1981-04-09-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ABA EESTEANE neljapäeval, 9. aprillill981— Thursday, April 9,1981- Nr. 28
33B3SB
Laske isole^da oma maja $30iH) eest
losuIationProgram'!" alusd -» C.H.IP.
,TIii@ Canadlann Home
il*
AND CÕMPANY LIMITED
J^sjatiindlik isdeesrimkie
Since1947 '
Esindaja Tor®ffitos: ENN UGE/tel. 661-7341 v5!^^^^^4^^
Pejremärgid (õuemärgid) olid Eestil randadel ja saarteS kMtamisel
Iklani viimase ajani. Isegi f)agulusse on kaasa toodud üksikuid pere-märgiga
tähistatud esemeid, või on neid n^ärgitud siin. Kui paljud eestlased
— eriti noored teavad oma perekondade peremärke? See kü-gimns
oli kõne aü Lembitu Malev skautriihmade koondusel 4. april)!!.
Feremäddde koondust juhendas skaütüksuse vanem Heino lõe.
Sama, mis aadlikule vapp, oli
talunikule või kalurile tema peremärk.
Peremärk lõigati või põletati
selle pere majapidamis- ja tööriistadele,
et need oleksid tuntavad.
Kihnu surnuaial on veel praegugi
riste, millel kadunu nime
kõrval on peremärk; Peremärkide
põletamist kariloomade nahale
kasutatakse praegugi ülemaailmselt,
lois loomakasvatus on tulun-dusalaks.
Vappide-teadiHse, hemldiksi üks
haru uurib peremärke ja nende
^ ]^ ning kannab nimetust
talupoja-heraldika.
Umbes pooled Lembitu Maleva
skautrühmade poistest pärinevad
aladelt, kus peremärke kasutati
veel inimpõlv tagasi. Paljud vanemad
inimesed, kes pärinevad Saare-
või Hiiumaalt, Eesti saartelt
või randadest, teavad oma perekondade
ja sugulaste ning naabrite
õuemärke. Väga vähesed on neid
lastele tutvustanud, vähesed kasu^
tavad neid tänapäeval isiklike esemete
märgistamiseks.
Ettekanne peremärkide koondusel
jutustas märkide kujunemisest
ja kasutamisest ning teaduslikust
uurimistööst, mis sel alal on tehtud.
Kirjanduses on sadu näiteid
eesti peremärkidest. Peremärgista-tud
esemetest oli. väike väljapanek
ja koondusest osavõtvad juhid
joonistasid poistele oma peremär-gid.
Otsustati hakata hoolega naurima
vanemate ja vanavanemate ning
tuttavate kaudu oma perekondade
peremärke, et nende kasia-tamist
nraesti elustada. .
Lõpul joonistas iga poiss oma perekonna
peremärgi (kui see oli
teada) või kujundas oma peremärgi.
Kõige huvitavamalt tegi seda
Margus Silverirpoeg Kask ja sai
selle eest kaela ,,pOhjatuule" kae-laraha.
Kodu-uurimise teema jätkub suvel
Lembitu Maleva suvelaagris —
4.—12. juulini Kotkajärvel. Pikemale
kanuu-retkele lisandub läag^
ris rahvusliku käsitöö ja loomiijigu
kallakuga tegevus nendel tundidel,
mis jäävad vabaks purjetamisest,
spordist ja ujumisest. Need on
söögijärgsed puhkused, vihma- ja
videvikutunnid, mis paljudes laagrites
lihtsalt „maha logöletakse",
kuna puudub oskuslik juhtkond.
Lembitu Maleva suvelaagri juhtkond
ja õppepersonal on komplekteeritud
nii, et poisid võivad harrastada
joonistamist, maalimist,
keppide ja esemete nikerdamist,
puule põletamist, vitstest ja tohust
punumist, paelte palmitsemist, nahatööd
ja lihtsamat metalli- ning
puutööd.
Suvelaagri erinevast iseloomust
tingitult vajab laager pikemat ettevalmistust
ja kirjalik registreerimine
toimub juba eelseisva kuu jook-
RAAMATUID
MÜÜGIL ,.VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind NSaate-organiseerib
SCainada
fotonäitysl'
Käesoleva aprilli 23—2S.-ni toimub
Toronto näituseväljakul asuvas
Automotive Buildingis. „Fo-cus
'81*' nimeline fotonäitus, kus
näituse organiseerijaks on eestlanna
Naima Aer, kes on tuntud eest^
lastele eestimotüviliste põletistehni-liste
tööde kunstnikuna. Kanadalas-tele
aga fotoajakirja toimetajana
ja fotöalaste sündmuste organiseerijana.
Seekordki organiseerib ta üle-kanadaiise
fotonäituse, kus pannakse
välja 100 tööd mi mustvalgeid
kui ka värvüisi. Oma- ajakirja kaudu
on ta avaldanud üleskutse ja
igalt poolt Kanadast saanud kontakte
ja osavõtu sooviavaldusi.
