1979-07-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NT. 5^
Bsae
w
24
Noor 15-aastane eesti
YÕistlusei silmiai paistnud
maks lootuseks olümpia
võimlemise -alal.
Katliy Tihane, kes on seni mitmel
oma saavutustega, on Kanada üheks suure^
kavva võettud moodsa .TOtmillse/v^
39
42
4
21
iO
i5:
30
37
3f
22 23
/2
\9 20
27 S8
SS 25
1 32
41
40
38
3$
17
33 34
^ •• OB
muugBl
«oa fÄLlTOSiS
EM
Minnesotas ilmub koolidele
määratud ajaleht „Gophefr Ga-zette".
See tõi hüjuiti kirjutuse
Duluthist, Mirin. elavatest kolmest
eestlasest. Leht kirjutab, et Minnesota
elanikest m iga viies rootr
sl päritoluga ja lisab, et üiieiks
väiksemaks rahvusgrupiks arvult
selles osariigis on eestlased, asudes
neid tutvustamia.
Koimeiks tutvustamiseks toodust
on üks Paul Vestsrstein, Du-luthis
hästituntud mees, kes linnas
omab kaks talispordi äri, kinnisvarad
Vailis, Colo., • Floridas
jotie. Teiseks on Dululjhi sümloo-niaorkestri
dirigent, linnas tuntuiks
saanud muusikategelane ja
helilooja dr. Taavo Virkhaüs ning
kolmandaks maadeteadlane dr.
Matti Kaups, kes on linnas asuva
ülikooli õppejõuks maateaduse
kõrval k a etnilise ajalloo alal.
Leht aimab pikemalt P.' Vester-steini
elukäigu Eestist lahkumisest
peale, jutustab ta sõduripõlvest
jne., kuni tänapäevani, mis annab
hea pudi edasipüüdlikust eestlar
sest. Sama tuleb ütelda dr. T.
Põikread: 1. Väike sõjalaev, 6:
Kolmnurga üks külgedest, 10. Pealinn
Aasias, inglisp. kirjaviisis, 11.
Väike, 12. Sõdur teatud sõjalise
ülesandega, 13. Omaaegne eesti
kirjastus, 14. üksiklane, 16. Raudtee
lõppjaam • Eestis, 18. Jäi-je-kord,
ring (mängudes), 19. Elab
enamasti laeval, 22. Lääge, 24, Rõdu,
25. Sellega tehakse toit maitsvamaks,
27. Raskus, 29. A. Kivikase
teos, 32. Ajaline mõiste, 35. M-mene,
36. Eesti ettevõtete nimi, 37.
Pealinn Ameerikas, 39. Pilkava sisuga
kirjandusteos, 40. Teadustaja
raadios, 41. Räägin, lausun, 42. Koha
määrsõna, 43. Ratsahobused.
Püstread: 1. Eesti helüooja sajandivahetusel,
2. Lugupidav, 3.
Soome mehenimi, 4. Laevaömani-;
kud, 5. Võluma, veetlema, 7. Vanade
egiptlaste püha loom, 8, Väike
tuli, 9. Kütteaine, 12. Inglise kõrg-aadlik,
15. tJhe riigi elanik, 16.
Imepärane, 17. Poolsoe, 20. Naisenimi,
21. Kuulus eestlane, 23. Siseelund,
26. Põõsastaim, 28. Georgia
osariigi pealinn, 29. Puuvili, 30.-
Usuline talitus, 31. Looma kehaosa,
33. Ettekanne, 34. .Tartumaal esinev
maapinnayorm, 37.
delik, 38. Üha, ikka.
ve-
7. •
• Käesolev nsts6iia„¥a]ba Eestlla-ses*
• kannab juubelinumbrit 1000.
Juubeli puhul Umuv ristsõna on
auhinnaline Ja selle õigete lahendajate
vahel loositakse välja Märt
Raua huvitav teos Eesti Vabarügi
presidendist „Riigiehita3a Konstantin
Päts'*. Eistsõna lahendused
loosimisest ösa võtmiseks palutakse
saata Vaba Eestlase'* toimetusele
aadressil: „yaba Eestlaiie",
P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont.
