle majanduslik, tagajärg on
pikas perspektiivis sama.
Riiklikkude abirahade maksmist
nimetatakse GATT-i terminoloogias
kaubanduslikuks tõkkeks
väljaspool tolli (non-tariff
barrier). Kuna see nähe samuti
kaubandust takistab, tegeletakse
nüüd GATT-i läbirääkimistel ka
s e 11 e j a t a o 1 i s t e t õ k et e
kaotamisega.
Kuna USA majandus ei ole
enam nii tugev kui ta varem oli ja
selletõttu kannatab kaubavahetuse
puudujäägi all — import ületab
ekspordi — on paljud USA
poliitikud jälle valmis oma
tööstuse ja ettevõtluse kaitseks
tolle tõstma või muul viisil neid
toetama. Kuna USA on ikkagi
üheks majanduslikuks suurvõimuks,
. on säärane hoiak vaba
maailma majandusele hädaohtlik.
Ülaltoodu taustal on vabakau-
Jbainiduse leping Kanada Ja. USA
268 Jane St.", Toronto, Ont. M6S 3Z2
Olen Teie teenistuses
kinnisvarade ostu või
müügi puhul Metro
ja Ontario ulatuses. "
<J> Tasuta
hindamine
® Hüpoteek-laenunude
korraldamine
Esindaja
probleeme
Käesoleva aasta 1.
seeria Kanada sääs
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
vahel äärmiselt tähtis. USA on
Kanada suurimaks kaubanduspartneriks.
Kui USA kongress
peaks poSiitilise surve tõttu
vastu võtma kaubandust takistavaid
seadusid, oleks Kanadal '
ikka segamatu juurdepääs ÜSA
turule, mis on umbes 12 korda
: suurem Kanada omast»
Kanadal ja USA-1 on juba piiratud
kogemusi vabakaubanduse
alal, nimelt autotööstuse lepingu'
näol, mis on Kanadale olnud väga
soodne. Selletõttu on raske mõista
kanada autotööliste juhi Bob
White'i vastuseisu praegusele
kaubanduslepingu ettepanekule.
Väited, et kanada kultuur on
hädaohus lepingu tõttu, on ju
teatud määral õigustatud, kuigi ka
kultuuri alal maksavad samad
reeglid, mis majanduses. Talent
leiab igal maal tunnustamist, nagu
me näeme paljudest kanada näitlejatest
ja muudest kunstnikkudest,
kes Hollywoodis ja mujal on rahvusvahelise
tunnustuse osaks saanud
. Enamik Kanadas nähtavates
TV saadetest on pmegu niikuinii
USA omad, nii et kinada elanikud
on juba tugeva USi^ mõju all.
Kõige tõsisem vai
lepingu tagajärg on kahdemata
töökohtade osas. Ei ole kahtlust,
et paljud kanadalased oma
töökohad kaotavad ja peavad
selletõttu uusi töökohti otsima,
uusi ameteid õppima ja võibolla
ka oma elukohti muutma . O n
arusaadav, et nad on selle vastu.
Siin peab Kanada riik neiie oma
abistava käe andma.
Samaaegselt on ühe erapooletu
kanada majanduslike uurimuste
firma töö alusel tehtud esialgne
hinnang, et kaubanduslepingu tõttu
luuakse Kanadas umbes
350,000 uut töökohta. See on
neto-arv, see tähendab — uued
töökohad miinus kaotatud
töökohad.
• Lepingu vastased väidavad, et
Kanadas on paremad sotsiaalhoolekande
programmid kui
USA-s ja et need on hädaohus;
Aga Kanada jääb ju ikkagi
suveräänseks riigiks ja see on
Kanada valitsuse otsustada,
millised on meie hoolekande-programmid.
Kuna on tegemist põhilise
muudatusega Kanada majanduses,
näeb leping ette 10-aastast
Nimetatud seeria on ühtlasi
viimaseks kus tootev kasum on
jagatav kahte erinevalt kohelda-tavaks
summaks — intressideks ja
boonuseks. Hilisemate seeriate
rahaturu kõikumised suurendavad
ainult lisanduvaid intresse.
Selle seeria garanteeritud intresside
määraks kuni tähtpäevu-miseni
.on 10 1/2%. Kun^
1986/87. aastal käibele lastud
bondide seeria garanteerib kõigi
varemate bondide intresse mädamai
määral, kui seda on
iähtpäevuvate oma, siis seetõttu
selle seeria harilikud bondid, s.o.
