Vaba eestlane , April 9, 1981

              Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 9. aprillil 1981 — Thursday, Aprü 9,1981 Nr. 28
nea
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJAS^
VABAgeSTLANi
• ' . " . ^ -•. *#,_•-•'••'. . „•. - •
VAIJÄANDJA: o/ü Vaba Eestlan®, 135 Tecumseth Si. Twnloa
PEATOIMETAJA: Karl Arm
TOIMETAJA: Emm OJ©
POSTIAADRE^: P.O Bo2 70, Stn. G, Toroöto Ont. M6J 8M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimžsed, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas $21— ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33 —
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaas-
Aas $S— ja veeraiidaastas $12.—. ^ M USA-s: aastas
$67—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18i0
LENNUPOSTIGA ülemere-maatiesse: aastas $76.-^/ poolaastas
$38.— ja veerandaastas $20.—
A$(dr®ssi muudatus 50 c. — üksilmumbri hind SO e.
PublJshed by Pree Estonian Publishw Ltd., 135 TecuaasÄ St.
Toront» Ont.M6J2H2
; Ühen
ä n t e iEJaigi efo ole kerge; Te­ma
tt^eVja^^^^^k^^
kompromissiti^hoiäk^ N^^ Liidu ja
teiste kominttnisttildnide r i^
suhtes ei oleitekito^^
seid^^enlasi mitte aimdt^ raüdees-
{riide taga vaid ka Euroopa
hulgas ja isegi kodnpin^^ Se­da
võisime näha^juba Haigi usut­lemise
ajal s^ väliskpmisjorife,
kus mõnedel
ki^atlikel senaatontei ei õmiestu^
nüd teda oma rfežhii järele suuna?
ta ^jä ysUjaküji^ tavade Ja
standardi järele Watergatel afääri
hakata täiendama.
Alexander IJaigil
üks eriti suur „viga" — ta ei oska
ennast diplomaatiliselt väljendada
ning satub pma sirgejoonelise ju-
_ - tuga, mida pahatihti ka tema rün-
Nü algas eestlaste elu Kanadas... Kinna perekonna elumaja koos kÕrvahoonetega EckviUes, Albertas, f^iTfolL^^'^-^?-1^'^,®"^**?*'^^
enne Esimest maailmasõda* Selles majas toimusid ka esimesed eestlaste nõupidamised Kanadas.
agani populaarsus suureneb
Kanada põhiseaduse muutmise ja vintsi on asunud keskvalitsusega
Inglismaalt äratoomise küsimus opositsiooni, kiiinitades, et ilma
Rahvas hiiidab presidendi mehisf^^^^
Reagan analüüsib Washingtoni välispoliitikat
seletatakse, ajakirjanduse ja oma
vastaste atakkide all. Sama lugu
juhtus ka sel kriitilise] momendil
kui president Reagan mõrvari
kuulist tabatuna haiglasse viidi ja
asepresident George Bush Texases
tiibis. Lühikeseks ajaks tekkis või-mutühjus,
mis oleks võinud Ühend­riikidele
ja kogu maailmale saatus­likuks
kujuneda kui Kreml oleks
WASHINGTON CVäba Eestlase** kirjasaatjalt). "-^ Nüüd kus Ühendriikide president Ronald Reagan otsustanud seUe oma huvides ära
muutub iga päevaga üha keerulise- nende nõusolekuta ei ole keskvalit- paranemas mõrvakatsel saadud kuulihaavast, võib küsida, kas tema ja koos tfeniaga ÜSA praegune va- kasutada. Sel momendil Washmg-maks
