Vaba eestlane , June 9, 1983

              CHEVROLET •OLDSMOBILE
ROBERTSON MOTORS LTD.
1555 DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONT. .M4J 1N7
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 35
Nr: 43
tenrid
fheviseeritnd/po­lt
läbiimbutatüd
hõimude valvsa-
Irutud Venemaal
a imelikl|e asju^
süsteemi • juures
|(iid. Need vahe-
)letada, et kom^
li propaganda^
Iski kõigi pingu-
[ata varjata neid
)ksul on tekki-j^^
älise võõba ai-luti
juhtunud lu°
pisete raadiosaa-kus
teadustaja
[stani sõja kom-täielikult
kom-la
vastased ja
|s võitle jäid soo-ladimir
Dants-tanl
nudiste eda-
[J. mail, et j^Af-
^stupanu suure-jõukttde
vastu,
N. Liidust."
[hilikult ja oma
Kirjutatud teks-i^
t rahva vastu-inde
,jjõiikude
I maale Pakista-leppinud
ainult
lemisega. Ta öM
l»lukorra kohta
idise ümbeff
^nõukogude
JnOukogude sis-tegevust
Af-le
juhid iseloo-üdu
territooriu-jtegevust,
mis
[rahva julgeole-fiomaatidele
ja
itid saladuseks
võimalik vüe
färele Moskva
lõukogttde vas-anda.
Kus on
kontrollasutu-lalehtedesy
aja-publikatsiooni-
[oma taga aja-
Ipes kogu vahe-
|tlaaliga> mida
mehed puua­kse
teatega, et
andmisel oli te-lutor
Daiitshev
ja tõenäoliselt
|aülemused is-üleknnlamis°
le käest teada
las nõukogude
Ihale sissekuk-ivalgeie
tooms-ab,
et ka nõu-ole
veekindel
in ta hakanud
kem lekkima
Kui ^ kõmmu-i
ja vägivaÜa-väljakutsuvält
valgele tuua,
järeldada, et
iuutunud rah-
|kindlamaks ja
almis tõe ja
e ja valedele
ü võitlema.
|eti ja ülistati
ootas kurja-läites.
Räägiti,
lardinad aken-
-olemine üldi-
[tud ja organi­lt
vabanemine
piina- ja mu-liJärglk/
3) /
fks osaks laii"
raugel vaenla-
B ' l ühtki he^
„Hindile" ja
raskusi ra°
teri vai-Äpächel
ön
valmiisfamise
lüktšioon on
Jäta;
jpterit an-lilles
sel aas-
^utunud väga
miljonit dol-
[ahtlaiie, kas
Imistama .536
laselt peaksid
5. Kuid sd^
[ei juba oma-
Is ning keegi
Id riigikassale
Nr. 4S VABA EESTLANE neljapäeval, 9- i ^ " ^ 1^3 ^ Tliursday, Jrnie 9 19^
VALVEARST
IIÄDALALÕPUL
•11. ja 12. juiirnl •
dir. T. Kuutasu, tei7M-6141
. ja 19. juunil
ir. M. Leesment, teS. 481-
. A , . . . ..
Toimetaja
Maikuu teisel^ poolel lisraelisse
tehtud grupireisist osavõtnud „Va-ba
Eesti Sõna" toimetaja, 75-aasta-ne
Erich Emits suri 26. mail sü­dameataki
tagajärel just kui reisi-seltskond
oli hommikul ölimäele
kogunenud päiksesäras Jeruusalem­ma
imetlemiseks.
E. Emits oli veel vähestest ise-seisyusaegseist
eesti ajakirjanikest,
kes siiani oli jäänud oma kutse
juurde. Ta oli šiindiiiud 1908. a..
Põhja^Tartuinaal kooliõpetaja poja^
na; Pärast keskhariduse saamist
Tallinna lleaalgümnaasmmis töö-
Skautlike noorte jüripäeval Montreali Jaani kirikus, deklameerisid skaudid koos „Tõuse mu rahvas ja
;maa*'. Pildil, vasakult skm.E; Euberg,^^^^^^^
• Foto: Meeme Sultson
is valitsysvastciste trükiste f õkestcimiseks
28. aprillil kehtestus Rumeenias seaduSj mille kohaselt on keela»
M omada või kasutada kirjutusmasinaid kõikidel isikutel, keUe mi­nevik
on kriminaalne või kes moodnstaivad ohin üldisele korrale või
yalehe Uus Eesti-'väljaande ]uu- •••-v-^::-:-^
res Nan^as. EKSI lo^
Põgenenud Saksamaale oH ta seal ma praegune
ajalehe^: ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ K^^^ ^ kõik kirjaproov, mis saadetakse jyolitsei
jätkates sama tood parast emigreerumist New Yor gUi bAee-ssstei ^ ' Valgemäe iseloomustab ajas- ajalinglise sõjaväe vas- rmeenia kodanikud, kellel on arhiividess6 -
ajalehe -Vaba Eesti Sõna" tegev- f süs noored paguk-töimetajana.