RS35, ei tooda mingit boonust
nüüd nende likvideeriniisel, vaid
ainult aasta intresse 10 1/2%.
Hoopis erineva tulemuse
saame aga kui vaaduse alla
tulevad sama seeria liitprotsehti-dega
bondid, s.o..,,Gompöund In-terest
Canada Savings Bonds"
ehk lühendatult CS35. Tuhande-dollariline
bond annab tähtpäevu-misel,
s.o.l. novembrit s.a.^ intresside
näol $1.011,57 ja
boonuse näol $308,09. Likvideerimisel
oleks kogu selle bondi
väärtus seega $2.319,66. Boonuse
osa on tulumaksüstatav ainult
pooles summas, s.o. $154,05.
Saja-dollarilise bondi korral' tuleb
antud arvude juures koma nihüta-tada
ühe koha võrra vasakule.
Liitprotsentidega bondide omanikud
s^Ile seeria likvideerimisel
finäntsaSiUtistes peaksid jälgima,
et saadakse kaks erinevat tõendit
tiilumaksu deklareerimise otstarbel.
Intresse esindab tõend
„T60Ö" ja boonust „T600C".
Tähtpäevumise mõiste alla
kuulub kaudselt ka liitprotsentid^-
ga bondide sissetuleku deklareerimise
kohustus igal kolmandal
aastal. See kohustus ei kehti ainult
CSB kohta, vaid ka teiste liitprot-sentidega
investeerimisel. 1987:
aasta sissetuleku hulka kuulub
1984. aastal turustatud bondide
seeria CS39, mille kolme aasta
akumuleerunud intressid tuleb sissetulekuna
näidata tulumaksule-hel,
kui seda ei ole juba tehtud igaaastase
deklareerirnisega. 1987.
aasta tulumaksulehe juhendites
avaldatakse selle seeria
kohustuslikud intresside määrad,
mis peaks olema kusagil 30%
ümber pluss murdarv;
Maailmabörsidel on tekkinud kriis,
mida nimetatakse kõige hiillemaks
: 1929. aasta börsikatastroofist
,saadik. New Yorgi börsil; olevat
Dow Iones'i keskmine aktsiate
väärtus langenud 22,6 protsenti.
Ülemaailmselt olevat need börsi-kaotused
väärt üle trilliön dollari;
Toronto Börsil pleyat kaotused
ühe päeva jooksul olnud umbes 31
miljardi dollari ümber. Kardetakse
jätkuvat ülemaailmset kriisi.
Majanduseriteadlased ei ole veel
kindlad, mis seda kriisi põhjustab,
kuid süüdistatakse president
Reagani majanduspoliitikat.
kaotatakse. See on muudatuste sujuvamaks
rakenduseks ette
nähtud.
USA-1 on juba olemas
vabakaubanduse leping Iisraeliga,
mis on'jõus olnud umbes viis
aastat. Kuuldavasti on mõlemad
pooled sellega väga rahul:
US A-poolseks suuremaks
eeliseks lepingu; juures ön kindlustatud
juurde-pääs Kanada
suurtele maapõuevaradele nagu
maagaas, toor-õli ja mitmed
metallid. Muidugi suureneb ka
USA firmade turg Kanada turu
võrra.
TARVO TOOMES
Käesoleva aasta 26. oktoobrist
tuleb müügile järjekordne bondide
seeria nr. 42. Harilikkude bondide
miinimumühikuks on bondid
$300 väärtuses |a liitprotsentidega
bondide puhul $100. Kanada
Bank teatas 15. oktoobril, et uue
boiidide-seeria esimese aasta intressimääraks
on 9%, ja nende
tähtpäevumine on 10 aasta pärast.
Sama intressimäär kehtib ka
üheks aastaks kõikide värskete,
madalamate intressimääradega
boiidide kohta, mispärast puudub
vajadus ne.nde vahetamiseks uue
seeria bondide vastu. i
0
Kuna eriti GS35-da seeria bon-likyideerimise
puhul võib
oodata erakorraliselt suuremat
deklareeritavat sissetulekut, siis
õleks põhjust enne kalendriaasta
lõppu kahe viimase kuu jooksul
tähelepanu osutada ka heategevuslike
annetuste taseme küsimusele,
seda eriti eesti organisatsioonide
osas. Kõrgema sissetuleku puhul
moodustab iga annetus üsna
tähelepandava osa säästetud
tulumaksust. Neid annetusi saab
muidugi teha organisatsioonidele
või organisatsioonide kaudu,
kellel vastavad heategevuslikud
registreerimise numbrid. •
E. SOOMET
ROYAL LEFWSEI
MEAL ESTATE SERVICES LTD.
