1986-08-29-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
« t t
antikommusBistlikke
Hess. Avaldame
Jndi Päeva demon°
Foto: Vaba Eestlane
i$i rahu ilma vabaduseta
jilaagri-rahu. Aastal 1941
)kördne USA president
D; Roosevelt: „Tuleviku-mida
me püüame kind-loodame
me näha maail-ön
ehitatud nendele nel-iduselle!
Esimene on kõne-
- igal pool maailmas!
|n usuvabadus — igaüks
5a jumalat kummardada
viisil! Kolmas on vaba-
Ipuudusest! Neljas on vale
hirmust!"
I Nõukogude Liit austaks
llt^ konverentsil antud lu-
Ivabade ja demokraatlike
korraldamiseks Ida-Eu-äiis
võibolla õnnestuks
Ivutada nii rahu kui ka va-
2000 aastat tagasi ütles
riigimees Cicero: „Rahu
kius rahulolus/* Ta mõistis,
lus on rahu kaasosa — ja
Ume me mõistma ka täna-
Lindi Päev meenutab
lulevikus igal aastal vigu,
[j minevikus — nii et me
Ineid enam kordama. Aja-
)etab meile, et rahu hind
-ene valvelolek, ja annab
)ötust tuleviku suhtes, kus
saab elüda rahus ja vaba-
„ Vabadus rahulolus" on
iile poole me peameVpüüd-
Jid see siht on saavutatav.
Ileid.
allkirja andmisega
jja staatuse Bõudmist
Vabariigile ÜRO^s
Nr. 65 VABA EESTLANE reedel, 29. augustil 1986 Friday, August 29, 1986 Lk. 3
no
Ajakirjanduses juhtub sageli, (£(}
Qsiks lihtne pildi allkiri ütleb mh-kem
kui mõni pikk artikkel. Näi»
teks ilmus kodumaal 20. juulil s.a.
välja antud „Rahva Hääle^ esiküljel
noore tüdruku näopilt, mõs
kandis järgmist allkirja:
,)Natalia Shtoppel töötab Haapsalu
rajooni Martne sovhoosi
noorkarjatalitajana. Üksinda hoo^
litseb ta rohkem kui saja lehmsku
eest. Laut on vana, seega tuleb
enamik töödest teha käsitsi. Kerge
siin pole. Aga Natalia tuleb tolme.
Ja hästi. Päevas võtavad loomad
kaalus juurde keskmiselt 366
grammi, see on majandi keskmi-grams|
iB —
9
27. mai hommikul Hotell „BeS-levue
Palace" plenaaristungite saalis
jätkus viimane plenaaristung.
Esimesena sai sõna Taani delegatsiooni
juht, saadik Hans Kastoftp
kes avaldas kahetsust, et nn. sotsialistlikud
riigid ei soovi parandada
suhteid meiega inimkontaktide
kaudu. Ta avaldas lootust, et Bern
ei ole viimane peatus meie liikumisel
õigel teel, mille suunaks on
nüüd Viin, kus loodame saavutada
ii
I •
Allkiri annab unii selge pildi
noore kolhoositöölise suurest töökoormast
ja viletsatest töötamis-tingimustest,
et see ea
Eestis külas käinud õnimeseid
räägivad kaheotsagai juttu: ühed
ütlevad, et venestamine Eestis on
täis hoos ja Tallinna tänavatel
kuuleb rohkem vene kui eesti
keelt, kuid leidub ka neid, eriii
nende hulgas, kellede sugulased
on parteilased, kes on venestamise
suhtes tagasihoidlikumad,- mainides,
et venelasi ju' on, kuid asi
pole kaugeltki nii hull kui mõned
natsionalistliku kallakuga kodumaal
käinud eestlased seda kirjeldavad.
Vene keelt olevat ainult
harva kuulda ning eesti keel domineerivat
kõikjal — nii ametiasutustes
kui ka tänavatel.
Kuid jätame Eestis käinud turisti
rahule ja vaatame, mida asja
kohta räägitakse kodumaal. Sel
korral on kummaliisel kombel tõe
allikaks partei ajaleht „Rahva
. Hääl-', kus lugeja, pensionär L.
