Vaba eestlane , October 3, 1985

              IX 2 VABA EESTLANE neljapäevai, 3. oktoobrU 1985 lliursday, Oc^^^ 3, 1985 Nr,; 74
TABADE SSSfUASlE ElUUKANDJA
: o/ü Vaba Eesüane, 1955 Ledi© St 3
OatM3B2M3
TOIMETAJA: Olaü Kopvillem
TOIMETUD KOLLEEGIUM: Karl Airo, Heino Jöe, Olev Tris&
TELEFONID: t o i n ^ 444-4823, talitu® (tellimised, kuulutused,
c&^tsioon) 444-4832
TEOIMISHINNADKanadas: aastas $54.—, ^laastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
lELIIMISHINNAD vÄÜ^^ aastas $68.—„ ppd-y:
'aastas'$37.—j^^
Aswtessi muudatusl^c^ — Ü^aknuaM hind
• lOJULUTUSm
^^^^^^^^^^^^
Kommenlaar
On huvitav jälgida kui suured p
visaliingelised jõud on Kanadas
mängu pandud, et hankida N . Lii-dust
tõendeid nõndanimetatud nat«
sõjakurjategijate jälitamiseks
STONIAN
pCN; tegelased purjesõidul Öntärip
mat^ EUen tt^ Rein Äaamat ja
esi
Hanssön.
BibMed by Free Estoöian Publisher Ltd.
1955LeslJÄSt.l>6BM^
nüng nende kohtu alla andmiseks,
kuid samal ajal on ka kosutav
konstateerida, et nendele jõudude­le
oh tekkinud yaktukaalqks hästi
organiseeritud grupid, kes löövad
vene kommunistide käest kogutud
„tõenditele** peale nende õige kau­bamärgi
ning deklareerivad, et
raudeesriide tagant kogutud mater­jalid
ei ole midagi muud, kui kom­munistliku
rezhiimi poolt kokkiise-pitsetud
süüdistusaktid nende
ja IJ LPeiivvaatt , VYiUivVPe KTRa^^aa- ^ kommuTneiissteid em aavüamstau-võitlesid.
Võitlus käib praegu sellepärast,
kas Kanadas natsi šõjakürjategäa-te
jälitamiseks loodud komitee esi^
mehel kohtunik Jules DeschemVil
on põhjust minna N. Liitu sealt
tõendmaterjali otsuna või peab ta
sellest retkest loobuma sel lihtsal
Ühinenud Rahvaste Organisa^
slooni sügisene istungjärk käesole­val
aalstal kujuneb tunduvalt pidmi-likninaks
kui eelmistel aastatel,
Bnida kinnitab juba seegi, et New
Yorki saabub pidevalt kogu maal­imast
juhtivaid riigimehi, keUedešt
mõned tulevad sinna kõnesid pida­ma
ning välispoliitilistes küsimus­tes
oma riigi seisukohti avaldama,
kuna teised katsuvad telgi
diploinaatüiste kohtamistega maa-'
ima poiütilise elu pulsilöök! Ja
teevad sellest oma järeldused. Põh­juse
selleks erakorraliseks aktiiv­suseks
annab maailmaorganisat-mGDA
juubel — iSeUest möödus
käesoleva aasta 24r^^i^
aastat, kui ametlikult kehtima hak-
Imstlhinenud Rahvaste Organi
siooni põhikiri, mUlele älla kuju­tati
1945. aasta 26. juunil.
