Vaba Eestlane, April 17, 1968

              Ly rahvusvahtllnt
utsin wnibw
IrrKOO VE) - Chicago rah-- r
--- A rohpiine koostöö or- - rf- - iprican Friends
t-abolshenst-lc
Block of Na- -
h3 fciglasllku Lane Technl-- _
v cmni auditooriumis
vahelise kontserdi pa- -
j3 „Saiute 10 uur uUli4
raee" Seuest võtsid osa seits-jrjeT- a
rahvuse solistid tant- -
k Kcona ja orxesiria
Kiunes Üheks tugeva- - f"_Am!iisks la kvaliteet- -
iü elamuseks Esinesid jär--
trris Eesr i-ee- au aaKsu mv- -
Kroaaua Latt ja UKrama
ralwltuu ised tegevusgru- -
I-stla- ste poi-i- ' esines Chicago
u Segakoo kes laulis Hein- -
Kood! -- matusel neil laulu:
ra Rajaiou Kui mina hak- -
laalemaie Enn Võrgu „He-heü- se
uma Adolf Vedro
inisnu mäng-- ja Miina Här--
Tullak Koor mille nalslaul- -
oüd rahvarlideis ja mehed
üses tumedas esines oma
fciiku lühi Heinrich Koopl
b'5öei a" vaga hästi Korral- -
la toimkonna juhatuses oli
kastest Aleksander Kõpp kes
kontserdi korraldamise
äsdusala Kontserdi
$1500— ümber Ja
kavatsetakse kasutada eda- -
e tiTUSie uruusie lauivnnusei
fionununismlvastaste aktsioo- -
teostamisel Chicagos nagu
iitsiooniline' Orjastatud Rah- -
re Nädala tähistamine suvel
[era seostuvad demonstratsioo- -
I karad TV-- s raadios Ja muud
iinnesota Eesti
kitsil 70 liiget
Kuik
resota Eesti Seltsi peakoos- -
toimus vähese osavõtjate är
ka 24 märtsil mida juhatas
tae esimees Endel Kulk ja
Itokollis Meta Tahk Esitatud
U-'et-est
selgus et seltsil on
tjd möödunud tegevusaasta
Lsul 10 suuremat Üritust Pea- -
teile on tegutsenud Iseseisvate
svusgruppidena seltsi Juures
iti rahvuslik kool segakoor
:atukogu milles üle 400 teo--
hgemislaud ajalehtede ja aja- -
ladega Eesti Majas teatri- -
Ipp ja Jahi-Kalandu- se ja Laske- -
Seltsil on lükmeid 70 Ja Ju- - p annab välja Informatsiooni- -
Minnesota Postimees" mis
lietakse umbes 175 aadressile
pesotas ümbruse osariikides
Kanada naabruses asuvate- -
[eesti rahvusgruppide organisat
sidele Tegevusaasta kulud
i olnud J252073 ja tulud $2895
raha kassas seega $37566 Liik- -
praksuks määrati edasiselt $3
M tegevusaasta juhatusse vall-l- a
Juhatuseliikmete ametid Ja--
ft: järgnevalt dr Olaf Mlllert
tssiees Meta Tahk — abi Hei- -
i Jiska sekretär Peeter Juhan- - - laekur Ja Olga Raigna —
pttise liige Mitmekordne seni- -
seltsi esimees Endel Kuik va
ate) ei kandideerinud
E
re
u
likooli lõpetajaid
M---ie-sota
ülikooli lõpetas Ba- -
?'°r ot Science teadusliku kraa
bi akenduskunstl-kodumajan- - - vai kiitusekiri aza (With
& Distinctlon) Vaike Laine
'-t- eius Minneapolises elava
--siÄar- iisiade eksDerdi Valdo
tlamuse abikaasa Nad asusid
M afined aastad taeasl Areen est hteter A Arts kraadi saavutas
semestril Maia Pank laul- -
Mare) Panki tütar Tal oli
-- K3 (Uba Bachelor of Science
F1 a Cotas kooliõpetajana
♦i ohvitseride
okkutulek
pv YORK - Seoses IV Ees- - raevidm V Vnrolt 4 -- ft
ÜSiS S V korralrtah FM
'itseride KeskVnmi mh nhJ
perde "-aditsioon-
- e ilise YorcH kokku- - rt raio
