1980-03-04-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
IM. 6 VABA EESTLANE teisipäevalj 4. niärtsü^l980 — TMesday, March 4^ 1980
lUUU Tl I
N. Liidu meeskonna treener näib
aga kaotavat oma ametikoha, kuna
fcaotiis olevat tema M
ICima a ^
dendi jiäsul'' võitsid/ siis võttis
_ resident jiad kpgelastena ka
mängudejärgsel päeval Washing-libnis
vasftu. ¥õit venelaste üle nagu
sümboliseeriks praegust ^pine-vat
vahekorda nende riikide va-
Taliolümpiaad Lake PIacJd'is OE löppeeud.. Ida-Saksla^^ tulidl.
punktidega esikohale, teiseks N. Liidu §|M)rtIased ja kolmandaks
Ameerika Ühendriigid. Kanada oodatud medalid Jäid saavutamata
Ja lepiti esimestel päevadel saavutatud ühe pronksi ja teise
• (äaga. Eanada sportlaste tulemusi iseloomiistas keskpärasus.
Kuigi alul oli korralduse alal takistusi
ja puudusi, eriti transpordi
alal, saadi neist .üsna peatselt üle^
Ja lõpuniädal möödus sujuvalt.
Samuti kujmes peagi olümpia-meeleolu
sündmusest osavõtvate
rahvMste vaheL
Nagu kõigi mängude puhul oli
seekordki ootuste tühistumisi ja
kaotuste traagikat. Moodsad mõõ-tevahendid,
kus kelgutamisel arvestati
-tuihandik- ja suusatamisel
sajandiksekunditega, selgitasid
esikohale tulnu vaid sõrmelaiuse
vahemaaga. Nii oli soomlane Juha
Mieto oma suurepärase tulemusega
juba meeste 15 km suusatamises
kuldmedaüimees, :
kuid viimasena ünisM tulmid
rootslane Thomas Wasslberg teda
ühe sajandiku sekimdiga l õ i
. Soomlase tulemus 41;57,@4, rootS"
lasel 41^7Ä
üheks raskemaks õnnetuseks oÜ
rootsi mäehüppaja kukkumine. Ta
hüppas trampiünilt liiga vara
ära ning ei saanud tuult suuskade
alla, mUle tulemusena kaotas tasakaalu
ja kukkus, jäädes meelemärkuseta
lamama, õnneks osutus
tal ainult üks luumurre.
üheks huvitavamaks j a pingelisemaks
c i i jäähoki/kus aastaid on
N. Liit oMud kuldmedali saaja,
Vümaseks võistluspäevaks jäid
medaüte otsustamisel võistlema
USA — Soome j a N. Lüt — Rootsi
võistkomiad. Ameerika noortest
üliõpilasist koostatud jäähokimeeskond,
kes varem oli üllatuslikult
löönud venelasi, võitis ka
soomlasi j a sai kuldmedali, N. Liit
tuli hõbedale ja Rootsi' pwnksr
medalile.
N. Liidu kaotus häiris venelasi,
kellele tundus võimatuna, et nen-
5ie meeskond võiks ameeriklasele
kaotada.
"t)helt Moskva tämaval televisiooni
vaatavalt venelaselt küsiti te-ma
arvamist kaotuse iile, millele
see vastas, et Carter käskis
ameeriklastel võits&l
ERKU märgukiri 1980. a. suveolümpiamängude
kohtaj mis rõhutab
Eesti kui purjejahtide regati
pidamise koha asumist v5õrrügi
ülegaalse okupatsiooni all ja saadeti
ÜSA Kongressi liikmetele ja
kõigi riikid^ olümpiakomiteedele,
saadeti neil päevail ka Lake Pla-cid'iš
viibivatele rahvusvahelise
olümpiakomitee lükmetele eesotsas
esimehe lord Külaniniga.
Kanadast d i olümpiaadil 60
sportlast, nende hulgas endisi
olümpiavõitiaid. Kuigi Kanada
olümpiälikiu tehailihe juhataja
.^ack Lynch enne a.rvas, et Lake
Plkcid võib Kanadäle kujuneda
suuremaks medalitesajuks kui kunagi
enne, jäi see lootus täituma-ita.