Kogii maailm juubeldas 40 aas-
Hat tagasi. Arvati, et nüüd lõpuks
pEi leitud see nõiavörmel, mis
kindlustab maailmas rahu ja riiki­de
ivaheÜse koostöö, yäikelsed rii­gid)
lootsid, et neile garanteeritak-
^ nende põhilised õigused ja ise­seisvus
ning vabastatakse nad suur­riikide
surve Mti Need olid
sõnad ja õilsad ideed, kui uue
maaihnaorgaiiisatsiooni põhialustes
kinni naelutati, et riikide ja rah­vaste
vahelisi sõbralikke suhteid
tuleb arendada võrdõiguslildaise ja
enesemääramispõhimõtte alusel
nii(ig kasvatada inimõigustel ja põ-hivabadustest
lugupidamist
Nüüd, 4Ö aastat hiljem, tuleb
Ujuks konstateerida, et seU
§äst ja ideelisest algatusest ei ole
palju järele jäänud, tJfiinenud
Rahvaste Örganisatsiö^ on taba-hud
sama saatus nagu tema eelkäi­jat
Rahvasteliitu, mis lagunes
^nmi-sammult, kuna suurrükide
erihuvid olid neile tähtsamad kni
vkštastikuste järeleandmiste tege­mine
koostöö hmddes. Ühinenud
Mahvaste Organisatsiooni oii SUE-dfetad;
:kuidagi 'veel;^
ikuigi ka selle organisatsiooni lagu-oh
juba iisna
gele arenenud. Kõige drastilisemalt
iseloomustas ÜRO praegust olu­korda
Selle praegune president his­paanlane
Jäime de Pinies, kes mär^
Ids: jjühinenud Rahvaste
satsioon on praego
Eama ta pole^ siuitnud taita neid
Bootusi, • mida •; temalt asutamisel
•oodati."-; .•-.V:^--v •
Juba maailmaorganisatsiodni ra-famisel
tehti suur viga sellega, et
kõikvõimsas julgeolekunõukogus
garanteeriti alalised kohad viiele
suurriigile — Ameerika^^^Ü^^
iidele, N / Liidule, ffiiimle, Prant­susmaale
ja InglismaaTe. Need rii­gid
varustati veto õigusega, mille
tagajärjel: Ühinenud Rahvaste pr-ganisatsiooh
<on inuütiinud impo­tentseks
hiiglaseks, kes iialgi ei snu=
da rakendada sanktsioone, mis on
vastuolus ühe või teise suiuTÜgS
huviga. MaaUmaörganisatsiponi
jieaašsamblee (täiskogu) kujutab
endast ainult diskussiobnifoorumit,
mis iköoOTeb ÜRO liikmete esmdä-jatest.
Peaassamblee volitused rah­vusvahelistes
kibsimustes õifl julge­olekunõukogu
eriõigusi arvestades
piiratud nuig tema resolu^ioonid ön
mõeldud ainult so(yvituSena.Viima^
sel ajal on teMdnüdki olukord, et
paljude riikide esindajad kasuta­vad
oma .seisukohtade.;
populariseerimiseks 159 liikmesriigi
:esindajale.''
ÜRO moraalsed alustoed on
muutunud silmatorkavat ja ohtli­kult
pooršeiks liikinesriiMd
liku polütika Organi-satsiobni
põhikirja vastane käitu­mine
ei piirdu ainult üksikjuhtu-
N. Lüt rikub neid
1 reegleid pidevalt iema sel­ja
taga oleva kommunistliku blold
ja n.n. kolmanda maailma riikide
toetusel. Maailmaorganisatsiooni
abituse kohta annab kõige parema
tõendi praegu Afganistanis toimuv
sealse rahva sUiikmdel ja julm hä^
vituSprotsess, mille pidurdamiseks
peaassamblee ega julgeolekunõuko»
gu;^ ei suuda midagi ette võtta.