1. Loojaminek, 5.
TöötÕrge, 9. Saared Põhja-Jääme-res,
11. On ühes võõrkeeles,
13. End. vald Harjumaal, 15. ühe
E. Wiiralti graafikateose nimi, 16.
Vene rahaühiku nime lühend, 18.
. . . lill — tekitas'lainetust Toronto
eesti ühiskonnas, 19. Minus, 20.
Sulgedega loom, 22. Solüdne naine,
24. Spordiala, milles eestlane
võitis pronksmedah viimastel
olümpiamängudel, 25. Põlluvili,
27. Ega siis, 29. Isiklik asesõna,
30. Keeristorm, 31. Kella heli, 33.
Raske, rõhuv, 34. Sõimusõna, 36.
Hamba tugi, 37. • Jubedused, 38.
Aedvilja kasvamise koht, 39. Ki-
Näituse teemaks on „Canadian
Landscape** (Kanada maastikud),
millega tahetakse tõsta huvi Kanada
maastike vastu.
Üks eelmine näitus on alles Kanadas
ringi liikumas. Ka seekordne
näitus hakkab samal viisil Kanada
raamatukogude kaudu ringi liikuma.
N Aer ütleb, et ta töö fotoajakirja
toimetajana on tähelepanu
leidnud; ajakiri on jõudnud laiemale
pinnale ja muuhulgas ka
müügüe äridesse, kus see näib üha
rohkem fotohuviliste tähelepanu
leidvat. Naima Aeru töid oli eesti
väljapanekute hulgas Balti Õhtul
Ottawas. ,
Püstread: 1. Teritusvahend, 2.
Karu, 3. Inglise kirjanik-kriitik^ ka
mehenimi, 4 Kaassõna, 5, Pikku-seühiku
lühend, 6. Terava esemega
tehtud märgid või jäljed, 7.
Naisenimi, 8. Rohttaim, lill, 10.
Tammsaare varajasem teos, 12.
Maitseaine, 14. Tuba, 17. Vesi silmadest,
19. Volikiri, volitus, 21.
Kohanimi Harjumaal, 23. Kala-püügirüst,
25. On toit soolata, 26.
Rooma naiste riietusese, 27. Vää-rusk,
28. Kala, 29. Linn Eestis,
32. Näitleja Ruut Tarmo nimi enne
eestistamist, 35. Kanada juustusort,
36. ilmakaar.
RISTSÕNA Nr. 10S8
LAHENDUS
>
Põikread: 1. Pokker, 5. Palitu,
9. Osalema, 10. Roth, 11; Amet,
13. Avar, 15. Nari, 17. Man, 18.
Almus, 21. Met, 22. Aster, 23. Urmas,
24. Ester, 25. Aktus, 27. Nõges,
30. Rai, 3L Tasku; 34. Eee,
35. Asti, 37. Otsa, 38. Aher, 40.
Moro, 42. Alumine, 43. Toorus,
44. Neljas.
Arvo Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RVGA graafik ja maalijs^
A. KäbinVAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB
piibiiteoloogilisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, liUGU KÄNNUST
Evald MändAASTATE PÄRAND (kolmas valinitt
vaimulikke vaatinsiX
ESTONIAN SCOUTING
EESTI SKAUTLUS VnSKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. RahTa-tantsljate
RüIim)
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Anna Ahmatova — Marie Under REEKVIEM
Herbert Miehelson-- KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert IVflchelson ^ SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Mchelson NOORSOOTÖÖ RADAIMSL
Herbert MIchelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICiAL GUIDB
Paul Laan — MÕTTELEND pilte Ja peegeldusi
Eduard Krants — LUMELUTLASED (lauletuskogu)
Ööna Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuleloB-kogu)
3^
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.<
August Kabja ~ MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD E
Ants Vomm — RISTSÕNAD m
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogeii)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Efcbaum— AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu)
28v-
18.- 7D
1«—
Te
i
is
»
ss
2r-
7.SI m
llw- u
ss
m
. s.- m
u
18 -
»
Mm •
5^ 31
3i-
31
31
6.6S 40
2.SI
8.—
4.-
6--
6.-
91
a»
3»
41
Sl
31
30
4f
40
30
30
30
50
Iž 1. Panama, 2. Koor,
3. Est, 4. Rahel, 5. Pearu, 6.
Laen, 8. Uulits, 10. Rant, 12.
Tamm, 14. Vasikas, 16. Reamees,
18.' Arest, 19., Matus, 20. Surnu,
25. Ararat, 26. Tita, 28. Geto, 29.
Seadus, 32. Aurus, 33. Kamin, 36.
Ihar, 37. Orel, 39. Elu, 41. One.