Ta lootus põhines sellele,: et 48
aastat tagasi samas peetud mängudel
saavutas Kanada 10 medalit,
mis on suurim arv nüs Kanada
kunagi saanud talvemänguöel.
Olümpiamängude apoliitüist
külge rõhutati mängude ©ei olmid
koosolekul, kus Rahvusvahelise
Olüöipiakomitee esünees lord K i l -
lanin keeldus Moskva mänge bpi-koteerünasit.
Polütikat näis süski
esinevat mitmel pool — jäähoki
vahekohtunike tegevuses, aga veelgi
rohkem iluuisutamise hindamisel,
kus parim jäätantsijate paar,
ungarlased jäeti kuldmedalita, nüs
anti venelastele.
Mitmel puhul oli märgata i f c
grupi üksmeelset kokkukuulu
... vust • lääneriikide: sportlaste M i '
Äsjaste, mängude fenoraeeniks
oli ameeriklane uisutaja Eric Hei-den,
kes saa-vutas esmakordselt
tälunängude ajaloos viis kuldmedalit.
Ta, tulemused OÜd 500 na —
38,03, 1000 m — 1.15^18, 1500 m
1.55,44, 5000 m - 7.02,29 ja 10
m 14.28,13. Kõik on uuteks olüm-piarekordideks,
viimane ka uueks
maailmarekordiks.
22; ja 123. veebruaril toimusid:
Guelph'is Ontario ülikoolide vahelised
maadlusvõistlüsed, üheksast
ülikoolist o l i kokku 80 maadlejat.
220-naelaste klassis tuli eesti noor
20-aastahe Robent Vessmann kolmandale
kohale, saades pronksmedali.
Loodab suvel Mehhikos
rahvusvahelisest võistlusest osa
võtta. '
ybis
n^tas valguspilte Gary Jobson, kes
oli üks neid ameerUdasi, kes käis ]
Tallinnas purjepaatide eelvõisthis-;
tel j a viü)is kolm nädalat TaUin- '\
nas. Tema ettekandes oli Eestist
valguspilte, kus oli mõnel määral j
riäha Isiodulinna süuett ja ka nus j
rahnaköhvik. Pirital. Õrna ettekan
des märkis G. Jobson, et nii eest
lased kui ka meie tahtsime lüüa ve
nelasi. Omavahelisel jutlemisel ta
märkis, et ta on koostanud lO-lehe-fcüljelise
lülevaate oma muljetest.
Kõnekoosolekul viibis Harry Must
j a Aleks. Prima.
N. LUdu noorte suusahüppeesi-wisitlused
toimusid Gorkis, kus
võistles ka Tallinna spordikooli
õpilane Peep Hemloo. 74 ja 77
meetri pikkuste hüpetega kogus ta
228,7 punkti, mis tõi talle teise
koha ja hõbemedali. K a meeskon-navõistluses
tuli ta hõbemedalile
üleliidulise koondise koosseisus.
Peep Heinloo võistles ka Kovgõ-lovos
„Dünamo" üleliiaulistel
meistrivõistlustel, kus ta suuremal
mäel tull B-klassi võitjaks 62,5 ja
63^5 ih pikkuste hüpetega, mis
andsid 196,5 punkti.
Prantsuse teivashüppaja Thierry
Vigneron ületas Pariisis peetud
kergejõustiku sisevõistlustel teivashüppes
5.62, mis on uueks sise-võistluse
Eurooparekordiks. See
tulemus on ainult sentimeetri võrra
nõrgem km. ameeriklase Dan
Torontos toimunud Eesti Vabariigi
aastapäeva aktusekõnele jaks oli
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
esimees Tõnu Tõsine, keda näeme
Toronto ülikooli aulas kõne-puiflis.
Foto: Tommy Tomson
<D Karlsruhe Eesti IClubi kauaaegsed
liücmed Ralf ja F r i da Stein tähistasid
oma 85-ndat ja 80-ndat
sünnipäeva. Umbes 30-e kutsutud
külalise ees pidas klubivanem Ilmar
Mankm päevakohase läuakõr
ne, meenutades sünnipäevalapse
osavõttu Eesti Vabadussõjast. Jüu-büar
töötas omžil ajal iapteekrma
Võsul ja Järva-Jaanis, abikaasa
oli aga vümases hambaarstiks.