Enesemääramise õiguse (iinnistä-mine
ja rakendamme ÜRO põhi­kirja
kohaselt on jäänud paberile
pandud tõotuseks, millel ei ole
mingit praktilist väärtust nagu kin­nitavad
seda balti vabadusvõitluš-like
organisatsioonide paljud lüvale
jooksnud pingutused Balti riikidele
ja rahvaStelr nende^ 'õiguste, taas--
tamiseks.' \\v;\'--
Selline ' rahvusvaheline paske^
raad, millel on tähtsamates küsi­mustes
ja kõigüe rahvastele nende
õiguste garanteerimiseks ainult de­koratiivne
väärtus, on tekitanud
paljudes riikides ÜRQ-st rääkides
keelele mõriada maitse. M
on hakatud viimasel
naaümaorganisatsiöoni tege­vusele
kriitilise pilgngs^ vaatama
ning mõned polütikud nõuavad
taiendrükide ÜRÖ-st välja astu­mist
ja selle organisatsiooni tege­vuse
lõpetamist Ühendriikide pm-hal;
Viimast ai^ment! põhjenda­takse
veel erisüüdistustega, et ÜRiO
kujutab endast suurimat kommu­nistliku
bloM spionaazMorganisat-
:Siooni,kuna^'paljud tüdn Ja;
teist® riikide ametnikud ja esmda-jad
maaihnaorganisateioönis m
erikooli saanud sfuomiid.
. Selle kriitika tuleinusena ongi
Id hakanud 'ÜRO-s poo-leldi
oma asju pakkima. Möödunud
jaanuaris lahkusid ameeriklased
maailmaorganisatsiooni allorganist
ÜNESCO-st V (Ühinenud, Rahvaste
Hariduse, Teaduse Ja Kultuuri or­ganisatsioon),
mis oli sattunud N .
Liidu ja talle Sümpatiseerivate kol­manda
maaihna riikide kontrolli
aMa. UNESGÖ-l^ oM^ see suureks
s, kuna ameeriklased kandsid
va masti eesti Dpp/EKN annetas gelš ostis. Suveti on
palve peale Hpa ja lipp lehyis lae- purjekas paigutatud TorontõvH
yal terve süye/^^^^^^^; ^^^^ ^ ^^^^^ ^^^^ b^^
EKN irtformatsioon-^ Laupae- ä^^^^^^ hübas elavat tähe kahetunnilisele reisule üm-jäid
l^eisuks Ontario järvel 95-^^^^ Käesoleval aastal^Ä^^m^^^^ta^^^
jalalisel, tolmemastiliselpurjekar^S^ usutavaid .dokuinentenmg^^n
„The Chällenge^'. Kutse tuü eest- S ^ y ä i ^ täSi suvel tuuakse jälle tagasi ib- hanknmseks^^ j ^ ^ ^ praegu mm-lanna
'Helgi ParsönsTk - rontosse. ^ V geid lootusi. Juutide oi^anw^^^^
on laevacmaniku teenistujad Pr/^-^^^^^ Eestlastele korraldatud laevasõit
Pärsõns'iga oli esimene kontakt te- „The Chailenge" on ehitatud sattus kaunile septembrikuu lau- advokaat David, Mätas on arvami­sel,
et kui Deschenis'i komisjon
Venemaalt saadaolevaid materjale
ja tõendeid ei kasuta, siis ei ole
komisjoni töo täiuslik. Ka Kanada
juudi ühiskond on arvamisel, et
komisjon peab hankuna vajalikke
tõendeid kõigist võimalikest allika­test.'-
Juudi organisatsioonidele ja nen­de
teenistuses olevatele advokaati­dele
on fKanadas kõige jõulisemat
gelikult suve algul, kui tuli tema 1980. a, ja; ümberebitatud 1984. päevale ja kujunes ülimalt naudi-poolt
'ettepanek heisata- suveks Ise- a., kui shveitsi ärimees Rudolf Vo- tavaks elamuseks. '
Ütlevad
on inmiese poolt teMk tud viletsus, imda oleks saanud vältida^ pt
teadlased; Kaootiline Ja h i l ^ ^ ei suuda fäästa loendamatuid elusid ja ja kaaluvamat vastupanu osutanud
tunnistavad, et praeguse 0^
lemajandus ja ekslikud otsused. Kuigi ligemale 10-ne miljardi dollariline abi vilja ajal hakanud tugevdama Kanada
näol on päästnud paljusid elusid, saabus al)r V suunati valedesse paikades-
. . . u- i 11 . . . B i . ,., ^11 . J foderaalpariamendi hikmet^ga.