Hannes Oja-KOPUTUSED ENESES (Inuletuskõgu) 140
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14<-
Ehiar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
VARRAKU JUTULEmr — KUS ON NEEME
VANAVAARA? ^ . s._
RAAMATUID
50
50
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.-
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eel-kooUeaüstele
lastele värvitrükis) ^ 4.~
ÕPETA MIND LUGfEMA H (5ppe-ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5.—
EESTI KEELE HARJUTÜSTIK I 3^
40
50
Harjumäeit astus alla sihvakas
naine beezhis kleidis, vibutades
käes oma pruuni rediküli. Aina
pööras ta nägu kastani õiekobara-te
poole ja asjalikule vaatajale
oleks paistnud, et ta nagu tantsisk-les.
- Inimesed pöördusidki ja vaatasid
üle õla talle järele, sest naise
ilmes oli midagi ebatavaliselt lembet,
lapselikku, seletamatut rõõmu.
Aga ta ise ei pannud kedagi
tähele, ta oli- kõigest | sellest millestki
haaratud.
Ta peatus Harju trepi ühel astmel
ja silitas roheliseks võõbatud
kivivaasi. Siin nad seisid reas nagu
ennegi, ainult Eesti kolm vapilõvi
oli kõigilt, välja raiutud.
Ta suunas pilgu üle Vabaduse
platsi ja naeratas: sealt tuli keegi
tuttaval kõnnakul, see pidi olema
Esta. Mingi tornikell lõi neli pauku.
Oli varajane laupäevane pärastlõuna,
kevad ja aasta ükstuhat
üheksasada kuuskümmend.
Esta tuli üle kitsa tänava ja hüüdis:
. „Tere! Oled see sina Helin?"
,,Tere!" vastas beezhis kleidis
daam: „Ikka mina. Ma tundsin
sind juba eemalt, kui üle platsi tu^
l i d . . . "
Nad hoidsid tükk aega teinetei^
se kätt peos, ,;i^ahtisid näkku ja aina
naeratasid.
„Helin, Helin! Eks ole—kuus
aastat?! Aga sina oled noorernaks
läinud, palju rohkem kui küüs aastat
nooremaks! Sa oled väga ilus!"
,,Jaa-jaa, aga sinä. Esta oled nii
.|)een;:.'daam,-: •igt:.; hoia' :küi; peeii
daami"
Nad astusid sisse kohvik „Tal-linna",
vana Feischneri uksest.
„Kui palju neid siia võiks tulla,
neid meie tüdrukuid?"
„Kohe näeme, astume aga teisele
korrusele ja näeme."
• Nad peatusid saaliuksel ja otsisid
silmadega „pma tüdrukuid".
Ühes latris paremal istusid polsterdatud
diivanil Pärja ja Katre.
Mae näis äsja saabunud olevat, ta
parajast kätles teisi.
„Seal Helin!" hüüdis Esta, aga
samal hetkel kostis nende selja takka
pidulik „Tere, Predshahtnaja
tüdrukud!" See oli Ella. Nad aina
naeratasid üksteisele, kui summas
laua poole astusid. Laua ääres tõusis
päris vallatu vada, mõni kae-lustas
mõnd, teised taas raputasid
k^aua kätt. Ja kõik näod olid rõõmsad.
Just siis, kui sumin oli lakkamas,-
tuli Lembi — ja uus tervita-misvada
täitis laüaümbruse.
Varsti sundisid naerupuhvakud
ja lausa -laginad teisi kohvikükü-lalisi
näo selle lõbusa laudkonna
poole pöörama. Kes hoolega kuulatas,
selle kõrva hakkasid sõnad
„härra", „preili" ja „proua" ja
veel hoolikam kuulaja märkas, et
sellest laudkonnast ei kostnud ei
-„seltsimeest" ega „kodanikku"
hoopiski mitte. „Mis väljamaalased
need on? Ise räägivad eesti keelt?"
Tallinnas oli härradest-prouädest
võõrdutud, käis isegi jutt, et kui
niiviisi mõnele õigele seltsimehele
härra ütled — saad viis aastat!
Need korralikult riietatud daamid
ei kartnud nähtavasti kuraditki.. •
Väliselt naised nagu naised ikka,
mõned isegi väga kaunid — aga
midagi oli neis iseäralikku.
Ella vaatas kella ja kahetses, et
tema ei saa kauaks siia iääda—
pisike tahab süüa —- ja juba tunni
ja pärast.
Mae lisas teemakohaselt, et Riina
pole põhjuseta puuduja — ootavat
parajasti sünnitusmajas oma
teist last. Aga Jaak hoidvat kodus
esimest, aastast tütart.
Peagi selgus, et teistelgi oli lapsi,
ainult Pärjal ja Estal mitte. Ka
Helmal mitte. Kallati kohvi ja
joodi. Keegi küsis:
„Mis see stritsel õieti on?"
Kõik panid laginal naerma, see
Mari-anekdoot oli levinud ja igaühel
meeles.
Helin aga jutustas oma kojutulekust:
„Teate, kui ma Leningradi rongilt
maha astusin Tallinna jaamas
— oli detsember ja oli hommik ja
kõik paksus sulalumes. Ma ei saatnud
oma saabumise kohta mingit
telegrammi, mõtlesin, et tahan seda
igatsetud linna kõigepealt ise ja.