Ripiey nimel olev maailmarekord,
Vigneron hüppas möödunud suvel
väljas noarte Eurooparekordi 5.50,
kuid tal ebaõnnestus noorte Eu-ppopa-
meistrivõistlustel Poolas.
Hiljem ta saavutas oma vormi jälle
tagasi, kuna ta hüissügis^l saavutas
uue noorte maaümarekordi
5 61. Endme Euroopa sisevõistluse
Eurooparekord oli poolaka Wla-dyslaw
Kozakiewiezi nrniel tulemusega
5.58, tehtud 1979 Viinis.
Tartu ülikooli võistkond, kuhu
kuulusid Maie Kalle, Iile Kukk,
Taivo Mägi, Henn Valümäe, Gennadi
Organov j a J . Savka võitsid
Moskvas peetud seitsme ülikooli
vahelisel sisekergejõustiku võistlusel
esücoha. ^
Hr. 18
i jm
ÄMDRES KÜNG
Kirjastus Välis^Eesti & EIVCP
S i r l k . Hind $14.00 br.H-saatekulu 50^
EestS aJsMrjanihu teos põhineb laialdasele aUikmaterSalüe, Ta
analüüsib Soome sise- ja välisiwUitUiat. riigi tänapäevast
korda Ja suunda, Nõukogude Lüdu Soome-poliitikat, Soome valit-siDst
presidendist parteieluni Ja palju muud, tuues Soome saatusest
huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
Eestlase tcilituses
liSTLÄSE TALITUSES müügU
stereo
CHARLES W^^^^^
Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks saa <M. Saar).
Müren^aa (R. Päts)/Laals9najäl& õiest (T/Vettik), Sind
tarne kaidapäike(A. Karlndi) ja Rändaja Shtulaol ( J : Tali) ja
rahvalaule: KRaidi seades --Laiüa mõju, Kid^^^^m hakkaa lao*
lemaie^ Ära v i i t j a K i ^ a
kus cm karva kodu, V. Kappi seades Linakatkaja ja J . Zeigeri
seades ^Kaimeldajast vend;
M
GE&E
Rein Moora * - E v M i Uostali
— Hind $14.00 plass 85 c
Johan Pitka
loheselt parast EesU Vabadussõda kirjutatad laälestasraaniäl
„i^kete" elamastega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914-^919. Raamat ilmas 1972. a. admiral X Pitka 109. sämü-
237 lk. — Hind $8.80 plass 50 centi saatekola
oma võõrrahvasest sõpradele Eesti võiüos® totvostamiselkš
Evald Uustalu
Hiod $7.00 plass 50 c saatekulu
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
•33.
Kumbki neist ei ohiud varem käinud
„välismaal" — milleks nad
Eestit nhnetasid rääkhnata siis
hirmutavaist lääneriikidest. Tsheh-höslbvakkiasse
reisimisest oli
Taaja unistaiiud juha kaua: , ^s
Ist vieUekiht: möglk^ ~ nac^ eüii-gen
Jahre'*-(Seeom võimailik mõne
aasftapkerast).
Tüts j a Märts m kiMialt vüsa-kad
Taaja j a Irina vastuj aga tot-sima
nad neid e i kjutsmiud.
— Nad on venelaised. Peaaegu
venelased, sosistas Märts VuotOai-sele.
Lmdsten j a VuotEamen üritasid
miusika v a M e sattunud aeglane
tango sõlmis Vuötilaise j a Irina
tugevasti ühte. Vuotilaisel puuduv
saksa k ^ e oskus ei otoud takls-ha
kõrra/mida ümbritses peaaegu
hmgematvä |>ilv<Mia ,,Moskva ööde"
tugev lääge kõikitappev lõha.
Rohkesti voolanud shampanjast
rõõmsaks ja kihistavaks muutur
nud Irina surus puusa tihedalt
vastu Vuotüaist, Mehe käsi hakkas
aeglaselt laskuma puusalt allapoole.
