1984-08-28-07 |
Previous | 7 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Tuesday, August 28, 1984 Nr. 64
-200 ro jooter 1) Sven Lmkruus Kettaheides 1) : Martin Jüuse
35,4, 2) Valev Rebašsöo 36,2, 3) 19.55, 2) Märt Matsoo: 13.40, 3)
rürk 38,0. , ' : Risto Leivat 12J2v
400 m |{M>ks: 1) Sven Linknius
82,6, 2) Valev Rebassoo 83,8. KisulatÕuges 1) Martin Juuse
•8Õo4 jookss 1) Valev Retessoo- 6-10. .2)^&t Matsoo 5.27, 3) Ris-
•3.41,05., • : ^ • v::
Ketfaheide- IV Sven Linkruus Kõigusliüpe: 1)^; M Matsoo
terTürk9.00. mö Saks 0.90.
oaas
I
M A A R J A M A A kirjasfusel Umunud
raamatud müügil V a b a Eestlase talituses
^ IMkõnge: 1) Sven linkruM ^f^,? ^ « 1^
.4;85,2)HmarLfeg4.28,3)Peter
TuEk4.05.v^ ^moiaksiiiz. • ;
-,^^^T^hl',n?^^^^^^^^^ Matsoo.36.10, 3) Ne«apäeva^^
h irav ^^i^iOSO. . vaheltoe;lõpubaU, kus vaiiti ip4. Jõdtäära snveprintsais Andres
soo 3.24, 2) Sven Linkruus 3.07* (g© m |(>©lks! 1) I^mbi V^^
3) Hillarlihg 2.89.; ; ,mets 9,6j 2) EylH^^ 400 m joote 1) tehho Rebas- 1.25, 2) Monika Roose' 1.20; 3)
Tn i..- • i\ c.«.w T 3) Maia Linask 10,3. v . soo 1.21,2. Liisa Novek 1.00.
32.80, 2) Hillar Ling 30.25, 3) Va- . _ . T in^Qt u 9 r i iij> Ketfaheides 1) Allan Vessmann Kaugushüpe: 1) Monika Roose
lev Rebassoo 30.20.^^^^^^^^^v^^.^^^^^^^ ^ ^ 16;80, 2) Lehho Rebassoo 13.80, 3.32, .2) Lüsa Novek 3.30, 3) Lei-
< ^ TÜDRÜBOT 100 m Jookss 1> Kyllike SiUaste ^^^^^^^^'f^' ii Lukas 3.23.
• 1) Allaa Vessmann B,esapallivise: 1) LeUi Lukas
jaSiin Ling 77,^6,' ^3^)1 x11(1 VesKi- j^^^^^^^^ ; saNovek22.75.
mets7,8. 400 m Jwksr lj Maia Linask Kõrgushüper 1) ThomasOlvet 15-AÄSTASED POISID
60 BJjwites 1) Siiri Ling 11,2, J 53 A 1.25.
2) Inge Foulds, Kaü^ 60 nr jooks: 1) Andrus Küng 8,4
r i i n a l ^ ^ ^ Küng
ment ir^^^^ 3) 11,4.
80 in Jooks: 1) Siiri Ling^K^ :Kettöhdde: 1) LembrVeskimets ^^^^^^ 100 m jooter 1) Andnis Ktte
2) Katrii^^K^^^ PesapaOivi^: l > ^ ^ ^ t a Olvet
l^finŽ^ 2(MJM jooks:'i) Andrus Mng
2 ) ^ ^ r i L a ^ g ^ l ^
Ifogg:l^,8.:-:"..:^ 1)-Thomas Olvet. # .M
200 m jooks: 1) Kattilna Kõrgushüpe: 1) Lembi Veski- W , 2) Erik Silmberg 8.85, 3. Pe- 66,4.
41.0/ : mets 1.15, 2) KyUike SiUaste l.m
1) KatriinaKÜng 3) Maia Linask 1.05. • , - mere 22.40. -
^ ..•^••^^^^ 13—14-AASTASED TÜDRUKUD \. Vv ,r t
• •• .. ^Kaugushüpe: ' 1).:Lembi:Veski- •;,^v;::^^ :. ^ , ^ -Kettaheide: .1) - Margus ,Kask
mets 3.55, 2) KyUikeSillaste 2.86,
3Y Laine W^assoo 2 84 9-4, 2 Liisa Novek^ 9^^^ „ ,
^0 m jooks: 1) Leo o
2) David Hogg 10,15, 3) Märt Fesapallivtse: 1) Lembi Veski- 80 m jooks: 1) Monika Roose ^^^^'2^ ^"^^
Mätsdal0,2. r mets 28d5, 2) Kaia Evert 25.80, 13,0, 2) Liisa N Ö V ^ Kaugushüpes 1) Alar Randmere
80 ni jooks: 1) Leo M^^^^ tA^ ^ . r t ^ ' * ^ ^ ^ Momka Ko<.se ijo. .