Eriti sümapaistvad on ^ s , ^ a ise n^wred ja täis tööindu,
<^ud tema koostatiid VfeS^ k
der-käsiraamatud. operettidega, kus esitati„Mai^za^
Vümastelaastatel oli ta kamiata- ,,J^tona ja U lmsaar;'_ja^,,^^^^
nud tervisehäirete all, miUestras-1^^ See polnud^^^^
keim oH mõne aasta eest kergeku-^^tte^i^^^^^^ eestiastele, ^vaid^ ka msmm
jülüie ajurabandus.
Eesti Sihttapitai Kaniadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tiihimaksu-vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti otganisat-sioonidele
Eesti Sihtkapital
kaudu tulumaksuvaba
saaniiseks. -— E ^ t i Maja,
Broadview Ave. Toronto,
958
Gnt.
ameerika sõjaväelastele ning võttis
interaJJtsionaalse ulatuse inglise ja
prant^ise sõjaväelaste osavõtu lä-
M.\algemäe ütleb, et seda.ajas­tut
ees'i kultuuriloos pole seni veel
uuritud. Nüüd oh ta asunud ajajär­ku
tead-islikult uurima,
(Oin teiMÜd ja kavatseb veelgi teha
helilindistusi endiste näitlejate
mälesiisist ja tähelepanekuist,
et saada kuiva uurimistöö asemele
elav äja| gu, mille materjalid jääk­sid
eesti irhiiviJe.
M; V a | emäe loodab, et inimesed
amiaksi4materjale, mida: pole seni
umbes nii nagu kriminaakegistt»
rites on olemas roimarite sor«
mejäljed.
Kuid sellest veel ei jätku. Kurju-
Prof. MARDI VALGEMÄE
tuluures tööl ja mäletab tublit eesti kirjutusmasin või kes kavat-rahvast,
keUele oli luga tehtiid mit- ^^^^^ ^eda osta, peavad sellest tea­te
üksnes vene' ja saksa rahvaste, tarna politseile,
vaid ka mglaste jä ameeriklaste - Mis asi täpselt on kitsendusi
poolt, kes tahtsid eešüased N. Lü- PÕMustä^^
dule välja anda Valgemäe on juba valiliselt hästi informeeritud allika- tusmasma omanik ei tohi oma r©«
andnud küsithised teadaolevaüe tekohaselt gistreeritud masinat kasutada väl­jaspool
kodu või töökohta, samuti
on viunaSsel ajal tunduvalt suure- gj tohi seda välja laenata. Ja kui
nenud masinal kujutatud, väUt-^ m^^^ peaks kaduma — näiteks
susevastaste trükiste ja lendleb- kui see varastatakse — peab sel-tedearv.
lest teatama politseile 24 tunni
Muidugi on rumeenlased sunnitud^°°^^^' . , , •/^^i,
registreerima ka paljundusaparaate. Rumeenias on seega kete^^^
Näiteks kui edaspidi mõni ru- ranged seadused kirjutus- ja
meenlane kavatseb osta kirjutus- P^IJ^^^^ kohta km see
masina, peab ta fflgepealt esitama tavaks N
vastava sooviavalduse, mis antakse ^«id paljundada saab siiski, nai-
Pärast nn. „analüüsi" teks kui kasutada vanaaegset
ameeriklastele.
üheks allikaks võivad olla saksa
tolleaegsete ajalehtede arvustused,
sest ka sakslased käisid neid lavas­tusi
vaatamas.
Eriti arvustati sakslaste poolt
operette. Vajalikud oleksid need
arvustused just võrdluseks m:eie
oma kriitikale.
