Vaba eestlane , March 27, 1979

              VABA EEBTLMm tselsiptoal, 2?. n i ^ ^ ~ ^ ^ " ^ ^ ^® Nr.24' Nr. 24
»«iicB^wimnfT?apaa3
ELLEN ja MM^
koondus ,.E@sf i .06
Laupäeval, 17. märtsil, 1979. a.
toimus Toronto ,,iCal©v2" ©kaut-lipikoina
„Vlru süsauitrühanal
omajpärane ikoondtis. Kuna teevad
on ümbömurga ning algas kaua­oodatud
feooliyalheaeg, leidis „yi-
TülimajuM Jaaife Haäb-äüt,
et poistele m vaja te^^ kevar
dišt puhastust ja tuleks feorraldar
da sauiiÄKmduS;;^
Laupäeva ..liommito
kocpduse ajal ikogunes ,Jmi
Äiib Eest! Majja
kcxrma ifeödusse. Äats^t <A val-mfe
^una mmeö^^
Ja valminud ;,Eesti
böros, millise juhatusega Ä
JuHtikond oli korraldanud saunas
käimise ning
M „Eesti Kodu**
ette n^i autotäit : skaute fceda
võttis vastu Eesti Kodu juhatuse
popW sSon. Karl Noveik. .^Tran^..
pordiga olid afeiks , kalevi" va-nemskautide
ipore „Terasxingi"
liikined nstem. Erik Loorand, ©sk.
iPöeter Äjos-j®;Skj. Arnold Tml-
OMA AMAST KAASVÕITLEJAT, JURIST
II
1740. aastal kehtestatakse Ees­timaal
pärisorjus, mis lõpetatak­se
Vene keisri poolt antud , sea­dusega
1816 ja 1819. See täht­päev
on eesti muusikaajaloos sü­gava
täliendusega: Jannsen kor­raldas,
sele^^seaduse kehtestami­se
tänamise südi all esimese eest­laste
laulupeo viiskümmend aas­tat
hitjem — 1«69. 1740.— 1819.
aastani, eesti rahva kõige pime-damal
ajastul, sündisid maailma
väärtused, mida on loonud heli­meistrid
nagu Haydn, Mozairt,
Beethoven jt.
Sdletõttu ütlelbk! J . Aavik,-et
©esiti ipalivas passes Mimiisiksi
juurde alles siis, kui ulatusid
temani nimetatud helUcojate
poolt loodud klassitsismi ula­tuvad
tugevad romantilise
.mõisjte tuulied. • •
Sellesse suuremõõtmelisse vaat»
lusse asetaksime kohe uue fakti,
mida itohücs lugeda kaunis mää­ravaks
teguriks eesti -rahva muu-siikalise
maitse kujunemisel: 1839.
aastal Ümus Riias, koraaliviiside
raamat, mille koostajaks oli Jo­hann
Ehmgott Punsohel. Seües
kogus on üle 600 koraaliviisi, mis
ühest teenistusest teise hakkasid
meie uahva muusikalist maitset
värvima. Selle raamatu sisukord
on neljas, saksa, läti, tallina ja
tartu keeles. Tallinna inimesed
olevat j äänud . aga sielle raamatu
sündinud 9. oktoobril 1804 Tallinsias
$mmd M.miMsilimSt/Bnmigsm
marnud 1. märtsil 1979
mälestab Idias
V Ä N Ä A M B R E S E K O G D D ÜS
Carltoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
Toronto, Ont. M6G 3K6
11 Frank Cresc.
Tel... 6.S6-5248, kirik 923^172
Püliap., 1. apr. JUMALATEE­NISTUS
kel 11 -homm. Teenivad
insitituudi kmididaadid: jutlustab
Hans Kivi, liturgias Albert Roost
ja Martin Jõgi.
Ingliskeelne jumalateenistus
kell 1 p. Teenib 6p. Juris Gaüiitis
(läti kog. õpetaja).
Pühap., 8. apr. PALMIPÜUDE-PtJHA
jumalateenistus kell 11
homm. (lätlastega vahetatud ked-iaaeg).