ja komplitseeritumaks ning suse| mingit õigust põhiseaduse utsus on sellest ootamatust episoodist kuidagiviisi nõrgenenud ja saanud poliitilisi kahjustusi? Vastus sel^ toniš viibiv Alexander Haig otsus-praeguste
väljavaadete juures on muutmiseks Ja Kanadasse toomi- ide küsimusele on, et just vastupidi — kõigi tundemärkide kohaselt väljus Reagan nendest sündmustest tas kiirelt selle tühemiku täita ning
vähe võimalusn, et põhiseadus saa- seks. Oma väite allakriipsutami- eriti sisepoliitUiselt tugevamana kui kunagi enne; Üheltpoolt on selle põhjuseks loomulik sümpaatiapu- deklareeris Valges Majas, et olu-büb
Kanadasse 1. juuliks, mis on seks ja föderaalvaHtsusele al^^ suhtes, mis spontaanselt kerkis üle terve riigi ja rahva. Presidendi poolt ette pandud pro- kord on tema kontrolli all. Haig ei
Kanada föderatsiooni loomispäe- tüvi pakkumiseks lubavad protes- grammidele on nüüd raskem vastu oUa, kui varemini. Teiseltpoolt näitas Ronald Reagan oma mehise ja teinud endale kahjuks enne täp-
Vaks. Takistavaid asjaolusid on teerivad provintsid esitada 16. ap- huumoririkka käitumisega atentaadipäeval, et tegu on päris kõvast ppust inimesega, kes vaatamata oma selt selgeks võimu ülekandmise
palju — konservatüvide partei ka- rillil Ottawas kokkutuleval konve- jpba 70 eluaastale on heas vormis, heade närvidega ja nii nagu arstid haiglas ftlesSd — üllatavalt tugeva järjekorda presidendi rivist välja
vakohane töötakistus fföderaalparla- rentsi omapoolse seisukoha põhi- füüsilise konstitutsiooniga. langemisel. Ta mainis, et kui pre-mendis,
Inglise valitsuse Ja päria- seaduse küsimuse lahendamiseks. , 1 « « u ^ . i u ülesandeid täita ei saa
lendi kõhMev hoiak, küsimuse Föderaalvaütsus ja peaminister ^^^^f^ t.ilT^^^ ameüuhmgu^. „Sohdaai^s« henda et sealse valitsuse poolt ra- ,6i ei suuda,.siis on tema esime-
^ I l i n e kõrgemates kohtutes Ja Trudeau vaatavad sellele lubaduse- I r f h 1 ^^'^ f ^ iT" p , , ^ ^ ' ^ f T • T \ J'ATV asepresident ja kui
dimammi: t^i^uiat a j x.,. u , „ „ „ ««ii;.^ mentaatonte hulgas, tuntud libe- poola rahva poolt võidetud vaba- Washingtonis heaks kiidetakse; milWlnära^^ rSvi*c^ väKo lan
provmtside lubadus omapoolse et- le vaga skeptihselt, kunji seUise ^^^j^^ ^ ^i^^^^damine, leiaks Lõuna-Aafrika Vabariigi protekto- Z st asendab ^^^^1 nt
ftenaneku esitamiseks põhiseaduse üksmeelse seisukoha formuleenmi- ^^.^^^ ^^^^ parast seda sündmust see siis aset kas seesmiselt või raadi all seisva Namibia küsimuse f^r Te^eliMt 1^^^^^
duvad reaalsed väljavaated. - provmtsiü on juoa 54 aastai uac- enesekindlat, teguvõimast Samuti mainis ta, et praeguse sed, nii nagu seda tehti Zimbab- ''TilihiZ^L^^i^ Haini vo.#n.