\ Potsep kirjutab: ,|
>,01en kodpne pensionär, kehva
tervisega ja seega polikliiniku sagedane
külastaja. Minu arvates
võib õismäe polikliinikus teenindamisega
rahule jääda. Olen rahul
arstidega ja nende töö korraldusega.
Kuid üks raskus on siiski ja
see on keeleoskus. Mõned vene
rahvusest arstid fl valda eesti
keelt ja vanematel inimestel on siis
oma häda selgekstegemisel raskusi.
Oleks õdegi tõlgiks. Sama lugu
on registratuuris." r
Imelik lugu —• isegi sün kaugel
kodumaast, võhivõõra rahva hui-gasv
katsutakse haiglates ja ametiasutustes
hoolitseda selle eest, et
vanematel inimestel, ' kes inglise
keelt ei valda, oleks käepärast
neid abistavad tõBgId, kuid nüüd
Soeme, et kodumaal, meie oma põlise
maa pinnal, tuleb meil võõrastega
keelt murda ja abi paluda,
. et meist ametiasutustes ja haigla-^
tes aru saadakse.
Kommunistlikul Venemaal, kus
kõik otsused, arvamised ja hinnangud
alluvad partel kontrollile, leidub
siiski mehi, kes ei karda tõega'
välja tulla kuigi nad sellega
võivad sattuda vastuollu partei
kõrgemate funktsfionäridega Ja ta^
gatipus isegi põlu alla.
Üks selliseid mehi on N. Liidu
Teaduse Akadeehiia Maailmaruumi
Uurimise Instituudi direktor
dr. Roald Z. Sagdejev, kes mainis
eraviisiliselt ühele lääneriikide ajakirjanikule,
et Tshernobõli tuuiha-jõujaama
õnnetust ei põhjustanud
jõujaama tööliste hooletus ja hoolimatus
vaid viletsa kvaliteediga
varustus. Direktor läks oma oma'^
päraste paljastustega veelgi kaugemale,
mainides, et sama viletsa
kvaliteediga varustust kasutatakse
ka nõukogude tuumalaengutega
varustatud rakettide juures. ^
Viimasel ajal on läänemaailma
alal.
Belgia delegatsiooni juht, minister
Jaques Laurent kutsus Nõukogude
Liitu lõpetama oma ebahumaanset
poliitikat ja kutsus Nõukogude
juhte austama aja arengut,
mitte mõttetult järgima vanu, ajast
ja arust läinud dogmasid.
USA peadelegaat, saadik Mic-bael
Novak ütles, et peaaegu U
aastat on möödunud ajast, mil kirjutasime
alla Helsingi kokkuleppe-tele,
kuid terve rida riike pole neid
tänini austanud. Meil ei ole vaja
allakirjutatud lepinguid ja kokkuleppeid,
kui allakirjutanud riigid
neid ise ei austa. Me kuulsime siin
arvukalt juhtumeid, kus perekonnaliikmed
on sunnitud elama la^
hus, kuna teatud riigid ei soovi tegelikkuses
austada Helsingi ja
Madnidi leppeid. Michael Novak
kutsus N, Liitu ja tema liitlasi üm-berhindama
oma senist poliitikat
inimõiguste alal ja tulema sügisel
Viini paremate tulemustega, selles
nii iseenesest mõistvas ja inimlikus
küsimuses.
Inglismaa peadelegaat, sir Ant-hony
Williams toetas USA ja teiste
oma liitlaste seisukohta, avaldades
kahetsust selle üle, et teatud riigid
ei austa elementaarseid inimõigusi,
mille tõttu lapsed ei saa ühineda
oma vanematega. Ta märkis, et
posti- ja telefoniühenduse pidamist
inimestega N. Liidus^ on piiratud,
ning kutsus ülpsBulgaariat austama
oma Türgi rahvusest minoritee-ti.
Kõne lõpul avaldas tunnustust
Austria peadelegaadile, saadikule
dr. Rolf TorovskyMe, kes Bernis oli
palju aidanud kaasa, et Berni kohtumisele
lähetatud delegatsioonid
paremini mõistaksid üksteist.
Ida-Saksamaa peadelegaat dr.
Werner Haenisch püüdis aga inimestele,
kes soovivad reisida, või
soovivad asuda elama välismaale,
heita teatud varjundit, rõhutades
et neid on vähe ja need pn teatud
Ameerika Ühendriikide delegatsiooni liige Edward
järjekordselt informatsiooni ajakirjanikele.