se, lius vus viljahmnad Ä ja suretas kohaliku põllumajanduse. Need pariämendiUikmed ei kuuhi
MU peaminister Mulroney lähe­masse
ringkonda, kuid nendel on
Ottawas kaalu ja praeguste välja­vaadete
juures liitub senisele poo-letosinale
parlamendiliikmele veel
terve rida konservatiivide parteisse
kuuluvaid rahvasaadikud, kes vaa-xT-
v * J 1- .1 1 inr^ 1 . 1^ ^ J 1 . ' ^Ä^* tavad teise pUguga N . Liidust tbo-
Vilja toodang on he&el 100 kg sellega vältides massmst elanikkon- selt metsade laastamise tõttu — ^^^^
inimese kohta, ainuU kaks kolman- na liikumist toidu saamiseks, mis metsade pindala on 50 aasta jook- ^gd Seda juudi organisatsioonid
dikkuvajaUkust ja ÜRO arvestus- om&rda süvendab nälja problee- sul langenud 50-lt protsendüt 3-le ^^^^MB
te kohaselt kolmekordistub danik- ^ i . protsedile. Peatselt pärast sed^ . j^^f ^ et koSk I S e S
kond: järgmise: 45 aasta jooksul Viimase klümne aasta jooksul on teadet; algas nälg kaheksakümnen- gõidust^raudeesriide taha saab asja
Juba praegu e k^
dik Aafrika 531-niajoniIisest ela- 29-^^ Va^am^ta, snurde abile^laanest j , ^ j ^ ^ ^ ^ ^ g.g^^^^ ^^i Jan
nikkorinast importeeritud viljast.^^^^^^^^ P^l^^^^^^^l^ad asjatundjad, _ et
muutnud akuutsemaks, selle ase- mine praegusel kujul tahemlaks gglt föderaalvalitsusel ei ole mida-
Samal ajal USA-st saadetud vilja- m^ Aafrika hävingut. Mingit teist, eri- '
mäed mädanevad Sudaanis^ kuna traktorid hävitasid suürema-^e^at p k ^ praegu aga pole. (Järg. lk. 3)
puuduvad transpordiyõimälüsed; oma pealispinnasest; ^- • ' - ' V ' - - ; ^ ;
Vilja tootmine pnl973-ndästlunikke ja ehitanud veevarumis^s-^ü^ ja kõrb aina laieneb. Ju-aastast
nii drastiliselt alanenud, et teeme. ; huslikud vihmahood uhavad selle-išegi
normaalse sademete hulga • , ., , .... gi niulla, mis on järele jäänud,
juures see oleks langenud-praegu- ^ ^^^^ 1978:ndal aastal teatas XJSA
sele tasemele 1988-ndal aastal. "^/^^^"f^^^^^
Põud lihtsalt kiirendas seda pÄ-^.^^^^^^ miljard tonni pealismuida libatakse
sessi. : ' : ; , ära Etioopia kõrgmaadelt, peami-
EKH sJimixraM
8000 eestlase nime kan^
EKN Informatsioon — Kolmapäeval, 18. septembril
9W I
Traditsionaalsed ühiskonnad on — kariloomad kogunesid mas^
suremas põllumehed, kar- silisett halvasti paigutatud joomis-jased,
nomaadid — keset loodus- paikadesse ja rikkusid toiduks va-liidcü
ja majanduslikJoi hävingut, jalikud rohtalad;
mida spetsialistid ennustasid küm- abi' juhendavad ametnikud
me aastat tagasi. Looduse ja ini- ei konsulteerinud põllumehi ja
inese poolt loodud keskkonda re- andsid teadmatusest yastukäivaid
gqleeriyad süsteemid ei tööta enam korraldusi^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^^^^^ ^^^^^^/^^^ ^ :
köikdiaaravas põuas. ; -^uurimiste tulemusi draken-toinmsEestla^^ Keskuõukogu Kanadas sügishooaja esi-
: Kriisi vältimise ebaõnnestumise- datud; Paljud välismaade ülikooli^ mene juhatusekoosolek. Informatsiooni osas esimees Läas
le lisandub abistamisprogrammide des . . T^«n^* i ' x . i • i *. « /^ÜA
nurjumine. L ä ä h e - s u c ^ J j a ei Leivat teatas, et EKN'u kartoteek, mis koosneb 8,000
piirkonnas võivad sajad tuhanded pöördunud tagasi Kumada eestlaste perekonnanimedest on niiiid täielikult
surra mõne toioolcsul,^^^^^^^^^^^^^^^^.^
on sademete aastaaeg, on tamissüsteemid lasti lihtsalt lagu- Vald. Tehnihse BOU^^ SUUreks ablks Rein Raa»
: m a t . ? -
Edasi teatas L.Leivat, et on loo- kõike aspekte EKN struktuuris,
dud uus organisatsioon nimega sihtides ja tegevuses. Gananoque
„Gaiiadians for Justice", mille on valitud asukohaks selletõttu, et
ülesandeks on jälgida Deschene võimaldada vanadel ja uutel liik-põllumehed
liig nõrgad külviks neda.
