Vaba eestlane , December 5, 1978

              WmA ^^^TLME teisipäeval, 5. dets@mjbril .1976 ^ Tii«&dlay, D e o ^ t e WB
Nr.
?ABÄDE E E S T M S T E HMIiEEANBM
-ViSUAÄHMA: Ö/Ü Vaba Eesttae, 135 Tecmnseti f®rc®te
PSATOMEWA: Karl Arro
POSmADBESS: P.O. Bb? 70, Stn. G, Toronto S, Ost.
•
T E L L
veer,
^ A D K a 9 Sw mm
aastas $35.—,
Urn $19.V j^>@srandaastas IlOJO. Kinpostiga USA-s: s a te
lÄNOTOSTKJA t^emee^maadesss: aastas:
134.50 |ä veerandaastas $18.-*
. I F R I ' 8
Pubüshed by Free Estonias Ptiblisher. Ltd., 135 Tecmnss^
Toronto 3, Ost M6J 2H2
Ktd te Iräägite Eestist sik külla
mbunud nooremate Eõi^p;ude
rezhiimi aE kasvanud inimestega
okupeeritud E<istls valitsevates^
sotsiaalsetest olukordadest Ja ük­sikisiku
materiaalsest
siis jääb teie iifiõningate külaliste
aeletuslest mulje, et N. liidus on
t&iimeste sotsiaalsete vajaduste ja
vsmduspäevade eest hästi hoolit-se^
d ning et üh^ki teises riigis
eS mõ€3da nii tõsäselt ja sügavast
ošoa rahva heaolule ku! N. Udus.
Meil on kahju nendest Inbnes-test,
k€s pika ajudepesemise
väiisinforniatsiooni
seüisele arvanüseie on
Nende inimeste arusaamised ja
puudulikud tõekspidamised on ka
mõistetavad ja arusaadavad, ku-laa
inimene ei kuule ega näe sün-kuni
šurniani muud kiü kõige
suurenmte valedega läbilinbuta-tud
propagandat, mis Mstab N.
Hiidu süsteemi ja seMega kaasu-vaid
sot^Mseid hüvesld^^^ U
krpseerib ja halvustab ^rmiše
sShlUkkusega ^änemaailmas va­litsev^
sotsiaalset olukorda
irahva üldist elujärge.
Oma sotsi£Uilsete hüvede Mitmi-
M tõstavad venelased eriti esi­plaanile
airstiabi kindlustuse jp
haiglate süsteemi ning kriipsuta­vad
pidevälO alla, kuidas kommu^
idstlik süsteein hoolitseb erru-ääinu^
inimeste eest neie väädka
ie pensionide maksmisega. Läbi
käies tdšte riikidega ei suuda ve­nelased
-š^ki teiste riikide eks­pertide
eest kurba tõde va
iiii]^^^^ 1 ^ vaa^tlejatele
avaneb N. JLüdu kõrgest sotsiaal
sest standardist hoopis teine pil
kui venelased seda ise oma j^ropa-gandaaparatuüri
abi püüavad nii
Venemaal kui ka.
maades ja välisriikidele
Nü mainib hiljuti N. ILittu kü­lastanud
ja šeäl haiglatega tutvu-mid
Ühendriikide kirurg dr.
W. Ii. Weyl, et-Nf. on oma
haiglaraviga ja arstiabiga Ameeri­ka
ühendriikidest vähemalt 45
aastat taga. Dr. Weyl kinnitab, ef
Me näidati äinidtN. liidu pare­maid
haiglaid, kuid nende stan­dard
võrdui) Ühen^^
te standardile 1930-nendatel aas-öatä.
Mglate v£urustus on puudu­lik
ja r M s ^ ^ ^ t o ^ ^
aused primitiivsed kuigi neid on
mis õn toodM Ungarist^, Hoomest
ja IdarSaksamaalt. Samal ajal on
ka arstide sotsiaalne staatus Ve­nemaal
väga allasurutud ning
neile maksetakse erakordselt ma­dalaid
palkasid — keskmiselt 160
kuni 200 rubla kuus, mida teeni
vad paljud rasketööstuse töölised.