üksi vaadata. — Aga tundsin, et
olengi üksi —- jä võõras. Ja koht
oli võõras. Nagu ei olnud minu
igatsuste l i n n . . . Võtsin takso ja
sõitsin Nõmmekj mitte sugulaste
ukse ette, tulin maha hoopis kaugel
tänavanurgal. Kõndisin aeglaselt
läbi metsa. Väikesed ja suu-^
red männid olid lumised, paksud
lumepatakad okstel, pehme puhta
lume; mitte meie Vorkuta tahmase
soola moodigi: Puudutasin iga
mändi kättpidi, ütlesin neile igaühele
„tere".
„Jumal appi, HeliUj kui sentimentaalne
sa oled!' 'hüüdis Pärja.
,jKas sina ei ole? Kes veel ei
ole?" Icüsis Helin ja kõik tundsid
kunagise Helina ära: olgugi hale,
ikka okkaline ja terav. Aga ta jätkas,
mithied hääled nõudsid seda.
„Mis siis? Jõudsin oma sugulaste
maja juurde; see oli enne nende,
nüüd muidugi natsionahseeri-tud.
Hoone oli väljaspoolt läänlane
ja kole, ^ värvi ei olnud -ta pä^
rast sõda küll näinud. Aga männid:
õuel olid kõrged, poole kõrgemad
kui siis, kunagi... Andsin
uksekella, See avanes ja vanatädi
tundis mu kohe ära. Teretasin, K—
Aga nüüd teie tüdrukud, seda te
küll ei tea, mis nüüd järgnes?"
„Langesite teineteisele kaela,
nutsite, ei märganud ustki kokku
tõmmata..." arvas Esta.
„Ei," ütles Helin. „Tädi küsis
ja ilma mingi sissejuhatuseta: ^Kuidas
seal ka oli?" — „Hästi, päris
hästi," ütlesin mina, nagu oleksin"
'tõesti mõnelt sünnipäevalt tulnud,
aga ise mõtlesin, kumb meist siis
nüüd heakohtlasem on, tädi või
mina?"
,,Näed, selles juba pole enam
sentimentaalsust!" ütles Pärja.
„ 0 n sinust aga tõsine naturalist
saanud, Pärja!" õhkas Mae. ^
„01igi väga naturalistlik see tädi
küsimus," jätkas Helin. „Mä lu-len
kümneaastasest põrgust, hangedest,
tundrast, sunnitöölt — j a
siin küsitakse: „Noh, kuidas oli
kah?" Ei tea isegi, oli see naturalistlik
või naturaalne, aga nii see
o l i . . . "
„01in magamata, tühja kõhuga,
sest rongis oli mul seltskond, paarkümmend
eesti meest. Kõik tulid
koju ja olid väga ülevas meeleolus,
ei lasknud mind mü puupingi nurgas
tukkuda. Kui siiski suikunud
olin, raputati üles: „Preili! Eesti
piir! Kas jõnksu tundsite? Sõitsime
kõrgemale tasandile. .•. Elagu kodumaa!"
Mulle suruti kätte .sham-puseklaas
ja ütlen teile,' meeste
ülemeelikus oli nakkav. Jumal
teab, mis seal kõik lauldi ja vad-rati,
aga siis oli juba Tapa ja jälle
uued shampused ja siis — Balti
jaam. Ma vist pärast, mände teretades,
veidi külmetasin... üsna ^
raske oli. Aga tädil ei tulnud mõttessegi
mulle klaasi kuuma teed
pakkuda. Ta lihtsalt küsis: ,.Kui-das
seal ka oli?"
Helin jätkas:
„ M a ei saanud nendega, sugulastega
mingit kontakti—- ja üsna
kaua. Nad paistsid' mulle pištu
imelikena, väga imelikena... Apa
mulle nad ütlesid vahest, et mina
olevat imelik! Mina rääkisin kõva
häälega Vabariigist jä vangilaagrist.
Nemad keerasid päid kaela
otsas ja ütlesid „Tshshsh!"
Ella püüdis kohalike eestlaste
argust ja ettevaatlikkust põhjendada
või — vabandada:
„Mis meil viga oli? Võisime
laagris, isegi rezhiimilaagris, kõigest
kõva häälega kõnelda, mis
ainult tarvis või mis pähe tuli. Aga
siin — need olid hirmu täis. Neid
ähvardati, passiti, saadeti maale
põllutööle ja linnas varemeid koristama.
Peale selle teadsid nad,
kui palju sugulasi-tuttavaid oli kinni
võetud, ära saadetud, ära kadunud
— asja eest teist taga! Ja
õppisid kikivarvastel käima, hiilima,
suud pidama. Ei olnud neil
kerge," .