Selle kohaselft muutus Irina ail-keha
surve üha tugevamaks. Vuotilaise
käsi jõudis Irina hurmavait
•tahke tuharani j a pigistas seda tu^
gevasti.. ';,
Tugev haare haakus Vuotilaise
randmesse j a tõmbas ta käe Irina
tagümilralt. Kõrval kuuiMussisiis^
vat venekeelset rääkimist. Tumedanahaline
käiharapeölhie nurgalauas
istunud mees hoidis veelgi
kramplikult Vuotilaise kätt omfe
ei ohiud kahtlust: ei tohi tüdrukut
käperdada;
— Jumalauda, korista end! tõmbas
Vuotilainen oma käe hooga
vabaks,; mis pani mehe tuikudes.
peaaegu ninali langema. Kombe-valvur
ei vajanud rohkem seletust.
Ta märkas, et p i i kohanud 'tugevamat
ja eemaldus oma lauda
omaette vihaselt pomisedes.
Orkester oli jätkanud mängimist,
aga põrandal olevad i)äärid
olid sündmuse ajal seisatanud.
Häü-e oli siisiki ainult hetkeline.
Vuotilainen surus jälle Irinat tugevasti
oma vastu ja lasi käe libiseda
tüdruku tuharale. Kuid tüdruk
oli nägu kivistunud, tõmbudes
end hirmimult mehest eemale.
— Nein! Nicht so, es ist gefähr-lich!
Kuigi Vuotilaise saksa keele
oskus oli p€5aegu olematu, mõistis
ta, et tüdruk pidas liigset vastu-surumišt
ohtlikuks. Soomlane ei
andnud siiski järele, ta säilitas
jonnakalt oma julge võtte ja surus
Midruku .oma vastu.. Nurgalauas
olev mees ei tulnud enam vooru-seapostliks.
Orkester lõpeta loo. Juba enne
kui viimane heli oli kustunud, oli
Irina kiiresti teel oma laua suunas.
Toople jstunult ta seletas kiiresti
ja ägedalt midagi vene keeles
Tanjale. T!m0 näis hkmuBud.
Mõlemad tüdrukud vilksatasid mõned
korrad käharpäise laua poole.
Lindsten oli sel vaheaja jõudnud
välja üsna pessimistliku tiöe-vikuarvestoeni
jaitalasist tiidru-feüte
suhtes. Kuigi Tanjad^
tantsupõrandal veelgi kuumem 'kui
Irina ja laudlhm varjul ta peened
sõrmed olid julgelt pigistanud
lindsteni reit, ei olnud tüdruk
toitu oodates hetkeks soomlase
ruumi. Lmdsten oli alustanud oma
taktikat küsunusega, mille vastust
ta juba ette arvestas, et mis Tanja
arvab viskist. Tanja ei olnud seda
kunagi maitsenud. Ta teadis siiski,
et kõik mglased j oovad seda õudselt
pika tööpäeva järel, et unustada
argipäeva kehvust ja kapitalistlikku
ekšpluateerünist.
— Küll seda joovad rüsujad j a
kapitalistidki. See on paris ülemklassi
jook. Sellepärast mmagi ei
või juua kodus õieti muud, seletas
Lindsten. — M a võtan seda alati
oma reisidele kaasa j a mul on
nüüdki seda oma ruumis.
— Seda oleks küll põnev vähe
maitsta^ tunnistas Tanja. Botelli-ruumi
t a siiski ei julgenud minna.
kuigi Lindsten kmnrtasy et nad
jõuaksid suurepäraselt enie tagasi
kui soe toit valmiks.
— Me tohime tantsida siim, aga
ei või laihkuda. Meil on reisijuht
kaasas, kes meid jälgib, et rühm
püsiks kops, seletas Tanja. — Seal
nurgalauas need kolm meest. Kä-harpäine
on m e i e grupijuht, seesama,
kes Irina asjus vahele segas.
Kus teie grupijuht istub? küsis
ta Lindstenüt. — Kas sa saaksid
loa, et võiksid vahepeal restoranist
minna oma hotelliruumi?