Dr. Weyl iihalnib oma. inf omiatsi
ooni iseloomustades, et kui ta
vübiks koos oma perekonnaga
ringreisil M. liidtüs ja ku! mõni
perekonnaliige juhtulb haigestu­ma,
siis saadalcs ta seEe nii kiires­ti
lennukis ^ V m ^ M välja kui
võimalik. V>:•••''
Mis''puutub vasmde eest hoolit­semisesse,
siis need probleeniid,
^kadunud Idl?. aasta oktoobri­revolutsiooniga.
N. Liidu juhtide
etN.
riiklik pensipniplaati on
rem ja eföiindlMn kogu ^ m ^
Ilmas. Tegelikult on need pensio-jll$
fCi|a'k$;§Cil:V^
Kui mõned mieimiaaridekirjutajad^C^ asjaolule^ et
tähelepanelikud kc^mmunismiohust 1924 ja enne seda, siis on see küll vale. Me& peeQ kogu aeg ra-hiüepingu
sõlmhnisest kuni 1. detsmbriiü 1924 'vi sa võitlust kommunismi likildeerlnüseks,^^^^!^ ar­reteerimiste,
küll surmaotsustega suurematele punastele. Mis 1924. 1; detsembri^^^^i^^
seseks põhjustajaks ss^, oli MncUasti Viktor Kingissepa hukkab 1922 mai Imus. SjsUele yännutl
muidugi veiist kättemaksu Ja mindi 1924 augustis nii kaugele, et mõrvati Abjas rkl. Johannes ]^a-nllson.
Ku! 1. detsembri mäss tuli oo^amatuseha, sMs püüdsid mässajad varjatu omsk jpSma kav^
nid. mis moodustavad 50^5 prot­senti
töölise või teenistuja lima­sest
kuupalgast, palju väiksemad
sust ja see õnnestus nei livõrcl, et 'määratud mässupäeva. hommikul osaaud seda
Mvä <m (kasutada
kui - .paljudes ;!l^italistlikM eralkorralise: koosoleiteu
riiMes.N.-liidu;statis^^ :pK>toM sama p ä ^
nivad, €t igal inimesel kulub pea­varjuks,
i^ietumiseks ja toiduks
nüniniaalselt 50 rubla kuus. U d
miljonid inimesed di ^ seda
pensionisununat ning n^eks
kolhoosnikud peavad leppima: ai­nult
2$ rublaga kuus.
Väikese sissettilekugä pensionä­rid
ela>vad väga viletsalt või püüa­vad
oma sissetulekuid igasuguste
kõrvalteenästustega ja ssrhkerda-misega'
suurendada. tJks N. Liidu
pensionäre märkis väga
iibele ameerika ajakirjanikule, et
N. Liidus ei sai^ keegi elada oma
palgast ~ kuidas saab siis pen­sionär
elada oma pensionist?! N.
Lüdü kommunistlik juhtkond
püüab suurte pingutustega näida­ta,
et N. Liidu pensionärid saavad
eriti hea hoolitsemise oisaliseks,
kiud tegemist on siin varjatud
vaesusega^:' : , -
N. Liidu paljureMaamitud sotsi-;
aalsed hüved hakkavad N.^ I^^
dust läänenmima saabunud kü­lastajatele^
aies siis; õlg^ - valgu­ses
palstoiia kiJd nad siin kauemat
aega on peatunud. Siis toimub
järsk ärkaitilne propagandani-
• mast ja see ärksiHiine-: on
tetvISoosplefe algas ikell 4.45 Ja
Ipipipes kell §.55. Selle sisuik^ cai
riigivamem dir. Afeeli ja sõjaiiäge-de
IHeimijiil^^ määiiW
kindralleitnant Laidoneri etb kan­ded,
mis Icõkvad sönasosialt järg­miselt:!/•
Rii^vaoiem Pr. Aacel: Härrad
Riigiteögu litaied! Efesti^^ m,
noor, (kuid mskustes .kogenemid.