„õigus, peale selle olid nad lausa
vene turakate hulgas, iivanid
ümberringi, olgu Toompeal või
Räpina a l e v i s . A g a meil oli ve-
'nelasi vähe, kui vähe ja pealegi
• nende parimad parimaist!" Mae oli
hoopis sõnakaks muutunud.
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 9, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-04-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810409 |
Description
| Title | 1981-04-09-06 |
| OCR text | ¥ABA EESTEANE neljapäeval, 9. aprillill981— Thursday, April 9,1981- Nr. 28 33B3SB Laske isole^da oma maja $30iH) eest losuIationProgram'!" alusd -» C.H.IP. ,TIii@ Canadlann Home il* AND CÕMPANY LIMITED J^sjatiindlik isdeesrimkie Since1947 ' Esindaja Tor®ffitos: ENN UGE/tel. 661-7341 v5!^^^^^4^^ Pejremärgid (õuemärgid) olid Eestil randadel ja saarteS kMtamisel Iklani viimase ajani. Isegi f)agulusse on kaasa toodud üksikuid pere-märgiga tähistatud esemeid, või on neid n^ärgitud siin. Kui paljud eestlased — eriti noored teavad oma perekondade peremärke? See kü-gimns oli kõne aü Lembitu Malev skautriihmade koondusel 4. april)!!. Feremäddde koondust juhendas skaütüksuse vanem Heino lõe. Sama, mis aadlikule vapp, oli talunikule või kalurile tema peremärk. Peremärk lõigati või põletati selle pere majapidamis- ja tööriistadele, et need oleksid tuntavad. Kihnu surnuaial on veel praegugi riste, millel kadunu nime kõrval on peremärk; Peremärkide põletamist kariloomade nahale kasutatakse praegugi ülemaailmselt, lois loomakasvatus on tulun-dusalaks. Vappide-teadiHse, hemldiksi üks haru uurib peremärke ja nende ^ ]^ ning kannab nimetust talupoja-heraldika. Umbes pooled Lembitu Maleva skautrühmade poistest pärinevad aladelt, kus peremärke kasutati veel inimpõlv tagasi. Paljud vanemad inimesed, kes pärinevad Saare- või Hiiumaalt, Eesti saartelt või randadest, teavad oma perekondade ja sugulaste ning naabrite õuemärke. Väga vähesed on neid lastele tutvustanud, vähesed kasu^ tavad neid tänapäeval isiklike esemete märgistamiseks. Ettekanne peremärkide koondusel jutustas märkide kujunemisest ja kasutamisest ning teaduslikust uurimistööst, mis sel alal on tehtud. Kirjanduses on sadu näiteid eesti peremärkidest. Peremärgista-tud esemetest oli. väike väljapanek ja koondusest osavõtvad juhid joonistasid poistele oma peremär-gid. Otsustati hakata hoolega naurima vanemate ja vanavanemate ning tuttavate kaudu oma perekondade peremärke, et nende kasia-tamist nraesti elustada. . Lõpul joonistas iga poiss oma perekonna peremärgi (kui see oli teada) või kujundas oma peremärgi. Kõige huvitavamalt tegi seda Margus Silverirpoeg Kask ja sai selle eest kaela ,,pOhjatuule" kae-laraha. Kodu-uurimise teema jätkub suvel Lembitu Maleva suvelaagris — 4.—12. juulini Kotkajärvel. Pikemale kanuu-retkele lisandub läag^ ris rahvusliku käsitöö ja loomiijigu kallakuga tegevus nendel tundidel, mis jäävad vabaks purjetamisest, spordist ja ujumisest. Need on söögijärgsed puhkused, vihma- ja videvikutunnid, mis paljudes laagrites lihtsalt „maha logöletakse", kuna puudub oskuslik juhtkond. Lembitu Maleva suvelaagri juhtkond ja õppepersonal on komplekteeritud nii, et poisid võivad harrastada joonistamist, maalimist, keppide ja esemete nikerdamist, puule põletamist, vitstest ja tohust punumist, paelte palmitsemist, nahatööd ja lihtsamat metalli- ning puutööd. Suvelaagri erinevast iseloomust tingitult vajab laager pikemat ettevalmistust ja kirjalik registreerimine toimub juba eelseisva kuu jook- RAAMATUID MÜÜGIL ,.VABA EESTLASE" TALITUSES Hind NSaate-organiseerib SCainada fotonäitysl' Käesoleva aprilli 23—2S.-ni toimub Toronto näituseväljakul asuvas Automotive Buildingis. „Fo-cus '81*' nimeline fotonäitus, kus näituse organiseerijaks on eestlanna Naima Aer, kes on tuntud eest^ lastele eestimotüviliste põletistehni-liste tööde kunstnikuna. Kanadalas-tele aga fotoajakirja toimetajana ja fotöalaste sündmuste organiseerijana. Seekordki organiseerib ta üle-kanadaiise fotonäituse, kus pannakse välja 100 tööd mi mustvalgeid kui ka värvüisi. Oma- ajakirja kaudu on ta avaldanud üleskutse ja igalt poolt Kanadast saanud kontakte ja osavõtu sooviavaldusi. 