1979-07-26-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
7.
1.
• • ••
2 Itordö
jQ fie
Neljapäeval,. m. Junilii 1979 - llmrsday, July'^^^^ WQ
OTTAWA — Oonference Board
on Canada om koostanud üks^as-jalise
ülevaate Kanada majanduslike
väljayaadete kohta lätiemas
tulevikus. Boardi analüüs lõpeb
võrdlemisi halbade ennustustega,
kuna Boardi eksperdid ennustavad
Kanadas kasvavat tööpuudust, suuremat
inflatsiooni ja drastiliselt
väiksemat majanduslikku kasvu.
Tarbekaupade hindade inflatsiooni
arvestatakse lläesoleval aastal 9,2
ja Järgmisel aastal 9
DETROIT - ühendriikide ;suu'-
rem autotööstus General Ä
on otsustanud parandusteks tagasi
võtta 1,8 miljonit autoty mis on
suurimaks seÜelaadilisekis operatsiooniks
autotööstuse ajaloos. Mainitakse,
et autode esirafcta; laagrid
ei saa küllaldaselt õli, mis võib
põhjustada kahjustusi esiratta võllile
ning au|x>juht kaotab kontrolli
masina üle. Parandusele tulevad
Chevrolet Malibu ja Monte Cärlo,
Pontlac Lemans ja Grand Prix,
Oldsmobile Cutlass, Buiek Century
ja Regal, Chevrolet' E l Cammb ja
, G M C . ( M ^ e r o s . ' "r^^
V I I N — Karvase rinnaga mehed
ön rõliuvama osa naiste arvates
sd^Blkam^. Nüüd kinnitab
Austria arst Herbert Thaier, öt
karvase rinnaga meestel ori veel
üks teine hea omadus nad kannatavat
rohjkem alkoholi kui sileda
rinnaga mehed. .
LONDON — Kölpie (kilomeetri
pikkune vorst teihti Londonis lasteaasta
pidustuse ipuiiul. Vorsti
jaoks vaja/ti : Mgelsuurt panni,
miiUe pBckus oli vüsteistt meetrit;
Vorstist saidsüüa 160.000 last, •
MOSKVA —j Peagu kolm nädalat
pärast seda,, ifcui nõukogude
emis oli saanud 19 väikepõrsa uhkeks
emalks, tegi see . hoidjale
veelgi suurema üllatuse, sünni-ta,
des. veel kaheksa põrsast. Kima
sigade kandeaeg ön üheksa kuudj
siis kõik 27 põrsast kuuluvad ilmselt
samasse p^ekonda. Ema ja
lapsed davät hästi.
WASHINGTON - Washingtoni
põllumajanduse eksperdid kalkuleerivad,
et viljaikaldus N. Likius
Ja teistes ipaailma osades võib
põhjustada maailma teravilja tagavarade
languse 18,3 protsendi
ulatuses 1985. aastaks. Ileservide
kahanemine jtoimub peamiselt
ühendiiijkide reservide languse tulemusena,
vaatamata sellele, et
käesoleval aastal ennustatakse
ühendriikides teravilja saagi alal
rekordaastat.
NEW YORK — Suguelu-teadu-
• se õppetunde tahetakse juba algkooli
5. Massist a r o t e s - " " ^ ^
ANDRES
Hind $UM hi, + saatekulu ^
E M ajaMrJaiiika tsos põhkeb laialda^^ aUUmatei^aii®. Ta
analüüsib Soome sise- ja yäU8iM)lÜtibat, rügi tibia^w^^^ olu-lorda
ja sanndärNõnkogude Liida Soome-poliitika
presidendist parteielnni ja palja maad, taaes Soome
sest huvitatud lagejaUe patja oosi andmeid.
„,iCUSTUTÄMATül NÄLG
JÄRELE...'V
MüügU „Vaba Eestlase" talituses
Seekordsetest liäänerahniku Eesti Päevadest ILös Ängelesis võtsid osa ka kõik endised ja praegused p^
dustüste esimehed, kelle rivi näeme kohaliku ipkooli maa-alal. yasakult: dr. Rein Luik (San Franeiš^
co), Olav Merilo (Portlandi, Arno Bender (SF), seekordsete pidustuste esimees Bruno Laan (Los Ange-ies),
Järgmiste Lääneranniku Eesti Päevade esimees Eino Moks(Seattle), Eero Ömri (LA), dr. Aleksander
Massakas: (LA),. Bernard^^N (Portland), Boris•TesnovXVamGouver);
' .Foto: Edgar Igarik'
. 1
Hiljuti oli Adolf Hitlera sünnipäev. $ee tõi esüe jälle aastate Muste hõõgunud meeleolusid Ja
tekitas uusi vastuolusid. Ikka kurdetakse, ei kuigi Jiiht on ise surnud, võib ta vaim ellti ärgata, pealegi
on praeguses maailmas öiukördi, kus kergesti Võib mõni uus diktaator iiles tõusta. Et see
võiks Kesk-Euroopast tula, seda kardavad eriti venelased, mäletades oma^^ ta peksasaamist.