Alexander pressiruumis andmas
!, mos
nõukogude tehnoloogiat, eriti
maailmaruumi uurimisel. Tegelikult
ei ole venelased sellel alal midagi
uut leiutanud, vaid kopeerinud
ainult seda, mida nad läänemaailmast
on varastanud või kalli
raha eest ostnud. Isegi need raketid,
mida venelased kasutavad
oma s^aailmaruumisõidukite üles
laskmiseks, ei ole midagi erakorralist.
Nende raketide mootorid
baseeruvad ikka veel samadel põhimõtetel,
mida välja töötasid saksa
insenerid Teise maailmasõja
lõppfaasis ning mida venelastel
õnnestus omandada 1945. aastal
kuo Hitleri Saksamaa kokku varises.
Kainema pilguga lääneriikide
vaatlejad ei kahtle, et kuristik
nõukogude ja lääneDuaailma tea-kategooria
inimesed, kuid tema, valitsus
eelistatavat hoopis inimkon-takte
ametiühingute ja teiste, taoliste
riiklike organisatsioonide kaudu.
Analoogilisel seisukohal inimkontaktide
küsimustes, olid ka mõned
teised sotsialistlike riikide delegatsioonide
juhid lähtudes üldtuntud
põhimõttest, et kommunistliku
ideoloogiaga valitsused soovivad
riiklikult kontrollida oma kodanike
inimkontakte välisriikide kodanikega.
25-nda riigi esindajana sai sõna
N. Liidu peadelegaat, sadik Youri
Kachlev, kes kahjuks lasl^us vanadesse,
nõukogude propagandavõtetesse,
tsiteerides mitu korda M.
Gorbatshovi kõnet, kus olevat ka
mainitud inimõigustest ja vajalikkusest
neid austada ning täita.
Kuid samas hotell ,,Bellevue Pa-lace"
ees, kus parajasti kõneles
saadik Kachlev, demonstreeris kok-kulangemas,
parandamatult vähja-haige
Rozalina Popova Münchenist,
kelle ainsaks sooviks on, et
Nõukogude võimud lubaksid ta
tütrel Veral, kes elab Moskvas,
asuda elama oma ema juurde Saksamaale,
nagu tuhanded ja tuhanded
perekonnad ei saa ühineda ainult
sellepärast, et N. Liit ei austa
kõige elementaarsemaid inimõigusi.
Ungari delegatsiooni juhi dr.
Laszlo Demus ütles, et inimkon-taktid
on tähtsad ja tundlik element
inimkonna arengus, avaldades
kahetsust, et Bernis tehtud töö
tulemusi ei saanud paberile panna,
kuid see oli ikkagi suur töö, mis
siin ära tehti ja võime julgelt vaadata
tulevikule, Viinale.
Hispaania peadelegaat, saadik
Juan Luis Pan De Soraluce mainis,
et me peame küsima teatud valitsustelt,
et miks peaaegu 11 aastat
pärast Helsingi leppeid ja 3
aastat peale Madriidi kohtumist
need riigid ei austa inimõigusi ja
kontakte inimeste vahel, kutsudes
kõiki delegaate vaatama Viini kohtumise
sulinas.
Järgnevatel sõnavõttudel avaldasid
Berni Kohtumisele lähetatud
delegatsioonide juhid optimismi ja
lootust, et sügisel Viinis jõutakse
tulemusteni, kus ka N. Liit ja tema
liitlased hakkavad inimõigusi austama,
mitte
iS.
Viimaseks kõnelejaks oli Berni
kohtumist korraldanud riigi,
Shveitsi välisminister Pierre Au-bert,
kes kutsus samuti kõiki delegaate
pöörama oma tähelepanu
Viini kohtumise suunas, et Viinis
võiksid ka need riigid, kes tänini
pole austanud inimõigusi, ülesnäi-data
konkreetseid tulemusi sellel
nii tähtsal, tundlikul ja inimlikul
põhimõttel, mille alusel on rajatuii
ja eksisteerib kaasaegne tsiviliseeritud
ühiskond.
