0120a |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk 4 MONTREALI EESTI NAISKOORI KONTSERT Kaastegevad: Montreali E Nais-koor Montreali E Tüt&rlatrkr klaveril Ovid Avarmaa juhatas 1 367 RoehjinptOnWe488 589S Olaf Kftpvfllem Montrealis 6 aprillil Montreali Eesti Naiskoor Järjekordselt an-dis oma kontserdi Ecole Normale De Muiqne nignsas aulas mida oli kuulama tulnud meeldivalt pal-ja inimesi kes lahkudes võtsid kaasa kaanid milestased Ja kanaks meeldejilvad elamused Montreali Eesti Naiskoor aasta-te Jooksul oma Juhi Olaf Kopvil-lem'ig- a on arenenud kunstiküp-seks ansambliks kelle senist tft&d Ja saavutusi on krooninud pidev edu Ja kes on saavutanud tunnus-tuse ka viljaspool Montreali „ Enam-vihe-m stabiilse koosseisu juures (ca 40 lauljaga) koorijuht on oma kooriga saavutanud silma-paistvaid tulemusi Hiileröhmad on tasakaalus Hingamise artikli-leerimis- e- ja diktsioonitehnikas on mSrgata suuri edusamme Koor on suuteline sunnitama ohulist kand-vat pianot ja andma jõulist fortet kuigi forte juures kipuvad üksi-kud hiilcd domineerima Koori praeguse taseme juures on koori vooruseks dünaamilises skaalas mezxoforte ja kohati meeldiv ja voolav belcanto üldiselt akordid olid läbipaistvad Ja intonatsioo-nilt korrrektsed ehkki mõne lau-la juures esines Intonatsioonilisi liiratusi eriti madalamate hääle-rühmade osas Koori crescendod olid sujuvad kuid diminoendodes koi hlälekooti raskemini õpitavas tehnikas oli kukkumisi Koori ja juhi vahel oli nõuetav side Koor jittls distsiplineeritud mulje ja mõjus meeldivalt mida aitasid suurendada nägusad rahvariided Eelpool mainitud vihesed vääratu-se- d aga ei suutnud mõjuda õhtu taielikule kordaminekule Koorijuht 01 i Kopvitlemist on kujunenud võimetega dirigent kes teab mida ta tahab Ja mida ta instrument4 suudab Sellepä-rast oskab ta ka kasutada naiskoo-ri UIU võimalikke virve O K kui toeline taidur ei libe tammu-da muusikapõllul tallatud peen-rai- l vald ta on otsingul millegi uue originaalse Jirele ning eks-perimenteerib uute väljendusviisi-d- e saunas Võib nentida et tema pürgimused selles suunas on mõ-nikord olnud tulemusrikkad Aas-tate jooksul on juustesse tekki-nud halli kuid ka tarvilikke koge-musi Need kogemused olid eeldu-seks ja neiks detailideks millest möödunud kontserdil reflekteerus kunstiline küpsus ja mis resümee-ru- s tormiliste kiiduavalduste nSol iga esitatu kohta ja tõestas et di-ka- va koostanud üsnagi nõudli-kest paladest Laulude järjestus oli muusikaliselt maitsekas ja progressiivne Sellel kontserdil tun-deskaalas domineerisid isamaalt- - II NN Sl II NII! iV _-tVt- -# a"Bi9 ALNA TORONTOS Piduülikondade rentimine ülikonnad Ja püksid tellimisel 437 DANFORTII AVE Tel 463-810- 4 sed laulud mis reflekteerus kuu-lajaskonna emotsionaalsele pinna-le Selles vist peituski selle kont-serdi erakordse õnnestumise mo-raali