Kas kunagi saadaikge selgusele Siis ütleb inglanej et t a leidis esimest korda oli Saksamaal jä
Hitlerist? küsib inglise Hitleri j a kuivõrd raske on neile iseletada e r i i aastal 1938, ikid ta luges Hit-natsismi.
Saksamaal on ilmiunud • leri ,;Mein Kampf raamatut. Ta
mitu head raamatut seülel alal' oli Siis veendunud selles, et Hit-pärast
1963-ndät aastat, aga raa-' ler ei olnud liihlajakseisile tulnud
matuid ei jätku kõigile. OKJuidasipoliitik, vaid Jooja", kes võis
võib kuiv akadeemiline seletus . muuta kogu meie maaüma. 1045.
tuua tagasi nende kirglike aastate a. sai Roper võimaluse temast k i r -
eluriiitmi,; . j jutäda j a kasutan" seda ^rõõmsa
meelega oma ikasuks;
S e l a j a l oli moes näha kaota-nud
Hitlerit ainplt kelmi diktaatorina,
demagoogina, keüle ajaloo
lained olid juhuslikut esile toonud.'
natsi-Saksamaa ajaloo uurija
Hugh TTevoi^Rõiper, Jkös kirjutss
raamatu „Hitleri viimased 'päevad".
Hitleri kuju on möödunud
aastal saanud jälle aktuaalseks
Joachiin G. Festi uue ,Hitleri-aine-lisefilrni
tõttu, mis on tekitanud
vastupidiseid tundeid idas a
nes. Sakslastele näib Hitleri kuju
selgitamöie olevat peaaegu võimatu,
nad lõid tema, valisid ta oma
juhiks,: hääletasid vabalt jtema
diktatuuri poolt j a kannatasid
vaikselt, vahel koguni tema kuritööde
puhul talle poolehoidu näidates.
On tõsi, et kui Hitler oli surnud,
. •; nad rattasid ^ kõik teda maba tegema
ja tema poliitikat eitama.
Aastal 1945 olid kõik sakslased
b^a võtnud Hitleri vastasest te»
gevusesi. •.
mitmekülgse
na, karjuvad hääled, rusikais
käed/ atavistliku vihkamise k®-
„orkestratšioon3". -
teatas New Yorgi haridusosakond.
Põhjuseks on asjaolu, et
New Yorgi koolides on^ suguhaiguste
juhtumite arv feohuitavalt
kasvanud. Süüfilist registreieriti
teismeUste litilgas Lä. 130 j a gd-norröe
juhtumeid 2191, Haridusosakonnale
on teinud muret'örlti
see, et noorte ikeskel alla 15 a.
süüfüise juhtude arv on kasvanud
RIO JANE^
eriti madala; temperatuuriga ja
öökülmaga on kalijustasud tugevalt
lõuiiapoolses Brasiilias olevaid
kohviistanduai. Brasülia <^
maailma suuriiln feohvieksportriik
ja kahjustused v^õivad tuleval aastal
põhjustada n i a a f l m a ^^
hinnatõusu.
P E K I N G pr Mli aarieerika: aja-Ä
t e on saanud loa oma toimetu-
Be avamiseks Fökingis. Nendeks
. vmjavalituilss on „New York
Timfc",,,Washington Post",„Los
Angetes T i m ^ " ja , ^ a i l l Street
Journal", mille esindajad said juba
vüsadHünassa Sellega, koos
on nüüd ameeriklastel Hiinas k a .
heksa alalist kirjasaatjat,
iiudisteageÄudd IJFI j a AP
sellised load jubs
Neid asju võime mõista ainult
süs kui neid nähakse või kuuldakse,
seda ei saa teha raamatu vaid
filmi "abil. (Mõnel määral on samasuguseid
iminguid olnud
möödunud talvel näidatud „Holo-caust"
filmi puhul.).
Inglise ajaloolane seletab,. et
ta reisis Hamburgi Vaatamaiks^ seda
filmi mida praegu näidatakse
lääne-sakslastele. Ta . lootis, et
Sõjale järgnenud 15 aasta ajal näiteks midagi ta oma mäel
olnud Hitler üksneS kieelatud, j lestusist, kuid ta lootis näha ka.