Kaugushüpe:; 1) Andre Küttis
14,0.. - - : . . n i \ ü^^o^ n 4.05, 2) Alar Randmere 3.88, 3)
jari Uluotea ^Eestlaste lepfaigiid viirastega Xn
: • (sajandil** ........
Ükn Maasing Udu Toonela J5e!t** .
Uku Maasing ^Piiridele Pyydes**
„poety estoul** — eesti tuule antoloogia Itaalia
Kalju Lepik Death has a ChildV Eyes .
Salasoo ja Salo -~ Välis-EesÜ perioodito^ . ..
V. Salo — Riik |a kirikud . J
AniPOhrung m d» Etnischen Sprach (Edmen© katse
eefiiti keele grammatika ja sõnanumiatD koostamiseks
Stahli sulest aastal 1637)
Reedik Wfflcm Wi!manni„Vahnid«
Blaise Pascal— Mõtted;
Antonio Possevino — lüri Mantova heresogfam
Amo Yihalemm — Kunstnik eesti kirjanduses
Aarand Roos >— Juutide kuningas TaUfamas
Ilona Laaman —- Üks üsna kerge haigus
Kaugver — 40 küünalt
R. Tagore — Pnoriljapõim •.•r.-..-.
A. Roos — Jumalaga, KaHi ja Effzomra ..............
PLUSS SAATEKUUJ 50 c IGALT RAAMATULT
$4^
6.—
4^
(Sw—
6.
6^
Imns kordustrükis T. E. S. TlUenduskoolide XVH
•ätfaandena boyÜB? laste-ja noonoojott
M. SILLAOTSA
TRIPS, j m , TRUU
Saadaval postiteel: L. Mnley, 9 Pmiyano Conrt, WiQowdale,
Ont M2R 3S8 T^,,Valm Eestlase** tamoNst
HIND$4.00—postita $4.75
ILMUS:
i: lj- Andrus Küng
1) Alar Rand-
S. EKBAUMI
LUULETUSKOGU
95,8.;
il—IŽ-AAŠtASED: POISID:
OHUMARGI ALL
Hind $ 1 0 . - pluss saatekulu $1.75
Saaclaval V a b a Eestlase talituses
: i » « . : j o * . , ) X e o M u s t a l 8 , 0 . ^ ^ ^ ^
iOOmjoofa: 1) Leo Musta 36,7. Thomas Olvet 8,9, 2) Erik Süm-
460 m jooks: 1) Märt i.zi.u. PesapaUiviset 1) Alar Randmere
75,2, 2) Risto Leivat 82,5, 3) Tar- 80 m jooks: 1) Heiki Sillaste ja Kettattede: 1) Leili Lukas; 49,25, 2) Margus Kask 49,20.
moSaks 85,2.^^^^^ V ^ Su- i5.60,l):Liisa^Soots 16.10, 3) An- jMmiH,äpe: 1) Alar Randmere
800 m jooks: 1) Tarmo Saks 12,0. neh Ainso 15.85. ggj
3.17,5,; 2 ) : ^ r t M«BOO 6^47.0 jay .10(X m . ^ ^ l) Jrfonika Roose •.Suvekodu parim sporüane pii
Risto I^ivat^.47,a-^ . , . 6^03, 2) LiLsoots 5.53. , Sven Linkruus. -
SOO» m joolö: 1) Risto Leivat 200 m jooks; 1) Thomas Olvet :
26.51,0, 2) tanno Saks 27.07,0. 30,0. 2. HeiMSilta^^ Kõrgashüpe; 1) Anneli Ainsö J.Säägi
Muugil V A B A EESTLASE talituses:
REHYITUD PURJEDEGA II
Sündmusi ja jutustusi mereelust
lesti SanbalaerastikD Juhtitonna Koondise» Toronte®
väKaandei, 302 lk.
HINp $8.— plu^ saatekohi Kanadasse $1.—> mulale $2;—
r •
siiski ainult küsimus, kuivõrd ruttu
võiks need vabrikud uuesti käiku
panna.
Lühikokkuvõtteks, A.E.G. presidendil
Rathenau 1 ja G:E. presidendil
Swope'l olid ühed ja samad
ideed sellest, kuidas panna riigivõimu
oma erakorporatsioonide
teenistusse. G.E. finantseeris, Hit-lerit
ja tegi head äri sõjaaegsest
produktsioonist, sinna juurde pääses
kä veel peaaegu tervelt tema
enda mvesteeriiigute hulka kuuluvate
tööstusseadmete pommitämis-t
e s t ; o •
'Aastaks 1939. peaaegu kogu
Saksamaa elektritööstus oli lähedaselt
ühendatud kähe Aiiieerika suure
korporatsiooniga: Internatiorial
Genefal Electric ja International
Telephone and Telegraph (I.T.T.).
Leiame nüüd, et peatselt järgnenud
Teise maaUmasõja vältel A.E.G.