Üheks õnnestunuks eksperimen-diks osutus Tfitarlaste-koor- i võt-mine kontserdi solistiks See 20 liikmeline noortekoor koosneb enamvähem ühevanustest laul-jaist mille tõttu eriti mirkimis-viirs- e musikaalsuse juures sellel kooril on samet-pehm- e Umber Ja akordid mõjuvad orellikult ja var-rilt homogeensena! See koor tõi suurt eufoonilist lisa ja värskust kogu õhtule ja teenis Ira talle osu tatud poolehoiu ning kiiduavaldu sed Tütarlastekoori ellukutsumi-sega Olaf Kopvillem on sooritanud kõrgelt hinnatava teene meie oma-kultuurile tõmmates noori viljele-ma eesti laulu ja luulet millistest paljud meie noored kahjuks on võõrdumas Peale vaheaega asus lavale ühen-datud-ko- or milline pilt ilusate rahvariiete hulga noorte neidude lavale ilmumisega kutsus esile sooja tunde südames O K katse-tus kasutada noortekoori soolo-häälen-a laulis JSUlt ju mu kulla-ke" ei saavutanud vahest selle soolo mõttelist tundetihedjist Sel-le vastu aga tütarlapsed unisonos soolo-os- a lauldes Jtanneldajas" oivalised Ja selle kriitilised diga see See vuurne oli ka kogu kontserdi meeleoluliseks kulminatsiooniks ja selle lauluga pidanuks ka kont-sert lõppema Lahkumise lauluga" viidi meeleolu minoori oli soov seda laulu sel kontserdil mingil põhjuse laulda sobinuks see pare-mini lisapalana — Kuid kõigist hoolimata see kont-sert õnnestus hästi ja kuulajad lahkusid tänu ja tunnustusega väga ne si- - O K on „KanneldajaM klaverisaade interpreediga I pianist Ovid Avarmaalt kelle Olaf selle kontser-'d- e meisterlik tasakaal tõhusaks kontserdi täielikule õnnestumise le EESTLASE" TALITUSES RAAMATUID müügil Hind Saatekulu I c Alf — Tulises 465 20 Tuudor — Need süüdistavad 525 20 Ilbak — Kumisev 475 20 Suits — Kogutud luuletused 856 50 Eesti Kunstnike Koondis Torontos — Kunstialbum 450 20 Jaan Tõnisson 6— 30 Pro Baltiea 6— 20 Michelson — Skautlikul teel 3— 10 — Tungalterad (luuletuskogu) 3— 10 (Üliõpilaskonna 2 —50 10 Asi — plahvatust 425 20 kunstnahka köites 375 10 ehtnahka köt„ 5_ Emakeele lugemik koolile 275 10 J — Kristlase 575 eo (Abel J Laks — Mälestusi eluteelt I 130 15 J Laks — Mälestusi eluteelt II 130 15 Ilme — Pargi A — Pool kaelakeed 150 10 Anna Ahmatova — Requiem — -- 75 lastele Tuttsaba Vuttsaoa jjjq 10 Kalevipoeg 150 10 H Jõe — Rlnikivl M Lindakese muinasjutuline päev 2— 10 H Rajamaa — 15 EESTLANE kolmapAml 17 aprillil 1968 — Wednesday 17 1964 Lahkus igavesele unele meie armas ema vanaema At ~9HP UNESCO kvartaalaja-kir- i Eesti luulest Londonis rahvusvaheline kirjandusajakiri UNESCO Bul-leti- n of Selected Books mida Lii tunud avaldab Rahvusvahelise PEN'i on oma viimases numbris 1 1968) Juht-kirjana ära prof Jüri Ivaski ar tikll Eight Estonian POETS See kümnelehektiljeline artikkel on paralleelselt avaldatud ing' lise ja prantsuse keeles (kusjuures prantsuskeelse tõlke on tand alzheeria kirjanik An