430 retsepti i( Hind.$8.80 -|- $1.20 saatekulu, kokku $1OJO0
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase" talitus.
Blaamatud saadetakse välja^ I^^^
ILMUS —1978. ^.kauneim eestikeelne Iu!Hletnskogi
Ivask
vaid jä)8ti lihtsalt:märkamata, nar
gu poleks teda kunagi olnud olemas.
Näiteks Ida-Beriiinis Saksa
ajaloomluuseumis ei olnud sel
ajal märkigi temast, ei tema pilti
ega midagi natsidest.
On selge, et vaikimise aeg ei
saanud kesta igavesti: Praegu on
Hitler hiilimas tagasi. Ida-Saksa-.
maal on itä omal viisil ellu äratatud
ekspordi mõttes^ kuna on antud
välja dokumentö, memuaare
ja raamatuid temast mida tehakse
selleks, et müüa läände. Sest
lääne pool on Hitler äratatud ellu
tarbimise mõttes: ta on jälle peaaegu
moeasi.
Millal soa muudatus algas? küsib
ajaloolane. J a leiab siis. et tema
arvates 1960-ndate aastate al-
.gUŠeS.- • ••• '[{:•'•
Šfis tuli esie uus .generatsioon,
keda ei olnud mustanud ükski
kuritegevuslik võitlus, kel polnud
vaja ennast temaga koos-
> tööst labti tiamiistada, ; "• ;
vaid kes võis olla avameelselt uudishimulik
seMe üle, mülest:ta vanemad
olid .võõristavalt vaikinud.
Hugh Trevor-Roper ütleb, et ta
koges seda aastal 1963 Ausch-witzi
(kohtuprotsessil Frankfurtis.
kuidas saksa filmija ja publik võtaksid
vastu nende keskel oleva
probleemi tõelise, sügavale tungiva,
alatiseks vaevama jääva mõis-tatuso
kelleks o l i Hitler.
Võib-^olla Hitler ei olnud, nagu
ta ise väitis end olevat, maailmaklassi
ikuuluv nähe. Aga ta oli geenius.
Hioimüäratav ja kitsa silmaringiga
geenius, aga geenius kaht-lemaita.
/
Ta täpsustab edasi, et ta ei mõtle,
et Hitler olnuks suurmees,
vaid seda eriti toores mõttes. Geniaalsus
j a inimlik suurus
täiesti eri asjad.
on
Hitler! geniaalsiuis oli tema töö
tuSemustes jä saavutustes, mis
garanteeritult
Ilma mingisuguste eelisteta elus^
välja arvatud oma erakorraline
isiksus, see mees lõi kaotust kannatavast
j a illusioonidest riisutud
maas suurvõimu, kes vallutas kogu
Euroopa ja Euroopa kaudu
maailma.
Teiselt poolt oli Hitleri iseloom
läbinisti halb, tema järelkaaMud
teod •kuritegelikkuses sellisest
klassist, et nendele võrdset poldud
läänes kogetud pärast pime-
Kohtusaal oli täis noori sakislasi, j dat keskaega ja tema pärandu-kes
olid saanud täiskasvanuks
pärast sõda. K u i paljastati hirmuäratavaid
felkasju natside roimadest,
nad ei varjanud oma
tundeid. Kuidas võis midagi sellist
juhituda? näisid nad küsivat.
seks oli varemeisse purustatud
maa. Kuidas seda kõike saaks sobitada
ühtseks pildiks.
H. Trevor-Roper ütleb, et see
probleem on talle olnud kaua
aastast 1934, kui ta
Aga kuna inglise • ajaloolane ei
olnud kunagi sellel arvanüsel,
siis ei pidanud ta vajalikuks
', üliineda selle arvamisega, - ^ ,
kuna t a uskus, et tõel on abinõusid
kord vastulöögi andmiseks ja
seda kõvasti: üks lüaldatudiiht-sustamine
sünnitab teise samasuguse.
•.
• Kui Charlie Ohaplini arvamus
heaks ikiideti, siis järgnes sellele
vastumõju j a liiga küresti ajalooraamatust
eenialdatud Hitler tuli
tagasi oma saatjaskonnaga. Kui
Roper kirjutas oma raamatut
V,Hitleri viimased päevad", katsus
ta teadlikult end seada selle aja
üldise vaatekoha'vastu, mis nägi
Hitleri trviaaisena, tähtsusetuna,
kuna Roper uskus selle olevat vale.
