Vaba eestlane , April 5, 1979

              Geii,Ac<luisitions'
| ^ i i m i " l l ' > L l M J J i y , I J J ) L C g i a i T>
Second ciass m a i regis-tratlon
numlber — 1089.
iipu}.^I n'fi|'pp|m^
Nr. 21 (8566) XXVIII aastakäSk
RAHVUS-VAHE
"
LASTE
,INE
AASTA'
\ ÄprlE 5,1979 Üksiknumbri hind 40 ce»ä
WASHINGTON ~ Hsaks „Väba Eestla®8** eelmises numbris.
•käsitas Ühendatud, Balti-Ameerika E o m i t ^ ®sin
iralisministeerlumi esinöajafe on nüM avalda tud nende nõupidamiste kobta täfiendavat ihför-patsiooni.
K u i v a r e ^ ühendriikide välismlnSsfofI abi asetsit|a
Earoopa küsimustes l o b e r t IL. Barry dekladtlivset kihnitust, et ühendriigid j a h v a d Balti s Ä -
i© tuimüstamist j^^^^^^^ uues presslinförmatsloo-jjfls
annab Ühendatud Baltl^^Ä^^ väMsmlrilsteerliimis olid eesl^
lastest -Juhan:-S Karl, .ülevaate B a l t i rü^de
konvemiitsi, 1980. äaka «Mipia Ja ;fcdste
mis kohtasid, nagu Vaba Eesüar
s^'* jiuiba ra^^^^^^^^^E^^
mäartsil Ä riüdde ja
iaijat. Balti raEviJSgruippidfi esin-
M a d esitanud yälisininis^
I iumi esindajale 'R. Lv B a i r y l e M -
simiised (kaiiöksa probleeoiü koih-t
a j a said nendele selgitavad vas­t
u s ^ . - : - .
Balti riikide amekteenmisele
tipmustuse mitteasidinise küsi­must
ikäsitasime juba
Vaiba Eestlases/
isrõupidäimisel tuli disikut*^rimi-.
sele balti raä^vaste praegtme olu­kord-
ija N. Liidu likvideerimise
'Oiõimalused. Balti iKomiteeesirida.
jäte 3[>oolt axivati> et s©ö
ütodriikide h^^
igid ainnaksid s u u i w a temus-tüse
.üha suureneva-tele aralivus-likkudele
liikumistel© N . Liidus.
Ameerika
vastasid, et selKstel liikumistes,
ükskõik siis : k ä s ; : N i : I i ^ ^õi
peab olema
s
Komitee
: üles riikide
Üffi esinduste finantseerimise Ja
Eende esinduste
• vase
Välisministeeriuini e s M a jM
tasid, et pikemas pe^sp^iiviö e i
ole iiende küsimuste lateidami-
S€iks otsust tehtud. K u i
Amj^rlfca Komitee^ ^dajadte^^^
gid ettepaneiku,; et B ^ i riikide
diplranaatiiiste esindajalt© üleval
pidaimiseiks tiilekš kaÄmlselfii
võtta abistamine või laenude
ändminö ning nõudimisi diplomaa­tiliste
esindajate aikrediteerimi-ssks
tuleks kergendada, siis vas-
Eui neid li&umisi kasutatakse
väljasipoolt, siis võivad nad kao^
tada usutavuse j a neid on kergan
alla siiruda. Tagajäirjeks dlelks
nende liikimüste paljastaaÄ
nende ebaõnnestumine.
1980 aastal Ä i r i i d i s toimuva
Helsingi kokkulepete järelkonve-rentsi
probleemide selgitamisel
nõudis Balü Komltes, et konve­rentsil
tuleks .päevakorda võtta
Balti riikide küsimus. Samuti
aiyaidati soovi, et XJSA välismims.
: teeriimn •: võtai^ kaalumisele, •'ülie
baiti päritoluga am^rlklase oma
delegatsiooni koosseisu võtmi­seks.
Sellele
sis r i n g et otsused nendes küsi­mustes
tehaikse koostöös Valge
Maja j a Kongressiga.