— Muidugi, a M kui tahan. Meü
ei ole siin ühtki juhti ega valvajat,
ega keegi ei küsi mingit luba. Mina
olen j u 'kapitalist ja võin teha
vabalt mida soovin.
või süs nü, mõistis
— Aga läheme siis seda viskit
maitsema, kui ööklubi suletalise.
Süs sa võid tulla, kui simi juht
enam ei valva siin, (tegi Lindsten
— Ma tuleksin meeleldi, aga see
ei lähe, ütles Tanja. V
Lindsteni imestuseks ta seletas:
— Meüe tuleb ju buss ukse ette
kui ööklubi suletakse. Me läheme
otse oma hotelli, see on selline
noorsoohotell. Me ei ela sün „Vi-rüs".
Ja siis on meil kontroll kohe
kell 3 ja teine kontroll veel kell 6.
Neid, kel ei Õnnestunud siia ööklubisse
pääseda> kontrollitakse
esimest korda juba kell l. Kunas
on teü kontroll?
— Mis: kontroll? Meil ei ole mingisugust
kontroUi-
— Noh öökontroU siiski. Ega inimesi
nüüd mmgll viisu ei uurita
ega üle kuulata, aga juht käib ruumis
kontrollimas, et kõik magavad
ja on oma voodites.
—^ Kas siis teie reisijuht käib öösel
vaatamas, et igaüks norskaks
omas voodis?
- T - See on tõsi! E k s teiegi,.reisi-juht
loeb üle muidugi samuti oma
reisijaid. Mõni võiks ju puududa
ja minna kuhu tahes.
- - Oh annas tüdruk! Ja seda sa
pead loomulikuks? Meie reisijaid
ei käi keegi öösel ega päevalgi lugemas.
Igaüks võib müma missugusesse
rutuni j a voodisse, mis
teda huvitaks või õigemini kuhu
ainult p^seb.
r - r Kas teil ei olegi i k a a s a s r ^ i -
juÄti? Aga „koputajad" on ikkagi.
Tanja heitis pilgu oma üinber.
— „Koputajaid-' on alati mitu
igal reisil, neid kes räägivad. Mina
ei ole ,,koputaja", aga kunagi
ei või teada, kes on. See võib olla
üsna hea sõber, kes süs räägib
kõik a e i i e ! Kasvõi Irina, lisas
ta sosistades Lindsteni kõrva.
— õnnetu rahvas! Sina tõelisdt
ei tunne seda ne^etüd; ja saij
kapitalistlikku korda. Meil ei ole
mingisuguseid „koputajaid", ei
siin ega kodus. Igafüks võib teha
mida soovib. Abielunaine on amus,
kellele mõni kahjurõõmus keeleke
võücs rääkida, et mees on kämud
võõraste tüdrukute juures, tähelegi
muule selleöt ei räägikski.
Meü ei" ole selliseid reisijuhte, kes
valvaksid mida me teeme. Kui me
reismie välismaale üksuida, ei ole
ka reisijuhti ja igaüks võib reisida
just sinna kuhu tahab. Minagi olen
käinud Nõukogude Liidus mitu
korda üksindagi.
Ta jätkas edasi:- — Vahe on ainult
selles, et üksinda reisunine
on sageli kallim kui grupureis. Süs
seda gruph-eisi korraldav reisibüroo
— needM on kapitalistlikud
äriettevõtted •- saadab kaasa oma
reisijuhi. Aga tema ülesanne on
ainult hoolitseda selle eest, et reisijad
saaiksid kõike seda, müle
eest nad on maksnud: hotelliruu-mi,
toidud j a muud sellised. Aga
tema ei valva kedagi.
Tanjal oli ikka veel raske seda
uskuda:
— Kuidas saaks üksinda reisida
välismaale? Keegi ei teaks ju mis
sa süs teed?
— Muidugi nii. Aga kes peaks
sellest siis teadma? r
— Rük muidugi! R i ik peab omet
i teadma mis sa välismaal teed.