ne Habib) annab panoraamilise ülevaate moodsast eesti rajanedes prof Ants Orase tõlgi' tud toimetatud antoloogiale Acht estnische Dichter Ivask kes on vene kirjanduse professor Washington üli-koolis annab hinnangu Orase esseistlikule tööle samuti tema tõlkeloomingule Ivask ütleb: „Oras eesti poeete näidata euroopa luule ja on tõepoolest õnnestunud lähendada neid kes eesti keelt ei valda" Kurbusega lisab Nõu-kogude Liidus tõlgitakse eestlasi kuid valikut toimetatak-se suuremalt mitte kunstilis-- olid eksperimen- - tel vaid seisu laul võitis palju bra- - kohad sufleeruvad seal poliitikast laul Kui näol meil koge--1 nud usta juhti VABA teod Ella Laul Lee 250 Niit 330 kevad 1968 a75 ilmuv (No ligi mis Jüri Ants oskab jaolt — valik Järgi kirjanduslikul Suurimaks eesti luuletajaks ni-metab Jüri Ivask Marie Underit Terna kirjandus-loolane tajume saatuslikku ebatõ-d- e maailmas kuid õn-nestava oleluse küllastatud tun-net Underi kaastunne kõige ela va vastu on õieti kirglik joobumi- - i „ m Publik oli soe mõlemad looausnaniumuswi iuu- - koorid pidid andma ka lisapalu etuste määravaim omadus on Tütarlastekoorl üksikesinemist semlne helendus" Eritelles pike tegemist ja oli saa Kopvillem oli oti ja malt teisi Orase Suitsu Uku Ber- - tud jälgis korrektsusega' nard Kangrot Betti Alverit ja ja oli kaasteguriks Walter Loigu katlas Tamm kannel Gustav IH Krants Pärast ajakiri) Nr l0 ja kodule Bunyan usurännak illustratsioonidega) ja töömaalt ja töömaalt Ivandl 15 20 (Marie Underi tõlge) Triinu Raamatuid ja 10 Aabits VABA April Ja Rahvaste kultuurorganisat-sioo- n jaoks toonud valmis tuntud luulest ja Dr kor-raline kõrge taustal tal lugejale ta: sageli alustel toimub partei käskluste rindel" luules" väidab leiame ka ja ema ka antoloogia luu-letajaid: Gustav Henrik Visnapuud Masingut Samuti Kubbo Aleksis Rannitit mainib Ivask et kaheksast Orase poolt tõlgitud luuletajast on viis maapagulast kolm aga jäid Eestisse — üks neist Heiti Talvik hukkus enne-aegselt teise Betti Alveri avalda-misvõimalused on ikka veel osali-selt piiratud kolmandal Uku Ma-singul ei ole üldse võimalust end trükis avaldada Nõukogude Eesti uue põlvkonna seas aga esmaklas-silisi talente ei ole" Jüri Ivaski artikkel on täis ori-ginaalseid seisukohti Otsides uuema aja eesti luulele võrdlusi euroopa luulekultuuris lõpetab ta oma arvustusliku essee järgmise mõtteleiuga: Eesti oli Suitsust ja Underist saadik kuni Alveri ja Rannitini rikas väljapaistvatest annetest Igaüks neist laulab oma aariat kaasaegses euroopa luules Olgugi eesti keel on väikerahva keel kuid oluline ei ole ju kvanti teet vaid kvaliteet Kroaatia Dub-- rovnlku elanike arvu arvati kõi-gest viiele tuhandele kuid see lõu naslaavi vabariik kinkis Euroopa-le selliseid suuri kuigi vähetuntud luuletajaid nagu Marko Marulich (1450—1524) Ja Dzhlvo Gundyu-lic- h (1589—1638) Ja portugaalla- - si oli geniaalse Luis Vai de Ca-moe- nsi (1524—1580) ajal mitte rohkem kui praegu on eestlasi" Peab tõsiselt rõõmustama et nii valitud foorumil nagu seda on UNESCO Bulieti of Selected Books on ilmund ühe silmapaistva tead-lase kriitiline vaatlus tihe teise sil-mapaistva teadlase-tõlkij- a töö veel rohkem aga selle üle et Ühe eesti luule ajajärgu diskuteerimisele on antud niipalju ruumi VT Alma Kolk sündinud Ttiman sündinud 16 novembril 1904 Tartus surnud 12 aprillil 1968 Torontos Ootamatu surma läbi lahkunud armast venda ja onu sündinud 30 okt 1911 Hiiumaal surnud 4 aprillil 1968 Stokholmis Muld mälestusi ei mata! Unustamata kallist abikaasat ja venda TORONTO ESIMENE EESTI EVLUT USU KOGUDUS Vana-Andres- e kirik Carltoni ja Järvise nurgal Op Otmar Pello 90 Belsize Dr Tel 489-772- 8 Kirik: 923-517- 2 JUMALATEENISTUS 21 apr kell 11 homm Püha-päevakool KOGUDUSE AASTAPÄEVA Ju-malateenistus puhap 28 apr k 4 pl Jutlustab külalisena õp E Kuusler USA-s- t Koguduse nais koor E Tobrelutsu Juhatusel Pühapäevakool Järgneb koosviibimine KOHVI lauas seltskondlikes ruumes Ettekanded ÕPETAJA KÕNETUNNID igal teisipäeval ja neljapäeval kella 6—8 õhtul kiriku käärkambris muul ajal kodus EESTI EVJTEKI USU PEETRI KOGUDUS 817 Mt Pleasant Rd Toronto 12 Kiriku tel HU 35847 õp Oskar Puhm õpetaja tel HU 3-41- 03 14 Dinnick Cresc Toronto 12 JUMALATEENISTUS pühapäe val 21 apr k 11 hommikul Sa-mal ajal pühapäevakool Laste-koori harjutus k 10 hommikul Eelteade: LEERILASTE ÕN-NISTAMINE pühapäeval 5 mail k 2 pl St Pauli kirikus KANTSELEITUNNID teisipäe-viti Ja neljapäeviti kell 6--8 õhtul k L 733 Mt PUmnt Rd (Peetri kiriku juures) Toltfon: HU 94111 kurbuses tütar ERICH EDGAR MÄNNAPSOOd irji-iKi'i-- 1 MURRAY NEWIICCING MATUSIMAJA KORRALIK 5-64- 51 perekonnaga mälestavad kurbuses perekonnad MILLISTE LUUP PAEVERE Torontos MÄEOTS Caltarys ANDRES VOOL i sündinud 21 novembril 1906 Häädemeeste] 9 aprillil 1968 Torontos HEAD SÕPRA Leinab surnud 1 Sulle Issand andku vaikset und siin kaugel võõras mullas mälestavad sügavas leinas ABIKAASA Kodu-Etsti- s ANDRES VOOL mälestavad leinas Sügavas leinas mälestavad oma armast abikaasat isa ja vanaisa MELANI ja OSMl Arnold Johannes Eschholzi sündinud 7 augustil 1902 Tartumaal surnud raske haiguse Järele 13 aprillil 1968 Torostcs ABIKAASA KARIN POEG FRED ABIKAAS IUKII TÜTAR DAGMAR TÜTREPOEG ERIC HAUAKIVID Nlfilll VIRRO eesti ettevõte YONGE MEMORIALS LTD 2019 YONCE ST (DAVISVILLE St EGLINTONI VAHEL) TORONTO ONT Titt 1t1su? 487-- 1 TAIPAME TELLIMISI KOGU LÕUNA-ONTARI- O ULATTSöi A ALFRED-AASLEP- P MAALER Kõik viliv ja sisetftõd nn mvn TOO CL E A R R iiM VEND ja la ai KOGEMUSTEGA EESTI MAALERMEISTER Igasugused slse-- j maalrltööd " 82 Nealon A%e JOSEPH
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, April 17, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-04-17 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000125 |