(G.E.) ja I.t.T. gruppi; kuulunud
tööstused Saksamaal ei olnud kunagi
lääneliitlaste pommirünnakute
peamiste eesmärkide hulgas. Neid
pommitati väga harva ja juhuslikult
ja isegi siis neile tehtud kahjustused
olid vaevalt märkimisväärsed.
KÄI ag^ ppnmitati kõvasti
millistel
ühendus Ameerika finantseerijatega.
Selle' tulemuseks oli, et sõjalis-teks
otstarveteks määratud elektrilise
aparatuuri (nagu mõõteriistad,
rädar, starterid, raadio jms.) produktsioon
tõusis pidevalt ja jõudis:
oma kõrgpunkti aasmai 1944.
USA ametliku rapordi kohaselt,
sakslaste sõjategevuses ei esinenud
kunagi elektriliste sõjatarvete puudumist.
Sõja lõpu eel lähetati
Ameerika elektritööstuse esindajaist
koosnenud uurimiskomisjon
Saksamaale, ülesandega teha kindlaks
sealsiele eiektritööstusele pom-mitamiste
läbi saavutatud kah "ustused.
Tegelikkuses huvitas neid
Väljavõte U.S. kommerts-atashee
rapordist Berliinist (jaan. 1933):
j,Kahe aasta pärast Saksamaa
produtseerib pehmest söest külblt
õli ja _bensiini pikaks sõjaks. The
Standard OÜ of New York abistab
seda tegevust miljonite doliaritega."
The Standard Oil grupp kompa-nüd
kuulusid: 25 %-ga kontrollitavalt
RockefeÜer'ite perekonna in^
vesteehingute hulka. Nendest; saadud
abistamine oli natsi-Saksamaa-le
kriitilise tähtsusega sojaks etie-valmistamisel,
kuna seal olemasolevad
looduslikud õlivarud olid selleks
otstarbeks kaugelt mitteküjlal-dased.
Veel aastal 1934 oli Saksamaa
sunnitud importeerima 85"'O
oma bensiini vajadustest. Aga külluses
oli olemas pehmet sütt ja
Standard Oil tehnoloogiaga ja finantseerimisel
hakati sellest aj''-
ma sünteetilist bensiini >— mJHe varal
algaski lõpuks Hitleri söj akäik.
Aga pärastsõjaaegsel Iruman^i,
Bonel ja Kilgour'i nimeliste erikomisjonide
uurimusel leiti et
„Standard Öil samal ajal tõbiselt
ohustas:ySA sõjavalmidust". Olulisem
osa selles süüdistuses oli
Standard OÜ monopoli poolt seismapandud
sünteetüise kummi tehnoloogial
USA-s, nagu juba eelpool
kirjeldatud. ^ /
See Standard OÜ— LG. Farben
direktorite konspiratsioon ulatus
aga veelgi sügavamale: isegi kuni
Standard Oü rahaUste annetuste
jõudmiseni — Saksamaal asunud
ja talle alluvate firmade kaudu —•
Heinrich Himmleri isiklikku fondi
ja ka. kuulumiseni n.n. „Himnileri
Sõprade Ringi" — seda veelgi aastal
1944. Aga juba sõja keskpaiku
ja enne vümaste faktide esile kerkimist
süüdistati Standard Öil of
New Jersey firmat, ainult sõjaeelse
I.G. Farben kaudu sakslastega
koostöö jyohjal, reetmises. Standard
OÜ muidugi lükkas kõik säärased
süüdistused avalikult tagasi ja
püüdis näidata sündinud tõsiasju
teises valguses — nagu oleks
USA-1 nende koostööst sakslastega
tegelikult kasu olnud -—aga vastupidiste
tõendite olemasolu tõttu
ei suutnud ta seda teha kuigi usku-misväärselt.
Ametliku ja salajase 1. G. Farben
memorandunü kohaselt (6.
juunist 1944), The .Standard Oü of
New Jersey koostöö ja tehnoloogia
olid olnud Saksamaa sõjaette-valmistusteks
absoluutselt hädavajalikud.
Et Ameerikast saadud tehnoloogia
oli olnud kauaaegse
ameeriklaste eneste uurimistöö tulemus
ja et sakslased ise olid olnud
sellel alal jõuetud j a mahajäänud.
Et ainult vähe aega enne sõja algust
ameeriklased olid avastanud
uue iso-oktaani tootmisprotsessi ja
Standard Oil oli selle kõigis detailides
sakslastele üle annud. Ja et
sakslased omalt poolt ei andnud
vastutasuks mingit tehmlist informatsiooni.