Teiselt poolt ta uskus suutvat
takistada vastureaktsiooni tekkimist.
Hitlerist ,;pühakuks" kuulutamist,
mida t a pidas omakorda
jälle vääralts.
Kas tal see õnnestus, ta pole isegi
Mndel..'
• Uued USA ,,psüb]lio-ajalool8!r
sed" jätavad tähelepanemata
objektiivse tõelisuse, maailma,
mis lõi Hitler! ja mille ta lõi
omaSt poolt uuesti ja vähenda-sld
teda oma huvitavate speku-latslooriide
kohaselt nukukn-
. jniks.
Teiselt poolt on sangari jumalda-jad
leidnud oma ajaloolase Da-vid
Irvingis.
Aga tarkuse algus on Roperi arvates
selles küsimuses.seal, et tuleb
pidada meeles geniaalsuse ja
suuruse vahel valitsevat. erine-
•vust. ' .
. Hitleri geniaalsus oli selles, et
ta instinktiivselt taipas selleaegse
saksamaa olukorda jä abinõusid
pusib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti vanemate
sünnimnllas. Tema nägemuslik Innle Soomest, selle sha-manliknst
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maaUmas on tnnderikas ja täheiepaniierk.
on valitud paremili: ta varem ihnunnd kogudest.
320 lk. Hind $10.00 — saatekulu 50 cemli
„VABA EE3TLASE" TALITUSES
reit lihtsustav käsitusvõime ja
raudne tahtejõud. '
Hitler oli revolutsiooniline,
sest ta lõi uue: iihiskonnavormS
ja lõi sellest%uest ühiskonnast
uue võimutüiibi, mida ta oma
käskudega valitses talle antud
ajal kuni lõpuni. ^
Teiselt poolt tema toores meelelaad,
tema barbaarsed teod ja
kuritegelikkus ei saa kunagi jääda
tähele panemata. Need kaks
tema isiksuse erikülge pole aga
kunagi teineteisest eraldatavad^
Need lütuvad teineteisesse vahenditena
peaeesmärgile: geenius va-hendeis,
barbaarsus j a toorus ees-
-märkides.
Uus saksa Hitler-film aitab
meid näha, miks nü paljud sakslased
andusid lihtsameelselt Kaasa
sellele kuritegelikule liikumisele,
vaevalt seda 'kuritegelikuks pi-dades.
: .•
Sakslastele meeldis, et neid'tõsteti
kuritegelikkuse abil kaotanud
rahvast impeeriumiks ja
tehti impeerlpnist jälle vare-
@ Pühapäeval, 29. Juulü keU 11
homm. Vana Andi*ese kirikus Usuteadusliku
Instituudi püskoplik lõ-pi|
jumalateenistus.V
© Kuni 3. augustini igal päevaS
10—4, kolmap. 10—9 ja pühap.
10—4 Edward Gardtenis Lana Ka-sak'i
sulekunsü näitus.
© Reedel, 3. ja laupäeval, 4. au-gustü
Lakewoodis 25. juubeliaasta
eesti mängud • USA-s, : . •.
kuna nad olid loovutanud iseend
karismaatüisele kurjategijale ja
•kuna karisma oli kuritegevusest,
selgemini nähtaval. - •
Kuidas sakslastest fümi vaatajad
sellesse suhtuvad? K u i selgesti
on neüe nähtav Hitleri kuritege-litokus?
E i tea, arvab Roper, iku-na
sakslased istusid kogu aj a vaikides.
Kas nad tundsid minu sarnaselt
värinaid, nähes Hünmlerl
taignalist prillidega nägu, SS-i
hästihoolitsetud mustas vomüriie-tuses
j a läikivais säärikuis? Või
on see kõik ainult näitemäng? See
millega varemeist lõi uue ideõloo- \ kõik pole osa nende elust, see on
güise jõu. Ta võis imetletavalt ta^ | pša nende ajaloost. Aga neid fcah-juda
poliitilisi realiteete, tal oli te ei saa Roperi arvates eraldada
kiire, laiahaardelme, v a h ^ too- teineteisest.
Apteeker: „Aga poiss, sa ostad
juba kolmandat korda saledustab-lette.
Mis sa nendega teed-"
Poiss: ,4nnan neid meie kodu-jänesele.
Isa [ütles, et k u i naeie
jänes paras jagu paiks on, saab
temast hea praad."
Jaaniussikene kaisutab pUule-hel
kallimat. Preili-jaaniussikene
vaatab kohkunult ringi ja sosistab:
V v : v ' y ^ : '
,,Juulius,rkustuta 'ometi: tuli
ära, kõik näevkd niinioodi, mis
ihe teeme!'' •
Miku tuleb koolist, viskab raamatud
vöodüe ja ütleb:
„Isa, sinna kooli ei ole mõtet
enam minna. Meie kooliõpetaja
on ju paris tohman!"