Solist Andres Raudsepp.
Kiriku ajalootaihvli avamine.
Õ!p. A. viibib Inglismaal
kuni §. aprillini praost Jaan'Tau-
1150 a, ordinatsiooni juubeüll. Sel­lel
ajal on koguduse hooldusõpe­tajaks
pastor Äriar Pähn, 50 Öid
Kingston Bd., tel. 248-7858. ,
kõnetunnid teisip.
Pärast lühikest selgitavat sõna-võttu
viis skm; Kari Mov^
did ,yEesti Kodu" hoonetega lär
hemalt tutvunema. Ringkäik al^
gas esiinesel ikorriisd m ^
tori vaatlemisega, tais toorraldar
takse arvepidamist ja kirjavaäie-tusit.
Kuuendal korrusel oli skau­tidel
võunaaus tutvuda kaihe tüü-pEise
korteri kujundusega tänu
abielupaar E. Reissaarele n i i^
abielupaar K.Niovdcule. 'Käidi ika
katusel, kust paistis iliis ümbrus^
kaudne org ja nähtav oli ka poilt-sei
ratsakool koos hobustega.
Keldri korrusel tutvuneti E ^ t i
Kodu seltskondlike ruumidega.
Seal olid raamatukogu mitmetu-hande
iköitega7 käsitööruum kän-gastelgädega,
võimla ja piljardi­ruum..
Täiuslikult varustatud
puutöömumis voolis hr. Soog
^ünokibu ning õllekappasid ja
J. Koiga meisterdas lapsevpcdit.
Maja tidetõrje^umis seletati tu­lekaitse
tähtsust ja tuletõrje süs­teemi,
mis läbistab^^^:^^
hooned ja garaaüähid. TEmplom-'
mM tuletõrje seadeldist^ suläy^^
tavaJisdlt 180 P kraadi ijuures,
; l^ästes valla kustutusveei kuid
^unas olevad seadeldisi talu­vad
kuni 240 F kraadi; '
Siis siirduti sauna, õpetust ei
olnud suuri; v^a/ kõik olid eesti
poisid ja teadsid mida sa,unas te-
VILISTLAST
EÜS VELJESTO
suhtes ikülmaks ning 1®52. a. anti
ka Tallinnas vädja oma koraali­viiside
kogu. Millegi pärast jäi
Punscheli kogu siiski lõpuks do­mineerima
ja ulatuboma sisu ja
kasutavuse poolest ots© tänapäe­va.
NiS Pimsclieli W Hageni ko­gud
on esimesed tõsised noodl-varad.
Aga samad kogud olid pühapäe^
vast pühapäeva selleks allikaks,
kust eesti rahva muusikaline :te-gevus
oma : esimese tõsisema
maitse võttis ja selleläbi eriti
koorilaulule jäädava pitseri pani.
See stiü, homofooniline, meloo­diaga
esimeses või kõrgemas hää­les,
elab ka praegu meie kirikla­tes
normaalse evangeelse kogudu­selauluna
oma loomulikScu elu.
Selle koraalilaulu oluliseks tei­seks
ejemendiks hoanofoonflisuse
kõrval on kaunis järjekindeil kon-
, takt tekstiga: igale silbile tekstis
j rakendub harilikult üks noot,mj&-
loodias. i^amuti on suunem tm
meloodiast isomeetriline: kõik
noodid on ühepikkused. Eriti ko­raalis
ja kiriku akustilise rikkuse
juures hõlpsasti arusaadavalt,
vasftab. igale sEbiie viisis, ka uus
akord harmoonias.
Paarkümmend aasftat parast
pärisorjusest vabastaiüist hak­kas
Eestimaal kõlama ka juba
eestlastest koosnev eestikeelne
koorilaul.- ••
Mart Saar, kes oli uute tuulte rar
kendamisel eesti koorilaulus kino-lakäelisemaks
jai markantsemaks
ja
ris.
teenimiseks. Oskusik
Fimeral Director
E^intoni)
489-8811 ® 489r8®|g
Saunasi väiljüdes olid kõhud
tühjad, ?kuki ettenägelikud E©sti
Kodu perenaised L. Parlk, E .