M6J 3M7, 1. septembriks, 1979.
RISTSÕNA NR. 999 LAHENDUS
Põikread: 4. Vinge, 7. Vahel, 9.
Altar, 11. Seek, 12. Abel, 13. IV^nn,
14. Avarii, 16; Pärnu, 17. Anna, 18.
Soolo, 20. Tekk, 23. Maret, 26. Rüütel,
29. Leer, 30. Tüür, 31. Nerof,
32. Virma, 33. Atoll, 34. Annet.
Püstread: 1. Silk, 2. Agaav, 3.
Vasar, 4. VeenuSj 5. Elba, 6. Har
lin, 8. Henn, 10. Tera, 13. Mäge:
14. A-moll, 15. Inrier, 19. Omlett,
21. Kütid, 22. Küür, 24. Aero, 25;
, 27. Tüma, 28; Erand. •
la mmi
Aadress
Virkhausi ja dr. M . Kaupsi kohta..;
. • •
Kot [idele on see heaks eestlaste
tutvuöcajaiks. Kirjutuse juures on
ka ikaart,' millel märgitud Rootsi,
Soome ja Balti vabariigid.
(VES)
0 Rootsi leht ,Svenska Dagbladet"
toob Ülo Ignatsi kirjutuse, mis tähelepanu
jiihjbfaktüe, et Rootsi
ajakkjandus ikka veel segab ära
teineteisega eestlased ja venelased.'
' :
Hanno Kompiis Eastatämata mlg kanstiS
•..•.Järele-".: .•r';-'^-': '
L. Wahtras — Lüvaklass
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmtova — Marie UBÖer — R<B®k7ioBa
H. Bdichelscm - Skautlil^
H. Mchelson ---Noorsootöö radaä®]!
H. MlchelsOTi — Eesti iradsdelt
Triinu" iiksikmimbreid
EstoniasB OfficUd Gnids
Paiü Laan ^ Mõttelend — Pülk! ja peegelM
Karin Saarsen — Lobengrini lal knmind
Herbert SMu — UtoopU Ja iatiireloogi8
Eduard Krants Lnm^Utlased (luuletuskogu)
lona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
A. Kub ja — Kaännnd kodud -"-mälest^isaS
A. Kubja — Mälestusi kodusasrellt
A. Kubja — Palokesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisld)
426 lk; -f 64 %. fotosid
Leho Lumiste -.Alamuse Ai&drns biograali-line
jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste Atlandi aknal
L; Lumiste - Külad külas
A. Vomm — RMsõhad I i
Ä. Vomm Ristsõnad II
A. Vomm - Ristsõnad IH
4 Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomni —Minu hing (luuletuskogu)
Ants Vomm Varjud (kmletuskogu)
K. Eenne ^ Šnmud laevad ja elavad
•••'•mälestused;-
K. Eermer- taevata päevad ja E
S. Ekbaum— Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga. Earsja Erznms
J. Pitka — KajusQlmed
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks — Eodakondnr (iuuletuskogu)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos — Juntide kuningas Tallinnas
E. Sanden ^ Mitme näo ja nimega
E. Sanden — Lbojangul lahkumine TalliniBast
LASTELEs
Dme lyahdi-- pargi
Kalevipoeg --.õppe- ja töckaa^
^peta mind lugema I — «>pp« ja tööraamat
e^oolieaiistele lastele värvitrükis) '
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele laste^^
/Eesti kede Harjutustilkl -
5,^
3 . -
4.30
1.50
§ ^
5 . -
4J0
#
39
35
00
15
1.50
25
20
20
2.1C
5.30
2.50
2.25:;
2.25
2.25
20.-
8—
1.50
1 -
5—
1.50
2.75
14—
12.50
16.20
40
40
40
20
20
20
20
40
50
15
40
30'
30
40
40
20
.23
25
50
40'
80
50
2.50
2.^
40-
mängud, kus laulus oli seletatud
mängu tegevus ning kus vastavalt,
laulu sisule •arenes mängu käik,
Sagedasti oli neis laulumängudes
aga. keskkoht ette määramata ja
mängu keskel oli mängijaile jäetud
vabadus improviseerimiseks, kus
siis üldistes mänguraamides oli
võimalik nalja ja pilget heita, seega
mängule huvitavust lisades. Ä.