„Mis juhtusj"
„Eile ta ütl4s, et kaks j a ikaks
on neli. Täna seletas, et
j a . t e m - n d i l " ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 26, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790726 |
Description
| Title | 1979-07-26-08 |
| OCR text | 7. 1. • • •• 2 Itordö jQ fie Neljapäeval,. m. Junilii 1979 - llmrsday, July'^^^^ WQ OTTAWA — Oonference Board on Canada om koostanud üks^as-jalise ülevaate Kanada majanduslike väljayaadete kohta lätiemas tulevikus. Boardi analüüs lõpeb võrdlemisi halbade ennustustega, kuna Boardi eksperdid ennustavad Kanadas kasvavat tööpuudust, suuremat inflatsiooni ja drastiliselt väiksemat majanduslikku kasvu. Tarbekaupade hindade inflatsiooni arvestatakse lläesoleval aastal 9,2 ja Järgmisel aastal 9 DETROIT - ühendriikide ;suu'- rem autotööstus General Ä on otsustanud parandusteks tagasi võtta 1,8 miljonit autoty mis on suurimaks seÜelaadilisekis operatsiooniks autotööstuse ajaloos. Mainitakse, et autode esirafcta; laagrid ei saa küllaldaselt õli, mis võib põhjustada kahjustusi esiratta võllile ning au|x>juht kaotab kontrolli masina üle. Parandusele tulevad Chevrolet Malibu ja Monte Cärlo, Pontlac Lemans ja Grand Prix, Oldsmobile Cutlass, Buiek Century ja Regal, Chevrolet' E l Cammb ja , G M C . ( M ^ e r o s . ' "r^^ V I I N — Karvase rinnaga mehed ön rõliuvama osa naiste arvates sd^Blkam^. Nüüd kinnitab Austria arst Herbert Thaier, öt karvase rinnaga meestel ori veel üks teine hea omadus nad kannatavat rohjkem alkoholi kui sileda rinnaga mehed. . LONDON — Kölpie (kilomeetri pikkune vorst teihti Londonis lasteaasta pidustuse ipuiiul. Vorsti jaoks vaja/ti : Mgelsuurt panni, miiUe pBckus oli vüsteistt meetrit; Vorstist saidsüüa 160.000 last, • MOSKVA —j Peagu kolm nädalat pärast seda,, ifcui nõukogude emis oli saanud 19 väikepõrsa uhkeks emalks, tegi see . hoidjale veelgi suurema üllatuse, sünni-ta, des. veel kaheksa põrsast. Kima sigade kandeaeg ön üheksa kuudj siis kõik 27 põrsast kuuluvad ilmselt samasse p^ekonda. Ema ja lapsed davät hästi. WASHINGTON - Washingtoni põllumajanduse eksperdid kalkuleerivad, et viljaikaldus N. Likius Ja teistes ipaailma osades võib põhjustada maailma teravilja tagavarade languse 18,3 protsendi ulatuses 1985. aastaks. Ileservide kahanemine jtoimub peamiselt ühendiiijkide reservide languse tulemusena, vaatamata sellele, et käesoleval aastal ennustatakse ühendriikides teravilja saagi alal rekordaastat. NEW YORK — Suguelu-teadu- • se õppetunde tahetakse juba algkooli 5. Massist a r o t e s - " " ^ ^ ANDRES Hind $UM hi, + saatekulu ^ E M ajaMrJaiiika tsos põhkeb laialda^^ aUUmatei^aii®. Ta analüüsib Soome sise- ja yäU8iM)lÜtibat, rügi tibia^w^^^ olu-lorda ja sanndärNõnkogude Liida Soome-poliitika presidendist parteielnni ja palja maad, taaes Soome sest huvitatud lagejaUe patja oosi andmeid. „,iCUSTUTÄMATül NÄLG JÄRELE...'V MüügU „Vaba Eestlase" talituses Seekordsetest liäänerahniku Eesti Päevadest ILös Ängelesis võtsid osa ka kõik endised ja praegused p^ dustüste esimehed, kelle rivi näeme kohaliku ipkooli maa-alal. yasakult: dr. Rein Luik (San Franeiš^ co), Olav Merilo (Portlandi, Arno Bender (SF), seekordsete pidustuste esimees Bruno Laan (Los Ange-ies), Järgmiste Lääneranniku Eesti Päevade esimees Eino Moks(Seattle), Eero Ömri (LA), dr. Aleksander Massakas: (LA),. Bernard^^N (Portland), Boris•TesnovXVamGouver); ' .Foto: Edgar Igarik' . 