Neid takistusi tõstis esüe ka pea- sunud sellist ühist seisukohta saa- optimistlikku presidenti ja valit- Poola kriisi ajal ei ole kavas lõpe- wes (endises Rodeesias). Enne va- fele c^Ii VP7 TPLTI. "
i«ic*o. TruA.^u mnndimiid vntnd» k«id sP.ft i^^lft kimad õnnes. „»praegu. tada president Carteri poolt keh- limiste läbiviimist tuleb aga kokku vähsministri faiti^^^^
r^^^T^s ^ J ' ! ' ' ; ! tf^t^l? ^itsendusi teravilja müü^^^^l^^
„Washmgton Post" avalda just giks Nõukogude Liidule, kuna em-päev
enne mõrvakatset /«kema bargo lõpetamisest võidakse Mosk- kõigi selle löaa elanike õigused. yöinj^ ülekandmisel olraolukr-intervjuu
president Reaganiga, vas teha valejäreldusi.
milles käsitleti olulisi sise- ja vä- Mis puutub Ühendriikide riigir USA Kongressi Ppoltpaari aasta ^gj^^gg-^^-g^j^^^^^^^^^ Valges
lispoliitilisi küsimusSi kaitsesse, siis toonitas eest vastuvõetud seadusega on^v^
— provintsid on juba 54 aastat
mudster Trudeau möödunud näda- vutada kuid see pole kunagi õnnes- g^st kui praegu,
lavahetusel New Yorgis kohalikule tunud.
ajalehele „New York Timesüe" Provintside enamuse seisukohta
antud Jutuajamisel. Peammistet seni energiliselt toetanud Otta-
Trudeau oli eriti mures, et Briti was opošitsiwnis olev konvervatii-parlament
ei taha põhiseaduse kü- yi^^ partei Joe Clarki Juhtimisel,
simuses enne oma otsust teha kui Konservatiivid on kasutanud parla-deau
naeruvääristas seda seisukoh- hiseaduse küsimuse otsustavasse viibimisele jätkatakse energiliselt USA ohutuse marginaal. Nn. seal domineerivad kuubalased. . ^j.^ ^^^^^^
ta ja väitis, et sellise hoiaku põh- j^asi yümist. Peaminister Trudeau sissevõetud suundade ja kavade „ohutuse marginaal" mis on ku- tulemusena higipi
Jal ei saaks parlament emie oma .^ub seisukohal, et põhiseaduse arendamist riigi juhtimisel siis junenud sageh kasutatavaks yot- ^ ^ g " ^^äärata^ma välL SeUega tahetakse i
otsust teha kui kohus selleks loa lahendamine on puhtal kujul andkem alljärgnevalt kokkuvõtte mesonaks, tahendab et Ühendriiki- ^^^^ jLurkSoleLk Haig ei kõlba vastutavale kohale
emotsionaalsuse
higipisarad otsa ees.
Z ^ i Z . \ ^ u . ü fiil4. ülevaade, mida Reagan vajalikuks de sõjaline võimsus peab igasugus- , it«i«..u.cKuia. -^s ^ ^ ^ a . a .^
poliitiline küsimus ja see tuieKS . ' . ^ . » . \ . . \ .. , . / . , " Ansoolaoraesuse valitsuse vasta- ning tema asemele tuleks rakenda-
Põhiseaduse küsimus Kanada jäielikult lahus hoida kohtuvõimust P'^»^ '^''^ intervjueerivatele aja- te üllatuste ärahoidmiseks olema '^j;^TMlf^?^t Is^s
annab.
kohtutes on tekitanud kanadalaste ^ seega peaks parlament tegema
hulgas väga segase mulje, kuna sün kiirelt oma otsuse Ja vastu võt-provmtside
apellatsioonikohtud ei resolutsiooni, arvestamata
kirjanikele vastata ja toonitada. tugevam Nõukogude Liidu relva- «ei Savimbi poolt juhitud liikumi- ««õni teine mees. ^
Välispoliitiliste küsimuste osas Jõudude võinisusest.