1. Loojaminek, 5. TöötÕrge, 9. Saared Põhja-Jääme-res, 11. On ühes võõrkeeles, 13. End. vald Harjumaal, 15. ühe E. Wiiralti graafikateose nimi, 16. Vene rahaühiku nime lühend, 18. . . . lill — tekitas'lainetust Toronto eesti ühiskonnas, 19. Minus, 20. Sulgedega loom, 22. Solüdne naine, 24. Spordiala, milles eestlane võitis pronksmedah viimastel olümpiamängudel, 25. Põlluvili, 27. Ega siis, 29. Isiklik asesõna, 30. Keeristorm, 31. Kella heli, 33. Raske, rõhuv, 34. Sõimusõna, 36. Hamba tugi, 37. • Jubedused, 38. Aedvilja kasvamise koht, 39. Ki- Näituse teemaks on „Canadian Landscape** (Kanada maastikud), millega tahetakse tõsta huvi Kanada maastike vastu. Üks eelmine näitus on alles Kanadas ringi liikumas. Ka seekordne näitus hakkab samal viisil Kanada raamatukogude kaudu ringi liikuma. N Aer ütleb, et ta töö fotoajakirja toimetajana on tähelepanu leidnud; ajakiri on jõudnud laiemale pinnale ja muuhulgas ka müügüe äridesse, kus see näib üha rohkem fotohuviliste tähelepanu leidvat. Naima Aeru töid oli eesti väljapanekute hulgas Balti Õhtul Ottawas. , Püstread: 1. Teritusvahend, 2. Karu, 3. Inglise kirjanik-kriitik^ ka mehenimi, 4 Kaassõna, 5, Pikku-seühiku lühend, 6. Terava esemega tehtud märgid või jäljed, 7. Naisenimi, 8. Rohttaim, lill, 10. Tammsaare varajasem teos, 12. Maitseaine, 14. Tuba, 17. Vesi silmadest, 19. Volikiri, volitus, 21. Kohanimi Harjumaal, 23. Kala-püügirüst, 25. On toit soolata, 26. Rooma naiste riietusese, 27. Vää-rusk, 28. Kala, 29. Linn Eestis, 32. Näitleja Ruut Tarmo nimi enne eestistamist, 35. Kanada juustusort, 36. ilmakaar. RISTSÕNA Nr. 10S8 LAHENDUS > Põikread: 1. Pokker, 5. Palitu, 9. Osalema, 10. Roth, 11; Amet, 13. Avar, 15. Nari, 17. Man, 18. Almus, 21. Met, 22. Aster, 23. Urmas, 24. Ester, 25. Aktus, 27. Nõges, 30. Rai, 3L Tasku; 34. Eee, 35. Asti, 37. Otsa, 38. Aher, 40. Moro, 42. Alumine, 43. Toorus, 44. Neljas. Arvo Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RVGA graafik ja maalijs^ A. KäbinVAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB piibiiteoloogilisi vaatlusi Heino Jõe - LUGU KÄBIST, liUGU KÄNNUST Evald MändAASTATE PÄRAND (kolmas valinitt vaimulikke vaatinsiX ESTONIAN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VnSKÜMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. RahTa-tantsljate RüIim) Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE Anna Ahmatova — Marie Under REEKVIEM Herbert Miehelson-- KODUMAALT VÕÕRSILE Herbert IVflchelson ^ SKAUTLIKUL TEEL Herbert Mchelson NOORSOOTÖÖ RADAIMSL Herbert MIchelson — EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICiAL GUIDB Paul Laan — MÕTTELEND pilte Ja peegeldusi Eduard Krants — LUMELUTLASED (lauletuskogu) Ööna Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuleloB-kogu) 3^ August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.< August Kabja ~ MÄLESTUSI KODUSAARELT Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline jutustus kirjanik Oskar Lutsust) Ants Vomm - RISTSÕNAD I Ants Vomm - RISTSÕNAD E Ants Vomm — RISTSÕNAD m Ants Vomm - RISTSÕNAD IV Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogeii) Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu) Salme Efcbaum— AJATAR (luuletuskogu) Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka — RAJUSÕLMED Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 28v- 18.- 7D 1«— Te i is » ss 2r- 7.SI m llw- u ss m . s.- m u 18 - » Mm • 5^ 31 3i- 31 31 6.6S 40 2.SI 8.— 4.- 6-- 6.