Nii mäletab Mall Jürma, et ta tun­dis
New Yorgis elanud. USA ohvit-pendiinm,
kuid töö nõuab veelgi ni operetid olid samal tasemel,
saiiiiremaid toetussummasid. N , Kui oleks teada, et mõni ;
SuuUste intervjuude kõrval, miile AJSA sõjaväelasega abielus olev
ffi ajakirjaffiiuses ümunud, nagu lood mälestu Mg annab inimlikku «estianha omaks seUist^^
__ teatritegemisest kui elekter kustus, pagulaselu värviküllust, otsib ta ka- k võiks anda Oma mälestuskilde
küi^ poini d kütet ja ruumid olid väsid, lavastuste fotosid ja igasu- asjade võrdlemiseks, oleks see vä-
Mmäd,fkuid laval tuH ku^ ka näidendite käsi- Sa tänuväärt,
soojusejärast. Semsedteatriarvus-1^^ uurimus tuleb avaldamisele ees-tiisist
väljapoole jäänud olud ilmes- tute programmid. Inimestel on tihti^^t^ hiljem võiks avaldada
tavad teatritegevuse tausta. kohvreiš materjale^ mille väärtust inglise, keeles, mitte just Geislinge-
KmdnuüdMpub maad võtma ar-^^^^^^^^^I^ Ja Pä-vämiriey
et Kanada vanglates on elu T6ront(^s. Ees on juulis minek hüvis on Geislihgeni laagri arhiiv, ^astsõjaaegse sotsiaalse ohikorra
kus on palju materjali, kuid seUes-fc^^
politseisse.
õnneks anti täile Eesti Teaduslik sere, kes olid Broadway teatrieten- ^^^^^^^^^ välja "eventoaaine" lub^^^^^ helJtografeermmiis-tehnikat.
ühing Ameerikas teaduslik sti. duši näinMja^ t(M) osta Et sfeda takistada, peaksid ame^
. ^.j - . i . j r,^ « 1 ainuU riiklikest kauplustest. võimud ka pliiatsite kasutamise
Masina ostmisel" võetakse täpne keelustama»
O (D O
(Algus lk 2)
veelgi etem kui Rootsi vanglates. Saksanfj^aale,
Vähemalt rahategemise võimalu- • .' . . ,
sed on siin ümselt smiremad, eriti VahtrikoU ka
kui sä oskad mõne eriHse nupu ^a^^l^ja ja lavastaja ajavahemt-peale
vajutada. Süs võib juhtuda, ^^^^^^^^^^
et raha jookseb taskusse palju Küna ta jäi Saksamaale, sus saab
Tõõmsamalt ja valjumalt kõlisedes temaga kokku panna viimaste aas-kui
Las Vegase mängupõrgus jack^ tate t^^^
võitmisel. Seda kmnitäberiti^^^^^^^K^^ M. Valgemäe tahab minna
sündinud lugu, kus pike- ka kohapeale Geislingeni, kus ta Oli
ESTLANE
ki on lüngad sees.
Enamus Geislingeni rahvast tu­lid
USA-sse, Kanadas on Söödorid,
.Kink, M . ; - .;
USA on maa, kus uudsusest lugi
peetakse, ka eestlaste elust dii-pii-
laagreis^.
On teada, et teatritegevus ei laka­nud
ka saksa EZ-laagrites, isegi
mitte surmalaagrites. Inimesed säi­litasid
oma loomingulised impulsid,
mida tänapäeval uuritakse. Kuid
eesti teatrit pole vaja EZ-ga sidu-
Praegu otsib Valgemäe liende oh- da. See oli ühe rahva loomingulise
P.P. Lüdiguga oli kontakt juba
telefoniteel loodud, kuid oluline
intervjuu jäi tegemata.
Mssksab Kanadass
$48.~
Poolaastcis $26.—^
feerandäastcii $14.-
Väljaspool Eanadats
$58.—
$31.—
$16.-
maks ajaks vanglasse mõistetufllapsena. Ta on vahepeal seal kord
mõrvarile mõisteü kohtu poolt väi- käinud ja imestanud kui väiksena „n^^;^ , r, . . . . pnpop„8iipnrtii<!P vaiadus mis Geis-ja
valuraha 18.13« d Ä selte tundub nüüd linn. Omaaegne kut J^"*^ ^^''^ 'f- S l ^ ^ S f f ö X e lS
e e s t , e t ; t a o ü v ü d u d i e s k » i s e j u l . ^ t^
SAATEKULU
Kanadas: YäljaspooB
getou vanglast üfemaks^
julgeoleku vanglasse. Kohus leidis, vanad plaanid, isegi kohanummer-et
vangi põWseaduslikke õigusi oli dusega.
rängalt riivatud ning et selle eest M. A^algemäe ütleb, et Geislingeni
on mõrtsukal õignis nõuda kompen- teatriga on seotud huvitavaid prob-satsiooni.
i leeme: müjs lavastati seal mi pal-
Fõderaälkohtuniku, otsus vangi- juopferette'ja kergeid komöödiaid
jnõistotud mõrtsukale suure surn- Pärast isamaa ja osal Mmesü'k^
ma maksmiseks, ühest vanglast perekomialükmete kaotamist. Ar-teise
üleviimisel, on pannud Vangla noid Sepa tõsisema sisuga näiden-võimud
tõsiselt mõtlema, kuna see deist esitati vaid üks Geislingenis,
otsus piirab tulevikus tunduvalt i^ö^^
vangide tränsp^rteerimise operatsi-
(ttone, mis sagep on juba puht ad­ministratiivsetel
põhjustel hädava­jalikud.