Meil iklolgil ori veel üiksiikssjalisy^
meeles; bsitliis Eesti vaMus©
eest, <m meeles need suured ohv­rid,
mis riigi Tipfpümatus meilt
nõudnud.
'. Eiöd värsked sündmused kõne­levad
selgel keeld, et see heit
lus Eesti vabaduse eest veel
mitte «i ole lõppenud, et ohvri
Kiri
kaasabi lijakirf ID
Stökholmis tolmus 18. nov. Vä­lismaise
Eesti ^^^^j^
^aštapeakoosolek. Juhatus \vallti
tagasi endises koosseisus: esimees
August
Kolk, välisseloretär ja laekur Ar­vo
Mägi, informatsioonisekretär
Karin Saarsen, liikmM^
laks ja Helga Nou.
Koosolefcul arutati aiktuaalseid
kirjendusiklisin^ voeti vastu
;r(^plut?lö<^
VEJKIHI kpo®^ et eesti
aijafkir/j^indus paguluses peaib
Juhtima rohjkem täihelepanu kir-
1. Kgsütanm (rohte iluiklrjan-dlus^
SEU mafteitjali (Joorasalusei^
BOMN -~ IMne-^aksani^
mtsm ametlik terasetööllste streük:
Igas tanöödunud nädalal, kui
40.000 t^Mlaihlkius^ oma töö­kohtadelt
nõudes
ja 35-tu^
romaane,
esseid, vesteid).
Sõjariistad on uuesti paukuma
pandud nieie iseseistvuse verivaen-lase
poolt jä seda nimelt riigi sü­dames
— tema pealinnas. aSinu
härrad! Need olgu äratus^
hoiatuse paugud ---tänu Jumala­le
sest;vaenlias8 .suTOm kar
vatsused ei ole ika seeikorcl mitte
täide läinud; iktdd seisukorra tõ­sidust
d vähmda ka see õnnelik
asjaolu mitte. ,
üldjoontes on lu€^p^ Eügi
3gu liitemei^ tänaihommikuste
sündmuste Õigust vististi kõik
irtomesritud ja iksikasjaaise
iüevaate šeUest annab see lugu­peetud
isik, teelle 'kätte valitsus
möödai^äsemata ta)rvilikuiks pi­danud
sõjaväelist võimu kc«mdar
d®. Teada on m®il (kõigil/
2. Tut^iKtama ja ÄTViis^^
nisest ^uremal määral ilmlunud
teoseid jä (käsitlema
tuiirilisi iküsimiüsi;^
'Koosolekule jä^^ koosvii­bimisel
rääkisid Helga jä Enn
Nõu oma reisist Ame^iikasse, eri­ti
osavõtust
olevad salgad täiiase
hönunlkul sõjariistus
väljaastumise.. pKcalinnas
paiüd,
ühel a^al amje^^ vaJlutades
ja selle juures riigiametnikke ija
kodanlikike nencte (k^ täitsni-sel
rajaha tappes, enne kiüapp^^
tõttavad väeosad neid selles t ^
Ä tapmisele o!i ^
danud järgnema uued ohvrid j
surma on saaniud ^Vabaiiigi i^a-
IjtsiUSö liige teedaniinister
sevad püsti.).. .^tesU© põrm lössi
Valges saalis puhlfeab. Peale
veel .mitmed ohvitserid/kaitse­väelased
ja riigiametniikiicl^ • —
meie kohus on nende mälestust
vaikselt austada. (Riigikogu lik-m€^
istuvad feohtad^.). \ -
Iklitte peaiUimaga (ei piirdunud
see enamlaste riigipöörde toa
vaid ka miujal rügi piirides :on
ühenduses päevasündmustegi}ja
kooskõlas nendega ifcuritöid^s
sihiga toime paindud.