- 91 a» 3» 41 Sl 31 30 4f 40 30 30 30 50 Iž 1. Panama, 2. Koor, 3. Est, 4. Rahel, 5. Pearu, 6. Laen, 8. Uulits, 10. Rant, 12. Tamm, 14. Vasikas, 16. Reamees, 18.' Arest, 19., Matus, 20. Surnu, 25. Ararat, 26. Tita, 28. Geto, 29. Seadus, 32. Aurus, 33. Kamin, 36. Ihar, 37. Orel, 39. Elu, 41. One. Hannes Oja-KOPUTUSED ENESES (Inuletuskõgu) 140 Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14<- Ehiar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST VARRAKU JUTULEmr — KUS ON NEEME VANAVAARA? ^ . s._ RAAMATUID 50 50 KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.- ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eel-kooUeaüstele lastele värvitrükis) ^ 4.~ ÕPETA MIND LUGfEMA H (5ppe-ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5.— EESTI KEELE HARJUTÜSTIK I 3^ 40 50 Harjumäeit astus alla sihvakas naine beezhis kleidis, vibutades käes oma pruuni rediküli. Aina pööras ta nägu kastani õiekobara-te poole ja asjalikule vaatajale oleks paistnud, et ta nagu tantsisk-les. - Inimesed pöördusidki ja vaatasid üle õla talle järele, sest naise ilmes oli midagi ebatavaliselt lembet, lapselikku, seletamatut rõõmu. Aga ta ise ei pannud kedagi tähele, ta oli- kõigest | sellest millestki haaratud. Ta peatus Harju trepi ühel astmel ja silitas roheliseks võõbatud kivivaasi. Siin nad seisid reas nagu ennegi, ainult Eesti kolm vapilõvi oli kõigilt, välja raiutud. Ta suunas pilgu üle Vabaduse platsi ja naeratas: sealt tuli keegi tuttaval kõnnakul, see pidi olema Esta. Mingi tornikell lõi neli pauku. Oli varajane laupäevane pärastlõuna, kevad ja aasta ükstuhat üheksasada kuuskümmend. Esta tuli üle kitsa tänava ja hüüdis: . „Tere! Oled see sina Helin?" ,,Tere!" vastas beezhis kleidis daam: „Ikka mina. Ma tundsin sind juba eemalt, kui üle platsi tu^ l i d . . . " Nad hoidsid tükk aega teinetei^ se kätt peos, ,;i^ahtisid näkku ja aina naeratasid. „Helin, Helin! Eks ole—kuus aastat?! Aga sina oled noorernaks läinud, palju rohkem kui küüs aastat nooremaks! Sa oled väga ilus!" ,,Jaa-jaa, aga sinä. Esta oled nii .|)een;:.'daam,-: •igt:.; hoia' :küi; peeii daami" Nad astusid sisse kohvik „Tal-linna", vana Feischneri uksest. „Kui palju neid siia võiks tulla, neid meie tüdrukuid?" „Kohe näeme, astume aga teisele korrusele ja näeme." • Nad peatusid saaliuksel ja otsisid silmadega „pma tüdrukuid". Ühes latris paremal istusid polsterdatud diivanil Pärja ja Katre. Mae näis äsja saabunud olevat, ta parajast kätles teisi. „Seal Helin!" hüüdis Esta, aga samal hetkel kostis nende selja takka pidulik „Tere, Predshahtnaja tüdrukud!" See oli Ella. Nad aina naeratasid üksteisele, kui summas laua poole astusid. Laua ääres tõusis päris vallatu vada, mõni kae-lustas mõnd, teised taas raputasid k^aua kätt. Ja kõik näod olid rõõmsad. Just siis, kui sumin oli lakkamas,- tuli Lembi — ja uus tervita-misvada täitis laüaümbruse. Varsti sundisid naerupuhvakud ja lausa -laginad teisi kohvikükü-lalisi näo selle lõbusa laudkonna poole pöörama. Kes hoolega kuulatas, selle kõrva hakkasid sõnad „härra", „preili" ja „proua" ja veel hoolikam kuulaja märkas, et sellest laudkonnast ei kostnud ei -„seltsimeest" ega „kodanikku" hoopiski mitte. „Mis väljamaalased need on? Ise räägivad eesti keelt?" Tallinnas oli härradest-prouädest võõrdutud, käis isegi jutt, et kui niiviisi mõnele õigele seltsimehele härra ütled — saad viis aastat! Need korralikult riietatud daamid ei kartnud nähtavasti kuraditki.. • Väliselt naised nagu naised ikka, mõned isegi väga kaunid — aga midagi oli neis iseäralikku. Ella vaatas kella ja kahetses, et tema ei saa kauaks siia iääda— pisike tahab süüa —- ja juba tunni ja pärast. Mae lisas teemakohaselt, et Riina pole põhjuseta puuduja — ootavat parajasti sünnitusmajas oma teist last. Aga Jaak hoidvat kodus esimest, aastast tütart. Peagi selgus, et teistelgi oli lapsi, ainult Pärjal ja Estal mitte. Ka Helmal mitte. Kallati kohvi ja joodi. Keegi küsis: „Mis see stritsel õieti on?" Kõik panid laginal naerma, see Mari-anekdoot oli levinud ja igaühel