Vaba Eestlane, April 17, 1968

              Lk 4
MONTREALI EESTI
NAISKOORI
KONTSERT
Kaastegevad: Montreali E Nais-koor
Montreali E Tüt&rlatrkr
klaveril Ovid Avarmaa juhatas 1 367 RoehjinptOnWe488 589S
Olaf Kftpvfllem
Montrealis 6 aprillil Montreali
Eesti Naiskoor Järjekordselt an-dis
oma kontserdi Ecole Normale
De Muiqne nignsas aulas mida
oli kuulama tulnud meeldivalt pal-ja
inimesi kes lahkudes võtsid
kaasa kaanid milestased Ja
kanaks meeldejilvad elamused
Montreali Eesti Naiskoor aasta-te
Jooksul oma Juhi Olaf Kopvil-lem'ig- a
on arenenud kunstiküp-seks
ansambliks kelle senist tft&d
Ja saavutusi on krooninud pidev
edu Ja kes on saavutanud tunnus-tuse
ka viljaspool Montreali „
Enam-vihe-m stabiilse koosseisu
juures (ca 40 lauljaga) koorijuht
on oma kooriga saavutanud silma-paistvaid
tulemusi Hiileröhmad
on tasakaalus Hingamise artikli-leerimis- e- ja diktsioonitehnikas on
mSrgata suuri edusamme Koor on
suuteline sunnitama ohulist kand-vat
pianot ja andma jõulist fortet
kuigi forte juures kipuvad üksi-kud
hiilcd domineerima Koori
praeguse taseme juures on koori
vooruseks dünaamilises skaalas
mezxoforte ja kohati meeldiv ja
voolav belcanto üldiselt akordid
olid läbipaistvad Ja intonatsioo-nilt
korrrektsed ehkki mõne lau-la
juures esines Intonatsioonilisi
liiratusi eriti madalamate hääle-rühmade
osas Koori crescendod
olid sujuvad kuid diminoendodes
koi hlälekooti raskemini õpitavas
tehnikas oli kukkumisi Koori ja
juhi vahel oli nõuetav side Koor
jittls distsiplineeritud mulje ja
mõjus meeldivalt mida aitasid
suurendada nägusad rahvariided
Eelpool mainitud vihesed vääratu-se- d
aga ei suutnud mõjuda õhtu
taielikule kordaminekule
Koorijuht 01 i Kopvitlemist on
kujunenud võimetega dirigent
kes teab mida ta tahab Ja mida
ta instrument4 suudab Sellepä-rast
oskab ta ka kasutada naiskoo-ri
UIU võimalikke virve O K
kui toeline taidur ei libe tammu-da
muusikapõllul tallatud peen-rai- l
vald ta on otsingul millegi
uue originaalse Jirele ning eks-perimenteerib
uute väljendusviisi-d- e
saunas Võib nentida et tema
pürgimused selles suunas on mõ-nikord
olnud tulemusrikkad Aas-tate
jooksul on juustesse tekki-nud
halli kuid ka tarvilikke koge-musi
Need kogemused olid eeldu-seks
ja neiks detailideks millest
möödunud kontserdil reflekteerus
kunstiline küpsus ja mis resümee-ru- s
tormiliste kiiduavalduste nSol
iga esitatu kohta ja tõestas et
di-ka- va koostanud üsnagi nõudli-kest
paladest Laulude järjestus
oli muusikaliselt maitsekas ja
progressiivne Sellel kontserdil tun-deskaalas
domineerisid isamaalt- -
II NN Sl II NII!