1 Hiljuti oli Adolf Hitlera sünnipäev. $ee tõi esüe jälle aastate Muste hõõgunud meeleolusid Ja tekitas uusi vastuolusid. Ikka kurdetakse, ei kuigi Jiiht on ise surnud, võib ta vaim ellti ärgata, pealegi on praeguses maailmas öiukördi, kus kergesti Võib mõni uus diktaator iiles tõusta. Et see võiks Kesk-Euroopast tula, seda kardavad eriti venelased, mäletades oma^^ ta peksasaamist. Kas kunagi saadaikge selgusele Siis ütleb inglanej et t a leidis esimest korda oli Saksamaal jä Hitlerist? küsib inglise Hitleri j a kuivõrd raske on neile iseletada e r i i aastal 1938, ikid ta luges Hit-natsismi. Saksamaal on ilmiunud • leri ,;Mein Kampf raamatut. Ta mitu head raamatut seülel alal' oli Siis veendunud selles, et Hit-pärast 1963-ndät aastat, aga raa-' ler ei olnud liihlajakseisile tulnud matuid ei jätku kõigile. OKJuidasipoliitik, vaid Jooja", kes võis võib kuiv akadeemiline seletus . muuta kogu meie maaüma. 1045. tuua tagasi nende kirglike aastate a. sai Roper võimaluse temast k i r - eluriiitmi,; . j jutäda j a kasutan" seda ^rõõmsa meelega oma ikasuks; S e l a j a l oli moes näha kaota-nud Hitlerit ainplt kelmi diktaatorina, demagoogina, keüle ajaloo lained olid juhuslikut esile toonud.' natsi-Saksamaa ajaloo uurija Hugh TTevoi^Rõiper, Jkös kirjutss raamatu „Hitleri viimased 'päevad". Hitleri kuju on möödunud aastal saanud jälle aktuaalseks Joachiin G. Festi uue ,Hitleri-aine-lisefilrni tõttu, mis on tekitanud vastupidiseid tundeid idas a nes. Sakslastele näib Hitleri kuju selgitamöie olevat peaaegu võimatu, nad lõid tema, valisid ta oma juhiks,: hääletasid vabalt jtema diktatuuri poolt j a kannatasid vaikselt, vahel koguni tema kuritööde puhul talle poolehoidu näidates. On tõsi, et kui Hitler oli surnud, . •; nad rattasid ^ kõik teda maba tegema ja tema poliitikat eitama. Aastal 1945 olid kõik sakslased b^a võtnud Hitleri vastasest te» gevusesi. •. mitmekülgse na, karjuvad hääled, rusikais käed/ atavistliku vihkamise k®- „orkestratšioon3". - teatas New Yorgi haridusosakond. Põhjuseks on asjaolu, et New Yorgi koolides on^ suguhaiguste juhtumite arv feohuitavalt kasvanud. Süüfilist registreieriti teismeUste litilgas Lä. 130 j a gd-norröe juhtumeid 2191, Haridusosakonnale on teinud muret'örlti see, et noorte ikeskel alla 15 a. süüfüise juhtude arv on kasvanud RIO JANE^ eriti madala; temperatuuriga ja öökülmaga on kalijustasud tugevalt lõuiiapoolses Brasiilias olevaid kohviistanduai. Brasülia <^ maailma suuriiln feohvieksportriik ja kahjustused v^õivad tuleval aastal põhjustada n i a a f l m a ^^ hinnatõusu. P E K I N G pr Mli aarieerika: aja-Ä t e on saanud loa oma toimetu- Be avamiseks Fökingis. Nendeks . vmjavalituilss on „New York Timfc",,,Washington Post",„Los Angetes T i m ^ " ja , ^ a i l l Street Journal", mille esindajad said juba vüsadHünassa Sellega, koos on nüüd ameeriklastel Hiinas k a . heksa alalist kirjasaatjat, iiudisteageÄudd IJFI j a AP sellised load jubs Neid asju võime mõista ainult süs kui neid nähakse või kuuldakse, seda ei saa teha raamatu vaid filmi "abil. (Mõnel määral on samasuguseid iminguid olnud möödunud talvel näidatud „Holo-caust" filmi puhul.). Inglise ajaloolane seletab,. et ta reisis Hamburgi Vaatamaiks^ seda filmi mida praegu näidatakse lääne-sakslastele. Ta . lootis, et Sõjale järgnenud 15 aasta ajal näiteks midagi ta oma mäel olnud Hitler üksneS kieelatud, j lestusist, kuid ta lootis näha ka. 430 retsepti i( Hind.