meeles. Helin aga jutustas oma kojutulekust: „Teate, kui ma Leningradi rongilt maha astusin Tallinna jaamas — oli detsember ja oli hommik ja kõik paksus sulalumes. Ma ei saatnud oma saabumise kohta mingit telegrammi, mõtlesin, et tahan seda igatsetud linna kõigepealt ise ja. üksi vaadata. — Aga tundsin, et olengi üksi —- jä võõras. Ja koht oli võõras. Nagu ei olnud minu igatsuste l i n n . . . Võtsin takso ja sõitsin Nõmmekj mitte sugulaste ukse ette, tulin maha hoopis kaugel tänavanurgal. Kõndisin aeglaselt läbi metsa. Väikesed ja suu-^ red männid olid lumised, paksud lumepatakad okstel, pehme puhta lume; mitte meie Vorkuta tahmase soola moodigi: Puudutasin iga mändi kättpidi, ütlesin neile igaühele „tere". „Jumal appi, HeliUj kui sentimentaalne sa oled!' 'hüüdis Pärja. ,jKas sina ei ole? Kes veel ei ole?" Icüsis Helin ja kõik tundsid kunagise Helina ära: olgugi hale, ikka okkaline ja terav. Aga ta jätkas, mithied hääled nõudsid seda. „Mis siis? Jõudsin oma sugulaste maja juurde; see oli enne nende, nüüd muidugi natsionahseeri-tud. Hoone oli väljaspoolt läänlane ja kole, ^ värvi ei olnud -ta pä^ rast sõda küll näinud. Aga männid: õuel olid kõrged, poole kõrgemad kui siis, kunagi... Andsin uksekella, See avanes ja vanatädi tundis mu kohe ära. Teretasin, K— Aga nüüd teie tüdrukud, seda te küll ei tea, mis nüüd järgnes?" „Langesite teineteisele kaela, nutsite, ei märganud ustki kokku tõmmata..." arvas Esta. „Ei," ütles Helin. „Tädi küsis ja ilma mingi sissejuhatuseta: ^Kuidas seal ka oli?" — „Hästi, päris hästi," ütlesin mina, nagu oleksin" 'tõesti mõnelt sünnipäevalt tulnud, aga ise mõtlesin, kumb meist siis nüüd heakohtlasem on, tädi või mina?" ,,Näed, selles juba pole enam sentimentaalsust!" ütles Pärja. „ 0 n sinust aga tõsine naturalist saanud, Pärja!" õhkas Mae. ^ „01igi väga naturalistlik see tädi küsimus," jätkas Helin. „Mä lu-len kümneaastasest põrgust, hangedest, tundrast, sunnitöölt — j a siin küsitakse: „Noh, kuidas oli kah?" Ei tea isegi, oli see naturalistlik või naturaalne, aga nii see o l i . . . " „01in magamata, tühja kõhuga, sest rongis oli mul seltskond, paarkümmend eesti meest. Kõik tulid koju ja olid väga ülevas meeleolus, ei lasknud mind mü puupingi nurgas tukkuda. Kui siiski suikunud olin, raputati üles: „Preili! Eesti piir! Kas jõnksu tundsite? Sõitsime kõrgemale tasandile. .•. Elagu kodumaa!" Mulle suruti kätte .sham-puseklaas ja ütlen teile,' meeste ülemeelikus oli nakkav. Jumal teab, mis seal kõik lauldi ja vad-rati, aga siis oli juba Tapa ja jälle uued shampused ja siis — Balti jaam. Ma vist pärast, mände teretades, veidi külmetasin... üsna ^ raske oli. Aga tädil ei tulnud mõttessegi mulle klaasi kuuma teed pakkuda. Ta lihtsalt küsis: ,.Kui-das seal ka oli?" Helin jätkas: „ M a ei saanud nendega, sugulastega mingit kontakti—- ja üsna kaua. Nad paistsid' mulle pištu imelikena, väga imelikena... Apa mulle nad ütlesid vahest, et mina olevat imelik! Mina rääkisin kõva häälega Vabariigist jä vangilaagrist. Nemad keerasid päid kaela otsas ja ütlesid „Tshshsh!" Ella püüdis kohalike eestlaste argust ja ettevaatlikkust põhjendada või — vabandada: „Mis meil viga oli? Võisime laagris, isegi rezhiimilaagris, kõigest kõva häälega kõnelda, mis ainult tarvis või mis pähe tuli. Aga siin — need olid hirmu täis. Neid ähvardati, passiti, saadeti maale põllutööle ja linnas varemeid koristama. Peale selle teadsid nad, kui palju sugulasi-tuttavaid oli kinni võetud, ära saadetud, ära kadunud — asja eest teist taga! Ja õppisid kikivarvastel käima, hiilima, suud pidama. Ei olnud neil kerge," . „õigus, peale selle olid nad lausa vene turakate hulgas, iivanid ümberringi, olgu Toompeal või Räpina a l e v i s . A g a meil oli ve- 'nelasi vähe, kui vähe ja pealegi • nende parimad parimaist!" Mae oli hoopis sõnakaks muutunud. (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-09-06
