Vaba eestlane , July 26, 1979

              YÄBÄ Ä O T ^ Ä W E iieajapiaval, 26. juulil 1979 — mursday, Juiy 26, 1979 Nr. 56 Nr, 56
fÄUMHlJA: O/Ü Vaba Eestüaixo, 135 Tecumseth St Toronios.
PEATÖBSETAJA: Karl Arro
Wmmm^^S: PX). Btm fO, lltQ. C. Toronto 3, Ont. MU 3M7
TELEFONID: toimetoB 364-7521, talitus (tellimisi, &u«lutus©d,
ekspeditFliQon) 364-7(575 '
TELIJMISHINNAD Kanadas: aastas $32,—, poolaastas
veerandaastas |9^, kiri{M>stiga asštas $53.
ja veerandaastas |15^.
TELLMISEINNAi) vilja@p^
tas 019.— ^ F^randaastas $10.50.
$58.—, poolaastas $30.— ja v^andaastas $16.50.
LENNUPOSTIGA üleiEtere-mäadesse: aastas
^4.50 ja ve©randaastas $18.—.
10 c. —
Pübiished by Free Estonian Publisher. Ltd., 135 TecuMsetli
r
Kui Ühendriikide president Car- ^ õiguste
ter tuli äsja rahva ette oma kaua­oodatud
kÕEega energia kriisi la-
Iiendamiseksi^šiis pühendas ta poo­le
oma ettekandest Ühendriikide
räljva Iiöiaku ja moraali analüüsi-
' äde, leides mitmesti
Jusi ameeriklastele etteheidete te­gemiseks.
President leidis, et
ühendriikide rahvas on kaotaaud
eneseusalduse hing läheb vastu
moraalsele ja vaimsele kriisile.
See eneseusalduse puudumine on
presidendi arvates nii sügavale
tunginud, et see ähvardab rahva
südant, hinge ja rahvusliku tahte
vaimu. Eui selline tendents kes­tab,
arvas president, siis tuleb
Ühendriikides arvestada rahva
ühtsete eesmärkide kadumist niug
eneseusalduse hääbumine võib tu­levikus
hävitada
siaalse ja poliitüise koe.
Need olid rasked sõnad ja ette-suuremale
n
Brežhnevile demonstratiivselt
kaela? Kas president ei arva, et
selline teguviis ja kahepalgeline
käitumine mõjuvad laostavalt
ühendriikide rahva moraalile?
Kuidas on lood ÜhendrMkide suur­te
välispolütiliste tagasilöökidega
Afganistanis, Iraanis,•Etioopias ja
Nikaiaäguas, mis näitavad presi­denti
ja teisi valitsusorganeid saa­matusest
tuhmunud valguses?
Nmg paljudele ameeriklastele ker­kib
paratamatult painajalik küsi­mus,
kaš ühendrügid ei lähe oma
Aafrika polütikaga vastu senisest
veelgi suurematele tagasiöökidele
ja fiaskole kui selle poliitika juhti­misel
jääb mõjuvaks ja suunda­andvaks
teguriks Ühendriikide
peaesindaja Liitunud Rahvaste Or­ganisatsioonis
kontroversiaaliie
Andrew; Young? :
President ei paramda oma posit-iommentaaric
heited, kuid president leidis esita- sjooni sellega kui ta kinnitab, et ta
Oli seni olnud ainult administrat­siooniks
ja mänedzheriks ja kavat­seb
alles nüüd hakata Ühendriiki^
de rahvast juhtima. Kas Carter va­rem
tõesti ei teadnud, et Ühendrii­kide
valijaskond ei valinud teda
n^itte päevast-päeva valitsuse ope­ratsioone
kontrollivaks üleyaata-jaks
vaid rahva tõeliseks juhiks
' selle sõna kõige laiemas mõttes —
selliseks meheks, kes suunab etfe-nägeiikult
ja rahvuslikest huvidest
lähtudesÜh^endrükide sise-. Ja: vä
lispoliitikat ning kellel on jõudu»
tahet, energiat, ettenägelikkust ja
järjekindlust oma poliitika läbivii­misel.