Jürgenstein peab seda liiki mänge
meie rahva näitekunsti esimesiks
idudeks. Kehalist liikuvust pakkusid
ka hilisemal ajal pandimängud,
mida tunti rahva seas hulga-üa.
oma
ohvri alasti olles'ohvrisaaja ette
kandma. Paljajalu pidi ohverdaja
aga alati ilmuma. Lausujad ja targad
valmistatud alasti olles end et-
, oma ettevõtteile minekuks. Nai-käisid
sagedasti alasti ohvrial-likaid
rookunas ja allikail ohverr
damas; Jaaniööl otsiti riieteta olles
õnnelilli ja arstitaimi ning õnne-läli
ohverdati samuti alasti o^l^s.
^^nimaal lölidi jaaaiööl katEaatult
võõralt väljalt viljapäid korjamas.
Samal ööl käisid naised samuti
alasti võõralt väljalt kastet korjamas,
mille nad viisid ohvriannina
põlluhaldjale.
Pärast ohverdamist käidi mõnikord
suplemas. Nii on teada, et
Vastsemõisa ja Meeksi küla juures
Meeksi jões käidi jaanipäeval pärast
Jaanikivil ohverdamist hulgana
suplemas, mehed, naised j a lapsed
ühes, et saada osa jõe vee pühast
jõust.
Alastikultusel ja ühisel suplemisel
oh oma si^av tähente. See ei
ohiud häbiasi, vaid püha toiming
— jumalaist ja jumalate jõust osasaamine.
Muistne eestlane uskus,!
et jumalus on kõikjal looduses. E n - :
da ürgse sügavama äratundmise i
järele on ta õieti mõistnud looduse 1
ja päikese suurt eluandvat jõudu
ja püüdnud sellest ka Õieti osa
saada supeldes ja päikeses hing
tuultes alasti keha karastades. ^
Armastatud oli lauahüppamine. latt. Köiele toetuvale parre otsale
Kolmesüllane laud asetati pakule riputati kübar. „Tedrekütt" jstus
ja laua otstel seisjad hakkasid laua'parrele, jalad risti parrel ja teiba^'
otstele hüpates teineteist üles hü-
Eesti; rahvatantse tunneme juba;
trükis ihnunud vastavast erikhr-!
jandusest. Laulumänge siinkohal
ette tooma hakata ei oleks kohane.
Lubame amult paar üldist selgi-tust.
V-Loomulikult
olid laul^ mäng ja j
tants mõlemast soost noorerahva |
pidutsemisiks kogiinemisil peate-'
gevuseks. Meie laulu ja luulega
ühtekasvanud esiyanemäü oli palju
laulumänge. Suurem osa neist
olid ringmängud ja järgnevalt
Pidustusü ja rahvakogunemisil
veedeti suur osa aega mängudega
ja kehaliste harjutustega. Eesti
rahvamängudes on rohkesti rõhutatud
liikumist, kehalisis Varjutusis;
osavust. Vaatleme üksikuid
jõustikualasid:
Rahvuslik maadlemisviis või
h.-n. „rabelemirie" oli„rinnust rabelemine",
'kus vastased üksteisel
kätega' risti ümbert kinni võttes
igal võhnalikul'yiisU,. ka jalga taha
pannes, püüdsid üksteist maha
visata ja enda alla suruda. Maadeldi
veel kuuehõlmadest, vestist või
püksivärvlist kinni hoides.
Vägikaika- ja sõrmkooguvedami
ses olid üksikud mehed kuulsad
ül<^ kihelkonna ja kaugemalgi.