pU Korporatsioonide Liidu
ktl -- Pawal 19 mail kell
-- CT Kaalises osas on ette
k °Ule Järgneb ühine
r~-- c Korraldajad paluvad IZZ oantsere sellest kok- -
— -- Miumuscäl osa
Soome
Soomlased ei ole rahul välisajakirjanduse suhtumisega
HELSINGI (EPL) — Kui Rootsis elav eestlane sooib saada ülevaadet trnnasrahva soomlas-te
flusUlust siis ei maksa tal mitte liiga suurte lootustega ajalehte lahti lüüa Seal avanev
pilt on tihti lünklik ja ebatäielik — mõnikord aga lausa sihilikult ühekülgne — olgu selles siis süü-di
soomlasest sõnumisaatja õl rootsi redaktor Mõndagi tähtsamat sündmust või probleemi mai-nitakse
ainult rihamisl õi sälgitakse täielikult surnuks Samal ajal aga Jäetakse mulje nagu olekn
Soome mingi poliitiliselt alaarenenud maa kus valitseb tsensuuri mentaliteet kus „Lapua liiku-mise"
aim endiselt hingitseb tuha all jne Pole siis imestada kui RootsU tähel kohtab sedalaadi
Imelikke anamisl ka nooremapõhe eestlaste hulgas
Miks tuli vähemalt Dagens Ny
heterist asjata otsida Soome uue
valitsuse täielikku koosseisu"'
Kuldas oleks toiminud soome
ajakirjandus vastaval Juhul' Roh-kelt
kirjutati aga sellega seoses
rootsi keele õpetamise küsimu-sest
soome koolides milline küsi-mus
tõsi küll riivamisi oli esil
ka valitsuse moodustamise ajal
mis aga mingil moel ei tähenda
kõige tähtsamat probleemi täna-päeva
Soomes
Paar kuud tagasi läbis rootsi
lehti teade ühe noore soome tead-lase
vastu alustatud riigireetmise
protsessist —
küsimuses oli mingi müstiline
rauatükk ja taustaks lausa
suurpoliitilised seosed nagu
mõista anti
Kas on aga lugeda olnud ka loo
traagikoomilisest
Asi oli Järgmine: ühte ülikooli
Instituuti toodi analüüsida kus
kilt loodusest leitud rauatükk
mida kahtlustati pärinevaks N
Liidu maailmaruumi raketist
Analüüsid näitasid et kahtlus oli
ekslik kuid kindluse mõttes ot
sustati siiski teha veel Uks proov
Keegi professor tähendas aga nal
jatades et küllap ameeriklased
maksaksid hea hinna selle raua-tük- i
eest mille peale Uks kerge
usklik noor assistent võttiski kät
te ja viis selle USA saatkonda
Ameeriklased aga pöördusid
kohe nähtavasti provokatsiooni
Metsaülem Franz
Thomson surnud
Minneapolises suri 14 märtsil
metsaülem ja Eesti Vabadussõja
veteran Franz Thomson kes oli
sündinud Roosna-Allik- ul 3 jaan
1885 ja lahkus seega 83-aastase- na
olles kuni viimase ajani korrali-ku
tervise juures Ta oli alaline
osavõtja kohaliku eestlaskonna
üritustest ja kokkutulekutest
kuid ei saanud enam tulla Eesti
Vabariigi juubeliaastapäeva aktu
sele ning Vabadussõja veterani
traditsioonilised austuse lilleõied
viidi talle koos juubeliaktuse ka
vaga haiglasse Franz Thomson
oli ÕDDinud metsandust Voltveti
metsakoolis ja Saksamaal Ta oli
Eesti riigiteenistuses vabariigi
algaastaist saadik Põllutõömlnis-teeriumi- s
Metsadevalitsuse orga-niseerimisel
ja hiljem metsaüle-mana
kuni 1914 aastani Teda
jääb leinama abikaasa ja Minnes-ota
eestlaskond kes Franz Thom-son!