kerkis muidugi üles Washingtoni
vahekord Moskvaga. . Küsimusele,
sel, niilline kontrollib ligemale Kahtlemata on Haigil vigu —
poolt Angoola territooriumist, on kuid kellel neid ei ole? Ta suurem
President Reagan väitis, et pro- oma osa ütelda Angoola saatuse probleem seisab selles, et ta ei ole
ole põhiseaduse küsimuses kaugelt- oiemkohtu seisukohaga Ja otsuse- , Mn«;kva nn andnud märkn et pagandat selle abi vastu, mida kujunemisel. * kaugeltki meelepärane nendele vä-
M üksmeelsed. Möödunud kuul võt- ga. seal suhtutakse nüüd iS^ Ühendriigid annavad Salvadorile, Sisepoliitiliste probleemide osas lispolütika. «ekspertidele" ja kom-tls
Manitoba provintsi ülemkohus kaheksa föderaalvalitsusega vas- tülialustesse küsimustesse vastas Juhitakse ilmselt kuskilt keskusest pidas presidenf. Reagan tähtsaks mentaatoritele, kes tahavad, tema
häälte vahekorraga 3:2 vastu sei- ^^^j^ ^^^^ provintsi esindaja Mani- Reagan järgmiselt- ' süstemaatiliselt. inflatsiooni vähendamist. Inflatsi- asemel näha edasi-tagasi kõikuvat
sukoha, et föderaalvalitsus ei vaja ^^^^ peaminister Sterüng Lyon „Ma sain härra Brezhnevilt Ta ütles et Salvadori nraemiše ''^"^ P^^^'""'^^^
põhiseaduse muH^^^^^^^^^^ provintsid on omavahel üheksaküljelise kirja. Nad soovi- Isötka vlu^^^^^^^^^^^^^ f^' . T ^ ^ u ^ ^ ^ T N^To'"^-" ^f"''
miseksprovinsidenou^^^^^^^^ põhiseaduse äratoomise Ja muut- vad rääkida kõikidest nendest as- featakse ja fa nimetas Salvadori ^ ^^^^^^I^''^ --^^'^ ''?TJ^^^ ulenijuhata-
Newfoundlandi apeUatsioomkohus ^.^^ ^^^^ põhimõtteliselt kok- jadest. Mina olen teinud neile sel- valitsuse vastu võitlevaid geril- ^^^^ l"^^'"^^' ^ f . ~ I^duvaarsete tulemus-asus
asja hoopis vastupidisele sei- saavutanud ja peaminist- geks et minu arvates sellised kõ- « d terroristideks, kes saavad ««s on inflatsioonist lahti saada, tega selle vastutusnlAa positsioom,
sukohale, deklareerides, et pohisea- ^.^ ^^j^^^^ ^^^.^^ ^^^^^^g,, ^^j^^^^ ^ui need peaksid teoks väljastpoolt. Nüüd tema valitsuse poot ette sus peaks ta oma võimetelt kolba-duse
muutmiseks on provintside ^^^^^ g^jj^j^ j^^^^i peale saama, ei tohiks piirduda mitte ai- ^ . / ^ , , . . , ^^f^^ programmid taotlevadki ma ka Ühendriikide valisminist-nõusolek
hädavajaük. Kellel on õi- j,,^emiseks. Mineviku kogemused nult relvastuse vähendamisega või Jegemist on revolutsioom ekspor- eelkõige seda e^niarki. nks Km talle heidetakse ette ta
gus? Küsimus tuleb peatselt arutu- .... .5i«inndndP t^opvn.po. gus? Küsimus tuicD peatselt arura- j^gj^avad, et seUise kokkuleppe saa- sõjajõudude tegevusega Ep „urro. nonp.acs . teerimis•e ga , . K^ eskB- Amwee nkasse, . Viõ idelda tul^eb ka• i uimastusame- ebadiplomaat,i lisi^^ käitumist, siis
sele-ka Quebeci apeUatsioonikoh- "^t'^^^^ J. . 1 , . mida ei saa lubada. Revolutsionaa- te leviku vastu, ütles president, praeguses olukorras on tema järsk
tu kuid kohtuvõimu lõpliku Ja kaa- ^^^"^^^^^^f 'f^^^J^ Mmn arvates peaks kõneluste ^ j ^ , ^aga seisavad Kuuba ja Nõu- kaasa arvatud süütumaks peetud käitumine ja otsekohesed sõnad ai- 1 lu^^^^^^^^ küsi- ^"^^^l^T^^^ " t t '^^^^ P^^^^^^^^^ S^"^^^ „diploLatia«, millest Kremlis
^iidu impenahsm ja. nende puutub olukorda Lõuna- uusi programme. Üldiselt ütles pre- aru saadakse.