iV
_-tVt-
-# a"Bi9
ALNA
TORONTOS
Piduülikondade rentimine
ülikonnad Ja püksid
tellimisel
437 DANFORTII AVE
Tel 463-810- 4
sed laulud mis reflekteerus kuu-lajaskonna
emotsionaalsele pinna-le
Selles vist peituski selle kont-serdi
erakordse õnnestumise mo-raali
Üheks õnnestunuks eksperimen-diks
osutus Tfitarlaste-koor- i võt-mine
kontserdi solistiks See 20
liikmeline noortekoor koosneb
enamvähem ühevanustest laul-jaist
mille tõttu eriti mirkimis-viirs- e
musikaalsuse juures sellel
kooril on samet-pehm- e Umber Ja
akordid mõjuvad orellikult ja var-rilt
homogeensena! See koor tõi
suurt eufoonilist lisa ja värskust
kogu õhtule ja teenis Ira talle osu
tatud poolehoiu ning kiiduavaldu
sed Tütarlastekoori ellukutsumi-sega
Olaf Kopvillem on sooritanud
kõrgelt hinnatava teene meie oma-kultuurile
tõmmates noori viljele-ma
eesti laulu ja luulet millistest
paljud meie noored kahjuks on
võõrdumas
Peale vaheaega asus lavale ühen-datud-ko- or milline pilt ilusate
rahvariiete hulga noorte neidude
lavale ilmumisega kutsus esile
sooja tunde südames O K katse-tus
kasutada noortekoori soolo-häälen-a
laulis JSUlt ju mu kulla-ke"
ei saavutanud vahest selle
soolo mõttelist tundetihedjist Sel-le
vastu aga tütarlapsed unisonos
soolo-os- a lauldes Jtanneldajas"
oivalised Ja selle kriitilised
diga see See
vuurne oli ka kogu kontserdi
meeleoluliseks kulminatsiooniks
ja selle lauluga pidanuks ka kont-sert
lõppema Lahkumise lauluga"
viidi meeleolu minoori oli soov
seda laulu sel kontserdil mingil
põhjuse laulda sobinuks see pare-mini
lisapalana —
Kuid kõigist hoolimata see kont-sert
õnnestus hästi ja kuulajad
lahkusid tänu ja tunnustusega
väga ne
si- -
O K on „KanneldajaM klaverisaade
interpreediga I pianist Ovid Avarmaalt kelle
Olaf selle kontser-'d- e meisterlik tasakaal
tõhusaks
kontserdi täielikule õnnestumise
le
EESTLASE" TALITUSES
RAAMATUID
müügil
Hind Saatekulu
I c
Alf — Tulises 465 20
Tuudor — Need süüdistavad 525 20
Ilbak — Kumisev 475 20
Suits — Kogutud luuletused 856 50
Eesti Kunstnike Koondis Torontos —
Kunstialbum 450 20
Jaan Tõnisson 6— 30
Pro Baltiea 6— 20
Michelson — Skautlikul teel 3— 10
— Tungalterad (luuletuskogu) 3— 10
(Üliõpilaskonna 2 —50 10
Asi — plahvatust 425 20
kunstnahka köites 375 10
ehtnahka köt„ 5_
Emakeele lugemik koolile 275 10
J — Kristlase 575 eo
(Abel
J Laks — Mälestusi eluteelt I 130 15
J Laks — Mälestusi eluteelt II 130 15
Ilme — Pargi
A — Pool kaelakeed 150 10
Anna Ahmatova — Requiem
— -- 75
lastele
Tuttsaba Vuttsaoa jjjq 10
Kalevipoeg 150 10
H Jõe — Rlnikivl M
Lindakese muinasjutuline päev 2— 10
H Rajamaa — 15
EESTLANE kolmapAml 17 aprillil 1968 — Wednesday 17 1964
Lahkus igavesele unele meie armas ema vanaema
At
~9HP
UNESCO kvartaalaja-kir- i
Eesti luulest
Londonis rahvusvaheline
kirjandusajakiri UNESCO Bul-leti- n
of Selected Books mida Lii
tunud
avaldab Rahvusvahelise
PEN'i on oma viimases
numbris 1 1968) Juht-kirjana
ära prof Jüri Ivaski ar
tikll Eight Estonian POETS See
kümnelehektiljeline artikkel
on paralleelselt avaldatud ing'
lise ja prantsuse keeles (kusjuures
prantsuskeelse tõlke on
tand alzheeria kirjanik An
ne Habib) annab panoraamilise
ülevaate moodsast eesti
rajanedes prof Ants Orase tõlgi'
tud toimetatud antoloogiale
Acht estnische Dichter
Ivask kes on vene kirjanduse
professor Washington üli-koolis