Berni Inimkontaktide Ekspertide
kohtumine läks ajalukku, kus lääneliitlased
esmakordselt näitasid
üles oma meelekindlust ja ei lasknud
Nõukogude Liidul seda kohtumist
onia propaganda huvides ära
kasutada. Nõukogude juhid said
Berni kohtumise kaudu tunda, et
nad ei saa eksisteerida väljaspool
aega ja ruumi. Ka neil tuleks sell»
lest teha vastavad järeldused...
Heikki H. Tansi
arvesse võttes otsib Mihhail Gor-batshov
läänemaailmaga meeleheitlikult
teaduslikul alaü koos^
tööd. Läänemaailmal on praegu
õige aeg nõuda selle koostöö eest
väärilist hinda^ Moskva ei taha seda
maksta ja tahab sama mardS-sandimängu
jätkata nagu ta tegi
seda presidentide NlKone, Fordi ja
• •• .
„tankerisõdci°° iäfkub
Käesoleva aasta vältel on Iraani
ja Iraagi lennukid rünnanud rohkem
naftatankereid Pärsia lahes
kui terve eelmise aasta vältel, teatatakse
Washingtonist: USA ametivõimud
on selle üle mures, sest laevade
pommitamine ähvardab rahvusvahelisi
kaubateid. Teatavasti
on sõda nende kahe maa vahel
kestmas juba kuendat aastat. Möödunud
nädala jooksul pommitas
Iraak kolme tanklaeva Pärsia lahe
lõunaosas, kuna iraanlaste kopterid
torpedeerisid ka omalt poolt kolme
laeva, kaasa arvatud tanklaev mis
vedas toorõli Abu Dhabist, hoopis
erapooletust sadamast. Rünnakutel
on mitmed meeskonnaliikmed surma
saanud, kuid ükski tanker ei
ole seni uppunud. Nõndanimetatud
„tankeri" sõja algusest saadik aastal
1984 ^ on toime pandud 144
ohurünnakut naftalaevade vastu. ^
Käesoleval aastal üksi on toimunud
59 rünnakut. Kuid ühtki
USA või N. Liidu laeva ei ole se-
Eesti Ohispank
f SS iroadvitw Avt. Teronfo
©nt. M4K 2R4
ÜINNiSVÄiÄUiNUi 1.50»/
SIKLIKUD LAENUD ^i^t.s n.OO»/
iiferm@f^iooniks hsliitada:
46S-46S9
saeeSi AMII
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN M
Chev OIds UmitecI
1§6§ Sh^^^fifd Avo. E., Scttrbomc^. Om. MIS
f»AUL JUTTUi
Müük ja rentimine
TeL 291-5054, kodus 423-571i^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 29, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-08-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860829 |
Description
| Title | 1986-08-29-03 |
| OCR text | « t t antikommusBistlikke Hess. Avaldame Jndi Päeva demon° Foto: Vaba Eestlane i$i rahu ilma vabaduseta jilaagri-rahu. Aastal 1941 )kördne USA president D; Roosevelt: „Tuleviku-mida me püüame kind-loodame me näha maail-ön ehitatud nendele nel-iduselle! Esimene on kõne- - igal pool maailmas! |n usuvabadus — igaüks 5a jumalat kummardada viisil! Kolmas on vaba- Ipuudusest! Neljas on vale hirmust!" I Nõukogude Liit austaks llt^ konverentsil antud lu- Ivabade ja demokraatlike korraldamiseks Ida-Eu-äiis võibolla õnnestuks Ivutada nii rahu kui ka va- 2000 aastat tagasi ütles riigimees Cicero: „Rahu kius rahulolus/* Ta mõistis, lus on rahu kaasosa — ja Ume me mõistma ka täna- Lindi Päev meenutab lulevikus igal aastal vigu, [j minevikus — nii et me Ineid enam kordama. Aja- )etab meile, et rahu hind -ene valvelolek, ja annab )ötust tuleviku suhtes, kus saab elüda rahus ja vaba- „ Vabadus rahulolus" on iile poole me peameVpüüd- Jid see siht on saavutatav. Ileid. allkirja andmisega jja staatuse Bõudmist Vabariigile ÜRO^s Nr. 65 VABA EESTLANE reedel, 29. augustil 1986 Friday, August 29, 1986 Lk. 3 no Ajakirjanduses juhtub sageli, (£(} Qsiks lihtne pildi allkiri ütleb mh-kem kui mõni pikk artikkel. Näi» teks ilmus kodumaal 