Description
Title | 0120a |
OCR text | Lk 4 MONTREALI EESTI NAISKOORI KONTSERT Kaastegevad: Montreali E Nais-koor Montreali E Tüt&rlatrkr klaveril Ovid Avarmaa juhatas 1 367 RoehjinptOnWe488 589S Olaf Kftpvfllem Montrealis 6 aprillil Montreali Eesti Naiskoor Järjekordselt an-dis oma kontserdi Ecole Normale De Muiqne nignsas aulas mida oli kuulama tulnud meeldivalt pal-ja inimesi kes lahkudes võtsid kaasa kaanid milestased Ja kanaks meeldejilvad elamused Montreali Eesti Naiskoor aasta-te Jooksul oma Juhi Olaf Kopvil-lem'ig- a on arenenud kunstiküp-seks ansambliks kelle senist tft&d Ja saavutusi on krooninud pidev edu Ja kes on saavutanud tunnus-tuse ka viljaspool Montreali „ Enam-vihe-m stabiilse koosseisu juures (ca 40 lauljaga) koorijuht on oma kooriga saavutanud silma-paistvaid tulemusi Hiileröhmad on tasakaalus Hingamise artikli-leerimis- e- ja diktsioonitehnikas on mSrgata suuri edusamme Koor on suuteline sunnitama ohulist kand-vat pianot ja andma jõulist fortet kuigi forte juures kipuvad üksi-kud hiilcd domineerima Koori praeguse taseme juures on koori vooruseks dünaamilises skaalas mezxoforte ja kohati meeldiv ja voolav belcanto üldiselt akordid olid läbipaistvad Ja intonatsioo-nilt korrrektsed ehkki mõne lau-la juures esines Intonatsioonilisi liiratusi eriti madalamate hääle-rühmade osas Koori crescendod olid sujuvad kuid diminoendodes koi hlälekooti raskemini õpitavas tehnikas oli kukkumisi Koori ja juhi vahel oli nõuetav side Koor jittls distsiplineeritud mulje ja mõjus meeldivalt mida aitasid suurendada nägusad rahvariided Eelpool mainitud vihesed vääratu-se- d aga ei suutnud mõjuda õhtu taielikule kordaminekule Koorijuht 01 i Kopvitlemist on kujunenud võimetega dirigent kes teab mida ta tahab Ja mida ta instrument4 suudab Sellepä-rast oskab ta ka kasutada naiskoo-ri UIU võimalikke virve O K kui toeline taidur ei libe tammu-da muusikapõllul tallatud peen-rai- l vald ta on otsingul millegi uue originaalse Jirele ning eks-perimenteerib uute väljendusviisi-d- e saunas Võib nentida et tema pürgimused selles suunas on mõ-nikord olnud tulemusrikkad Aas-tate jooksul on juustesse tekki-nud halli kuid ka tarvilikke koge-musi Need kogemused olid eeldu-seks ja neiks detailideks millest möödunud kontserdil reflekteerus kunstiline küpsus ja mis resümee-ru- s tormiliste kiiduavalduste nSol iga esitatu kohta ja tõestas et di-ka- va koostanud üsnagi nõudli-kest paladest Laulude järjestus oli muusikaliselt maitsekas ja progressiivne Sellel kontserdil tun-deskaalas domineerisid isamaalt- - II NN Sl II NII! iV _-tVt- -# a"Bi9 ALNA TORONTOS Piduülikondade rentimine ülikonnad Ja püksid tellimisel 437 DANFORTII AVE Tel 463-810- 4 sed laulud mis reflekteerus kuu-lajaskonna emotsionaalsele pinna-le Selles