Jõulude Ja jootude ajal
passi" — õletuustiga püüti vastasele
hoope jagada, ise vastase hoopide
eest ära põigates.
Rahvuslik jõukatsumisviis on olnud
võistlus, kus kaks vastast, olles
käpuli, pead väljaspoole, otstest
kinniseotud ohjad asetatud jalgade
vahelt.läbi üle pea kaela taha,
püüavad teineteist paigalt >ra
vedada.
Vändras on paljaste rusikatega
hoope jagades yõisteldud seni, kuni
nõrgemal edasivõistlemiseks isu
kadus. •
Kukevõistlus, pöörkiik, märki-le
toetudes sama teibaga pidi ta
nööride vahelt kübara parre otsalt
maha torkama. Ainult osavail
läks see korda.
REBASEPÜÜDMINE. Nöörile
tehti suur silmus ja kaks „rebase-püüdjat''
hoidsid silmust ülal, üks
jalg sumusel Mõmendü, kui ümber
lõksu, ühel jalal keksiv yõi
muid vigureid tegev „rebane" tahr
tis läbi silmuse lipsata, tõmbasid
püüdjad silmuse kiiresti kokku. Oli
„rebane" aeglane, jäi ta lõksu.
MEELAKKUMINE. tJle parre
või aampalgi tõmmatud, ja otstest
kokkuseotud köiele istus , .meelakkuja",
asetas enda ja köie vahele
sülle pika puu ja halckas, pea ees
FIN
Teen kõiki mehaanilisi parandusi
(mitte keretöid)
^23 Danforth Ave. Tel. 691-9553
EäSTO SAARBNVIRTA
viskamine kiviga ja kaikaga läbi nööride vahelt läbi ümber jpuu
augu või mõne eseme pihta oli sa- keerutama, kuni nööri kerides üm-geli
poisikeste ajaviide.
Täispuhutud seapõied kujutasid •
endast palle, mida käest kätte loo-biti.
Jöoksrhise kohta õpetab rohva-ber
puu otste jõudis aampalgini,
keelega „mett lakkuma". Samal
viisil tuli alla tulla, mis oli aga
palju raskem.
Kingsepa silmapistmine, kiisar
KÄASMAALI^SED!
Puhastan keemiliselt (steamclea-aing)
Teie diivanid ja toolid, vaibad
seinast sema ja lahtised Teie
oma kodus. — Hei- Erik Lokbik
447-9834 (
j tarkus, et pikemaid maid joostes püüdmine, laevapööramme, lutsu-i
tuleb alata tasa ja lõpetada kiire- tapmine, toobris joomine, rätsepä-
; mait. Enamasti võisteldi lühemate mäng, karaskimurdmine ja hulk
'maade jooksmises. Läti Hindrek teisi osavusmänge on umbes sa-räägib
Soontagana teevahtidest, malaadsed.
kes kiirjooksul omastele külla tea- Väga paljusid osavusmänge
te viisid vaenlase tulekust.
Talvel suusatati, uisutati ja kel-mängiti
õues ja vainul, nagu: ke-i
timurdmme, köidetud käsi tilbur
Nöoremad võistlesid veel hundiratta,
kurni ja ratta viskamises,
linguga kive \dsates, vibu lastes ja
tiritamme kasvatades.
Köieveos võisteldi sageli külade-a.
• •
gutati rohkesti. Sageli oli igal talul löömine, muna auku ajamine ja
Ja külal oma kelgumägi. Viimane teised. Hulgana on tarvitusel olnud
oli talvel noorte kogunemiskohaks. jooksumängu seotult mitmesugus-
Koosviibimisil harrastati väga-te psavusliigutustega.
'palju mitmesuguseid osavusharju-t õitsil hobuste valvamisel mängi-
'tusi. Siin mõned näited: ti õitsitulede juures erilisi mänge,
i TEDRELASKMINE. Toas või re- nagu tsuurilöömine, pulgaheitmi-he
all üle aampalgi tõmmatud ne, Rüga sõitmine, jänesejaht j.t.
köiel seoti otsad kokku ja sellele Kokku võttes võüne ütelda, et
asetati ühe otsaga.pars või jäme vaevalt on ükski rahvas harrastanud
rohkem ja mitmekesisemalt
kehalisi harjutusi j a jõustiku- ja
osavusmänge kui vanad eestlased.