20. juulil s.a. välja antud „Rahva Hääle^ esiküljel noore tüdruku näopilt, mõs kandis järgmist allkirja: ,)Natalia Shtoppel töötab Haapsalu rajooni Martne sovhoosi noorkarjatalitajana. Üksinda hoo^ litseb ta rohkem kui saja lehmsku eest. Laut on vana, seega tuleb enamik töödest teha käsitsi. Kerge siin pole. Aga Natalia tuleb tolme. Ja hästi. Päevas võtavad loomad kaalus juurde keskmiselt 366 grammi, see on majandi keskmi-grams| iB — 9 27. mai hommikul Hotell „BeS-levue Palace" plenaaristungite saalis jätkus viimane plenaaristung. Esimesena sai sõna Taani delegatsiooni juht, saadik Hans Kastoftp kes avaldas kahetsust, et nn. sotsialistlikud riigid ei soovi parandada suhteid meiega inimkontaktide kaudu. Ta avaldas lootust, et Bern ei ole viimane peatus meie liikumisel õigel teel, mille suunaks on nüüd Viin, kus loodame saavutada ii I • Allkiri annab unii selge pildi noore kolhoositöölise suurest töökoormast ja viletsatest töötamis-tingimustest, et see ea Eestis külas käinud õnimeseid räägivad kaheotsagai juttu: ühed ütlevad, et venestamine Eestis on täis hoos ja Tallinna tänavatel kuuleb rohkem vene kui eesti keelt, kuid leidub ka neid, eriii nende hulgas, kellede sugulased on parteilased, kes on venestamise suhtes tagasihoidlikumad,- mainides, et venelasi ju' on, kuid asi pole kaugeltki nii hull kui mõned natsionalistliku kallakuga kodumaal käinud eestlased seda kirjeldavad. Vene keelt olevat ainult harva kuulda ning eesti keel domineerivat kõikjal — nii ametiasutustes kui ka tänavatel. Kuid jätame Eestis käinud turisti rahule ja vaatame, mida asja kohta räägitakse kodumaal. Sel korral on kummaliisel kombel tõe allikaks partei ajaleht „Rahva . Hääl-', kus lugeja, pensionär L. \ Potsep kirjutab: ,| >,01en kodpne pensionär, kehva tervisega ja seega polikliiniku sagedane külastaja. Minu arvates võib õismäe polikliinikus teenindamisega rahule jääda. Olen rahul arstidega ja nende töö korraldusega. Kuid üks raskus on siiski ja see on keeleoskus. Mõned vene rahvusest arstid fl valda eesti keelt ja vanematel inimestel on siis oma häda selgekstegemisel raskusi. Oleks õdegi tõlgiks. Sama lugu on registratuuris." r Imelik lugu —• isegi sün kaugel kodumaast, võhivõõra rahva hui-gasv katsutakse haiglates ja ametiasutustes hoolitseda selle eest, et vanematel inimestel, ' kes inglise keelt ei valda, oleks käepärast neid abistavad tõBgId, kuid nüüd Soeme, et kodumaal, meie oma põlise maa pinnal, tuleb meil võõrastega keelt murda ja abi paluda, . et meist ametiasutustes ja haigla-^ tes aru saadakse. Kommunistlikul Venemaal, kus kõik otsused, arvamised ja hinnangud alluvad partel kontrollile, leidub siiski mehi, kes ei karda tõega' välja tulla kuigi nad sellega võivad sattuda vastuollu partei kõrgemate funktsfionäridega Ja ta^ gatipus isegi põlu alla. Üks selliseid mehi on N. Liidu Teaduse Akadeehiia Maailmaruumi Uurimise Instituudi direktor dr. Roald Z. Sagdejev, kes mainis eraviisiliselt ühele lääneriikide ajakirjanikule, et Tshernobõli tuuiha-jõujaama õnnetust ei põhjustanud jõujaama tööliste hooletus ja hoolimatus vaid viletsa kvaliteediga varustus. Direktor läks oma oma'^ päraste paljastustega veelgi kaugemale, mainides, et sama viletsa kvaliteediga varustust kasutatakse ka nõukogude tuumalaengutega varustatud rakettide juures. ^ Viimasel ajal on läänemaailma alal. Belgia delegatsiooni