Carter eksib kui ta arvab,
et ta tõstab oma prestiizhi valitsu­ses
teostatud suurte vallandamis»
operatsioonidega |a kolkapoliitika-ga,
nimetades oma tähtsamateks
ja. mõjuvõimsamateks nõuandja-tud
probleemidele oma]
henduse. Ta mainis, et ameeriklas­tel
peab olema vastastikust usku
üksteisesse ja usku tulevikku. Car­ter
andis ka tõotuse, et ta muudab
oma senist valitsemise stiili Val­ges
Majas ning selle asemel, et
olla administraator ja mänedzher,
lakkab ta nüüd rahvast suunania j
;a juhtima.
Kahjuks laagevad presidendi sõ­nad
kivisele
pinnale. Kerge on ütelda, et
vas on kaotanud eneseusalduse
ning et selle põhjuseks on sellised
moraalsed tagasitöögid nagu John
ja Robert Kennedy ning Martin
Luther Kingi mõrvamised, Vietna­mi
sõda ja Watergate'i skandaal.
Nende väidete puhu! tekib parata­matult
küsimus, mida on president
Carter Ameerika rahvale pakku-rah-
Fraegu arenevad maailmasündmusi eiilise kiirusega, tõmbudes Eesk-AasSa õ l i a i t e t e Imbesr
kokku kogu nu^JSma poiütikute ja majandusmeeste tähelepanu. Kõik otsivad uusi, seni avastama­ta
õliaMikaid.ÜIieksmaaks^miH õlüeidudest on viimastel aastatel lldsa rohkem hakatud rääkima
ja mis juba mitmele maale on andnud lubadusi õli eksporteerimiseks, on Meh^
Mehihiko Jõliyamd näivad olevat
palju išuuremad, 'kui varem arvar
ti. Teade "sellest oti esialgse rõõ­mu
kõrval põhjustanud ka mit­mesuguseid
^õrvälefökte mehhik­laste
ja ameeriklaste STjihetes;
eriti tunnevad ameeriklased, et
nende käsutamisele ei asuta kül­lalt
kiiresti, et' täita Iraani õli
ärajäämisega tdkkinüd tuhemik-
•ku,;
Mehhiko võitleb šuiirte majan­duslike
raskustega ja õli on
suureks kergenduseks^ kuid ta
ei suuda nii kiiresti oma õlisl-likate
kasutamisele asuda, et
see Volks vältida suurenevalt
ühiskondlikku kriisi Järgneva
kahe aasta
konsultaitsiooni iühJ|ng, De-Golyer lo valitsus ilirfiselt oma kuueaas-ja
Macnaughton on pankadelt tase valitsusaja joGtosul peairõJiu
saanud iilesande välja arvestada kagupool esinevate leidude uuri-
Melihiko õlivarucSa erappoletu , misele ja kasutamisele. Chiapas-suuruse.
Tuleb leida, kas need va-1 Tabasco pürkond itoodab juba
md pole kogemata väiksemad, 60% MeMiiko päevaliselt üle mil-kui
senised suured lubadused, mis
on küllaldased võlausaldajate ra­hustamiseks.,;
' üsna- viimasö ajani; on. amiet^
likud arvestused, mis Mehhiko
poolt avaldatud, olnud
• / tuit madalad.
President Luis Echeverria
ÜSA president Jimmy Garter, kes
Iraani õliallikate ikuivamise järel
kelle valitsemise aeg lõppes 1977..
ä. detsembris, katsus valitsus yäl-tida
sattumast Ameerika tjhend-riikide
ja OPEC-maade ..vaheld,
mistõttu ta pidas paremaks oma
plivärud tahtlikult allahinnata.