Mmelt on
tud sildad
takistada. ;
Senini kogutud andoned näitajad
kindlasti, et Siin ori asutud vare­malt
omas (kihiutuslehtedes ja
muul viisil äratäliendatud kavat­suste
järele talitafnisele, et sise­riigis
omal jõul Mgatust t Ä ja
süs väljaspoolt abi nõutada. Minu
härrad! Kui vabariigi valitsus
Riigikogu juhatusele täna Veel
soovi avaldas Riigiteogu erakorra-lisöks
(koosolefeuiks kdkikiu kutsu­da;
siis sündis see^s^ otstarbel,
et Riigikogu võlmaläailt
informeerida .praeguse selsiikorra
kohta, nimelt aga selleks, ^ tear
tavalks teha valitsuse samme, mis
osalt Riigikogu heaiksikiitmist,
osalt Riijgikogu kinnitamM nõu^
vad. Ja kui siis Riigikogu ja valit­suse
vöhel (üiksmeel valitseb, siis
suudab Vabariigi Valitsus: kindlal
käel edasi tegutseda ja enamlist
riigiipöörde katset täitsa likvidee­rida.,
^ , ,. '
Erakorralised ajad nagu prae-gu,
nõuavad tungivalt eraifcorralisi
abinõusid — ei kiideta neid heaks,
-peab Vabariigi Valitsus, võib olla,
jääma pealtvaatajaks.,
Arvan^ et meie
miseks ette ip@nna, nüda Vabariigi
Valitsus teinud oh.
• fei^ks, arvesse võtt^ praei
güSt montoti Ja silmas pidades,
ei väg!valia,ga väljaastumine l a '
a,gita^ioon ®i piirdu mitte aJniilt
peäliniiaga, M d on andmeid, na­gu
ma lühidalt seda puudutasin,
mis näitavad, et tegutsetaikse iile
•kogu'';rii^,.r''^ ••'^v.-..
siis :on;ta3rviIik, ei Eesti
V ^ valmis oleks käitseitnian^
te ainult Tallnna lihnä, meie
peaUmia, vaid tal tuleb Mndla^
ja julgelt välja astuda selle ü^
be aktsiooni vastu üle kogu rii-
S e l l ^ iMas Vabanigi V a i ^ ^
taryiliikiiks sõjaväelist võimu
koondada ühe isiku kätte, Aluseiks
on Vabariigi Valitsusel selleiks ol­nud
põhiseaduse §80, mis küll
mitte tähttgielt, kuid siiski
järele Vabariigi Valitsusele minu
arvates selle õiguse annal).
Nimelt^põhiseaduse §80 jjõhjal
ou Vabariigi Valitsus täina otsus­tanud
nimetada kindr?d-leitna^
J. Mdoner Eesti vabariigi kõigi
:1.
11. nov. külastasid Talllrnia
USA Olümpiakomitee presidendi
Robert J. Kane ja peasekretär J.
Don jVüller. 1980. aasta olümpia
purjeregati organiseerimiskomitee
pressikeskuses tutvustas külalis­tele
ettevalmistust .organiseeriva
[komitee Tallinna valitsuse juhata­ja
Oleg Sapozhnin. Külalistele an­dis
ülevaate Eesti spordist ja ke­hakultuurist
Eesti Spordikomitee
esimehe eshnene i^täitja Krist­jan
Arusoo. Vastuvõtul viibisid
veel Eesti toiduainete tööstuse mi-nlster.
Eesti purjetämirföderatsi.
ööni presiidiumji esimees Jaan
Tepandi jjä 1980. aasta olümpia*
regati organiseerlndskomitee
pressikeskuse juhataja. Televisi­ooni-
ja Raadiokomitee esimehe
asetäitja Aado SIutsk.