Kindlasti on see üks peamisi nende
hea tervise ja tubli jõu aluseid.
Töös tarvitatud kirjandust:
1. Läti Hmdreku — „Lüvimaa
kroonika".
2. H. Moora — „Eestlaste kultuur
muistsel iseseisvuse ajal".
3. J . Manninen - — ,,Soomesugu
rahvaste etnograafia".
4. U. T. Sirelius — „Suomen kan-sainomaiste
kultuuria".
5. B. Nierman — ,,Die Verbindun-gen
zwischen Skandinavien und
dem Osttjaltikum in der jünge-ren
Eisenzeit".
6. ' M . Adami Olearius — „Oft be-gerthe
Beschreibung der neuen
õrientaüschen Reise" Schles-wig,
1647 j a teisi.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 26, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790726 |
Description
| Title | 1979-07-26-06 |
| OCR text | NT. 5^ Bsae w 24 Noor 15-aastane eesti YÕistlusei silmiai paistnud maks lootuseks olümpia võimlemise -alal. Katliy Tihane, kes on seni mitmel oma saavutustega, on Kanada üheks suure^ kavva võettud moodsa .TOtmillse/v^ 39 42 4 21 iO i5: 30 37 3f 22 23 /2 \9 20 27 S8 SS 25 1 32 41 40 38 3$ 17 33 34 ^ •• OB muugBl «oa fÄLlTOSiS EM Minnesotas ilmub koolidele määratud ajaleht „Gophefr Ga-zette". See tõi hüjuiti kirjutuse Duluthist, Mirin. elavatest kolmest eestlasest. Leht kirjutab, et Minnesota elanikest m iga viies rootr sl päritoluga ja lisab, et üiieiks väiksemaks rahvusgrupiks arvult selles osariigis on eestlased, asudes neid tutvustamia. Koimeiks tutvustamiseks toodust on üks Paul Vestsrstein, Du-luthis hästituntud mees, kes linnas omab kaks talispordi äri, kinnisvarad Vailis, Colo., • Floridas jotie. Teiseks on Dululjhi sümloo-niaorkestri dirigent, linnas tuntuiks saanud muusikategelane ja helilooja dr. Taavo Virkhaüs ning kolmandaks maadeteadlane dr. Matti Kaups, kes on linnas asuva ülikooli õppejõuks maateaduse kõrval k a etnilise ajalloo alal. Leht aimab pikemalt P.' Vester-steini elukäigu Eestist lahkumisest peale, jutustab ta sõduripõlvest jne., kuni tänapäevani, mis annab hea pudi edasipüüdlikust eestlar sest. Sama tuleb ütelda dr. T. Põikread: 1. Väike sõjalaev, 6: Kolmnurga üks külgedest, 10. Pealinn Aasias, inglisp. kirjaviisis, 11. Väike, 12. Sõdur teatud sõjalise ülesandega, 13. Omaaegne eesti kirjastus, 14. üksiklane, 16. Raudtee lõppjaam • Eestis, 18. Jäi-je-kord, ring (mängudes), 19. Elab enamasti laeval, 22. Lääge, 24, Rõdu, 25. Sellega tehakse toit maitsvamaks, 27. Raskus, 29. A. Kivikase teos, 32. Ajaline mõiste, 35. M-mene, 36. Eesti ettevõtete nimi, 37. Pealinn Ameerikas, 39. Pilkava sisuga kirjandusteos, 40. Teadustaja raadios, 41. Räägin, lausun, 42. Koha määrsõna, 43. Ratsahobused. Püstread: 1. Eesti helüooja sajandivahetusel, 2. Lugupidav, 3. Soome mehenimi, 4. Laevaömani-; kud, 5. Võluma, veetlema, 7. Vanade egiptlaste püha loom, 8, Väike tuli, 9. Kütteaine, 12. Inglise kõrg-aadlik, 15. tJhe riigi elanik, 16. Imepärane, 17. Poolsoe, 20. Naisenimi, 21. Kuulus eestlane, 23. Siseelund, 26. Põõsastaim, 28. Georgia osariigi pealinn, 29. Puuvili, 30.