Kui president Jose Lopez Portil-
Sedamööda kuidas Ühendriiki­de
president Carteri populaarsus
päikese käes aurava veeloiguna
kokku kuivab — sedamööda muu­tub
demokraatliku partei telgita­guste
niiditõmhajate pilküha
murelikumaks ning hakkab Gar-terile'
järglase otsimiseks vUkalU:
ringi kä^a.
Ning nii üllatavana kui see tun­dub,
ori demokraÄtliku partel
presidendikandidaadina 1980. aas-ta.
presidendivalimisteks esiplaa­nile
kerkinud senaator Edward
Kennedy.
Senaator Edward Kennedy oiu
sama mees, kes kümme aastat ta­gasi
sõitis pärast oma seltskonnar-ga
purjutamast ühendriikide ida­rannikul
väiksel Ghappaquiddic-ki
saarel öösel sillalt autoga
Jõkke. Senaator pääses kummali­sel
kombel uppuvast autost välja
kuid tema kõrval Istunud noor
neiu Mary Jo Kopecline uppus.
Kogu loo kohta poleks riü suurt
keEa löödud kui Edward Kenne­dy
poleks käitunud pärast õnne­tust
vastutustundetult ning po­leks
alles järgmisel päeval teata­nud
õnnetusest .politseile. Kenne­dy
landis nüüd Õnnetuse 10. aas­tapäeval
ajalehtedele õnnetuse
kohta intervjuu, milles ta mainis,
et ta käitus õnnetuse järele ..vas­tutustundetult",
kuid et ta võtab
kogu vahejuhtumis süü oma ar­vele,
• , [ '
Chappaquiddicki draamast on
palju kirjutatud, kuid paljud õn­netuse
uurijad mainivad, et ter­ve
rida asjaolusid on jäänud veel
ebaselgeks ning neid ei ole aval­datud.
Seda mainivad ka Mary Jo
Kopechne,vanemad, kes said Ken­nedylt
ja ühelt Wndluštttsseltsilt
tütre surma puhul „valuraha"
140.904 dollarit. Kuid vanemad
mainivad, et neile ei ole „kogu lu­gu"
veel selge ning et vastavad
ametivõimud käitusid õnnetuse
uu|imisel rumalalt ja asjatund­matult.
Mary Jo Kopiechne vane­mate
väitefid toetavaid ka paljud
ajakirjanikud, kes väidavad, et
Massassuchettsi politseivõimud ja
kohtud soodustasid oma uurimi­sel
silmatorkavalt senaator Ken­nedyt,'
kes tunnistas enda süüd!
õnnetuskohalt lahkumises ja keda
karistati selle eest^kahe kuulise
vangistusega tingimusi, määrates
talle ühe aastase katseaja.
õnnetuse ajal konstateerisid
kõik poliitilised vaatlejad ja
Ühendriikide poüiiilise elu ana­lüüsijad,
et Chappaquiddicki Õn­netus
andis Edward Kennedy kar­jäärile
eluaegse tagasflöögi ning
et see mees ei saa Imnagi kandi-hindade
puhul on see summa aga deeiidä Valgesse Majja. Nüüd
joni vaadilisest toodangust, üle­jäänud
osa tuleb Paža Riza õli-puurimisaMt.
• .
Piirk(^na toodang arvatakse
tõusvat 1982. aastaks 2,2 mijo-niie
vaadile päevas.
Kuna kodumaine tarbimine : lu-ajal,
j bab, läheb pool sellest ekspor­diks.
Aasta 1977 hindade kohaselt
saadakse sellest õlihulgast .4,5
miljardit' dollarit aastas, uute
nud oma eneseusalduse tagasi saa-red
kogemusteta poliitikud.
s peab konstateerima, et
miseks ja moraalsete tagasilööki­de
vastu võitlemiseks? Kahjuks
peab ütlema, et Carter ei ole selle
laostava tendentsi vastu võitlemi-sei
olnud mitte üksnes abitu, vaid
ta on sellele omalt poolt oma kõi­kuva
polütikaga Ja ebakindlate
seisukohtadega kaasa aidanud.
president teeb suure eksisammu
kui ta loodab amult sõnade ja ma-nitsüstega
tungida rahva südames­se.