Kmiä im aasta olümi^amän-gudö,
pupjetamisvõistlused tolmu­vad
Tallinns^, siis tegid Balti K o -
mitee h i n d a j a d ettepaneku, et
ühendriikide valitsus informee­riks
täielikult tJliendnikide ollim-piameeskonda
Balti riikides va-litsevast
olukorrast j a selgitaks,
et need on okupeeritud maad. Sa­muti
avaldasid Balti Kxätee
esindajad soovi, et ühendriigid
võtaksid kaalumisele oma kauba-vaäietuse
vähendamise võimalu­sed
iH. Liiduga, kuiia laienev ka­he
maa vaheline kaubavahetus
^lurenkab N. Lüdu industriali­seerimise
püüdeid Balti r i i k i d^
ggksamaalt saabunud sopran Eva WÜson Ja. oreli lomstnik Carl Otto Märtson andsid hijijijiti Mosilt-reali
eesMaskonnaS©: kaks h e a d - k Ä s e r t i : F Ä klaverisaatjaMaÄjaRobs^^^^
,':,,;. ,v/.Potod::E..Sügise'
sid välisministeeritpni esindajad,
tati sellele, et need ettepanekud et ettevalmistused Madriidi kon-
^^täkse kaalumisele. verentsfes on alles esimeses fäa-vastuses
toonitati, et n i i olüm­pia
kui k a kaubavahetus kuulu­vad
Ameedkas erasektori Juris-dikitsioonl
alla Ja valitsuse sek-
^©imälused'- on s i n : pH-liõpuks
soovisid Baiti^^Koffnitee
esindajad, et Ühendriigid jätkak­sid
oma toetuste andmist Ameeri­ka
Hääle j a Vaba Bu]x>opa raa­diosaadetele.
Sellele vastati> et
toetuse andmine, mõlematele
detele jätkub.
V. OTTATO (VE>:— 20. märtsil toimus Ottawas Balti-Liidus CM^
tawa esindajate organiseerimisel parlamendi r e s t o i a ^ B a l ^
õhtu käenduskomitee liikmete austamine neile korraldatud õh­tusöögil.
Sellest võtsid sel aastal eranditult osa senaatorid^ kmm
alamkoja I p m e d olid Juba Idsitud valimislatmpaania keerisesse.
STOIGHOIiM. ( V EK — Eesü Komitee Rootsis Äsemikekogii koosolek toimus laupäeval 11^ märt-
Stsikholmls Sheratõiü hotellis Eöm^ 35. aastapäeva t a M s t a m l s ^ Eootš! keskorganisatslr
c^onide koostöõ-tahte demonstreerimisega. Komitee esimees Heinrich Mark tegi koosolekul
Möödunud teisipäeva õhtid toi­mus
juunikuul korraldatava Tal­linn
festival *79 korraldava ;toim-konna
koosolek. Huvi sedle noor­te
i^olt organiseeritava neli päe­va
tofcva ürituse vastu .on suur
ja esimehel Jaak Järvel leidub
abilisi, kes suure vaimiostusega on
nõustunud kaasa aitama.
Nii on võtnud väikese saalis
toimuva , ^ € k i n de Kunst" kü-junda;
mise j a korraldamise oma
hooleks E v i Tarkus, kellel bn
onK^irda ^ f e i 6 i d . abilisi noorte
Keskmine saal, ikus .pidi olema
söökla j a restoran „Tarabella"
on saaaud kunagise ipopulaarse
Tallinna restorani „Musta Kassi"
nime.' • •
Suurele saalile on antud nime- Sissejuhatava sõnavõtu ütles
tus ,,TaUinna sadam'\ kuna esi- käenduskomitee kaasesimees se-algne
nim! ,,Tõus ja mõõn" on naatör P. Yuzyk, 'kuna tänukõne
antud samas ruumis olevale baa- senaatoritele pidas Balti õhtu or-rlle
% esialgne baar ,,Tall!nna ganiseerimiskomitee esimees W.
börsi ja sadama artell" paiguta^- P ^ t , kes analüüsis Balti Õhtute
takse ,lihte allkorriusel olevasse j l^iorraldamise mõtet j a Helsingi
ruumi., j inimõiguste tookknle^ Ta
Tallinna pidijstuseks^^^^^^l^^
trükkida oma, ipass, mille müügi
õhtu külalisteeks olid senaator
P. Yuzyik ja R. Belisle abikaasade-ga
ning senaatorid A. Thompson,
S. Haidasz j a E.Foršey. Auküla­lisena-
o l i kohal ika senati juhata­j
a madam Renande Lapointe,
icelle O S Ö A ; ^ a n Ä • järeilõhtulo
erilise väärikuse.
Balti: Lüdu kohap^lsete esin­dajatena
olid kohal EKN-^u abir
esimees W. Pent, dr. E . Parups
(Läti) Ja j . Banys (Leedu) koos
vaks, et sama! päeva! enne Asemikekogu kopsdlekut
laste Eesfnduse kahe rühma esindajad kokku le
korraldat^läei^elliselt, et Rootsi eestla^koi
Esuidüskogu l i l km Komitee Rootsis
nid RahvuSkongiressi statuudis Ifikseefitud aluste!.