— Ütle nüüd misjaoks? Siin on
just sotsialismi j a kapitalismi va-'.
he. Teil peab riik tõesti oma korra
kohaselt seda teadma, kuigi ta
seUe teadmisega midagi tegelikult
ei tee. Kapitalistlik riik ei hooli
vähematki sellest, mis mina välismaal
teen, kuna see on minu, ega
mitte rügi asi.
i
iii'.-
IH-lv/
S
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 4, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-03-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800304 |
Description
| Title | 1980-03-04-06 |
| OCR text |
IM. 6 VABA EESTLANE teisipäevalj 4. niärtsü^l980 — TMesday, March 4^ 1980
lUUU Tl I
N. Liidu meeskonna treener näib
aga kaotavat oma ametikoha, kuna
fcaotiis olevat tema M
ICima a ^
dendi jiäsul'' võitsid/ siis võttis
_ resident jiad kpgelastena ka
mängudejärgsel päeval Washing-libnis
vasftu. ¥õit venelaste üle nagu
sümboliseeriks praegust ^pine-vat
vahekorda nende riikide va-
Taliolümpiaad Lake PIacJd'is OE löppeeud.. Ida-Saksla^^ tulidl.
punktidega esikohale, teiseks N. Liidu §|M)rtIased ja kolmandaks
Ameerika Ühendriigid. Kanada oodatud medalid Jäid saavutamata
Ja lepiti esimestel päevadel saavutatud ühe pronksi ja teise
• (äaga. Eanada sportlaste tulemusi iseloomiistas keskpärasus.
Kuigi alul oli korralduse alal takistusi
ja puudusi, eriti transpordi
alal, saadi neist .üsna peatselt üle^
Ja lõpuniädal möödus sujuvalt.
Samuti kujmes peagi olümpia-meeleolu
sündmusest osavõtvate
rahvMste vaheL
Nagu kõigi mängude puhul oli
seekordki ootuste tühistumisi ja
kaotuste traagikat. Moodsad mõõ-tevahendid,
kus kelgutamisel arvestati
-tuihandik- ja suusatamisel
sajandiksekunditega, selgitasid
esikohale tulnu vaid sõrmelaiuse
vahemaaga. Nii oli soomlane Juha
Mieto oma suurepärase tulemusega
juba meeste 15 km suusatamises
kuldmedaüimees, :
kuid viimasena ünisM tulmid
rootslane Thomas Wasslberg teda
ühe sajandiku sekimdiga l õ i
. Soomlase tulemus 41;57,@4, rootS"
lasel 41^7Ä
üheks raskemaks õnnetuseks oÜ
rootsi mäehüppaja kukkumine. Ta
hüppas trampiünilt liiga vara
ära ning ei saanud tuult suuskade
alla, mUle tulemusena kaotas tasakaalu
ja kukkus, jäädes meelemärkuseta
lamama, õnneks osutus
tal ainult üks luumurre.
üheks huvitavamaks j a pingelisemaks
c i i jäähoki/kus aastaid on
N. Liit oMud kuldmedali saaja,
Vümaseks võistluspäevaks jäid
medaüte otsustamisel võistlema
USA — Soome j a N. Lüt — Rootsi
võistkomiad. Ameerika noortest
üliõpilasist koostatud jäähokimeeskond,
kes varem oli üllatuslikult
löönud venelasi, võitis ka
soomlasi j a sai kuldmedali, N. Liit
tuli hõbedale ja Rootsi' pwnksr
medalile.
N. Liidu kaotus häiris venelasi,
kellele tundus võimatuna, et nen-
5ie meeskond võiks ameeriklasele
kaotada.
"t)helt Moskva tämaval televisiooni
vaatavalt venelaselt küsiti te-ma
arvamist kaotuse iile, millele
see vastas, et Carter käskis
ameeriklastel võits&l
ERKU märgukiri 1980. a. suveolümpiamängude
kohtaj mis rõhutab
Eesti kui purjejahtide regati
pidamise koha asumist v5õrrügi
ülegaalse okupatsiooni all ja saadeti
ÜSA Kongressi liikmetele ja
kõigi riikid^ olümpiakomiteedele,
saadeti neil päevail ka Lake Pla-cid'iš
viibivatele rahvusvahelise
olümpiakomitee lükmetele eesotsas
esimehe lord Külaniniga.