'.Seleks on; vaja eeskäit-tegusid
ning riigimehelikku tarkust, reso­luutset
Jcäitumist ning kindlat kätt
kommunistide maaUmavallutami-se
plaanide vastu võitlemiseks.
Carter ei ole seni näidanud, et ta
on nende omadustega varustatud
ja praeguste väljavaadete juures
esimestel tundub, et ta ei suutnud vajalikul
Jõuliselt propageeris? määra! rahvast ,,äratada" ega er-
Miks ei rõhuta Carter enam inim- gutada ka oma pika pühapäevajut-õiguste
austamise vajadust N. Lii- luse taolise kõnega,
^"s ja- langeb -selle asemeLnende • . •• - K.Ä., •
läiks alandlikult Mehhikosse õli lo neli kuud päris krü-paluma,
ei saa loota sellele,; et
Mehhiko õli kiiresti suudaks vä- mida iseloomustas rahaväärtuse
tilise majandusliku olukorra,
President Carteri etteheidete pu­hul
Ühendriikide rahvale võiks kü­sida,
kuku on jäänud tema inimõi­guste
eest võitlemise poliitika, mi-
<äa i ta omsk valitsemise
Imude! rai
^Torontos OTI tulOTxas mhvusva-heline
konvep^ts soomlaste lm-migraisk>
oiust Pohja-Ameerükas-se.
1.—3. novernbrini toimuva
.SKxmi Instituut: Kaile ja poole
päevases programmis on 37 refe-'
Taati, ül^ ü h e - v a a ^ i j ^ ^ ^ ^
ja bankett. Peale selle on' ptihar
pä£r/al: ,,pisikonvei^tsi(i<-:^g^
laste keski^tes Thunde? Bay*s ja
Päritolu järele on referente
järgmiselt: Turust - -n
gist — 4; Kanadast ---7; USA-«t
— 15 (neist Minnesotast 7 isikut).
Nagu baltiäinelistei ikonverentsi-delgi
on ettekandeid ka mitte-akadeemüistes
asutustesit
Konverentsi osav^õtumaiks on
$25, (.üliõpilastel $10, pensiofnärid
tasuta), bankett $15. Infoimatsi-om:
Conference Office, Ontario
Instltute for Studies in Edu-cation,
252 Bloor St. W., Toron­to,:
MSS'im-V ^-V; ^ V ^
;•"/'• -KA.;-
hendada Ameerika ühendriikide
olenevust õli dksporteerivate
maade brganisajtsioonist OPEC-i
s t . ^ : - '
Uued 'õlileiud on siiski muut­nud
Mehhiko majanduslikku vä­lisilmet
aastasaja lõpuaastaiks.
Ameerika Ühendriigid ^pakuvad
teise võimaluse energiaallikana,
kuigi mitmes osas on õlitoodangu
yäijaarendamine veel homse päe­va
probleemiks. . .
Kõik teoretiseerivad selle üle,
kas siiani avastatud Mehhiko; õli-vamd
ulatuvad 11 miljardi vaadi­le,
või oh need lähemale 60 või
teeliselt koguni 100 miljardile
vaadile.;
Nüüd ori siiski llnme, ei Mehhi­ko
kaguosas viie aasta eest
avastatud süsivesinikuhassein
on oma kogult tõesti määratult
suur. .
alanemine, kõrge inflatsioon, suu­renev
: töölius ja ikriisiohus olev
- majanduselu, sai -ta aru, et Meh-hikol
ei olnud enam võimalust
sellisele luksusele. Kolm nädalat
pärast Lopez Portillo ametisse
tulekut tõstis Pemex äkiki oma
kindlate õlivarude määra senisest
6,3 miljardilt vaädüt 11 miljardile
vaadile, õlivamdest rääkides üt­les
Pemexi peadirektor Jorge
Diaz serrano, et 60 miljardi vaa­ti
kasutamiskõlblikku Õli on vä­ga
tagasihoidlik arvestus. Vähe­malt
teoorias on Mehhiko nüüd
samas õlihiiglaste hulgas nagu
näiteks Iraan ja Venetsueela.