ja enamus on söönud seemnevil- Linnade
sem suurema osa
oomi öperatsioonUoiludeSt. Sellele
lisaks kavatsevad ühendriigid kär­pida
oma osa ÜRO eelarve täitmi­sel,
üritades seUe vähendaimst 20
protsendile^ Ameeriklased on nõus
196-miljottilisest eelarvest ainult
siis 25 prptsenä maksma, kui nei­le
antakse suuremad võimalused
eelaire koostaiinisel kaasa rääkuni-seks.
;;•-•-./•-
, - ÜRO-l • on vaatamata,; nendele
suurtele puudustele süsM palju
toetajaid lääneMaaÜmaš. Osa neist
toetajatest on naiivsed ja paranda­matud
idealistid, kes ei taha vaa­data
maailmaorganisatsiooni faal-
Vasti lehkavatesse telgitagustesse j
kuid nende kõrval on ka pluppliiti-kiiid,
^ kes arvavad, et maailmas
peab olema üks rahvusvaheline
foorum, kus ahtagohistid kokku
saavad ja oma seisukohti esitavad,
ei- ole :§ee^
Pikisilmi oodatud vihm uhab ära
kaitseta; pealismulla; /
Üle kogu Aafrika 30 miljonit
inimest 21-lt maalt on otseses hä­daohus.
Saijäd tuhanded surid 70-
hdates aastates, seekord võib see
olla üle miljoni ja vajaliku abi
suurus on vahepeal kümnek^^
tunud. Keenias kuivavad puud viis
korda kiiremini kui;, normaalselt,
ent rahvastik tõuseb 4 protsenti
aastas, kuna keskmiselt ori igal pe­rel
8 last.
oli üheks
nälga edendavaks teguriks, toidü-hinhad
hoiti sihilikult madalal, et
vältida rahutusi Imnades.
Pahemaid põllumaid kasutati
eksporteeritava vilja kasvatami^^ Immpidamist .demo- metel ^ntensiiv^^^ päeva koos
sekTetmüügist iadud k^^^^
MgaioetadatEtusearendam^^ d^t oma uunmistd S^^
^ satsioon, kuhu kuulub ka EKN, vanadel on aga võimalus jagaUa
sõjaväe ülalpidamist ja. eliitklassi, paigutab laupäevasesse (28. sept.) seal oma praktilisi kogemusi.
Paljud talunikud asusid linnadesse. ,,Globe & Maii'i" lehekülje süuru- - Toronto Historical Board kor-
Kuna kesasüsteemi ei kasutatud,' se kuulutuse, kus selgitatakse Ida- raldab 24.-27. okt. Toronto rae-;
kurnaü viljakandvad alad jäägitult Euroopa ja Balti riikide seisukohti kojas Heritage Toronto '85 näitu-ja
uue maa saamiseks põletati tai- ri.n. sõjakurjategijate' jälitamisel se. EKN korraldab eestlaste, välja-meslik.
