1981-02-24-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Teisipäeval, 24. veebiQ^a 108I — Taesday> Febraary, 24, 1981 UBE \ tossa PHOENIX-^Ku Klux Klan tahtis Arizona osariigis palgata töölisi organisatsiooni vormirüüsid ja lippe õmblema, kuid tööamet ^ i apdnud Jlalle ühtegi töölist. Kaebuse peale osariigi valitsus otsustas, et Kxi Klux Klan kuulub „võrdsete õigustega tööpakkuja^V seaduse ^lla ja laskis organisatsiooni tööpakkumise teated avaldada. Kolm päeva Mljem,ikui ühtegi töölist ei julgenud tööd vastu võtta, lasti tööpakkumise kuulutused tüübüroo poolt maha võtta, k u Klux Klan tahab nüüd 'alustada kohtuprotsessi, leides et temal jkui parempoolsel organisatsioonil^ on samad õigused kui .^mõnel riigivastasel organisat-siõonil", milledele kitsendusi ei tehta. NEW YORK — Moodsad Grumman bussid, mis maksid $110.000 tükk, kipuvad pragunema ja rikne-ma, mistõttu 26 bussi on Juba liiklusest välja võetud, ühel bussil kukkus Queensis sõidu" ajal mootor välja. Sõitjatega õnnestusi ei ohiud. Gniniman firma lubab riknenud bussid parandada, kuid liik-lüsvalitsus tõrgub ülejäänud summat mafcsi]jaast ja arvab, et parandamine asemel firma peab andma uued bussid. MIAMI — Robot ehk teiste sõnadega masininimene Florida ülikool i laboratoorumis hakkas amokki jooksma, ^ogemata oli sisse lülitatud mingi vale ühendus ja mi hakkas robot „märatsema". Juuresolijad põgenesid^ sest ta oleks võinud neid' raskelt haavata. Keegi laborantidest pääses taile lõppeks lähedale ja lülitas voolu välja.. Enne oli aga robot teinud rasket kahju endalt, paisates minema teise käe. KOPENHAAGEN^^ Kopenhaageni linnaisad tahavad hoida oma linna puhtana ja ehitasid koertele 32 käimlat, mis on asetatud mitmele poole linnas. Ometi ei hooli koerad neist hoonetest ja teevad „koerust" igale poole, mistõttu lõpetati uute koerakäimlate tegemi-ne.^^ Lahendus leiti aga sellisenajj jet igale koerja omistajale antakse! 'Unna poolt väikesi plast&kotte, ki||u koeraomanikud asetavad lemmiklooma jäätmed. NEW Y O R K — s l ^ r M p e t a Ja poeg, tes vihkas homoseksuaale, on süüdi ühe mehe mõrvamises ja seitsme haavamises. 38-aastane Ronald Crumpley Manhattanist ütles politseile, et ta sõitis automaat-püssi ja kolme püstoliga relvastatult oma isalt varastatud Ga-diUac'iga Greenwich VilliageU, kus ta avas tule homoseksuaalide gru-gile. HELSINGI — Soome on asutanud Lübüasse oma arhitektikooli. Ühiskonnakavandajate koolitamine algas möödunud.novembris Liibüa Benghali linnas asuvas ülikoolis soome õppekavade kohaselt ja osalt sooiiie Õppejõududega. Umbes 350.000 elanikuga Benghäs on L i i büa teine ülikoolilinn pealinna Tri-polise kõrval. VIIN — Euroopa suurimate suu-satebaste hulka kuuluv Austria kompanii Kneissl teatas enne jõule, et kompanii on läinud pankrotti. Krieissl oli esimene maailmas, kus hakati valmistama täis-plast-massist suuski. ,Kompanii võlad on 1 miljonif doUajrit, kuid kõik katsed komi>amid' päästa luhtusid. Kneissl tootis aastas ca 600.000 paari suuski, neist olid 150.000 paari murdmaasuusad. ^ MOSKVA — K a N.'Liidus leinati tuntud inglise rock-muusikut John Lennonit; Moskva ülücooli juures olevale Lenini kingule kogunes mi' tusada noort. Mõned neist kandsid Lennoni pilte, teised mängisid heli-indistajailt tema muusikat. Leina-seisak oli siiski lühike, kuna kaks I bussitäit miüitsaid sõitsid kohale ' j a leinajad hajutati, neist kuus vastupanijat aga vangistati. Arvatakse, et miilitsa aktsioon ei olnud mitte Lennoni muusika, vaid igasuguste spontaansete