luva seisukoha põhiseaduse .au..- j^j^ suuri lootusi. Ja nii'komistab
muses peaks andma Kanada Ulem- ^^^^^^ põhiseaduse kriis päev-päe- ekspansioon.
ning lahendus näib praeguste välja- kui nlitte just alustades, siis ära Aafrika Vabariigiga. See aga ei tä- alal
asunud föderaalvalitsust pomseadu- «„„„„^ „^-,T, t^r^n^t,^ i . o c „ f o ^ « o «.n^^.^ — * ' * ^
Tmiiiic 98 nnriiiii nijrivfli i<j*iiinffi1 —'.— - Aafrikas, siis pooldab Reagan pa- sident, et ta on seni väga rahul
iLh järele ühe takistuse otsast teise Kas n^d mõtlevad seda jätkata ^ remate suhete arendamist Lõuna- oma valitsuse, saavutustega igal
^e äratoomiseks toetama ainult
kaks provintsi — Ontario Ja New
Brunswick, kuna ülejäänud 8 pro-vaadete
Juures olevat veel kaugel kasutades mõtete lahkuminekuid
mägede taga.
K.A.
Kadar hoiatab
mngarlasi Aidake kaasa
BUDAPEST — Ungari Ivom-munistliku
partei juhataja Janos
Kadar on hoiatanud ungarlasi, et
nad mitte ei alustaks avalikku opo­sitsiooni
valitsuse poliitikale.
Mitte-kommunistlike rühmade
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
ja tülikoldeid?- Kas nad kavatse­vad
jätkata massiivset relvastuse
ülesehitamist, mis on kõige suu­rem
mida ükski; riik eales on ter­ves
maailmas kunagi teinud? Või.
on nad .nõus maha istuma ja rää­kima
sellest, kuidas me saame
lahkarvamusi elimineerida, yähen«
dada strateegilisest relvastusest tu-
Jää takistab Soome lahel laevaliiklusf
Kas Ühendriikide presidenti on
võimalik kaitsta poliitiliste fanaa­tikute
ja hullumeelsete atentaadi­katsete
vastu? See probleem on
kerkinud teravalt päevakorrale kui
John W. Hinckley nimeUsel 25-
aas^asel vaimsete häirete all kan­nataval
noormehel õnnestus hil­juti
Washmgtoni tänaval umbes
kümne jala kaugusele presidendile
^.„_. ... HELSINGI-TaUümaJaeyal sõitnud 381 reisijatp^ presidendile
lenevat ohtu^ respekteeridr nende ^^^^^ '^^^^^ ^^^^^ laupäeva potama vüs tundi maale pääsu. Laev ja^^ te ihukäitsjate-maades
asuvate rahvaste õigust oH mi palju hümenud, et seUele ei olnud vastas ei toUiametnikku ega le ning saatjaskonnals kuus lasku,
enesemääramisele, ja nii edasi. Ja politseüukku. Beisijad pidid ööbima laeval, kus oü ainult 200 magamis- Need kuus lasku nelja ini-me
oleme välmis nendega kõnele- ^<**a, ) mest ning halvemal juhul
" ""^^ J^Üf''''**!' Maria Jermolova-himeline laev tolliga, et kui laev on hilinenud, siis «"^jufanud kindlasti ajaloo käiku,
katusorganisatsiooni. Rahva ka- ei salli väiksematki rünnakut meie !i °,HH Helsingisse jõudma kell U öö- seUe reisijate . kontroll võidakse j Jj^^^Sf L , V t l . T v » H