- Usuline talitus, 31. Looma kehaosa, 33. Ettekanne, 34. .Tartumaal esinev maapinnayorm, 37. delik, 38. Üha, ikka. ve- 7. • • Käesolev nsts6iia„¥a]ba Eestlla-ses* • kannab juubelinumbrit 1000. Juubeli puhul Umuv ristsõna on auhinnaline Ja selle õigete lahendajate vahel loositakse välja Märt Raua huvitav teos Eesti Vabarügi presidendist „Riigiehita3a Konstantin Päts'*. Eistsõna lahendused loosimisest ösa võtmiseks palutakse saata Vaba Eestlase'* toimetusele aadressil: „yaba Eestlaiie", P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7, 1. septembriks, 1979. RISTSÕNA NR. 999 LAHENDUS Põikread: 4. Vinge, 7. Vahel, 9. Altar, 11. Seek, 12. Abel, 13. IV^nn, 14. Avarii, 16; Pärnu, 17. Anna, 18. Soolo, 20. Tekk, 23. Maret, 26. Rüütel, 29. Leer, 30. Tüür, 31. Nerof, 32. Virma, 33. Atoll, 34. Annet. Püstread: 1. Silk, 2. Agaav, 3. Vasar, 4. VeenuSj 5. Elba, 6. Har lin, 8. Henn, 10. Tera, 13. Mäge: 14. A-moll, 15. Inrier, 19. Omlett, 21. Kütid, 22. Küür, 24. Aero, 25; , 27. Tüma, 28; Erand. • la mmi Aadress Virkhausi ja dr. M . Kaupsi kohta..; . • • Kot [idele on see heaks eestlaste tutvuöcajaiks. Kirjutuse juures on ka ikaart,' millel märgitud Rootsi, Soome ja Balti vabariigid. (VES) 0 Rootsi leht ,Svenska Dagbladet" toob Ülo Ignatsi kirjutuse, mis tähelepanu jiihjbfaktüe, et Rootsi ajakkjandus ikka veel segab ära teineteisega eestlased ja venelased.' ' : Hanno Kompiis Eastatämata mlg kanstiS •..•.Järele-".: .•r';-'^-': ' L. Wahtras — Lüvaklass Enn Nõu — Vastuvett Anna Ahmtova — Marie UBÖer — Rpp« ja tööraamat e^oolieaiistele lastele värvitrükis) ' õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat eelkooliealistele laste^^ /Eesti kede Harjutustilkl - 5,^ 3 . - 4.30 1.50 § ^ 5 . - 4J0 # 39 35 00 15 1.50 25 20 20 2.1C 5.30 2.50 2.25:; 2.25 2.25 20.- 8— 1.50 1 - 5— 1.50 2.75 14— 12.50 16.20 40 40 40 20 20 20 20 40 50 15 40 30' 30 40 40 20 .23 25 50 40' 80 50 2.50 2.^ 40- mängud, kus laulus oli seletatud mängu tegevus ning kus vastavalt, laulu sisule •arenes mängu käik, Sagedasti oli neis laulumängudes aga. keskkoht ette määramata ja mängu keskel oli mängijaile jäetud vabadus improviseerimiseks, kus siis üldistes mänguraamides oli võimalik nalja ja pilget heita, seega mängule huvitavust lisades. Ä. Jürgenstein peab seda liiki mänge meie rahva näitekunsti esimesiks idudeks. Kehalist liikuvust pakkusid ka hilisemal ajal pandimängud, mida tunti rahva seas hulga-üa. oma ohvri alasti olles'ohvrisaaja ette kandma. Paljajalu pidi ohverdaja aga alati ilmuma. Lausujad ja targad valmistatud alasti olles end et- , oma ettevõtteile minekuks. Nai-käisid sagedasti alasti ohvrial-likaid rookunas ja allikail ohverr damas; Jaaniööl otsiti riieteta olles õnnelilli ja arstitaimi ning õnne-läli ohverdati samuti alasti o^l^s. ^^nimaal lölidi jaaaiööl katEaatult võõralt väljalt