annab hinnangu
Orase esseistlikule tööle samuti
tema tõlkeloomingule Ivask ütleb:
„Oras eesti poeete näidata
euroopa luule ja on
tõepoolest õnnestunud lähendada
neid kes eesti keelt ei
valda" Kurbusega lisab Nõu-kogude
Liidus tõlgitakse
eestlasi kuid valikut toimetatak-se
suuremalt mitte kunstilis--
olid eksperimen- - tel vaid seisu
laul võitis palju bra- - kohad sufleeruvad seal poliitikast
laul
Kui
näol meil koge--1
nud
usta
juhti
VABA
teod
Ella
Laul
Lee
250
Niit
330
kevad 1968
a75
ilmuv
(No
ligi
mis
Jüri
Ants
oskab
jaolt
— valik
Järgi kirjanduslikul
Suurimaks eesti luuletajaks ni-metab
Jüri Ivask Marie Underit
Terna kirjandus-loolane
tajume saatuslikku ebatõ-d- e
maailmas kuid õn-nestava
oleluse küllastatud tun-net
Underi kaastunne kõige ela
va vastu on õieti kirglik joobumi- -
i „ m Publik oli soe mõlemad looausnaniumuswi iuu- -
koorid pidid andma ka lisapalu etuste määravaim omadus on
Tütarlastekoorl üksikesinemist semlne helendus" Eritelles pike
tegemist ja oli
saa
Kopvillem oli oti ja
malt teisi Orase
Suitsu
Uku Ber- -
tud jälgis korrektsusega' nard Kangrot Betti Alverit ja
ja oli kaasteguriks
Walter Loigu
katlas
Tamm
kannel
Gustav
IH Krants
Pärast
ajakiri) Nr
l0
ja kodule
Bunyan usurännak
illustratsioonidega)
ja töömaalt
ja töömaalt
Ivandl 15
20
(Marie Underi tõlge)
Triinu
Raamatuid
ja
10
Aabits
VABA April
Ja
Rahvaste kultuurorganisat-sioo- n
jaoks
toonud
valmis
tuntud
luulest
ja
Dr
kor-raline
kõrge
taustal tal
lugejale
ta:
sageli
alustel
toimub partei käskluste
rindel"
luules" väidab
leiame ka
ja ema
ka antoloogia luu-letajaid:
Gustav Henrik
Visnapuud Masingut
Samuti
Kubbo
Aleksis Rannitit mainib Ivask et
kaheksast Orase poolt tõlgitud
luuletajast on viis maapagulast
kolm aga jäid Eestisse — üks
neist Heiti Talvik hukkus enne-aegselt
teise Betti Alveri avalda-misvõimalused
on ikka veel osali-selt
piiratud kolmandal Uku Ma-singul
ei ole üldse võimalust end
trükis avaldada Nõukogude Eesti
uue põlvkonna seas aga esmaklas-silisi
talente ei ole"
Jüri Ivaski artikkel on täis ori-ginaalseid
seisukohti Otsides
uuema aja eesti luulele võrdlusi
euroopa luulekultuuris lõpetab ta
oma arvustusliku essee järgmise
mõtteleiuga: Eesti oli Suitsust ja
Underist saadik kuni Alveri ja
Rannitini rikas väljapaistvatest
annetest Igaüks neist laulab oma
aariat kaasaegses euroopa luules
Olgugi eesti keel on väikerahva
keel kuid oluline ei ole ju kvanti
teet vaid kvaliteet Kroaatia Dub--
rovnlku elanike arvu arvati kõi-gest
viiele tuhandele kuid see lõu
naslaavi vabariik kinkis Euroopa-le
selliseid suuri kuigi vähetuntud
luuletajaid nagu Marko Marulich
(1450—1524) Ja Dzhlvo Gundyu-lic- h
(1589—1638) Ja portugaalla- -
si oli geniaalse Luis Vai de Ca-moe- nsi
(1524—1580) ajal mitte
rohkem kui praegu on eestlasi"
Peab tõsiselt rõõmustama et nii
valitud foorumil nagu seda on
UNESCO Bulieti of Selected Books
on ilmund ühe silmapaistva tead-lase
kriitiline vaatlus tihe teise sil-mapaistva
teadlase-tõlkij- a töö veel
rohkem aga selle üle et Ühe eesti
luule ajajärgu diskuteerimisele on
antud niipalju ruumi
VT
Alma Kolk
sündinud Ttiman
sündinud 16 novembril 1904 Tartus
surnud 12 aprillil 1968 Torontos
Ootamatu surma läbi lahkunud
armast venda ja onu
sündinud 30 okt 1911 Hiiumaal
surnud 4 aprillil 1968 Stokholmis
Muld mälestusi ei mata!