Pärast vestlust pressikeskuses
käisid külalised Pirital vaatamas
purjetamlskeskuse ehitust ja tut­vusid
linnaga. Pärastlõunal oIS
vastuvõtt TaEinna Raekojas.
USA Olümpiakomitee presi­dent
E. J. Kane seletas hiljem,
et külaskäik Moskvasse ja Tallin­na
oli sportimisvõhnalustega tut­vumiseks
ja inimestega kohtumi­seks,
kes tegelevad olümpia ette­valmistustega.
Kuid seüekõryal
taheti vaa4£&ta ka, kui kaugele on
jõutud ettevalmistustöödega.
Ameeriklasest president lahkus
heade muljetega. Need muljed
olid isegi nii head, et küsimusele,
miUal^ t^^^^^^ jälle TalKnna
iulla^ vastas ta ,>kul mitte vairem^
siis 1980. aasta olümpiamängude
ajal kindlasti. Ja siis juba nutte
ainult selleks, et jälgida olümpia­regatti,
vaid et k^äta ka Eesti
suurepäraseid laiüukoore."
Ameerika külalistele esitati ka
selline Idisiiiius,^^^^
vad ; mõningatest läänemaailma
refܣtsloonilistest ringkondadest
kostnud hpltest, mis nõuavad
1980. a. olümpiamängude boiko­teerimist.
Sellele v^tas president.
E. J, ibutie, e^
sed^' on alusetud, põhjendamatud
ja nimalad. Kui niisuguseid hää­li
ka kuss^t kostab v õ | ^
kuuluda vaid mingisugustele
tähtsusetutele rühmitustele.'' Ja
lisas siis veendunult: „Või]| Mimi-tada,
et ÜSA blümpiakobndis m -
bub 1980. aasta olümpiamaitgnde-le
Moskvasse täies koosseisus Ja
Võtab võistlustest osa/* '
Taile sekundeeris P. Don Mineir,
öeldes et ..olümpiamängud on
eelkõige üritus sportlaste jaoks,
õhutada olümpi^miängude abü
polütüist vaenu ral^vaste vahel —
see on vastuolus ainuuksS
lümpiamängude põhimõtetega."
Sellised ameeriklaste seisuko­had
ja kiidusõnad venelaste poolt
okupeeritud maal tekitavad jälle
liettumustunde vabadustraditsioo­nidega,
maa eshidajaist ja tekita­vad
küsimuse, kaš eestlaste mär­gukirjad
on neiide meesteni jõud­nud?
Need märguMrjad on ühe
aJlaiieidetud rahvad aga nifite
detsembrist sel aastal (kell 9.30
minutit^hommikulv arvata õigus­tega,
niis on ette nähtud sõjaväge­de
juhtimisö seadus sõja ajal.
Ja minul on aü Vabäs^
se nimel seda valitsuse otsust lu­gupeetud
RiigMgu liikmetele ette
pÄia hea^^ y; -
loemaid teateid tänaste välja­astumiste
kohta^^ a ^ vägede
• • ja '
vaenlasele Mine rind tuleb vastu
,pamm. — Teenie meie seda, siis
võime julgesti tidevikiku: vaadata.
Nagu
on Vabariigi
§60 xninkt 5-dä
ie ette kantud on,
E.,V./p>L
>aa-na
Vabastanud Organisatsiooni
juhid nõustusid põhiprintsiipides
koostööks ' ja toetuse andmiseiks
pal^iinlastele Iisraeli pooM^
peritüd territooriunin. Läbirää-kinlissed
kesteid pealinnas
viis päem Nõupidaniiste 1
Sellesama paragrahvi, ja punkti tud kommünikees lükjkiösid^^^^ m^^
p5hjjal;|8feb seda; V a M lem^ p<K)led t ä ^ ^
sematuks pidanud sõjaseadust
välja kuulutada kogin Eesti riigi
mhi^ tähtsusetu rühmituse pro-Äihääl,
keis nüüd kui olümpia,
mäiigud oh maailma huvipunktis,
suudavad sellega koos oma vaba-dušnõuet
fisüe tuua.