Edasi, et peale kokkuleppes
ettenähtud informatsioonide,
Standard Oü andis lisaks suurel
hulgal väärtuslikke andmeid õhde
ja kütteainete keemia üle, aga ka
teistel aladel. Et üma ameeriklastelt
saadiid tetraetüül-tma tehnoloogiata;
pinuks tänapäevne (1944. a.)
sõjapidamisviis Võimatu. Ent Standard
OÜ oü andnud üle ka pro-duktsiooniplaanid
ja praktüised kogemused
— viimaste hulgas General
Motors ja teiste Ameerika moö-torifinnade
kogemused — esmakordselt
ajaloos ühele välisrii-
Aastal 1924, Standard Oü Co.
ja General Motors ühiselt moodustasid
New Yorgis uüe firma, nimetusega
Ethyl Gasoline Corporation,
tetraetüül-tina ja etüülvedeliku
produktsiopni kontroUimiseks
USA-s ja vähsmaü. Aastal 1935
see firma andis üle omad teadmised
kogmused nünetatud tehnoloogia
alal sakslastele, natside taasrel-vastuse
programmis ärakasutamiseks
ja tehes seda USA valitsuse
protestide kiuste. Valitsus oli
nimelt saanud firma sellekohastest
kavatsustest teadlikuks ja saatis
armeejuhatuse kaudu firmale hoiatuse,
e^ mitte mmgil juhul ei tohi-taks
sõjaettevahnistusi tegevaile
sakslastele teada anda tetraetüül-tina
produktsiooni saladusi. SeUele
vastas Ethyl Gasolme corp. president
Webb (1. jaan. 193.5), kes kir-jaHkült
eitas säärase tehnilise 'informatsiooni
sakslastele üleandmise
kavatsust ja andis lubaduse loobuda
seüest ka tulevikus. Aga peaaegu
kohe pärast seda; Ethyl Gasoline
Corp.. ikkagi kirjutas aUa
ühisproduktsiooni kokkuleppele I.
G. Farben firmaga, miüest sai
nüüd. Ethyl G. m. b. H. Saksamaal;
ja samuti ka Montecatini'ga
fashisthkus Itaalias, samal eesmär-gü.
4astal 1938 Saksa Luftwaffe'1
OÜ hädasti vaja 500 tonni tetraetüül-
tina. Selle hulga laenas neüe
Ethyl Export Corp. of New York
oma Saksmaale loodud äUuva fü-ma
kaudu; olles ise hästi teadükud,
et soovitud materjal oü ainult sõjaliseks
otstarbeks ette nähtud.
Sama lugu korjdus sünteetüise
kummiga. Sakslastel puudusid loo-'
dusüku kummi varud ja sõjapidamine
oleks ohiud võimatu üma
sünteetiüse kummi produktsioonita.
Standard OÜ ja L G. Farben
omavahelises koostöös^omasid seUel
alal maaihnamonopoü. Aastail
1937—1938 Standard OÜ andis I.
G. Farben firmale oma butüül-kummi
protsessi, aga pidas sakslastelt
saadud buuna protsessi saladuses
USA-s. Alles. 1940. a. juunis,
Firestone ja U.S. Rubber said
Standardilt loa ja Ütsentsi butüüU
ja buuna katsetustega alustamiseks
USA-s
Veel 1939. aastal. Standard Oil
planeeris taüe Saksamaal alluva
firma kaudu sinna uue aviatsiooni-bensüni
tööstuse. Selle firma nimetuseks
oli Deutsch-Amerikanische
Petroleum A. G., ehk lühendatult
DAPAG. Selle omanikuks oH 94
protsendi ulatuses Standard Oü of
New Jersey. Firmal olid osakonnad
üle kogu Saksamaa, rafineerünis-tööstus
Breemenis ja peakorter
Hamburgis.
Järgneb
ifliiiiiiiitnniniiiiiiiiiiiNiiiiiiiiiinii^
« V A B A EESTLANE"
on valvel ee^konna
üldhuvide^estl
liniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiii iiiiiiiiiil
Nr. 64
EST<
AbelÜ
ajal^toimuj
japanekudl
pigem vaaj
kaliku 1(
si suure
0'Keefes
tus tõendi
nikud on
rahvusyah)
lisama, et
kunstis, YJ
aladel,, nin
megi suuij
Esto'sid n|
rahvaid m
gut hinda]
järelcjätnil
Sellepõhji
tupidi iri(
näitusi olil
nuks rolli
varem u|
tarbckunsj
nekud, uil
kunstnikel
Need olj
dimensio(
NOORTl
NÄITUS
.„Globl^
kute raar
Eesti Kui
niseeritu(
läbi yiid^
mingu ni
ratsioon
gust, ala^
ühtsatest
aastasem
ärkamine
vahe koj
fantaasia^
Samuti
de kari
nistusük,!
võiboUa
umbes i :
likkus OI
gu võimi
juhtima,
saab Otsi
elukutsel]
te. Km
noor kui
tat profc
ba kujuni
Sellef
võtu pii|
Vanuse
osavõtjat
pidena ji|
— 36; 1[
— 10..
mitte m(
ta. Nee(
noored
dega ninl
rasuštegil
ritud seif
Ninidl
Alar Ac
. Kehkla;
Meipooi
cä Roosi
. Sepp ju
gcja leia
üheksa
kib miki
soost nol
sest os;i
nikud vi
Noore
• 19) leiul
7 oievuti
olevat li
me nooi
net disal
Björn
ni kujud
-sioohis.
meie ku
, monstral
tähtis o\
dis.