Piirkond, ikust õli esimest kor­da
1972. a. maikuul leiti; on Re-fomiasi
kagupoolsete osariikide
Ciapasi ja Tabasoo piiril,i
hermosa linnast läände.
palju suurem, õli on muutunud
Mehhiko tähtsaimaiks eksportai-neks
ja arvatakse et 1982. aastaiks
bh selle osa Mehhiko välisvaluuta
tuludest juba 50%, mille kõrval
välisturistide poolt sissetoodud
tulud näivad vahetusrahana.
Aastal 19824 2,2 müjoni vaadüi-se
päevatoodängtl saavutamine
oleneb nelja kalli ja komplitsee-kümne
aasta möödudes on need
väited ag^ unustatud ja Edward
Kennedy on kerldnudiihe kindla­ma
demolqraatliku partei kandi­daadina
Carteri mantlipärija ko­hale.
Ea Kennedy ise ei eita enam
kategooriliselt, et ta ei kandidee­ri
ning arvab, et kümne aasta
eest toimunud õnnetus tema kar­jääri
ei tohiks mõjutada.
, .^.^.^ . . . Senaator Edward Kennedy oh
ritud projekit teostumisest, mis ~ ^. „o * i ••
^ —«.«^—, .^ ^", -^'/^ i.n vesteeri.n - ! sõen nike,tk uas eG oauj,ad ln u3d.8 . -m aeaesst.a ,Kn^e m .k xtü ap skeasi--
i tus sel ajal oma sõnadp järele
on suuremad
guist 'õli saamiseks Põhjameres
ja ameeriklaste omast Alaskas.
Sellejuures Mehhikb uued õlileiud
ei too mingeid suuri tehnilisi
probleeme. \
Kuna ainult 10% Mehhiko pinda­last
on snani läbi uuritud, ega
riigil pole olemas oma õlimonopo-ligi;
pole õllkompaniil- P8!^
võimalik teada täpsemat • varude
suurust, õli on igal juhul hii pai-ju,
et seda võidakse maapinnast
välja pumbata ja piiramatult eks-porteerida.
See on juba iseene­sest
tähelepandav edu. .
Mehhiko õlivarude suurus pole
akadeemllihe iküsimus neile välis-r&
ide pankadele, kellelt on palu­tud
kredütide avamist Mehhikole
õliseadmete ehitamiseks, fciiigi
Mehhiko välisvõlg tõusis juba
möödunud aasta keskpaiku 26
Uusi leide on tehtud rohkesti
poolteistsada kilomeetrit kirde­poolses
Mehhiko lahes, 300 km
läände Cotaxtla Veracimi osa­riigis
Ja just Guatemaala piiri
Msel poolel.
Geoloogide arvates on maasisene
kujundus neis pürides samasu­gune,
mis võib kinnitada, et need
pilrlkonnad moodustavad üheain­sa
süsivesinlkubasšelni, niis võib
ulaituda põiki üle kogu Jukatani
poolsaare. Pemex on alustanud
v ^ l õliotsimist põhjapoolses Ba-ja
Kalifoniia ja Tamaulipasi osa­riikides,
kus on juba leitud kau-bandusiikult
mõeldavaid hulki
loodusgaasi.