B^Sä^r ja H. Nove^ pÄusid
suupisteki ja karasÄait mahla.
Lahkudes tänasid noored siimit
sikm. Kari Novekut lahke vastu-
« u kõik väitsid, et^
selles feofiias on miõnus i^ada.
^Paar poissi olid valmis koih© sis­se
kolima aga neile vastaM^^^ et
kahjuks peavad nad
oc^ama.
It;ilusa.;- ilma- Wijtü
Eestis! arvasid sellest meie
siing rahvaluaie säffl-siirdus
enamus skaute Eesti Ko-
•vmeleJse?' V '
VABA EESTLASE tÄMSes
saatekulu 40 e
(kõrgetele lilvaikailaste-le
Omark) ääre^ ktESt oE võimali
näha kuidas Ontario järv uuris-tato
mitmesaija jMga kõrgust lii-töötas
mitu ^stat Rocffcsi saat­konnas
Moskvas ja on praegu
inimõigust© eriteadlane liootsi
välisministeeriumis. • Suurt huvi
näitasid ka meie materjalide vas­tu
üh
Toth j«i rahviisvahelise õiguse eri­teadlane.
Prantsusmaa esindaja
Jeanr^JlaÄSö
leidsid, et neid materjale võih tu-levikm
tarvis)mtnn®.
BATüNl esindäJaM oli võinm-his
neid^ ka
ajakirjanikega ajaaehtedest ,.Le
Monde" ja „The Guardian'*, ning
pressiagentuurist Re^
dis Ülevate BATum tegevusest.
' EESTE EmUTERI USU. .
PEETR! KOGTOÜS TORONTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4P 2LI. Kiriku tel 483-5847
õp. Oskar Pulmi
84 DinnickCres.; Toronto
M4^ 1L8 tel. 483-4103
NOORTE JUMALATEEOTSTUS
pühapäeva^ 1.' apriUil kell II hom­mikul,
Teenivad koos õpetajaga
teerinoored. Mängivad E ^
Kunstide Keskuse ja Peetri kog.
muusikarStipendiaatide ansambel
Ing^ Korjuse juliatusel. Laulavad
~- vanemgaidide Koor Gimnar
Mitti juhatused ja hellakeste koor
Astrid Jõgi juhatusel. Saade —
Liida ' AriivaM. Laulusolistid
Avo Kittask, EVi Valge ja viiuli­solist
Marianne Ürke. Orelil Inga;
Korjus. Kohvi eest : hoolitseh
gaidpere pärast junialaiteeinistust
suures saalis. Kõik kirikulised
kutsutud.
Püblitund KeB 10 hommikul.
Pühapäevakool kell 11 hommikul.
Leerieelsed kell 11 honmiikui.
KANNATUSAJA PALVETEE-NISTÜS
kolmapäeval, 4. aprillil
kell 7 õhtul. Teenib Priidu Uus­mann.
.
FALMISPÜUDBPÜHA KONT-SERT-
OTMALATEENISTUS ipü-hapäeval,
8. aprillü keU i l hom­mikul.
Laulab noortekoor LOO­TUS
Rosemarie Lindau juhatusel.
LaulusoMst — Avo Kittask.
INGLISICEELSED JÜMALA-TEENISSTUSED
igal pühapäeval
kell Ö.30 hommikul. Teenib õp. A.
JaJonen.
NAISRINGI KOamiTULE-
' TOEOt^TO EESTI BAFllSTl
KOGUDUS ;
883 Broadvlew Ave.
Tel. 465-0639
Pastor K; Raid
10 Lamport Ave. Apt. 307
Toronto 5, Ont. M4^^ 1S0
Tel. 961-8391
„^ÄBA1>USE KUUOTUSE**
raadiosaated igal pühapäeval keU
8-^3.30 p. IWHLD127() kc.
Teis|p., 27. märtsist kuni laup.,
31. (märtsini kell 7.30 EVANGESEJ-LIUMINÄDAI^-
OHTÜD. Kõnele-vad
pastor Freddy Götestam
Rootsist ja E. Toompuu Gueilp-hist,
koorid, solistid.