$8.80 -|- $1.20 saatekulu, kokku $1OJO0 Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase" talitus. Blaamatud saadetakse välja^ I^^^ ILMUS —1978. ^.kauneim eestikeelne Iu!Hletnskogi Ivask vaid jä)8ti lihtsalt:märkamata, nar gu poleks teda kunagi olnud olemas. Näiteks Ida-Beriiinis Saksa ajaloomluuseumis ei olnud sel ajal märkigi temast, ei tema pilti ega midagi natsidest. On selge, et vaikimise aeg ei saanud kesta igavesti: Praegu on Hitler hiilimas tagasi. Ida-Saksa-. maal on itä omal viisil ellu äratatud ekspordi mõttes^ kuna on antud välja dokumentö, memuaare ja raamatuid temast mida tehakse selleks, et müüa läände. Sest lääne pool on Hitler äratatud ellu tarbimise mõttes: ta on jälle peaaegu moeasi. Millal soa muudatus algas? küsib ajaloolane. J a leiab siis. et tema arvates 1960-ndate aastate al- .gUŠeS.- • ••• '[{:•'• Šfis tuli esie uus .generatsioon, keda ei olnud mustanud ükski kuritegevuslik võitlus, kel polnud vaja ennast temaga koos- > tööst labti tiamiistada, ; "• ; vaid kes võis olla avameelselt uudishimulik seMe üle, mülest:ta vanemad olid .võõristavalt vaikinud. Hugh Trevor-Roper ütleb, et ta koges seda aastal 1963 Ausch-witzi (kohtuprotsessil Frankfurtis. kuidas saksa filmija ja publik võtaksid vastu nende keskel oleva probleemi tõelise, sügavale tungiva, alatiseks vaevama jääva mõis-tatuso kelleks o l i Hitler. Võib-^olla Hitler ei olnud, nagu ta ise väitis end olevat, maailmaklassi ikuuluv nähe. Aga ta oli geenius. Hioimüäratav ja kitsa silmaringiga geenius, aga geenius kaht-lemaita. / Ta täpsustab edasi, et ta ei mõtle, et Hitler olnuks suurmees, vaid seda eriti toores mõttes. Geniaalsus j a inimlik suurus täiesti eri asjad. on Hitler! geniaalsiuis oli tema töö tuSemustes jä saavutustes, mis garanteeritult Ilma mingisuguste eelisteta elus^ välja arvatud oma erakorraline isiksus, see mees lõi kaotust kannatavast j a illusioonidest riisutud maas suurvõimu, kes vallutas kogu Euroopa ja Euroopa kaudu maailma. Teiselt poolt oli Hitleri iseloom läbinisti halb, tema järelkaaMud teod •kuritegelikkuses sellisest klassist, et nendele võrdset poldud läänes kogetud pärast pime- Kohtusaal oli täis noori sakislasi, j dat keskaega ja tema pärandu-kes olid saanud täiskasvanuks pärast sõda. K u i paljastati hirmuäratavaid felkasju natside roimadest, nad ei varjanud oma tundeid. Kuidas võis midagi sellist juhituda? näisid nad küsivat. seks oli varemeisse purustatud maa. Kuidas seda kõike saaks sobitada ühtseks pildiks. H. Trevor-Roper ütleb, et see probleem on talle olnud kaua aastast 1934, kui ta Aga kuna inglise • ajaloolane ei olnud kunagi sellel arvanüsel, siis ei pidanud ta vajalikuks ', üliineda selle arvamisega, - ^ , kuna t a uskus, et tõel on abinõusid kord vastulöögi andmiseks ja seda kõvasti: üks lüaldatudiiht-sustamine sünnitab teise samasuguse. •. • Kui Charlie Ohaplini arvamus heaks ikiideti, siis järgnes sellele vastumõju j a liiga küresti ajalooraamatust eenialdatud Hitler tuli tagasi oma saatjaskonnaga. Kui Roper kirjutas oma raamatut V,Hitleri viimased päevad", katsus ta teadlikult end seada selle aja üldise vaatekoha'vastu, mis nägi Hitleri trviaaisena, tähtsusetuna, kuna Roper uskus selle olevat vale. Teiselt poolt ta uskus suutvat takistada vastureaktsiooni tekkimist. Hitlerist ,;pühakuks" kuulutamist, mida t a pidas omakorda jälle vääralts. Kas tal see õnnestus, ta pole isegi Mndel..' • Uued USA ,,psüb]lio-ajalool8!r sed" jätavad tähelepanemata objektiivse tõelisuse, maailma, mis