EESTfl
KOONIJ
ESTO-sl
Metrc
Str., •)]
KoQndN
orgahisd
ti õlgm
• reerima
Organis j
teriga,
Bcnita
püsiva 1|
metest
kunud
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 28, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840828 |
Description
| Title | 1984-08-28-07 |
| OCR text | Tuesday, August 28, 1984 Nr. 64 -200 ro jooter 1) Sven Lmkruus Kettaheides 1) : Martin Jüuse 35,4, 2) Valev Rebašsöo 36,2, 3) 19.55, 2) Märt Matsoo: 13.40, 3) rürk 38,0. , ' : Risto Leivat 12J2v 400 m |{M>ks: 1) Sven Linknius 82,6, 2) Valev Rebassoo 83,8. KisulatÕuges 1) Martin Juuse •8Õo4 jookss 1) Valev Retessoo- 6-10. .2)^&t Matsoo 5.27, 3) Ris- •3.41,05., • : ^ • v:: Ketfaheide- IV Sven Linkruus Kõigusliüpe: 1)^; M Matsoo terTürk9.00. mö Saks 0.90. oaas I M A A R J A M A A kirjasfusel Umunud raamatud müügil V a b a Eestlase talituses ^ IMkõnge: 1) Sven linkruM ^f^,? ^ « 1^ .4;85,2)HmarLfeg4.28,3)Peter TuEk4.05.v^ ^moiaksiiiz. • ; -,^^^T^hl',n?^^^^^^^^^ Matsoo.36.10, 3) Ne«apäeva^^ h irav ^^i^iOSO. . vaheltoe;lõpubaU, kus vaiiti ip4. Jõdtäära snveprintsais Andres soo 3.24, 2) Sven Linkruus 3.07* (g© m |(>©lks! 1) I^mbi V^^ 3) Hillarlihg 2.89.; ; ,mets 9,6j 2) EylH^^ 400 m joote 1) tehho Rebas- 1.25, 2) Monika Roose' 1.20; 3) Tn i..- • i\ c.«.w T 3) Maia Linask 10,3. v . soo 1.21,2. Liisa Novek 1.00. 32.80, 2) Hillar Ling 30.25, 3) Va- . _ . T in^Qt u 9 r i iij> Ketfaheides 1) Allan Vessmann Kaugushüpe: 1) Monika Roose lev Rebassoo 30.20.^^^^^^^^^v^^.^^^^^^^ ^ ^ 16;80, 2) Lehho Rebassoo 13.80, 3.32, .2) Lüsa Novek 3.30, 3) Lei- < ^ TÜDRÜBOT 100 m Jookss 1> Kyllike SiUaste ^^^^^^^^'f^' ii Lukas 3.23. • 1) Allaa Vessmann B,esapallivise: 1) LeUi Lukas jaSiin Ling 77,^6,' ^3^)1 x11(1 VesKi- j^^^^^^^^ ; saNovek22.75. mets7,8. 400 m Jwksr lj Maia Linask Kõrgushüper 1) ThomasOlvet 15-AÄSTASED POISID 60 BJjwites 1) Siiri Ling 11,2, J 53 A 1.25. 2) Inge Foulds, Kaü^ 60 nr jooks: 1) Andrus Küng 8,4 r i i n a l ^ ^ ^ Küng ment ir^^^^ 3) 11,4. 80 in Jooks: 1) Siiri Ling^K^ :Kettöhdde: 1) LembrVeskimets ^^^^^^ 100 m jooter 1) Andnis Ktte 2) Katrii^^K^^^ PesapaOivi^: l > ^ ^ ^ t a Olvet l^finŽ^ 2(MJM jooks:'i) Andrus Mng 2 ) ^ ^ r i L a ^ g ^ l ^ Ifogg:l^,8.:-:"..:^ 1)-Thomas Olvet. # .M 200 m jooks: 1) Kattilna Kõrgushüpe: 1) Lembi Veski- W , 2) Erik Silmberg 8.85, 3. Pe- 66,4. 41.0/ : mets 1.15, 2) KyUike SiUaste l.m 1) KatriinaKÜng 3) Maia Linask 1.05. • , - mere 22.40. - ^ ..•^••^^^^ 13—14-AASTASED TÜDRUKUD \. Vv ,r t • •• .. ^Kaugushüpe: ' 1).:Lembi:Veski- •;,^v;::^^ :. ^ , ^ -Kettaheide: .1) - Margus ,Kask mets 3.55, 2) KyUikeSillaste 2.86, 3Y Laine W^assoo 2 84 9-4, 2 Liisa Novek^ 9^^^ „ , ^0 m jooks: 1) Leo o 2) David Hogg 10,15, 3) Märt Fesapallivtse: 1) Lembi Veski- 80 m jooks: 1) Monika Roose ^^^^'2^ ^"^^ Mätsdal0,2. r mets 28d5, 2) Kaia Evert 25.80, 13,0, 2) Liisa N Ö V ^ Kaugushüpes 1) Alar Randmere 80 ni jooks: 1) Leo M^^^^ tA^ ^ . r t ^ ' * ^ ^ ^ Momka Ko<.se ijo. . Kaugushüpe:; 1) Andre Küttis 14,0.. - - : . . n i \ ü^^o^ n 4.05, 2) Alar Randmere 3.88, 3) jari Uluotea ^Eestlaste lepfaigiid viirastega Xn : • (sajandil** ........ Ükn Maasing Udu Toonela J5e!t** . Uku Maasing ^Piiridele Pyydes** „poety estoul** — eesti tuule antoloogia Itaalia Kalju Lepik Death has a ChildV Eyes . Salasoo ja Salo -~ Välis-EesÜ perioodito^ . .. V. Salo — Riik |a kirikud . J AniPOhrung m d» Etnischen Sprach (Edmen© katse eefiiti keele grammatika ja sõnanumiatD koostamiseks Stahli sulest aastal 1637) Reedik Wfflcm Wi!manni„Vahnid« Blaise Pascal— Mõtted; Antonio Possevino — lüri Mantova heresogfam Amo Yihalemm — Kunstnik eesti kirjanduses Aarand Roos >— Juutide kuningas TaUfamas Ilona Laaman —- Üks üsna kerge haigus Kaugver — 40 küünalt R. Tagore — Pnoriljapõim •.•r.-..-. A. Roos — Jumalaga, KaHi ja Effzomra .............. PLUSS SAATEKUUJ 50 c IGALT RAAMATULT $4^ 6.— 4^ (Sw— 6. 6^ Imns kordustrükis T. E. S. TlUenduskoolide XVH •ätfaandena boyÜB? laste-ja noonoojott M. SILLAOTSA TRIPS, j m , TRUU Saadaval postiteel: L. Mnley, 9 Pmiyano Conrt, WiQowdale, Ont M2R 3S8 T^,,Valm Eestlase** tamoNst HIND$4.00—postita $4.75 ILMUS: i: lj- Andrus Küng 1) Alar Rand- S. EKBAUMI LUULETUSKOGU 95,8.; il—IŽ-AAŠtASED: POISID: OHUMARGI ALL Hind $ 1 0 . - pluss saatekulu $1.75 Saaclaval V a b a Eestlase talituses : i » « . : j o * . , ) X e o M u s t a l 8 , 0 . ^ ^ ^ ^ iOOmjoofa: 1) Leo Musta 36,7. Thomas Olvet 8,9, 2) Erik Süm- 460 m jooks: 1) Märt i.zi.u. PesapaUiviset 1) Alar Randmere 75,2, 2) Risto Leivat 82,5, 3) Tar- 80 m jooks: 1) Heiki Sillaste ja Kettattede: 1) Leili Lukas; 49,25, 2) Margus Kask 49,20. moSaks 85,2.^^^^^ V ^ Su- i5.60,l):Liisa^Soots 16.10, 3) An- jMmiH,äpe: 1) Alar Randmere 800 m jooks: 1) Tarmo Saks 12,0. neh Ainso 15.85. ggj 3.17,5,; 2 ) : ^ r t M«BOO 6^47.0 jay .10(X m . ^ ^ l) Jrfonika Roose •.Suvekodu parim sporüane pii Risto I^ivat^.47,a-^ . , . 6^03, 2) LiLsoots 5.53. , Sven Linkruus. - SOO» m joolö: 1) Risto Leivat 200 m jooks; 1) Thomas Olvet : 26.51,0, 2) tanno Saks 27.07,0. 30,0. 2. HeiMSilta^^ Kõrgashüpe; 1) Anneli Ainsö J.Säägi Muugil V A B A EESTLASE talituses: REHYITUD PURJEDEGA II Sündmusi ja jutustusi mereelust lesti SanbalaerastikD Juhtitonna Koondise» Toronte® väKaandei, 302 lk. HINp $8.— plu^ saatekohi Kanadasse $1.—> mulale $2;— r • siiski ainult küsimus, kuivõrd ruttu võiks need vabrikud uuesti käiku panna. Lühikokkuvõtteks, A.E.G. presidendil Rathenau 1 ja G:E. presidendil Swope'l olid ühed ja samad ideed sellest, kuidas panna riigivõimu oma erakorporatsioonide teenistusse. G.E. finantseeris, Hit-lerit ja tegi head äri sõjaaegsest produktsioonist, sinna juurde pääses kä veel peaaegu tervelt tema enda mvesteeriiigute hulka kuuluvate tööstusseadmete pommitämis-t e s t ; o • 'Aastaks 1939. peaaegu kogu Saksamaa elektritööstus oli lähedaselt ühendatud kähe Aiiieerika suure korporatsiooniga: Internatiorial Genefal Electric ja International Telephone and Telegraph (I.T.T.). Leiame nüüd, et peatselt järgnenud Teise maaUmasõja vältel A.E.G. (G.E.) ja I.t.T. gruppi; kuulunud tööstused Saksamaal ei olnud kunagi lääneliitlaste pommirünnakute peamiste eesmärkide hulgas. Neid pommitati väga harva ja juhuslikult ja isegi siis neile tehtud kahjustused olid vaevalt märkimisväärsed. KÄI ag^ ppnmitati kõvasti millistel ühendus Ameerika finantseerijatega. Selle' tulemuseks oli, et sõjalis-teks otstarveteks määratud elektrilise aparatuuri (nagu mõõteriistad, rädar, starterid, raadio jms.) produktsioon tõusis pidevalt ja jõudis: oma kõrgpunkti aasmai 1944. USA ametliku rapordi kohaselt, sakslaste sõjategevuses ei esinenud kunagi elektriliste sõjatarvete puudumist. Sõja lõpu eel lähetati Ameerika elektritööstuse esindajaist koosnenud