Unustamata kallist abikaasat ja venda
TORONTO ESIMENE EESTI
EVLUT USU KOGUDUS
Vana-Andres- e kirik Carltoni ja
Järvise nurgal
Op Otmar Pello 90 Belsize Dr
Tel 489-772- 8 Kirik: 923-517- 2
JUMALATEENISTUS
21 apr kell 11 homm Püha-päevakool
KOGUDUSE AASTAPÄEVA Ju-malateenistus
puhap 28 apr k
4 pl Jutlustab külalisena õp E
Kuusler USA-s- t Koguduse nais
koor E Tobrelutsu Juhatusel
Pühapäevakool
Järgneb koosviibimine KOHVI
lauas seltskondlikes ruumes
Ettekanded
ÕPETAJA KÕNETUNNID igal
teisipäeval ja neljapäeval kella
6—8 õhtul kiriku käärkambris
muul ajal kodus
EESTI EVJTEKI USU
PEETRI KOGUDUS
817 Mt Pleasant Rd Toronto 12
Kiriku tel HU 35847
õp Oskar Puhm
õpetaja tel HU 3-41-
03
14 Dinnick Cresc Toronto 12
JUMALATEENISTUS pühapäe
val 21 apr k 11 hommikul Sa-mal
ajal pühapäevakool Laste-koori
harjutus k 10 hommikul
Eelteade: LEERILASTE ÕN-NISTAMINE
pühapäeval 5 mail
k 2 pl St Pauli kirikus
KANTSELEITUNNID teisipäe-viti
Ja neljapäeviti kell 6--8 õhtul
k
L
733 Mt PUmnt Rd
(Peetri kiriku juures)
Toltfon: HU 94111
kurbuses
tütar
ERICH EDGAR MÄNNAPSOOd
irji-iKi'i-- 1
MURRAY
NEWIICCING
MATUSIMAJA
KORRALIK 5-64- 51
perekonnaga
mälestavad kurbuses
perekonnad MILLISTE
LUUP
PAEVERE Torontos
MÄEOTS Caltarys
ANDRES VOOL i
sündinud 21 novembril 1906 Häädemeeste]
9 aprillil 1968 Torontos
HEAD SÕPRA
Leinab
surnud
1
Sulle Issand andku vaikset und
siin kaugel võõras mullas
mälestavad sügavas leinas
ABIKAASA
Kodu-Etsti- s
ANDRES VOOL
mälestavad leinas
Sügavas leinas mälestavad oma armast
abikaasat isa ja vanaisa
MELANI ja OSMl
Arnold Johannes Eschholzi
sündinud 7 augustil 1902 Tartumaal
surnud raske haiguse Järele 13 aprillil 1968 Torostcs
ABIKAASA KARIN
POEG FRED ABIKAAS IUKII
TÜTAR DAGMAR
TÜTREPOEG ERIC
HAUAKIVID Nlfilll VIRRO
eesti ettevõte YONGE MEMORIALS LTD
2019 YONCE ST (DAVISVILLE St EGLINTONI VAHEL)
TORONTO ONT Titt 1t1su? 487-- 1
TAIPAME TELLIMISI KOGU LÕUNA-ONTARI- O
ULATTSöi
A ALFRED-AASLEP- P
MAALER
Kõik viliv ja sisetftõd
nn mvn
TOO CL
E
A
R
R
iiM
VEND
ja
la
ai
KOGEMUSTEGA EESTI
MAALERMEISTER
Igasugused slse-- j
maalrltööd
" 82 Nealon A%e
JOSEPH