Eesti Komitee esindajad Ja Rootsi Eest-
, et Rahvuskongresse ESTO-80 r^mi3de§
Sae tekkulep^^^ locwnulir j
kult vormiliselt otsustamisele
IXSE organites. R E E l ^ v u s l i k ^^
Baremipoolse Riihma esimees o li
lubanud selle fciisimus© võtta
oma rühmas uuesti amtuselej ku­na
Parempoole Rübma seisu-koiht
koostöö sikjates EaHvuskong-wssi
asdus senini :on olnud eitav;
monstreeris oma koöstöö-tahet
veel sellega^ et Komitee Juhatu­se
uueks liikmeks valiti
^Imees/Jaan
Eesti Komitee sele aasta au-, b): rahuldada eesti
hind 5.000 krobni (ca |1250r-l s kultuurüis! j a s ö t s i a a i l^
.anti ::üle Eesti : Rahvatantsu'sij^
c) t®[®tada sotsiaalset, juriidi-1 tulevaile eesti noortele huvlkülla-korraldamise
o h ' omalo võtirud
Piret Komi ja K a r i n Simsons. ,
Nii on lüiiükese ajaga bakanud
Tallinna (pidustusega, seotud
jishtkond töötama, haarates pide­v
a l kaasa uusi inimesi j a uusi
ideesid, mida tahetakse rakenda­da
selleks, et neli päeva kujunek­sid
Toronto, aga k a kaugemalt
tiüdPanlamendimäel tuleb vaada­ta
kui tihte väikest lüli vaba
maailma reaktsioonis kommunis­mi'vasitu.''^:;;^':;^'^
Ühtlasi toonitas kõneleja, et
. kõik balti; rahvusgrupid Kamar
das on tänulikud käenduskoni^
teele oma toetuse Ja[abi andmi­se
eest Balti õhtute korralda-
••-misel... • •: ' •; J ' - : ' - • • •
Ta eriline tänu kuulus senaator
Paul Yu2yk*üe.
. JaTgneivatest 5 käenduskomit^
liikmete si&navõttudest võis järel­dada,
et senaatorid on hästi tead­likud
. Toronto. hommlkuieihe
,3un'i" kommentaatori Lubor
Z i d k i atakist Baiti õhtute vas­tu.
Senaaitorid avaldasid lootust,
et Balti õhtud kui kõrgetasemeli­sed
j a originaalsed üritused jät­kuvad
endisel kujul.
Senaator Thompson mainis,
et Balti õhtutel on oma osa
täita inimõiguste nõutamisel
ning et ajalehes avaldatud krii­tiline
artikkel eiolnudi alandav
mitte ainult baltlastele vaid ka
p ^
Senaator Haidasz avaldas lootust,
ei parlamendi väliskomisjoni
juurde rajatakse, peatselt inimõi­guste
jälitamise alamkoniisjon.
Teatavasti Eesti Komitee abiesi­mees
Ivar Paljak valiti juba va-r
sm iEtisE j ü h a M ja
:ÄtE kooli- j a nbortetöö juhti-
Eomitee osii^ees Heinrich Mask
koosoleku alvamisel andis ilühike-
^ ülevaate Koimit€l9 taotlustest ja
tž8gevus0st 35 aasta
es
Tegevusaruande esitas esimees
Heinrich Mark. Tegevuses on ^ i -
fcohal olnud eesti koolide käigus­hoidmine
ja noortetöö. Küna Ees­ti
Komitee on kujunanud organi­satsioonide
luduks, siis on ka
riiklikud toetused teistele fceskor-laekunud
Eesti
Samuti on terve rida
eesti j a baiti organisatsioone saa­nud
oma bürooametnikud arhiivi­töö
korras Eesti Komiitee kaudu.
Majandusaruande esitas laekur
Harri Härm. Eesti Komitee raha­line
läbikäik 1978. ai o l i 3,6 anü-jonit
krooni (ca 900.0Ö0 dollarit).
Revisjonikdmisjoni'protokolli l u ­ges
ette Jühan Raud. Araanded
kimiiitati ühel häälel.
Tegevuskava esitas abiesimees
Ivar Paljak. Uues redaktsioonis
on Eesti K t o i t e e üles^
ä) korraldada eesti noortetööd
ja laäiendada kooli j a haridus^ala-ga
seosesolevaid küsimusi; '
list ja arstlikku abi ning nõuan- seiks
deks.
tutvimis- .: j a . pidupäeva-d)
korraldada koosolekuid, ette­kandeid,
näitusi, kirjastamisi ja
n^uid üÄasulikke ettevõtteid.
VatWste osas. valiti esime­heks
kaheks aastaks tagasi se-
.: nine esimees Heinrich Mark. •
Nagu eelpool n m ^
jiabatuse uueks liikmeks Jaan V i i ­val,
n i i et Eesti Komitee juhatuse
koosseis xm järtoi^^
Aleksander Alep, Sven Hanson^
Virge Hint, Harri Härm, Martin
Juhkam, Endel Krepp, Madli
Kurdve, Andres Käärik, Teodõr-
Künnaipas, Adelaidä, ^ Lemberg,
AiSta Lepik, Aksel Mark, Johannes
;Mihkelson/ Meemö^^M Ivar
Paljak, Jaan Ruüsä, Johan IJngšr-son,
Jaan Viival.