uurimiskomisjon Saksamaale, ülesandega teha kindlaks sealsiele eiektritööstusele pom-mitamiste läbi saavutatud kah "ustused. Tegelikkuses huvitas neid Väljavõte U.S. kommerts-atashee rapordist Berliinist (jaan. 1933): j,Kahe aasta pärast Saksamaa produtseerib pehmest söest külblt õli ja _bensiini pikaks sõjaks. The Standard OÜ of New York abistab seda tegevust miljonite doliaritega." The Standard Oil grupp kompa-nüd kuulusid: 25 %-ga kontrollitavalt RockefeÜer'ite perekonna in^ vesteehingute hulka. Nendest; saadud abistamine oli natsi-Saksamaa-le kriitilise tähtsusega sojaks etie-valmistamisel, kuna seal olemasolevad looduslikud õlivarud olid selleks otstarbeks kaugelt mitteküjlal-dased. Veel aastal 1934 oli Saksamaa sunnitud importeerima 85"'O oma bensiini vajadustest. Aga külluses oli olemas pehmet sütt ja Standard Oil tehnoloogiaga ja finantseerimisel hakati sellest aj''- ma sünteetilist bensiini >— mJHe varal algaski lõpuks Hitleri söj akäik. Aga pärastsõjaaegsel Iruman^i, Bonel ja Kilgour'i nimeliste erikomisjonide uurimusel leiti et „Standard Öil samal ajal tõbiselt ohustas:ySA sõjavalmidust". Olulisem osa selles süüdistuses oli Standard OÜ monopoli poolt seismapandud sünteetüise kummi tehnoloogial USA-s, nagu juba eelpool kirjeldatud. ^ / See Standard OÜ— LG. Farben direktorite konspiratsioon ulatus aga veelgi sügavamale: isegi kuni Standard Oü rahaUste annetuste jõudmiseni — Saksamaal asunud ja talle alluvate firmade kaudu —• Heinrich Himmleri isiklikku fondi ja ka. kuulumiseni n.n. „Himnileri Sõprade Ringi" — seda veelgi aastal 1944. Aga juba sõja keskpaiku ja enne vümaste faktide esile kerkimist süüdistati Standard Öil of New Jersey firmat, ainult sõjaeelse I.G. Farben kaudu sakslastega koostöö jyohjal, reetmises. Standard OÜ muidugi lükkas kõik säärased süüdistused avalikult tagasi ja püüdis näidata sündinud tõsiasju teises valguses — nagu oleks USA-1 nende koostööst sakslastega tegelikult kasu olnud -—aga vastupidiste tõendite olemasolu tõttu ei suutnud ta seda teha kuigi usku-misväärselt. Ametliku ja salajase 1. G. Farben memorandunü kohaselt (6. juunist 1944), The .Standard Oü of New Jersey koostöö ja tehnoloogia olid olnud Saksamaa sõjaette-valmistusteks absoluutselt hädavajalikud. Et Ameerikast saadud tehnoloogia oli olnud kauaaegse ameeriklaste eneste uurimistöö tulemus ja et sakslased ise olid olnud sellel alal jõuetud j a mahajäänud. Et ainult vähe aega enne sõja algust ameeriklased olid avastanud uue iso-oktaani tootmisprotsessi ja Standard Oil oli selle kõigis detailides sakslastele üle annud. Ja et sakslased omalt poolt ei andnud vastutasuks mingit tehmlist informatsiooni. Edasi, et peale kokkuleppes ettenähtud informatsioonide, Standard Oü andis lisaks suurel hulgal väärtuslikke andmeid õhde ja kütteainete keemia üle, aga ka teistel aladel. Et üma ameeriklastelt saadiid tetraetüül-tma tehnoloogiata; pinuks tänapäevne (1944. a.) sõjapidamisviis Võimatu. Ent Standard OÜ oü andnud üle ka pro-duktsiooniplaanid ja praktüised kogemused — viimaste hulgas General Motors ja teiste Ameerika moö-torifinnade kogemused — esmakordselt ajaloos ühele välisrii- Aastal 1924, Standard Oü Co. ja General Motors ühiselt moodustasid New Yorgis uüe firma, nimetusega Ethyl Gasoline Corporation, tetraetüül-tina ja etüülvedeliku produktsiopni kontroUimiseks USA-s ja