Püiiap.j 1. apr. toep 1045 homm.
pühapäevakool, kell 11 homm. JU­MALATEENISTUS.
Kõneleb pas­tor
Götestam, meeskoor. Kell 6
õ. EVANGEELItJMI KUULIJTÜS,
P. Götestam, segakoor. "
TORONTO EESTI
mVEOTKOGUDUS
€hristt3^
Broadview Avenu©
691-2848
'.» 3L märtsil kell 9.30
PIIBLIiKOOL. JUMALATEENIS­TUS
kell 11'honmi.Jutlüstab;^I^
Marttinen. Lasteklass. Eestikeel-iie
piiblikufsus tasuta. Teretule-
'mast!>^.-•,-^-v ^••
TORONTO EESTI
EVÄI^GEELNE TOGÜWDS
^tone Church, 45 Davenport Rd.
' Pastor dr. Allan Laur,
6 Wiarton Crt. Thomhill, Ont
UT 2P4. Tel. 889-0591.
Laup., 31. inaii kell 7 õ. PIIB-L1TÜ>
ND, kõneleb dr. Aillan Laur.
Pühap., 1. apr.'kell 3 p.l. JUMA­LATEENISTUS.
Kõneleb pastor
Preddy Götestam Rootsist, koor,
Kristuse surma mälestamine.
KUD igal kblmapeleval algusega
k e n 6 õ ^
ÕPETAJA KÕNETÜNiSriD teiSi-pSevitS
ja neljapäeviti kella Ö—S
õhtul. Tel. 483^847, 4834103.
TORONTO EESTI AF.-ÕIGEÜS10
B. E. 5, Qrangeville, Ontario
Praost E , Lepik
m 1-5X9-941-4309
Bühapäeval, 1. aprillil kell' 3
p.l. ARMüIAUA-JUMALAipE-NISTIJŠ
Peeri kirikus. Teenib ja
jutlustab preester E , LepE. Lau­lab
koguduse laulukoor G. EsagS
VÄBÄKÖGUDUIS^^^ ^^^^^^^^^^^^
m 461-2077
802 Jones Ave.. Toronto (8. Ont.
Jutlustaja E . Saraoja
20 thöriicliffe Ave.,
Toronto 6v Ont.
Tel. 463-622S
1. apr. kell 11 homm.
JUMALATEENISTUS. Kõnelevad
Ä. Ehasoo ja juti. E. Saraoja. Is­sanda
surnia-niälestamine.
EELIEÄDE: Ä t e 7.
aipr. kuni Suure Reedeni, 13. apr.
EVANGBELIUÜVH KOOSOLE-E.
Kiil N.Y.
Eeskuju ja õhutust selleks saadi
vennastekoguduselt, kus 'juba s&-
jandivahetusel olevkt haorastaitud
mitmehäälelist koorilaulu. Koori­de
tegutsemiseks puudusid nii
eesti heliloojad kui ka eesti 'koo­rilaulud.
ReiJertuaaT tuli enam­vähem
vaimulikust vallast eesti
keelde tõlkida. Esimeste kooride
hulgas seisab Põltsamaa koor
1840. aastast, kuid samal ajal tu­levad
eesiti koorimuusika aijaluk- -
ku veel kohanimed n a ^ Torma,
3:^tvere,lL^ünja, Kanepi,^ Laiuse,
Simuna ja An^külä.^^
ride peamine Äsanne oTi ikkagi
vaimulik repertuaar ja .tiüi
enamväihem otse Punsdheli või
Hageni kogudest.
AUes 1862. a. ilmus esimene
eestiline kogu. See oli Jannseni
„Eesti laulik". Selles ifcogusi lei­dub
eesti heliloominguna Jannse-ni
enese jloodUd„Taaveti laul 18".
Tä on väga stolitruu maitsele,
mis Pimscheli ja Hameni kaudu
m juba eesti rahvani jõudnud.