lõi Hitler! ja mille ta lõi omaSt poolt uuesti ja vähenda-sld teda oma huvitavate speku-latslooriide kohaselt nukukn- . jniks. Teiselt poolt on sangari jumalda-jad leidnud oma ajaloolase Da-vid Irvingis. Aga tarkuse algus on Roperi arvates selles küsimuses.seal, et tuleb pidada meeles geniaalsuse ja suuruse vahel valitsevat. erine- •vust. ' . . Hitleri geniaalsus oli selles, et ta instinktiivselt taipas selleaegse saksamaa olukorda jä abinõusid pusib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti vanemate sünnimnllas. Tema nägemuslik Innle Soomest, selle sha-manliknst soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma ümbruskonnast mujal maaUmas on tnnderikas ja täheiepaniierk. on valitud paremili: ta varem ihnunnd kogudest. 320 lk. Hind $10.00 — saatekulu 50 cemli „VABA EE3TLASE" TALITUSES reit lihtsustav käsitusvõime ja raudne tahtejõud. ' Hitler oli revolutsiooniline, sest ta lõi uue: iihiskonnavormS ja lõi sellest%uest ühiskonnast uue võimutüiibi, mida ta oma käskudega valitses talle antud ajal kuni lõpuni. ^ Teiselt poolt tema toores meelelaad, tema barbaarsed teod ja kuritegelikkus ei saa kunagi jääda tähele panemata. Need kaks tema isiksuse erikülge pole aga kunagi teineteisest eraldatavad^ Need lütuvad teineteisesse vahenditena peaeesmärgile: geenius va-hendeis, barbaarsus j a toorus ees- -märkides. Uus saksa Hitler-film aitab meid näha, miks nü paljud sakslased andusid lihtsameelselt Kaasa sellele kuritegelikule liikumisele, vaevalt seda 'kuritegelikuks pi-dades. : .• Sakslastele meeldis, et neid'tõsteti kuritegelikkuse abil kaotanud rahvast impeeriumiks ja tehti impeerlpnist jälle vare- @ Pühapäeval, 29. Juulü keU 11 homm. Vana Andi*ese kirikus Usuteadusliku Instituudi püskoplik lõ-pi| jumalateenistus.V © Kuni 3. augustini igal päevaS 10—4, kolmap. 10—9 ja pühap. 10—4 Edward Gardtenis Lana Ka-sak'i sulekunsü näitus. © Reedel, 3. ja laupäeval, 4. au-gustü Lakewoodis 25. juubeliaasta eesti mängud • USA-s, : . •. kuna nad olid loovutanud iseend karismaatüisele kurjategijale ja •kuna karisma oli kuritegevusest, selgemini nähtaval. - • Kuidas sakslastest fümi vaatajad sellesse suhtuvad? K u i selgesti on neüe nähtav Hitleri kuritege-litokus? E i tea, arvab Roper, iku-na sakslased istusid kogu aj a vaikides. Kas nad tundsid minu sarnaselt värinaid, nähes Hünmlerl taignalist prillidega nägu, SS-i hästihoolitsetud mustas vomüriie-tuses j a läikivais säärikuis? Või on see kõik ainult näitemäng? See millega varemeist lõi uue ideõloo- \ kõik pole osa nende elust, see on güise jõu. Ta võis imetletavalt ta^ | pša nende ajaloost. Aga neid fcah-juda poliitilisi realiteete, tal oli te ei saa Roperi arvates eraldada kiire, laiahaardelme, v a h ^ too- teineteisest. Apteeker: „Aga poiss, sa ostad juba kolmandat korda saledustab-lette. Mis sa nendega teed-" Poiss: ,4nnan neid meie kodu-jänesele. Isa [ütles, et k u i naeie jänes paras jagu paiks on, saab temast hea praad." Jaaniussikene kaisutab pUule-hel kallimat. Preili-jaaniussikene vaatab kohkunult ringi ja sosistab: V v : v ' y ^ : ' ,,Juulius,rkustuta 'ometi: tuli ära, kõik näevkd niinioodi, mis ihe teeme!'' • Miku tuleb koolist, viskab raamatud vöodüe ja ütleb: „Isa, sinna kooli ei ole mõtet enam minna. Meie kooliõpetaja on ju paris tohman!" „Mis juhtusj" „Eile ta ütl4s, et kaks j a ikaks on neli. Täna seletas, et j a . t e m - n d i l " , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-26-08