vähsmaü. Aastal 1935 see firma andis üle omad teadmised kogmused nünetatud tehnoloogia alal sakslastele, natside taasrel-vastuse programmis ärakasutamiseks ja tehes seda USA valitsuse protestide kiuste. Valitsus oli nimelt saanud firma sellekohastest kavatsustest teadlikuks ja saatis armeejuhatuse kaudu firmale hoiatuse, e^ mitte mmgil juhul ei tohi-taks sõjaettevahnistusi tegevaile sakslastele teada anda tetraetüül-tina produktsiooni saladusi. SeUele vastas Ethyl Gasolme corp. president Webb (1. jaan. 193.5), kes kir-jaHkült eitas säärase tehnilise 'informatsiooni sakslastele üleandmise kavatsust ja andis lubaduse loobuda seüest ka tulevikus. Aga peaaegu kohe pärast seda; Ethyl Gasoline Corp.. ikkagi kirjutas aUa ühisproduktsiooni kokkuleppele I. G. Farben firmaga, miüest sai nüüd. Ethyl G. m. b. H. Saksamaal; ja samuti ka Montecatini'ga fashisthkus Itaalias, samal eesmär-gü. 4astal 1938 Saksa Luftwaffe'1 OÜ hädasti vaja 500 tonni tetraetüül- tina. Selle hulga laenas neüe Ethyl Export Corp. of New York oma Saksmaale loodud äUuva fü-ma kaudu; olles ise hästi teadükud, et soovitud materjal oü ainult sõjaliseks otstarbeks ette nähtud. Sama lugu korjdus sünteetüise kummiga. Sakslastel puudusid loo-' dusüku kummi varud ja sõjapidamine oleks ohiud võimatu üma sünteetiüse kummi produktsioonita. Standard OÜ ja L G. Farben omavahelises koostöös^omasid seUel alal maaihnamonopoü. Aastail 1937—1938 Standard OÜ andis I. G. Farben firmale oma butüül-kummi protsessi, aga pidas sakslastelt saadud buuna protsessi saladuses USA-s. Alles. 1940. a. juunis, Firestone ja U.S. Rubber said Standardilt loa ja Ütsentsi butüüU ja buuna katsetustega alustamiseks USA-s Veel 1939. aastal. Standard Oil planeeris taüe Saksamaal alluva firma kaudu sinna uue aviatsiooni-bensüni tööstuse. Selle firma nimetuseks oli Deutsch-Amerikanische Petroleum A. G., ehk lühendatult DAPAG. Selle omanikuks oH 94 protsendi ulatuses Standard Oü of New Jersey. Firmal olid osakonnad üle kogu Saksamaa, rafineerünis-tööstus Breemenis ja peakorter Hamburgis. Järgneb ifliiiiiiiitnniniiiiiiiiiiiNiiiiiiiiiinii^ « V A B A EESTLANE" on valvel ee^konna üldhuvide^estl liniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiii iiiiiiiiiil Nr. 64 EST< AbelÜ ajal^toimuj japanekudl pigem vaaj kaliku 1( si suure 0'Keefes tus tõendi nikud on rahvusyah) lisama, et kunstis, YJ aladel,, nin megi suuij Esto'sid n| rahvaid m gut hinda] järelcjätnil Sellepõhji tupidi iri( näitusi olil nuks rolli varem u| tarbckunsj nekud, uil kunstnikel Need olj dimensio( NOORTl NÄITUS .„Globl^ kute raar Eesti Kui niseeritu( läbi yiid^ mingu ni ratsioon gust, ala^ ühtsatest aastasem ärkamine vahe koj fantaasia^ Samuti de kari nistusük,! võiboUa umbes i : likkus OI gu võimi juhtima, saab Otsi elukutsel] te. Km noor kui tat profc ba kujuni Sellef võtu pii| Vanuse osavõtjat pidena ji| — 36; 1[ — 10.. mitte m( ta. Nee( noored dega ninl rasuštegil ritud seif Ninidl Alar Ac . Kehkla; Meipooi cä Roosi . Sepp ju gcja leia üheksa kib miki soost nol sest os;i nikud vi Noore • 19) leiul 7 oievuti olevat li me nooi net disal Björn ni kujud -sioohis. meie ku , monstral tähtis o\ dis. EESTfl KOONIJ ESTO-sl Metrc Str., •)] KoQndN orgahisd ti õlgm • reerima Organis j teriga, Bcnita püsiva 1| metest kunud |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-28-07