viljapäid korjamas. Samal ööl käisid naised samuti alasti võõralt väljalt kastet korjamas, mille nad viisid ohvriannina põlluhaldjale. Pärast ohverdamist käidi mõnikord suplemas. Nii on teada, et Vastsemõisa ja Meeksi küla juures Meeksi jões käidi jaanipäeval pärast Jaanikivil ohverdamist hulgana suplemas, mehed, naised j a lapsed ühes, et saada osa jõe vee pühast jõust. Alastikultusel ja ühisel suplemisel oh oma si^av tähente. See ei ohiud häbiasi, vaid püha toiming — jumalaist ja jumalate jõust osasaamine. Muistne eestlane uskus,! et jumalus on kõikjal looduses. E n - : da ürgse sügavama äratundmise i järele on ta õieti mõistnud looduse 1 ja päikese suurt eluandvat jõudu ja püüdnud sellest ka Õieti osa saada supeldes ja päikeses hing tuultes alasti keha karastades. ^ Armastatud oli lauahüppamine. latt. Köiele toetuvale parre otsale Kolmesüllane laud asetati pakule riputati kübar. „Tedrekütt" jstus ja laua otstel seisjad hakkasid laua'parrele, jalad risti parrel ja teiba^' otstele hüpates teineteist üles hü- Eesti; rahvatantse tunneme juba; trükis ihnunud vastavast erikhr-! jandusest. Laulumänge siinkohal ette tooma hakata ei oleks kohane. Lubame amult paar üldist selgi-tust. V-Loomulikult olid laul^ mäng ja j tants mõlemast soost noorerahva | pidutsemisiks kogiinemisil peate-' gevuseks. Meie laulu ja luulega ühtekasvanud esiyanemäü oli palju laulumänge. Suurem osa neist olid ringmängud ja järgnevalt Pidustusü ja rahvakogunemisil veedeti suur osa aega mängudega ja kehaliste harjutustega. Eesti rahvamängudes on rohkesti rõhutatud liikumist, kehalisis Varjutusis; osavust. Vaatleme üksikuid jõustikualasid: Rahvuslik maadlemisviis või h.-n. „rabelemirie" oli„rinnust rabelemine", 'kus vastased üksteisel kätega' risti ümbert kinni võttes igal võhnalikul'yiisU,. ka jalga taha pannes, püüdsid üksteist maha visata ja enda alla suruda. Maadeldi veel kuuehõlmadest, vestist või püksivärvlist kinni hoides. Vägikaika- ja sõrmkooguvedami ses olid üksikud mehed kuulsad ül<^ kihelkonna ja kaugemalgi. Jõulude Ja jootude ajal passi" — õletuustiga püüti vastasele hoope jagada, ise vastase hoopide eest ära põigates. Rahvuslik jõukatsumisviis on olnud võistlus, kus kaks vastast, olles käpuli, pead väljaspoole, otstest kinniseotud ohjad asetatud jalgade vahelt.läbi üle pea kaela taha, püüavad teineteist paigalt >ra vedada. Vändras on paljaste rusikatega hoope jagades yõisteldud seni, kuni nõrgemal edasivõistlemiseks isu kadus. • Kukevõistlus, pöörkiik, märki-le toetudes sama teibaga pidi ta nööride vahelt kübara parre otsalt maha torkama. Ainult osavail läks see korda. REBASEPÜÜDMINE. Nöörile tehti suur silmus ja kaks „rebase-püüdjat'' hoidsid silmust ülal, üks jalg sumusel Mõmendü, kui ümber lõksu, ühel jalal keksiv yõi muid vigureid tegev „rebane" tahr tis läbi silmuse lipsata, tõmbasid püüdjad silmuse kiiresti kokku. Oli „rebane" aeglane, jäi ta lõksu. MEELAKKUMINE. tJle parre või aampalgi tõmmatud, ja otstest kokkuseotud köiele istus , .meelakkuja", asetas enda ja köie vahele sülle pika puu ja halckas, pea ees FIN Teen kõiki mehaanilisi parandusi (mitte keretöid) ^23 Danforth Ave. Tel. 691-9553 EäSTO SAARBNVIRTA viskamine kiviga ja kaikaga läbi nööride vahelt läbi ümber jpuu augu või mõne eseme pihta oli sa- keerutama, kuni nööri kerides üm-geli poisikeste ajaviide. Täispuhutud seapõied kujutasid • endast palle, mida käest kätte loo-biti. Jöoksrhise kohta õpetab rohva-ber puu otste jõudis aampalgini, keelega „mett lakkuma". Samal viisil tuli alla tulla, mis oli aga palju raskem. Kingsepa silmapistmine, kiisar KÄASMAALI^SED! Puhastan keemiliselt (steamclea-aing) Teie diivanid ja toolid, vaibad seinast sema ja lahtised Teie oma kodus. — Hei- Erik Lokbik 447-9834 ( j tarkus, et pikemaid maid joostes püüdmine, laevapööramme, lutsu-i tuleb alata tasa ja lõpetada kiire- tapmine, toobris joomine, rätsepä- ; mait. Enamasti võisteldi lühemate mäng, karaskimurdmine ja hulk 'maade jooksmises. Läti Hindrek teisi osavusmänge on umbes sa-räägib Soontagana teevahtidest, malaadsed. kes kiirjooksul omastele külla tea- Väga paljusid osavusmänge te viisid vaenlase tulekust. Talvel suusatati, uisutati ja kel-mängiti õues ja vainul, nagu: ke-i timurdmme, köidetud käsi tilbur Nöoremad võistlesid veel hundiratta, kurni ja ratta viskamises, linguga kive \dsates, vibu lastes ja tiritamme kasvatades. Köieveos võisteldi sageli külade-a. • • gutati rohkesti. Sageli oli igal talul löömine, muna auku ajamine ja Ja külal oma kelgumägi. Viimane teised. Hulgana on tarvitusel olnud oli talvel noorte kogunemiskohaks. jooksumängu seotult mitmesugus- Koosviibimisil harrastati väga-te psavusliigutustega. 'palju mitmesuguseid osavusharju-t õitsil hobuste valvamisel mängi- 'tusi. Siin mõned näited: ti õitsitulede juures erilisi mänge, i TEDRELASKMINE. Toas või re- nagu tsuurilöömine, pulgaheitmi-he all üle aampalgi tõmmatud ne, Rüga sõitmine, jänesejaht j.t. köiel seoti otsad kokku ja sellele Kokku võttes võüne ütelda, et asetati ühe otsaga.pars või jäme vaevalt on ükski rahvas harrastanud rohkem ja mitmekesisemalt kehalisi harjutusi j a jõustiku- ja osavusmänge kui vanad eestlased. Kindlasti on see üks peamisi nende hea tervise ja tubli jõu aluseid. Töös tarvitatud kirjandust: 1. Läti Hmdreku — „Lüvimaa kroonika". 2. H. Moora — „Eestlaste kultuur muistsel iseseisvuse ajal". 3. J . Manninen - — ,,Soomesugu rahvaste etnograafia". 4. U. T. Sirelius — „Suomen kan-sainomaiste kultuuria". 5. B. Nierman — ,,Die Verbindun-gen zwischen Skandinavien und dem Osttjaltikum in der jünge-ren Eisenzeit". 6. ' M . Adami Olearius — „Oft be-gerthe Beschreibung der neuen õrientaüschen Reise" Schles-wig, 1647 j a teisi. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-26-06