Pemexi pügatud võimalusi ar-vessse.
võttes paneb Lopex
„vastutustundetult" — kuidas
võiks nüüd arvata, et ta käitub
Immme aastat hiljem 48. aasta­selt
suurema vastutustundega,
Kannikul on üksikuid soiseid eriti sellisel positsioonil nagu se.
püurimisalasid, aga need tekitar da on pi^esidendi koht Yalges Ma-vaevält
muret oskuslikule jas. Kas Ühendriigid on tõesti
oma inimmaterjalUt nii vaesed, et
. neü teisi melii presidendikohale
P^ e x vpib nüüd a^^i^^^^^
gesti välismaisi krpdutaEsimme
350 miljoni dollan suurune vähs- 'g^^^ ^^..^ igasuguse taga-läen
kirjutat;i alla juba eelmise paljaga Kennedy?!
aasta märtsis Londonis. Rahvus­vaheline
valuutapank. on siiski
insenerile.
seadnud Mehhikole laenatava
summa piiriks 3 miljardit dolla­rit.-
- .. . '/r
Nü Ühendriikide valitsus, kui
ka õlitööstus yäatavad ahnete;
sumadega Mehhiko õli poole ja
arutlevad omas mõttes, kuidas
nad saaksid kaasa aidata õlitöös­tuse
kiiremaks - arendamiseks.
Omaette takistuseks on, et Meh­hiko
natsionaliseeris 1938. a. ko- tagasilöögiks ning prestiižhikao-gu
OTaõlitööstuse. See o l i Ä tuseks N. Ludule, kelle mahäjää-ajal
ennekuulmata samm, mis | nud tehnoloogia ei ole võimalda-tõi
muuseas kaasa diplomaaitüis- j nud seni ajani selliseid komplit-te
sidemete katkestamise Inglis- seeritud operatsioone sooritada.
Sellele esimesele sõidule järg­nesid
teised sõidud Kuule, mille­de
asemele on nüüd rakendatud
Kuid ka iihest teisest kogu
maailmas erakordset tähelepa­nu
äratanud suursündmusest
möödus nüüd kümme aastat. See
oli 20; juulU 1969. aastal kui ast­ronaut
Nefl Ärmstrong pani esi­mese
inimesena oma jala Kuu
pinnale. See oli suur triumf
Ühendriikide teadusele Ja maaü-maruumi
uurijatele Ja suureks
maaga. Veel praegugi
Pemexi Mehhiko rahvustunde
7)
%
Vi
- i
lk. 3)
28. ja 291
461-0912.
4., 5. jc
iel. 921-77^
. E l
$130Ü
Arhitekti
•5000 kr. ((
tektide või
ühel ehitul
Uus hool
kontori- y
autokoha.
sest linne
Võistlusi
dit. Erik
ütles aul
järgmist:
'„Esitatu|
tustega' kiif
toliüduseg^
tav: KavJ
poeetüine
seelamist.'!
© Eesti-I
sis pidas a|
hatusse t(
Gustav. j
Meemo Mäl
tegevuse a
tariks Taal
pendiaadml
tuleb- peal<
asetäitjaks 1
duskondadJ
dor Küniiaj
ning konta.|
ku Seltsif
Arens.
I 23 WESI
I Rexdj
mm
änaailmand
niõõdüs^jlq
Heimuki pi
takse lõplj
l980-nendj|
programmi
raketi al)il[
rita lenmil
uus puri j
tagasi pärj|
ritamist.
eneriga k^
prohleemiJ
duvalt hui
de vastu
.sellisel m^
kui künm
Kuid
leidub ikki
vad suurt j
ainult olfU
seks! ühel
noom Cai
lecrib, et,
võib leidi
jon tehnol
ja kui m(
taks ühe
siis oleks;
sündmusel
Princetohil
K.O'Neill
Ilmaruumil
tema kõii
miks on
madie leil
mad on
suurtena,
dollarit aii
Kuid ke
sellised Sl
te ideede
sed seisai
peavad mj
eeloleval
peavad
Ajad on
nc aa^ta
nud muiu
uurimisel.!