Kuid selle otsusi taga ei
kummita mitte ainult vangide üle-poolaastcis
$28.
¥eerandaast€is $15.
$19.50
9.25
$22..
Nõiikogwde elanikud ©m mli Siarjiiiiid, et
ilma pakendita kätte antakse, ef si^üd k d läänemaailma moodi toifn
hakata pakkima plasfikpakendisse, ostjad on vihased une süsteemi üle.
,,Uterary: Gažette" a:vald^^^ kendist 5 kop. ettenähtud 3 kop.
meid higejatekirjü, kus kritiseeri- asemel, millega oli saadpd ülegaal-ber!
Nüüd võib ajale vaadata takse asjatute kalliste pakkimisva- set profiiti umbes 400 dollari väär-šotsioloogiüsest
aspiektist. hendite kasutamise pärast plastik- tuses.
• Neli kuud tagasi pühendas Prav-nurises
sellal ühes
kirjutises, et >,meie tantsime yii-nivalssi
ja sõda käib meie üm-
' • • • . • (• " , . . ' • • ' •
liJlNNUPOSTIGA aastas^-^ Ja veerand»
$15.— -H SAATEKULU — aastas $66.—, poolaastas
I.—ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 60 centi
^^^^^ märkida „POSTAL €0D£<'
USA aadressidele ,,ZIPCOD^^ ,
Pangktshekl^^^^ahakaart Idrjntada)
FrekEstomanPnbliishers nimele.
viimise probleem, vaid vangid või- Sellest ajast on säüinud A. Vesilo, aine kasutamisel tavalisse paberis
v^d hakata nõudma õiguste j a va- P. Krusteni ;jä A. Sepa seni aval- ^se pakkimise asemel
tõttu tema saiad
kopikat kallimaks, kuna ta
pidi ka pakendi
maksma.
da terve lehekülje sellele kuidas
leiba kokkuhoidlikult kasutada,
Jnis on peamiseks toiduks N . Lii­dus,
et see kauem värske seisaks.
baduste põhiliste eriõiguste alustel damata näidendite käsüdrjad. Nüüd üks higeja kurdab, et ta ostis 2
rahalisi kompensatsioone ka teistel on kirjastus ,,Maarjamaa" lubanud kilo jahu plastikpakendis
ettekäänetel. ^ ; need algupärandid koondada ühte '
Vahejuhtum leidis aset ^^^^ ka
provintsis, kus vastava otsuse tegi ameerika ja inglise; lavatükke,
Meraalkohtunik Raymond Bec- 0'Neilli ja Shaw näidendeid, et
Fäy, kes põhjenduseks märkis^^^
vanglavõimud tahtsid karistusalust neilt ^^halist toetust saada. piacfivtr J V t. s • t
Robert Collini teise vakiglasse Üle SeUeaegne eesti teatri tegelas- ^ " ^ ^ ^ , . , . , , ,
viia tema aktiivse polütUise^t^^^^ Inga mro^vat mõned o^^
oli vaja
kuid nõukogude tööstus pole
suutnud küllaldaseM plastikut
se pärast vanglas. Kohtuniku arva- gelaste kartoteegis üle -SOO nime,
tes on sellme üleviimine illegaalne, kuid intervjueerida tahaks ta esmä-:
kuna See on vastuolus põhiliste joones näitlejaid ja aiaitejuhte, Ta
inimõiguste tharter'iga. on vä'r->^ Reet Aarma ja Meeta
Põhilisi inimõigusi tuleb kahtle- Sepp-Antje juures; viimane rääkis
mata austada ja nende rikkumist oma «lälestusi tantsurühma liikme-vättida,
kliid ka siin* on oma loomu- na.
likud piirid, mida peavad teravalt M. Valgemäe kurdab, et interv-sUmäs
piiama selleks volitatud isi- juude te^emine on küllaltki kulukas
asjaosaliste suudes kaugustss^^^o^^^
•••AMIf^' mise-^t^
sed, kui nende leib pole plastikpa-vütmid
üa^ kendis.
TARM© SEPA 1X01
SEPA HOME
Metro Uc. B.S374
T®llimihe saata:
VABA EESTLANi
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks -r- tavalise / ku^postiga alates ...........................
. . . . . . . . . . . . 19........ Tellimise katteks lisan $ siinjuurca
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (RaJia saata ainult tähtkirjas).
'ISJltni i. s..>..o...;>
liu
.J' •