üldlaulupeoks 1869. aastal oli
laulupeo kavasse jõudnud juba
kaks eesti laulu, mõlemad Kimi-leid-
Saebelmannilt: "„Mu isamaa
on minu aim*' ja >,Sind surinani*V
Mõlemad esindava;d pisut elava/-
mas-vabämaš sliüis 'ikkagi' sama
maitset, mis Jannseini juUim ju­ba
tuttav}.
• Jakobson oli Jannseni poolt
koostaixtd laulupeo^^^ suhtes
kriitüine, eriti just laulude valiku
ja ^ t i laulude väihesüse pöJast.
Temainitsiajtiivil ümus justlaulu-peo
aastal omaette laulude kogu
^Vanemuise kandle heajed'*. Sel­le
vihu eessõnas ütleb Jataobscin,
et ta loo4'ab, et eesti laulu talv
nüüd lõpiikult on möödas ja et
algab uus ajastu, rail meil pole
enda omajrä-ra vaja võõraste sul-gediega
ehtida."
Nii kujunes eesti koorilaulu
stiüi üsna Mndlalt homo(fo^^
ses stiilis, jäädes truuks monosil-büisele,
akordi vertikaalelt ar-vesitavale
harmooniale.
Kuigi tutvunetakse uute võtek-ga
helikunstis, arenes üldiB®
stiil ikkagi pooldavalt kujime-mid
sjtiüitavale.
Uute tuulte rakendamisdi^^ 6^
kindlakäel^emaks ja maikantSe-maks
helüoojaks Peterburi bon-servatooriumi
kasvandikud Artur
Kapp, Mart Saar ja Rudolf To­bias;
Selleasemel, et süip^ilbilt
koos laulda, leiame Mart Saaiie
,>E^hjavaimüs*' järsku bossi hää­les
pika noodi, Imille taustal siis
teised hääled oma muusikalist
ülesannet sooritavad. Sama teh­nika
on veelgi laihtisemakB haru-tatud
Saaire laulus „Karjane",
kus pikk noot on asendatud liir
kumisega samal noodü.
Ingemar K
(abiellus
Neljap., 15. m
ronto Yorkmin
kirikus tuntud
Koi-jus kanadal
hamiga. Laulat
metatud kogudu
N. Glädstone,
sid teenistust C
— orel, Larry
Yorkminsteri V
des Bachi ning
Laulatusest ja
koosvübimisest
paari lähemad
rad Torontost,
Yorgist, FJorid
Teatavasti alus
oma laulukarj
Park baptisti k
kümneaastase
nes korduvalt
Graham-Korjus
abikaösagi laulj
laiemale kuulaj
Yorkminster jõ
mis anti edasi
Abielupaar Kor
rööpasse.
Kunstimu
kogud täi
Eesti Kunsti
pool nimetatud
kaasa aidanud
güde täiem
kunstiteoste
.Mai.Oimo(M
joonis,. 2 past
maal. Otto Pa'
tänavune Roo
saaja, kinkides
2 graafilisele 1
samas tehnikas
lehte.
Kui meie fc
maailmas raj
muuseumi sis
rajamisest sell
ka selle teosta
, E
¥aimiiltk
konveren
\ Läänemaa
loo. a.. Eesti
Toronto Bapt'
sünnipäevade
dab Toronto B
oleval suvel,
arvult kolman
tl usklike kon
kannab nunet
konverents" j
pühakirja sõn
ses" (Ef. 3:2
tööd on juba
mitee, koosse*
0. Medri, V.
.koos Eesti B
esimehe dr.
märtsU Toro:
. koostati konv
. ülesandeid. Se
osavõtu soo*
Vancouverist,
Rootsist, Ing
iiast. On loota
maalt. Välisk
konverentsil
puu Vancou
Gulphist, E.
Viekman ühe
na, A. Vaim
rentsi üritusi
ansamblid ja
, Majutamist
korraldab ba
ring. Lähemat
kirjutades: Mi
port Ave., Ap
Canada M4W
EL
Sisseseaded,
dused elumaj
Hainn
Litsen
Teeme uusi
nij tbmas