juht, minister Jaques Laurent kutsus Nõukogude Liitu lõpetama oma ebahumaanset poliitikat ja kutsus Nõukogude juhte austama aja arengut, mitte mõttetult järgima vanu, ajast ja arust läinud dogmasid. USA peadelegaat, saadik Mic-bael Novak ütles, et peaaegu U aastat on möödunud ajast, mil kirjutasime alla Helsingi kokkuleppe-tele, kuid terve rida riike pole neid tänini austanud. Meil ei ole vaja allakirjutatud lepinguid ja kokkuleppeid, kui allakirjutanud riigid neid ise ei austa. Me kuulsime siin arvukalt juhtumeid, kus perekonnaliikmed on sunnitud elama la^ hus, kuna teatud riigid ei soovi tegelikkuses austada Helsingi ja Madnidi leppeid. Michael Novak kutsus N, Liitu ja tema liitlasi üm-berhindama oma senist poliitikat inimõiguste alal ja tulema sügisel Viini paremate tulemustega, selles nii iseenesest mõistvas ja inimlikus küsimuses. Inglismaa peadelegaat, sir Ant-hony Williams toetas USA ja teiste oma liitlaste seisukohta, avaldades kahetsust selle üle, et teatud riigid ei austa elementaarseid inimõigusi, mille tõttu lapsed ei saa ühineda oma vanematega. Ta märkis, et posti- ja telefoniühenduse pidamist inimestega N. Liidus^ on piiratud, ning kutsus ülpsBulgaariat austama oma Türgi rahvusest minoritee-ti. Kõne lõpul avaldas tunnustust Austria peadelegaadile, saadikule dr. Rolf TorovskyMe, kes Bernis oli palju aidanud kaasa, et Berni kohtumisele lähetatud delegatsioonid paremini mõistaksid üksteist. Ida-Saksamaa peadelegaat dr. Werner Haenisch püüdis aga inimestele, kes soovivad reisida, või soovivad asuda elama välismaale, heita teatud varjundit, rõhutades et neid on vähe ja need pn teatud Ameerika Ühendriikide delegatsiooni liige Edward järjekordselt informatsiooni ajakirjanikele. Alexander pressiruumis andmas !, mos nõukogude tehnoloogiat, eriti maailmaruumi uurimisel. Tegelikult ei ole venelased sellel alal midagi uut leiutanud, vaid kopeerinud ainult seda, mida nad läänemaailmast on varastanud või kalli raha eest ostnud. Isegi need raketid, mida venelased kasutavad oma s^aailmaruumisõidukite üles laskmiseks, ei ole midagi erakorralist. Nende raketide mootorid baseeruvad ikka veel samadel põhimõtetel, mida välja töötasid saksa insenerid Teise maailmasõja lõppfaasis ning mida venelastel õnnestus omandada 1945. aastal kuo Hitleri Saksamaa kokku varises. Kainema pilguga lääneriikide vaatlejad ei kahtle, et kuristik nõukogude ja lääneDuaailma tea-kategooria inimesed, kuid tema, valitsus eelistatavat hoopis inimkon-takte ametiühingute ja teiste, taoliste riiklike organisatsioonide kaudu. Analoogilisel seisukohal inimkontaktide küsimustes, olid ka mõned teised sotsialistlike riikide delegatsioonide juhid lähtudes üldtuntud põhimõttest, et kommunistliku ideoloogiaga valitsused soovivad riiklikult kontrollida oma kodanike inimkontakte välisriikide kodanikega. 25-nda riigi esindajana sai sõna N. Liidu peadelegaat, sadik Youri Kachlev, kes kahjuks lasl^us vanadesse, nõukogude propagandavõtetesse, tsiteerides mitu korda M. Gorbatshovi kõnet, kus olevat ka mainitud inimõigustest ja vajalikkusest neid austada ning täita. Kuid samas hotell ,,Bellevue Pa-lace" ees, kus parajasti kõneles saadik Kachlev, demonstreeris kok-kulangemas, parandamatult vähja-haige Rozalina Popova Münchenist, kelle ainsaks sooviks on, et Nõukogude võimud lubaksid ta tütrel Veral, kes elab Moskvas, asuda elama