Kanadast d i olümpiaadil 60
sportlast, nende hulgas endisi
olümpiavõitiaid. Kuigi Kanada
olümpiälikiu tehailihe juhataja
.^ack Lynch enne a.rvas, et Lake
Plkcid võib Kanadäle kujuneda
suuremaks medalitesajuks kui kunagi
enne, jäi see lootus täituma-ita.
Ta lootus põhines sellele,: et 48
aastat tagasi samas peetud mängudel
saavutas Kanada 10 medalit,
mis on suurim arv nüs Kanada
kunagi saanud talvemänguöel.
Olümpiamängude apoliitüist
külge rõhutati mängude ©ei olmid
koosolekul, kus Rahvusvahelise
Olüöipiakomitee esünees lord K i l -
lanin keeldus Moskva mänge bpi-koteerünasit.
Polütikat näis süski
esinevat mitmel pool — jäähoki
vahekohtunike tegevuses, aga veelgi
rohkem iluuisutamise hindamisel,
kus parim jäätantsijate paar,
ungarlased jäeti kuldmedalita, nüs
anti venelastele.
Mitmel puhul oli märgata i f c
grupi üksmeelset kokkukuulu
... vust • lääneriikide: sportlaste M i '
Äsjaste, mängude fenoraeeniks
oli ameeriklane uisutaja Eric Hei-den,
kes saa-vutas esmakordselt
tälunängude ajaloos viis kuldmedalit.
Ta, tulemused OÜd 500 na —
38,03, 1000 m — 1.15^18, 1500 m
1.55,44, 5000 m - 7.02,29 ja 10
m 14.28,13. Kõik on uuteks olüm-piarekordideks,
viimane ka uueks
maailmarekordiks.
22; ja 123. veebruaril toimusid:
Guelph'is Ontario ülikoolide vahelised
maadlusvõistlüsed, üheksast
ülikoolist o l i kokku 80 maadlejat.
220-naelaste klassis tuli eesti noor
20-aastahe Robent Vessmann kolmandale
kohale, saades pronksmedali.
Loodab suvel Mehhikos
rahvusvahelisest võistlusest osa
võtta. '
ybis
n^tas valguspilte Gary Jobson, kes
oli üks neid ameerUdasi, kes käis ]
Tallinnas purjepaatide eelvõisthis-;
tel j a viü)is kolm nädalat TaUin- '\
nas. Tema ettekandes oli Eestist
valguspilte, kus oli mõnel määral j
riäha Isiodulinna süuett ja ka nus j
rahnaköhvik. Pirital. Õrna ettekan
des märkis G. Jobson, et nii eest
lased kui ka meie tahtsime lüüa ve
nelasi. Omavahelisel jutlemisel ta
märkis, et ta on koostanud lO-lehe-fcüljelise
lülevaate oma muljetest.
Kõnekoosolekul viibis Harry Must
j a Aleks. Prima.
N. LUdu noorte suusahüppeesi-wisitlused
toimusid Gorkis, kus
võistles ka Tallinna spordikooli
õpilane Peep Hemloo. 74 ja 77
meetri pikkuste hüpetega kogus ta
228,7 punkti, mis tõi talle teise
koha ja hõbemedali. K a meeskon-navõistluses
tuli ta hõbemedalile
üleliidulise koondise koosseisus.
Peep Heinloo võistles ka Kovgõ-lovos
„Dünamo" üleliiaulistel
meistrivõistlustel, kus ta suuremal
mäel tull B-klassi võitjaks 62,5 ja
63^5 ih pikkuste hüpetega, mis
andsid 196,5 punkti.
Prantsuse teivashüppaja Thierry
Vigneron ületas Pariisis peetud
kergejõustiku sisevõistlustel teivashüppes
5.62, mis on uueks sise-võistluse
Eurooparekordiks. See
tulemus on ainult sentimeetri võrra
nõrgem km. ameeriklase Dan
Torontos toimunud Eesti Vabariigi
aastapäeva aktusekõnele jaks oli
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
esimees Tõnu Tõsine, keda näeme
Toronto ülikooli aulas kõne-puiflis.
Foto: Tommy Tomson
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-04-06