sirges kujus kaotas lahke
sõbraliku ja arusaaja inimese tõ-sise
eestlase ja isamaalase
Khkige sünnipäevaks
„VABA EESTLANE"
VABA EESTLANE kolmapäeval 17 prllül l8 - Wednesday AprÜ 17 1968
rootsi
kahtlustades soome politsei poo-le
Ja tulemuseks oligi kõige suu-rema
saladuse katte all alustatud
riigireetmise protsess
Nüüd on protsess lõpetatud Ja
vaene assistent ebaõnnestunud
agendina" üldise naeru all
Soome lehed aga pahandavad
et ameth oimud nii oskamatult
on asja ajanud — on jäetud
mulje Soomest kui mingist ida-bloki
maast
kus valitsuse poliitikal pole muud
motiivi ega juhttähte kui ainult
hirm venelaste ees
Selline mulje on aga Juba va-remgi
läänemaades tekkinud Ja
see ongi üheks suuremaks peava-luks
Soome valitsusele HUJuti
avaldas koguni Times" karrika-tuur- i
kus Soomet kujutati mingi
N Liidu satelliidina ja Soome
saadikul ei olnud mingit kiiremat
tööd kui et minna Inglise välis-ministeeriumi
ametlikku protesti
avaldama
Akadeemilisi kodanikke eestlas-te
peres vast huvitab kuulda et
Soome üliõpilaskondade liit lah-kus
hiljuti rahvusvahelisest üli-õpilasliidust
jäädes aga edasi nö
assotsieeritud liikmeks Sammu
tagapõhjaks on mõne aja eest ilm-siks
tulnud seigad Ameerika CIA
kaudsest toetusest tollele liidule
Helsingin Sanomat kiitis sammu
heaks leidis selle kooskõlas ole-vat
Soome neutraliteediga
Suomen Sosialidemokraatti oli
aga juba arem küsinud et kas
PEN-klu- bi protest
Kossõginile
LONDON (EPL) — ümmargu-selt
tuhat vaimuinimest nende
seas arvukalt Londonis ja ümb-ruskonnas
elavaid inglise Ja pa-gulaskirjanike
kogunes Inter-natsionaalse
PEN-komlte- e poolt
korraldatud protestikoosolekule
mis toimus Friends House ruumi-des
Protesteeriti nü N Vene kui
ka Kreeka kirjanike vangistami-se
vastu
Kõiki sõnavõtte läbis hukka-mõist
eriti N Liidu kirjanike kui
rahva südametunnistuse väljen-dajate
vangistamise ja tagakiusa-mise
pärast üksmeelselt otsus-tati
saata telegrammid N Liidu
peaminister A Kossõginile ja
Kreeka diktatuurvalitsuse prae-gusele
peaministrile milles palu-takse
vangistatud kirjanikud va-baks
lasta ja lõpetada nende ta-gakiusamine
Protesteerijate seas oli ka krah
vinna Helene Zamoyska kes aitas
toimetada N Liidust välja vene
kirjanike Andrel Sinjavskl ja
JullJ Daniell käsikirjad millede
trükkimise eest läänes mõisteti
neist esimene seitsmeks Ja teine
kaheks aastaks sunnitööle
mitu edasi täieõiguslikuks liik-meks
jäädes soomlastel poleks
paremad võimalused liidu tege-vust
mõjutada
Kavatsetud lahkumise vastu pro-testeeris
kõvasti Helsingi üliõpi-laskonna
edustus
Et veei salajaste" asjade Juur-de
tagasi tulla siis oli Eesti Päe-valehes
ju hiljuti lugeda ameeri-ka
ajakirjaniku ja shifrieksperdi
D Kahni ülihuvitavast üle 1000
Ihk haaravast ja ka ühe eesti
teadlase kaasabil kirjutatud raa-matust
The Codebreakers"
See raamat on Soomes äratanud
piinlikku tähelepanu kuna selles
liigselt üles kiidetakse rootsi sõ-jaaegset
raadioluuret
Toetudes rootslaste käest saa
dud andmetele Jutustab Kahn
kuidas rootsi raadioluure Talve-sõja
ajal deshifreerls ning andis
soomlastele edasi venelaste sala-jasi
raadiosõnumeid
Täiesti on aga mainimata jää-nud
Soome enda raadioluure
kõrge tase ja suured saavutused
II maailmasõja ajal
Ühes Helsingin Sanomates il-munud
kirjutises tuletati meelde