oma ema juurde Saksamaale, nagu tuhanded ja tuhanded perekonnad ei saa ühineda ainult sellepärast, et N. Liit ei austa kõige elementaarsemaid inimõigusi. Ungari delegatsiooni juhi dr. Laszlo Demus ütles, et inimkon-taktid on tähtsad ja tundlik element inimkonna arengus, avaldades kahetsust, et Bernis tehtud töö tulemusi ei saanud paberile panna, kuid see oli ikkagi suur töö, mis siin ära tehti ja võime julgelt vaadata tulevikule, Viinale. Hispaania peadelegaat, saadik Juan Luis Pan De Soraluce mainis, et me peame küsima teatud valitsustelt, et miks peaaegu 11 aastat pärast Helsingi leppeid ja 3 aastat peale Madriidi kohtumist need riigid ei austa inimõigusi ja kontakte inimeste vahel, kutsudes kõiki delegaate vaatama Viini kohtumise sulinas. Järgnevatel sõnavõttudel avaldasid Berni Kohtumisele lähetatud delegatsioonide juhid optimismi ja lootust, et sügisel Viinis jõutakse tulemusteni, kus ka N. Liit ja tema liitlased hakkavad inimõigusi austama, mitte iS. Viimaseks kõnelejaks oli Berni kohtumist korraldanud riigi, Shveitsi välisminister Pierre Au-bert, kes kutsus samuti kõiki delegaate pöörama oma tähelepanu Viini kohtumise suunas, et Viinis võiksid ka need riigid, kes tänini pole austanud inimõigusi, ülesnäi-data konkreetseid tulemusi sellel nii tähtsal, tundlikul ja inimlikul põhimõttel, mille alusel on rajatuii ja eksisteerib kaasaegne tsiviliseeritud ühiskond. Berni Inimkontaktide Ekspertide kohtumine läks ajalukku, kus lääneliitlased esmakordselt näitasid üles oma meelekindlust ja ei lasknud Nõukogude Liidul seda kohtumist onia propaganda huvides ära kasutada. Nõukogude juhid said Berni kohtumise kaudu tunda, et nad ei saa eksisteerida väljaspool aega ja ruumi. Ka neil tuleks sell» lest teha vastavad järeldused... Heikki H. Tansi arvesse võttes otsib Mihhail Gor-batshov läänemaailmaga meeleheitlikult teaduslikul alaü koos^ tööd. Läänemaailmal on praegu õige aeg nõuda selle koostöö eest väärilist hinda^ Moskva ei taha seda maksta ja tahab sama mardS-sandimängu jätkata nagu ta tegi seda presidentide NlKone, Fordi ja • •• . „tankerisõdci°° iäfkub Käesoleva aasta vältel on Iraani ja Iraagi lennukid rünnanud rohkem naftatankereid Pärsia lahes kui terve eelmise aasta vältel, teatatakse Washingtonist: USA ametivõimud on selle üle mures, sest laevade pommitamine ähvardab rahvusvahelisi kaubateid. Teatavasti on sõda nende kahe maa vahel kestmas juba kuendat aastat. Möödunud nädala jooksul pommitas Iraak kolme tanklaeva Pärsia lahe lõunaosas, kuna iraanlaste kopterid torpedeerisid ka omalt poolt kolme laeva, kaasa arvatud tanklaev mis vedas toorõli Abu Dhabist, hoopis erapooletust sadamast. Rünnakutel on mitmed meeskonnaliikmed surma saanud, kuid ükski tanker ei ole seni uppunud. Nõndanimetatud „tankeri" sõja algusest saadik aastal 1984 ^ on toime pandud 144 ohurünnakut naftalaevade vastu. ^ Käesoleval aastal üksi on toimunud 59 rünnakut. Kuid ühtki USA või N. Liidu laeva ei ole se- Eesti Ohispank f SS iroadvitw Avt. Teronfo ©nt. M4K 2R4 ÜINNiSVÄiÄUiNUi 1.50»/ SIKLIKUD LAENUD ^i^t.s n.OO»/ iiferm@f^iooniks hsliitada: 46S-46S9 saeeSi AMII OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE OGAN M Chev OIds UmitecI 1§6§ Sh^^^fifd Avo. E., Scttrbomc^. Om. MIS f»AUL JUTTUi Müük ja rentimine TeL 291-5054, kodus 423-571i^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-29-03