:V ; JA 8. A P R I ^
EESTI MAJA VÄIKESES
korraldusel
MUUSIKALISE
pääsmed on väljamüüdud
- 2 3 . märtsil saa­bus
ootamatult Eöotsl tagasi läti
rahvusest! Rootsi' k Lai-
:monls Nledre, kelle • venelased
mõistsid möödunud aastal Rüas
10 aastaks sunnitööle, süüdista­des
teda ^ spioneeiHmises. Esialgu
ei ole selgunud, mis põhjusel sel-lüieülatusIiltõiiOT
VANeouVER (VE) Prof. dr:
Arthur Võõbuse 70-da sünnipäeva;
märkimiseks (20. apr. s.a.) alus­tas
tegevust eesti ev. lut. koguduse
juures erifond, et tema Eesti aja­loo
uurimuste väljaandmist toeta­da.
•;;:v^:,..;•:••
28 -märtsü kanti dr: Voöfousele
üle $a.574,50 (kanada rahas), sel­lest
toetusena $1.614,50. Toeüise
andsid 40 perekonda, Vancouveri
Eesti Pensionäride ühing ja Eesti
Korporatsioonide Liidu Vancouveri
liikmeskond.
Prof. Võõtee ,,Studies in the
of the Estonian Feople^S V
eeltellünistest laekus
$1-960,00. Seda köidet teUiti 99 isi­ku
poolt Neile lisandusid tellimised
Pensionäride tJhingult, ev.-hit. ko­guduselt,
Vancouveri linnaraama­tukogult
ja kolm eks. Eesti Korpo- '
ra' •
Eduka aktsiooni korraldajaks oli
August Kaarna, keda abistasid Ire­ne'
Toronto hommikuleht „Sun"
avaldas esmaspäeval, 2. aprillil,
oma veergudel artikli, müles mai­niti,
et Toronto etnüiste gruppide
pidustused, mis on lüldiselt tun­tud
Karavani nimetuse all, ei an­na
etnilistele rühmitustele seda,
ralmildustt, mida nad lootsid. Aja­leht
mainib, et Karavani fcõrgeirh
juhtkond kontrollib autoritaarselt
pidustusi ning paviljonidel ei ole
võimalust korralduse j a organi­seerimise
Iriisimustes kaasa rää­kida.
Karavani tegevuse koordi­neerija
Zena Kossar kinnitab, et
eripaviljonide organiseerijad ei
ole :Kairavani liikmed. K u i keegi
tabab oma paviljoni organiseeri­da,
süs maksab ta ettenähtud
liikmemaksu ning ta on seotud
aastase lepinguga.
,3un" mainib, et paviljonide
korraldajad on eriti häiritud põh­jusel,
et nad ei saa osa profiidist
vaid peavad töötama „vabatabt^
likkuse" alusel. Paviljonide akt­septeerimise
otisüstab Karavani
vüeliikmeline jtibatns ja^^^^k^
le mõni pavüjon ei meeldi, sijs
saadab ta sisse makstud 500
dollarilise registreerimismalsu
lihtealt tagasi. Metro Karavan võ-täb
igalt eelmüügilt müüdud pas­silt
endale 4 dollarit ja
Karavani avamist müüdud passi­delt
6: dollarit, 'kuna
WASHINGTON
de teadlased, kes
Ühehdrifei-ti
Pennsyl-vaniasse,
Harrisburgi uurima aa-tomieriergia
jõaijaamaš tekkinud
õnnetust, mainivad, et suur häda­oht
on möödimud, kuna reai^ito-ris.
tekkinud vesinikumull on k a ­hanenud
ja sellega on sulamise
j a plaiivatusoht vähenenud. Jõu­jaama
pürkonnast evakueeritud
mimesed on oma kodudesse taga­si
tulnud hing koolid on taas ava­tud.
Kogusummas oli ohuipiiiifcbn-nast
evakueeritud 200.000 inimest.
Seoses õnnetusega on teadlased
teinud ettepaneku, et tJhendriiki-des
tuleks sulgeda tosinaid tuu­maenergia
jõujaaahasid . ning
kontrollida nende julgeoleku-seädmeid.
saab enadle ainult 1 dollari eel­müügilt,
niüüdüd passidelt. Iga
paviljon peab ostma vähemalt
100 passi ja maksma nende eest
5 dollarit tükist, kusjuures raha
ei anta tagasi kui vajalikul arvul
passe e i suudeta läbi müüa.
Iga paviljon peab esitama pä­rast
pidustuste lõppu Karavani
juhatusele 60 päeva jooksul ma-jandusliku
aruande, kuna Kara­vani
juhtkond ei ole kohustatud
paviljonidele andma mingisugust