et prof Arne Beurling Rootsi
tähtsamaid shifrieksperte sõja
ajal ning nüüd Uks peamisi D
Kahni Informeerijaid selles osas
on soomlaste Juures koolis käi-nud
Ta saabus a 1941 Rootsi pea-staabi
stipendiaadina" Soome
et seal õppida shifrite lahendami-se
kunsti
Jõekääru valmistub
ette suvehooajaks
Kuigi kevad on
on Jõekääru pere
tööl valmistamas
programmi Selles
vat Ja "omapärast
lest palju on juba
muutunud
alles ärkamas
juba kibedasti
ette suvekodu
leidub huvita-tegevu- st
Helnasõldud retked Simcoe
järve äärde Ja valguspidu on Juba
kuulsad Jõekääru ettevõtted mil-lele
lisati eelmisel suvel tantsu-kursu- s
See oli nü mõnelegi kas-vandikule
Ja ka kasvatajale esma-kordseks
tantsutunniks kuld sel-lele
vaatamata saavutasid kõik
varsti vajalikud kogemused hr
Sõrra kindlal juhtimisel
Nagu võis arvata häbenesid mõ-ned
algul ja ei tahtnud sugugi
tangot või valssi proovidagi kuld
teiste kiire edasijõudmine meeli-tas
varsti kõige suuremad arg-püksid- ki
tantsupõrandale
Tantsukursus kujuneb loodeta-vasti
üheks Jõekääru traditsioo-niks
Ja suvekodu saab sellega
veel ühe võimaluse pakkuda eesti
noorusele huvitavat lisa suvisele
tegevusele
Tiina Kaigas
I -- sHaaaaaaaaal Rr !CrviÄ ?b aaaaaaaaaal
js& iaaaaaaaaaaaai 'Avii! iõwbbki fB'aaaaaaaaaaaai
H y &£? HZw5!sLw 'HHHHlllllH H 'flhiMaaavfciaallllllllllllH
LLLLaaaaaaaV -- IHPBrJKBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBa!
BBBBBBBBBBBBBBBa ' 'aaaVVaaBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBl
BBBBBBBBBBBBBBBH1 SBP ~9baBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbbBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbBbHbI
BBBBBBBBBBBBB 'aBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBi
BBHBBBBBpBBPBBBBPBOBP - 'aBLBaBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBlB JfBlBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB
--
'aTBTBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBal
Göteborgi Eesti Majas korraldati kunstnik Erik Haamerl 60 sünnipäeva puhul tema tööde näitus mis
äratas suurt tähelepanu Pildil: Gerhard Peet (vasakul) ja Göteborgi Eesti Algkooli juhataja Eero Tar-ju- s
on süvenenud maalide vaatlemisesse
Halb kaup Balti riikide arvel
Briti parlamendiliikme kirjutis Inglise ajalehes
Briti parlamendiliige slr Tufton Beamkh avaldas Londoni sior-ajaleh- es
Daily Telegraph" pikema kirjutise Balti riikide küsimu-ses
miltest ruumipuudusel saame tuua kokkuvõtte Andes üle-vaate
Kesti ja teiste Balti riikide saamisloost ja oma elu üle-rhitamis-oit
nii siseriigis Vul ka rahvusvahelistes suhetes briti par-lamendiliige
jätkab:
1940 a suvel — nagu Churchill
seda Iseloomustas — _n5ukocude
valitsus asus koguma oma rööv--]
saaki ja kavala seguga jõust ning
pettusest ta annekteeris kolm Bal-ti
riiki ja kohe konfiskeeris nen-de
keskpankade varad Tüüpilise
ebainimlikkusega mõrvati või küü-ditati
orjatöole tuhandeid balti
mehi naisi ning lapsi ja viimased
vabaduse sademed tambiti välja
Alates 1940 on Venemaa kordu-valt
nõudnud et Briti ja tema liit
lased tunnustaks Balti riikide In-korporeerimist
N Liitu de jure Ja
annaks üle nende keskpankade va-rad
üksteisele jirgnenud Briti valit-sused
on keeldunud tegemast
Cht või teist põhjusel et Vene-maa
on rikkunud Atlandi Kirja