vist peituski selle kont-serdi erakordse õnnestumise mo-raali Üheks õnnestunuks eksperimen-diks osutus Tfitarlaste-koor- i võt-mine kontserdi solistiks See 20 liikmeline noortekoor koosneb enamvähem ühevanustest laul-jaist mille tõttu eriti mirkimis-viirs- e musikaalsuse juures sellel kooril on samet-pehm- e Umber Ja akordid mõjuvad orellikult ja var-rilt homogeensena! See koor tõi suurt eufoonilist lisa ja värskust kogu õhtule ja teenis Ira talle osu tatud poolehoiu ning kiiduavaldu sed Tütarlastekoori ellukutsumi-sega Olaf Kopvillem on sooritanud kõrgelt hinnatava teene meie oma-kultuurile tõmmates noori viljele-ma eesti laulu ja luulet millistest paljud meie noored kahjuks on võõrdumas Peale vaheaega asus lavale ühen-datud-ko- or milline pilt ilusate rahvariiete hulga noorte neidude lavale ilmumisega kutsus esile sooja tunde südames O K katse-tus kasutada noortekoori soolo-häälen-a laulis JSUlt ju mu kulla-ke" ei saavutanud vahest selle soolo mõttelist tundetihedjist Sel-le vastu aga tütarlapsed unisonos soolo-os- a lauldes Jtanneldajas" oivalised Ja selle kriitilised diga see See vuurne oli ka kogu kontserdi meeleoluliseks kulminatsiooniks ja selle lauluga pidanuks ka kont-sert lõppema Lahkumise lauluga" viidi meeleolu minoori oli soov seda laulu sel kontserdil mingil põhjuse laulda sobinuks see pare-mini lisapalana — Kuid kõigist hoolimata see kont-sert õnnestus hästi ja kuulajad lahkusid tänu ja tunnustusega väga ne si- - O K on „KanneldajaM klaverisaade interpreediga I pianist Ovid Avarmaalt kelle Olaf selle kontser-'d- e meisterlik tasakaal tõhusaks kontserdi täielikule õnnestumise le EESTLASE" TALITUSES RAAMATUID müügil Hind Saatekulu I c Alf — Tulises 465 20 Tuudor — Need süüdistavad 525 20 Ilbak — Kumisev 475 20 Suits — Kogutud luuletused 856 50 Eesti Kunstnike Koondis Torontos — Kunstialbum 450 20 Jaan Tõnisson 6— 30 Pro Baltiea 6— 20 Michelson — Skautlikul teel 3— 10 — Tungalterad (luuletuskogu) 3— 10 (Üliõpilaskonna 2 —50 10 Asi — plahvatust 425 20 kunstnahka köites 375 10 ehtnahka köt„ 5_ Emakeele lugemik koolile 275 10 J — Kristlase 575 eo (Abel J Laks — Mälestusi eluteelt I 130 15 J Laks — Mälestusi eluteelt II 130 15 Ilme — Pargi A — Pool kaelakeed 150 10 Anna Ahmatova — Requiem — -- 75 lastele Tuttsaba Vuttsaoa jjjq 10 Kalevipoeg 150 10 H Jõe — Rlnikivl M Lindakese muinasjutuline päev 2— 10 H Rajamaa — 15 EESTLANE kolmapAml 17 aprillil 1968 — Wednesday 17 1964 Lahkus igavesele unele meie armas ema vanaema At ~9HP UNESCO kvartaalaja-kir- i Eesti luulest Londonis rahvusvaheline kirjandusajakiri UNESCO Bul-leti- n of Selected Books mida Lii tunud avaldab Rahvusvahelise PEN'i on oma viimases numbris 1 1968) Juht-kirjana ära prof Jüri Ivaski ar tikll Eight Estonian POETS See kümnelehektiljeline artikkel on paralleelselt avaldatud ing' lise ja prantsuse keeles (kusjuures prantsuskeelse tõlke on tand alzheeria kirjanik An ne Habib) annab panoraamilise ülevaate moodsast eesti rajanedes prof Ants Orase tõlgi' tud toimetatud antoloogiale Acht estnische Dichter Ivask kes on vene kirjanduse professor Washington üli-koolis annab hinnangu Orase esseistlikule tööle samuti tema tõlkeloomingule Ivask ütleb: „Oras eesti poeete näidata euroopa luule ja on tõepoolest õnnestunud lähendada neid kes eesti keelt ei valda" Kurbusega lisab Nõu-kogude Liidus tõlgitakse eestlasi kuid valikut toimetatak-se suuremalt mitte kunstilis-- olid eksperimen- - tel vaid seisu laul võitis palju bra- - kohad sufleeruvad seal poliitikast laul Kui näol meil koge--1 nud usta juhti VABA teod Ella Laul Lee 250 Niit 330 kevad 1968 a75 ilmuv (No ligi mis Jüri Ants oskab jaolt — valik Järgi kirjanduslikul Suurimaks eesti luuletajaks ni-metab Jüri Ivask Marie Underit Terna kirjandus-loolane tajume saatuslikku ebatõ-d- e maailmas kuid õn-nestava oleluse küllastatud tun-net Underi kaastunne kõige ela va vastu on õieti kirglik joobumi- - i „ m Publik oli soe mõlemad looausnaniumuswi iuu- - koorid pidid andma ka lisapalu etuste määravaim omadus on Tütarlastekoorl üksikesinemist semlne helendus" Eritelles pike tegemist ja oli saa Kopvillem oli oti ja malt teisi Orase Suitsu Uku Ber- - tud jälgis korrektsusega' nard Kangrot Betti Alverit ja ja oli kaasteguriks Walter Loigu katlas Tamm kannel Gustav IH Krants Pärast ajakiri) Nr l0 ja kodule Bunyan usurännak illustratsioonidega) ja töömaalt ja töömaalt Ivandl 15 20 (Marie Underi tõlge) Triinu Raamatuid ja 10 Aabits VABA April Ja Rahvaste kultuurorganisat-sioo- n jaoks toonud valmis tuntud luulest ja Dr kor-raline kõrge taustal tal lugejale ta: sageli alustel toimub partei käskluste rindel" luules" väidab leiame ka ja ema ka antoloogia luu-letajaid: Gustav Henrik Visnapuud Masingut Samuti Kubbo Aleksis Rannitit mainib Ivask et kaheksast Orase poolt tõlgitud luuletajast on viis maapagulast kolm aga jäid Eestisse — üks neist Heiti Talvik hukkus enne-aegselt teise Betti Alveri avalda-misvõimalused on ikka veel osali-selt piiratud kolmandal Uku Ma-singul ei ole üldse võimalust end trükis avaldada Nõukogude Eesti uue põlvkonna seas aga esmaklas-silisi talente ei ole" Jüri Ivaski artikkel on täis ori-ginaalseid seisukohti Otsides uuema aja eesti luulele võrdlusi euroopa luulekultuuris lõpetab ta oma arvustusliku essee järgmise mõtteleiuga: Eesti oli Suitsust ja Underist saadik kuni Alveri ja Rannitini rikas väljapaistvatest annetest Igaüks neist laulab oma aariat kaasaegses euroopa luules Olgugi eesti keel on väikerahva keel kuid oluline ei ole ju kvanti teet vaid kvaliteet Kroaatia Dub-- rovnlku elanike arvu arvati kõi-gest viiele tuhandele kuid see lõu naslaavi vabariik kinkis Euroopa-le selliseid suuri kuigi vähetuntud luuletajaid