Eootsis Ilmuvas eesjl
,,Eesti Päevaleht" kirjutas Lin
Tpnüngas-Vanaaus lugejakirja
Lõuna-Eootsis asuvast linnastj ol­les
arusaamatuses, et Stökholmis
võidakse knks kultuuriürttust sa­male
ajale paigutada^
Kui palju raskem oleks sel tub­lil
kooUõpetajal ja la^hikoori ju-hatajal
mõista Toronto eesti ühis^
konna ürituste koordineeiimar
tust. Möödunud pühapäeval oli
Inins üritust samale j^äevale pai-g^
utatud. Eelmisele laupäevaõhtu­se
aga mitte ainsatki avalikku ja
järgmiseks nädalaks ka ei näi
»eid enam jätkuvat. Põhjus vist
oli, et igaüks saaks ruttiB jääda
jõulupühi pühitsema.
Ürituste koordiheerimatns on
siinses eesti ühiskonnas lahenda­mata
probleem. Kui üidkalendris
suudetakse^ süsteem hraa,
siis sellele päevale oma lootused
pannud organisatsioon leiab kor­raldamisel,
et äkW on samal ajal
mitu teistki üritust, öeldakse, et
jm^I on palju faiimeši ja ndd jät-kõlkjale.
KüUap^^n^^^^ kõlk-e
jätkufeski, aga tähelepane-
Imd näitavad, et üritiis^ käijad
on ikka^amad, mil. sün kiti seal.
Nr 80
VALVEAI
NÄDAtALi
ii^ 10. dets. dr.
92184824.
16. Ja n . dets dr.
M. 481-6834.
Eesti Skautidel
Kanadas vanei
päeva edutusi
Skaudi hoolsusdii
mäiTgikandmise õij
tud 1. Kaseikamp, And
ronto Lembitu, 2. Rail
ToiTonfa) Viking.
NocM«misfcaufcniastril
ftaitud i. Leis, Peeter
Viking, ^
DAISY REET TAÄDA
^Birkenbusch, Ralen
õppinud TaUinna Pr
seumis, lõpetanud Jak
nii nimelise Gümnaasil
na Teatrikooli, haigla
kursused R. T. jä Ä. R
biokeemias (Ganadia
Laboratory Technolo
das 1978, a. Uniyersit;
ünlversite'd d^awa
Saksa teatrihi
põles Tarfus
Kodumaalt tulnud
ön toimunud tulekahj'^
@a Teatris, niis asus
sel Venemiuise) täna!
maja oli ehitatud
sel baltisakslaste
kasutati salssakeelse
nüseks.
See on aga kahel
Tartu ainukeseks W
Esimest korda koi
tel aastatel, kui „Van^
ja ümber ehitati,
aastat. Teist ifeorda p^
muise" põlemist sõjj
kestis pikiki aastaid,
di luba„Vaneniuis©"
: s e i k s . . .
Vümastel aastatel
lava «Vanemuise" tel
ja seda kutsuti Tai
„Väikseks Vanemi
Pole teada, kui sui
mläkahjustused, on
risaali lae hä\
ia
Taltinnas
1980. a. olümpia or^
komitee ja Tallinna
Katsetehas kirjutasid
le, müle järgi tehas sj
nietada end 1980, a.
gu(ie amettikuks haiik^
hases valmistatakse
jeregatist osavõtjai
,,Finn'^ ja ,,470" klasa
se klassi jahtide vahuf
ta langetab lõpliku ot
vaheline Purjetamislij
Londonis toimuval
kull. 1979. a. jaanuari^
has plaani kohaselt
klassi jahti rahvusvahj
näitusele.
KINDLUSTI
23 WESTMORE Dr|
Rexdale. Onti
TeL 745-4«