REÄLTOR
.2320 Bloor St. West, .Toronto
Ont. M6S 1P2 : :
Esindaja
EHA KÄJAK-NIITSÖO;
Tel. kontoris 762-8255
kodus 762-6326
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 22, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871022 |
Description
| Title | 1987-10-22-05 |
| OCR text |
Nr. 78
III • • • • • • • • a a • • a o a j
MALMER
¥ABÄ EESTLANE äeval, 22. October 22, 1987 5
|a parandame vanu nii
iuikä suvilates.
I • L • • • • • • • • • ti • B 0 • a • B • a c
e, teenides sooja
psõna oli Elmar Kop-ellele
järgnes Eesti
ida lauldi suure
pt pidulikku õhtusööki
e mitmeliikmeline
lille helide saatel mee-
|ülik sündmus muutus
erekondlikuks koos-
;s. Sellele lisas
ndise sõdalase ja tun-
[ulude viljeleja bariton
:T'i esinemine iseseis-enda
poolt esitatud
le elektron-kitarril.
ikut selle osa vältel,
paljude silmis
ke pisaraid, kui
lised tuntud laulud
ui sõditi kodupinna
1 Verder'i esinemist
i ja lõbus jalakee-rutus
biatuh üle kesköösid
samal hilisõhtul ja
tulnud alustasid
ning esmaspäeval
t. kasutada aega ka
|diste kooli vendade-stamiseks!
H. KIVI
[Government
of
Ontario
iard'- vajab,
•ustaks
imeja
la tõlgetega
line varus-
Ijalõikeid
jna inglise
lastavalt
valmistada
Iie ülesande
is on '
lunica-jjng
Re-
[Dd firmale
aastaks
pakkumise
jBst võivad
ni kirju-hsineb
jference —
Service",
loniks, kui
la, peavad
;oobrit 1987:
iQor
nõusHkke
pmgu
Poolt ja vaste seisukohtade' ü
jukad grupid. Võiks õeMa,
jagunenud, mistõttii on oodata
Oleme kindlasti üksmeelel
selles osas, et ühe riigi majanduselu
juhtimine, nii et see pikas perspektiivis
riigile ja kodanikele
kõige kasulikum on, on väga keeruline.
I
Tehnoloogiline areng — uued
leiutised — on selleks võimsaks
mootoriks, mis majanduslikku
arengut eest veab." Vabamajan-duslikus.
süsteemis, mis rohkem
või vähem piiratud kujul esineb
demokraatlikes riikides, käib
pidev võistlus ettevõtete vahel.
Püsima jäävad need, kes oma tarbijatele
pakuvad parimat teenindust,
head kvaliteeti ja madalamaid
hindu, selleks rakendades
kättesaadavat tehnoloogiati oma
nupukust ja ettevõtlikkust.
Majandusteaduse isa, Adam
Smith'i, õpetuse järgi jeraettevõt-likkusest
tulenev kord, ehk tema
'sõnade järgi nähtamatu käsi^
seab majanduse nii, et see kõige
efektiivsemalt teenindusi ja
tarbekaupu toodab. Igasugused;
takistused, olgu see valitsuse
vahelesegamine, monopolid nii
suurettevõtete^ kui ka: tugevate
ametiühingute näoli töötavad
vastu ühiskondlikule majanduslikule
edule.
Tehnoloogia asendas hobutõl-lad
autodega, lokulauad telefoniga,
küünlad elektrivalgusega.
Tehnoloogia hävitas katku ja
tuberku 100si. Tehno 1 oogia
kahekordistas elustandardi
Põhja-Ameerikas • \^iiniase neljakümne
aasta jooksul ja
tõenäoliselt neljaljLordistab ta
selle järgmise^ neljakümne aasta
vabama kaubanduse leon
m kogunenud väga mö-avalik
arvamus on - pooleks.
- Tehnoloogilise arengu var-juküljeks
on aga see, et see tekitab
ühiskonnas muudatusi. Mitte
ainult üksikud ettevõtted, vaid
vahel terved tööstused kaovad,
millega kaasub töökohtade
kaotamine, inimestel kauaõpitud
teadmiste ja kogemuste tarbetuks
muutumine.
Need, kes on tuttavad majan-dusajalooga,
teavad et Inglismaal
tööstusliku revolutsiooni ajal
leidus inimesi, kes tekstiilivabri-kusteskudumismasinaid
puruks
peksid, kuna need masinad võtsid
kangrutelt, töö.