ja UN-- I põhikirja
ja Venemaal ei ole mingit õigust
nende varade peale
Briti valitsusele on avaldatud ka
rasket survet selleks et saavutada
N Liidult kompensatsiooni briti
kodanike käes1 olevatp Balti riiki
de laenupaberite eest samuti ka
nendele kafijusaajatele kes kao
tasid oma varad Balti riikides nat
sionaliseerimise tõttu N Liidu
poolt Briti valitsus keeldub Järsult
avaldamast nende nõudmiste ko
gusummat kuld see arvatakse ole-vat
vähemalt kaks korda nii suur
kui Balti riikide varad Inglismaal
See on lühidalt öeldes tagapõhi
kokkuleppele mis möödunud jaa-nuarikuus
sõlmiti Briti ja N Lii-du
valitsuse vahel
Kokkuleppe Järgi N Liit loobub
kõigist oma õigustest Balti liiki-de
varadele Inglismaal ja Briti
valitsus loobub nõudmistest N
Liidu vastu varadele mis asusid
Balti riikides ja teatavatel teistel
territooriumidel mis annekteeritl
Venemaa poolt 1940 ja 1945 a
vahel
Briti valitsus nõustus andma N
Liidule pealekauba" 5M0M
naelsterlingi Inglismaal toode-tud
kaupade ostmiseks milleks
realiseeriti Balti riikide varad
nii et ölejllnnd osa nendest li-keks- id
jagamisele nende briti
kodanike vahel kellel on nõud-misi
N Liidu vastu
Balti kuld müüdi vaikselt möö
Ilmub
maksab Kanadas:
Väljaspool Kanadat ja klrlpost:
$lo
$850
$5
Aadressi muudatus 25 centl
Aadress
Lk
dunud aasta juunikuus ligi mil-joni
naelsterlingi eest Ja 500000
naelsterlingi on juba antud N Lii-du
korralduste
Tagant järele taotletakse nüüd
parlamendilt seadusandlust selle
koletisliku kokkuleppe heakskiit-miseks
nll et Iseseisvate Balti rii-kide
poolt Inglismaa Panga katte
usaldatud kulda saaks kasutada
N Liidu vastu tõstetud nõudmiste
osaliseks rahuldamiseks mitte ük
si Balti riikide osas vaid ka Soo-melt
voetud territooriumil Tsheh-hoslovakkl- as
Bumeenlas ja Too-la- s
võõrandatud briti varade eest
Rahanduslikult on see rumalalt
halb kaup Britile Legaalselt on
äärmiselt kahtlane kas
kohus tunnustaks Briti õi-gust
nende varade konfiskeerimi-seks
kui Balti riigid saaksid koh-tusse
minna
Moraalselt ja poliitiliselt see on
häbistavalt nlrune usalduse
kurjastitarvltamlne kolme sõb-raliku
rahva suhtes kes oma
usalduse nihtavasti paigutasid
valesse kohta
ütelusel kindel nagu Inglise
Pank" on edaspidi halb kõla mit-te
Uksi Balti rahvaste juures vaid
kõigi väikerahvaste juuures kes
vaatavad Inglismaale kui inimõi-guste
otsustavale kaitsjale
Saarlaste ühingu
peakoosolek
tofmub pühapäeval 21 apr To-ronto
Eesti Majas algusega
pl Kõikidele ühingu liikmetele
on kutsed väljasaadetud Kui kel
lelegi mingil põhjusel kutse ei ole
saabunud siis palutakse käesole-vat
teadet võtta kutsena
Saarlaste Ühing Torontos
xMTxj' I
KINDLUSTUSED
Tel Z41-S13- 0 323 Culford Rd
Toronto 13 Ont
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Aastcs $15—
Poolaar tas $8 —
Veerandaastas $5 —
Aastas —
Poolaastas
Veerandaastas —
3
6
rahvusva-heline
k 2
KIRIK
Mripostt lisamaks UHE3 KUUS'
Torontos 50 c mujal Kanadas
USAs ja Inglismaal 70 c teistes
laades 11-- 10
ÜSs tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
JKIP COiE-- number
TELLIMINE
VARA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavMiseklrlpc tiga alates "
196 Tellimise katteks lisan S „ siinjuures
rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult lihtkirjas)
Nimt
n
41