Metsad lõigati maha küt- Kanadas. paneku.
teks ja ehitusmaterjaliks. Sellest tu- EKN Valimiste Peakomitee kut- • • ; - • ' -. -. : ...; ' .
leneva puidu puudusel hakati küt- sub kokku EKN'u uue koosseisu '
üldkoosolekuks 2. november. Juha- Jisrcierräägib
tus otsustas sel aastal ära jätta tra- jgijjjj.^^^^^^
Kui lääne ja Aafrika ametivõi­mud
oleksid võtnud vaevaks jälgi- teks põletama loomasõnnikut, hä­da
selgeid; n^rke tulevikuks, olek- vitades sellega viimase põUuväetise
sid nad olnud võimelised vältima allika,
kõrve levikut, aidanud vaeseid ta- Meteoroloogid on märganud
Aafrika pinnase reflektiivsuse suu-
, o . „. » . V . renemist. Teiste sori
knd, ta seihse imenda: päikese:
imisefes 0^^^^ temperatuur pimiase kohal
kiri, pidulikult aUakirjutatud rah- ^Q^,^^ ebaloomulikult kõrgeks ja
vusvahehsed kokkulepped ning t^j^jstabtaim^^^
Õiguslikud print­siibid?
Siin ei saa olla
mõtlemist — õigelt teelt on keera­tud
kõrvale auklisele teerajale, mis
Ao
ditsioonilise tuluõhtu, Imis. on tava­liselt
toimunud üldkoosoleku eelsel nÖQbri
°V^' , , • , ' .WASHINGTON - Iisrael OD
Selle asemel korraldatakse peale y^lmis otsesteks rahuläbirääkimis-üldkoosolekut
lühike koosvübi- teks Jordaania ja teiste Kesk-Ida
mme EKN liikmetele. riikidega, aga mitte Palestiina Va-
18.—20. oktoobril toimub Ga- bastamisorganisatsiooniga, kinnitas
nanoque, Ontarios EKN sümpoo- Iisraeli peaminister Shimon Peres."
sion nimega ,,EIQSf: 1985—89'^^ Ü^ ajakirjale antud intervjuus
Kuna valimiste tulemused on veel tä lükkas tagasi Jordaania kuninga
Vähenenud taimestik omakorda
vabastaba vähem . nüskust ja .
lõpptulemuseks on vihmapuudus selgumata, siis koik EKN'usse kan- Husseini poolt tehtud ettepaneku
ehk põud. dideerijad on kutsutud osavõtma. ühinemaks Jordaania-Palestiinade-
* Selle nädalalõpu konverentsiga legatsiooniga, kuhu kuuluksid ka
TüuMennutab ära kuivanud pea- püüab EKN põhjalikult ariaiüüsida PLQ liikme '
•
Nr. 74
V
NÄI
Ja 6.
dr. Rj
12., 13. J2
dr. a i
Justanud
Kanada
nas, kus
seletustelel
Jaolusid
suseliikmc
vastukäiva
Nüüd
ganduse
enne kui
suse Cani
iie toetusi
kc^kkuvarj
tähtis ini
Federal
Francls(
torile Wil
nud kunz
andnud
puurimise
oli kaot£
ja kaota]
Pangale.
Ottawa$s(
sü tegi vj
miseks,
dollarit,
nüsid k(
dollarit.
4.893,
HELSl
büroo te£
möödunuc
Võrreldes
laste arv
' ra suurel
bes poolj
asus 1. •
Linnaelaj
60%.
16.700.
Soome
'484.122,!
kolmas
Miiiinifli
K
Veli
igiiiiiinuui»
gi sellis
inisreisi
toetavat
kanud
Crosbiej
sõidu kJ
; NäibJ
poolt \i
Iide" Kil
red jõi
seegi tõj
mehed
si komi
reportci
istungitij
nphedalj
niSter
les Dc!^
vahele
tiilt las
kindlal
vatiividj
kurjatcj
bisenii^
vale VÕI
süüdisti
se mai
kõmmul
m
lu
SK
T(
tagj