nagu Marko Marulich (1450—1524) Ja Dzhlvo Gundyu-lic- h (1589—1638) Ja portugaalla- - si oli geniaalse Luis Vai de Ca-moe- nsi (1524—1580) ajal mitte rohkem kui praegu on eestlasi" Peab tõsiselt rõõmustama et nii valitud foorumil nagu seda on UNESCO Bulieti of Selected Books on ilmund ühe silmapaistva tead-lase kriitiline vaatlus tihe teise sil-mapaistva teadlase-tõlkij- a töö veel rohkem aga selle üle et Ühe eesti luule ajajärgu diskuteerimisele on antud niipalju ruumi VT Alma Kolk sündinud Ttiman sündinud 16 novembril 1904 Tartus surnud 12 aprillil 1968 Torontos Ootamatu surma läbi lahkunud armast venda ja onu sündinud 30 okt 1911 Hiiumaal surnud 4 aprillil 1968 Stokholmis Muld mälestusi ei mata! Unustamata kallist abikaasat ja venda TORONTO ESIMENE EESTI EVLUT USU KOGUDUS Vana-Andres- e kirik Carltoni ja Järvise nurgal Op Otmar Pello 90 Belsize Dr Tel 489-772- 8 Kirik: 923-517- 2 JUMALATEENISTUS 21 apr kell 11 homm Püha-päevakool KOGUDUSE AASTAPÄEVA Ju-malateenistus puhap 28 apr k 4 pl Jutlustab külalisena õp E Kuusler USA-s- t Koguduse nais koor E Tobrelutsu Juhatusel Pühapäevakool Järgneb koosviibimine KOHVI lauas seltskondlikes ruumes Ettekanded ÕPETAJA KÕNETUNNID igal teisipäeval ja neljapäeval kella 6—8 õhtul kiriku käärkambris muul ajal kodus EESTI EVJTEKI USU PEETRI KOGUDUS 817 Mt Pleasant Rd Toronto 12 Kiriku tel HU 35847 õp Oskar Puhm õpetaja tel HU 3-41- 03 14 Dinnick Cresc Toronto 12 JUMALATEENISTUS pühapäe val 21 apr k 11 hommikul Sa-mal ajal pühapäevakool Laste-koori harjutus k 10 hommikul Eelteade: LEERILASTE ÕN-NISTAMINE pühapäeval 5 mail k 2 pl St Pauli kirikus KANTSELEITUNNID teisipäe-viti Ja neljapäeviti kell 6--8 õhtul k L 733 Mt PUmnt Rd (Peetri kiriku juures) Toltfon: HU 94111 kurbuses tütar ERICH EDGAR MÄNNAPSOOd irji-iKi'i-- 1 MURRAY NEWIICCING MATUSIMAJA KORRALIK 5-64- 51 perekonnaga mälestavad kurbuses perekonnad MILLISTE LUUP PAEVERE Torontos MÄEOTS Caltarys ANDRES VOOL i sündinud 21 novembril 1906 Häädemeeste] 9 aprillil 1968 Torontos HEAD SÕPRA Leinab surnud 1 Sulle Issand andku vaikset und siin kaugel võõras mullas mälestavad sügavas leinas ABIKAASA Kodu-Etsti- s ANDRES VOOL mälestavad leinas Sügavas leinas mälestavad oma armast abikaasat isa ja vanaisa MELANI ja OSMl Arnold Johannes Eschholzi sündinud 7 augustil 1902 Tartumaal surnud raske haiguse Järele 13 aprillil 1968 Torostcs ABIKAASA KARIN POEG FRED ABIKAAS IUKII TÜTAR DAGMAR TÜTREPOEG ERIC HAUAKIVID Nlfilll VIRRO eesti ettevõte YONGE MEMORIALS LTD 2019 YONCE ST (DAVISVILLE St EGLINTONI VAHEL) TORONTO ONT Titt 1t1su? 487-- 1 TAIPAME TELLIMISI KOGU LÕUNA-ONTARI- O ULATTSöi A ALFRED-AASLEP- P MAALER Kõik viliv ja sisetftõd nn mvn TOO CL E A R R iiM VEND ja la ai KOGEMUSTEGA EESTI MAALERMEISTER Igasugused slse-- j maalrltööd " 82 Nealon A%e JOSEPH |
Tags
Comments
Post a Comment for 0120a