maalik Rinne, kongressil peetud .^avutuste vastu!" T±JvZJ "r.f l ' * T ^«>. '^^^^^ '"^'^«te jHolu- sooritada alle^ kell 7 hommikul. - r^^^nt ^tlt^^^^^^^^^
kõnes Kadar ütles, et Poola kriisi j^neriikide diplomaadid arva- ^" ^"""^ ^""^ r ' de tõttu alles keU 1.30 öösel Reisi- , , ' . Presidendist mingisuguse uie-ja
külm rahvusvaheline õhkkond ^ad, et Kadar osutas väiksele in- "'"'''''^ reahstltolt." ^ nõudmiste tulemusena , Sama aev on sageli hilinenud, ™2 P''»'!^'!"''-. t
on lisanud pinget ka Ungaris ja et ,eiiektuaalide rühmale, kes on tei- Puudutades ikka veel teravat ja korraldati maalelaskmise kontroll Jääoludes on 5^„?J """"^
mõned isikud on alustanud Unga- „ud valitsusele meelehärma uuri- pingelist olnkorto Poola" üiL kell 4 hommikul. ^ r^^rsmnän alali- ^"
ri praeguse olukorra arvustamise- musega Ungari vaesusest, ' selt ühendust pidaval Georg Ots'al. ** julgestamisega, ivogu proD-sa-
Kadar rõhutas, et Ungari ei kii-
Need inimesed olevat aktivisee- da heaks põhiseaduse vastast le-runud
viimasel ajal, kuigi need on gevust ja et Ungaris oleks õige ha-veelgi
eraldunud- grupid. Kadar üt- kata rääkima oma probleemidest
les: „Aga ma pean ütlema, et me avalikult
rirorV^m^^klu^"^^^^^^ 2leisijad äratas teiste hulgas ka Tavaliselt Helsingi poütser tööaeg J^^"» ^^^^s eriti teravalt päeva-ianduslikku
abi Z L r ^ n L ülemlinnapea Raimo Haskivi, kes sadamas lõpeb keskööga; kuigi tol- '^^^^^^ PV"^ P^^^^ent Lincohii mtera^j avnilaiua suKaiKnuUl ta msii,s "KkaTasiraNarnvraiktuoa- a^^^s asja üle politseüe. liametnike t.e gevus peaks t.oi.mi.T ma "mlöõ^rv^aammiisstt jiaa kkoollmm kkiumudd pnäärraaüstt ssep--
SllitP^^^^^ Laevaliini korraldaval Saimaa kogu ööpäeva kestel, pole erikokku-.*^^ ^'^^^'^^ S«l«-.
või kuLPoolä valitsras ise ei hak- Lines'ü on koickulepe ja lepet öiseks kontrolliks. - ' ; (Järg lk. 3)
Nr. 2fi
I L ja
dr.l
17., ii
dr.l
23
KOI
jane
presid(
elu oi
agendil
põhjaM
võimel!
protseil
üritajf
tunud
seda.
Päi
Reagal
kriitikl
oleku
iiles tl
olnud
läheml
tulist.i|
mees
na sell
ainult
tchnifj
tus üi
oickw
poUts(
selle s
helepj
meslel
palju
vastus
kömi^
uurii
Kai
miyjoj
simusl
seda
Lincol
puhull
suuda)
Servic
presi(
mete,
liskül^
seotm
. sageli I
andel
kooi
nõudi
, Servi(
sustai
Neilel
eeslini
treeni
isegi
vaadj
agem
rivad.|
Se(
hend(
vad
teatu(
ohtlil
dikaH
arvaN
te nii
kut,
veel il
list"
kus
gudej
ohtlil
Kl
nagi
Hincl
ris
kus
viibis
aeg
lahHl
nagi
lA
amc<
neid
va1)ä|
misel
Ja a|
randi
tor.
higu]
sas
vaUt
käol
lemi
tele