See on inimlikult arusaadav, et
muüdatustele, mis puudutavad
negatiivselt ühe isiku otsest
heaolu, on oodata selle isiku poolt
vastuseisu. Selles sektoris on riigi
valitsusel ülimalt tähtis ülesanne
täita. Riik peab siin hoolitsema, et
tööta jäänud saaks töötaoleku tasu
senikaua, kuni ^ neil pn võimalik
uusi töökohti leida, uusi oskusi
õppida või väärika sissetulekuga
enneaegsele pensionile minna.
Mis on ülaltoodul vabakaubandusega
tegemisi? Küllaltki palju,
sest vabakaubanduse leping Kanada
ja USA vahel toob endaga
kaasa väga suuri muudatusi, eriti
Kanada majanduses. Paljude inimeste
töökohad on mängus.
Pealeselle Adam SmithM „näge.-
matu käsi'* ei tunnusta riikide
piire. Tollid jä tariifid on tegurid,
mis töötavad üldise majandusliku
edu vastu.
Paljud väga kaalukad majandusteadlased
on veendunud, et
1930-te aastate depressioon
poleks olnud nii pikk ja hävitav,
kui poleks olnud 1929 aasta majanduslikule
tagasilöögile
järgnenud tollisõda. 1930-1 aastal
USA kongress võttis vastu Smoot-
Hawley seaduse, mis tõstis tolle
USA importkaupade osas. USA
kaubanduspartnerid vastasid
samaga ning tegid seda ka omavahel,
mille tagajärjel kaubandus
riikide vahel jäi peaaegu seisfna.
See omakorda suurendas tööpuudust
ja firmade pankrottiminekut.
Kaubanduse piiramisega aeglustus
ka tehnoloogiliste ideede vahetamine
ja areng.
Teise Maailmasõja lõpul oli
iemokraatlike riikide üheks
esimeseks ettevõtteks ja sihiks
tbllitakistuste vähendamine ja
pikaajaline kaotamine. Selleks
sõlmiti kokkulepe, mis on tuntud
General Agreement on Tariffs and
Trade ehk lühendatult GATT-i
nime all. Teatud ajavahemikkudel
tulevad riikidel esindajad kokku ja
peavad läbirääkimisi omavaheliste
tollide vähendamiseks. Üsna
palju edusamme on saavutatud.
Üheks demokraatia nõrkuseks
on aga poliitikute vajadus omale
järgmisteks valimisteks hääli
muretseda. Selletõttu juhtub üsna
tihti, et riigi pikaajalised majanduslikud
huvid allutatakse mitmesuguste
survegruppide lühiajalis-tele
soovidele. Selletõttu, ollakse
nüüd osaliselt olukorra ees, kus
tollid on küll vähenenud, kuid
mõningate riikide valitsused on
hakanud mõnedele oma tööstustele
tootmiskulude vähendamiseks
ja eksportturgudel võistlus võime
tõstmiseks abiraha maksma.
Ebaefektiivseid ettevõtteid
toetatakse maksumaksjate rahaga;
et säilitada töökohti ja tagada hääli
järgmisteks valimisteks. Seda
teguviisi ei saa otseseh võrrelda
kudumismasinate purustamisega
mõnisada aastat tagasi Inglisniaal,
kuid selle majanduslik, tagajärg on
pikas perspektiivis sama.
Riiklikkude abirahade maksmist
nimetatakse GATT-i terminoloogias
kaubanduslikuks tõkkeks
väljaspool tolli (non-tariff
barrier). Kuna see nähe samuti
kaubandust takistab, tegeletakse
nüüd GATT-i läbirääkimistel ka
s e 11 e j a t a o 1 i s t e t õ k et e
kaotamisega.
Kuna USA majandus ei ole
enam nii tugev kui ta varem oli ja
selletõttu kannatab kaubavahetuse
puudujäägi all — import ületab
ekspordi — on paljud USA
poliitikud jälle valmis oma
tööstuse ja ettevõtluse kaitseks
tolle tõstma või muul viisil neid
toetama. Kuna USA on ikkagi
üheks majanduslikuks suurvõimuks,
. on säärane hoiak vaba
maailma majandusele hädaohtlik.
Ülaltoodu taustal on vabakau-
Jbainiduse leping Kanada Ja. USA
268 Jane St.", Toronto, Ont. M6S 3Z2
Olen Teie teenistuses
kinnisvarade ostu või
müügi puhul Metro
ja Ontario ulatuses. "
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-22-05