kogunemiste ,vastu avalikes kohtades. • üldiselt peetakse poliitiku kutset elukardetavaks. Mõnigi ügjgj saalb eimeaegset ssiFma või om smmitud oma elu lõpetama. Seda oleme meiegi pidanud kogema oma riigimeeste kohta W g i meie riik on väike egalohiks meist suuremaid |a tugevamaid häirida. Juba Eesti Vabariigi Ajutisest Valitsusest tabas üht selline Ja teist pisut teistsugustel motiividel surmamiuek. Selle valitsuse peaministri kt. ja kohtuminister Jüri Vilms oma kaaslaste A.Jürgensl, P. Peistik^u ja küüdimees A.RünkIga tahtis pääseda 1918. a. kevadtalvel- kodumaal valitseva Saksa ©kupatsioora kamEmitsast Soome kandis lootsi, et' tegutseda vabas maailmas Eesti iseseisvuse kasuks. Pagenud Käsmust üle merejää Kõrgesaarele langesid nad Soomö jõudnud Saksa vägede kätte ja vii-, di Kõrgesaarelt Helsingisse Töölö suhkrüväbriku ruumides töötavasse Saksa vägede staapi, kus nad üle kuulati. Selle juures püüti neid piinamis-tega sundima välja andma teateid Eesti Ajutise valitsuse tegevusest, ilmselt vastavalt Tallinnast saadud sakslastest okupantide juhistele. Nad lasti maha Töölö suhkruvab- Tiku hoovil 13. 4. 1918. ja maeti ühishauda Houpolahti metsaservale. Hukkamine jäi alul saladusse., Alles 1920 detsembris õnnestus Asutava Kogu liikme T. Kalbuse juhtimised töötaval uurimiskomisjonil leida Viimsi laip, mis maeti suurte austusavaldustega tema ko-dukohta Pilistvere kalmistule. MÄSSU OHVREIP • ^öma K A T Ä S T R O F A A L N E A E G Sama valitsuse töö- ja hoolekan-deminister Vülem Maasik, kes peatselt üle läks kommunistide Eesti Sõjavägede ülemjuhataja poolele, vangistati ja anti pärast kindral Johan Laidoner, kes huk^ rahu sõlmimist vangide vahetami- kus Venemaal okupantide vangina sel N. Liiduga viimasele välja. Mil- 13. märtsil 1953. aastal, legi pärast avati üleantavatele pii-ri ületamisel tuli ja Maasik oli lan- Kindral Laidoner küüditati Pen-genute hulgas. sasse ja on surnud 1953. Tema abi- Kolmandana langes ministritest kaasa tuli tagasi kodumaalq ja su- 1924. 1. detsembri mässu hommikul r i . Jaan Tõnisson vangistati 12. 12. selleaegne teedeminister Karl 1940 oma korteris Tartus. Peeti Kark. Talle oU helistatud mingi sil- seUe järel kinni TaUinnas, Hiljem la õhkimisest. Minnes Balti jaama puuduvad temast igasugused and-tegema rongide liiklemiseks vaja- imed. Ants Piip vangistati I94ljpä-likke korraldusi, ei teadnud t a , et rast küüditamist ja on suriavÄ\8i-jaam oli mässajate poolt vaUuta- beris 1942. Jüri Jaakson küüditati tud. Nad tahtnud teda takistada '1941 N . Liitu, on olnud- veesoojen-jaamahoonesse minemast, millega dajaks sunnitöölistest metsatöölis-minister ei arvestanud ja ta lasti te laagris ja surnud 1943. maha. Juba samal päeval asetati jaan Teemant vangistati 1940 sü-tema kirst auvalvega Toompea gissuvel. Hilisem saatus on tead-lossi Valgesse saali. ^ mata. Igatahes võis see kujuneda Loomulikku surma surid iseseis- traagiliseks kui uskuda Eesti Loy-vuse ajal Jaan Poska 7. 3. 1920, di kojamehe, juttu, millest kirjutab Oskar Virkhaus 11. 11. 1920, Tõnis A. Lossmann oma ,jRahutus maa- Vares 27. 6. 1925, Jaan ftaamot, ilmas". Eesti Loydi majas asus 5. 1. 1927, Heinrich Bauer 11. 10. hiljem NKVD; Sinna toodud ka 1927, Friedrich Sauer 27. 10. 1927, Teemant, keda koheldud väga too- Hans Pohl 22. 1. 1930, Peeter Põld reit, pekstud isegi püssipäradega. 1. 9. 1930, Lui Olesk 19. 2. 1932; Lõpuks viidud ta autoga sealt ära Georg Vestel 5. 2. 1933, Julius Sel- teadmata kuhu. jamaa 17. 6. 1936, Konstantin Konik Kaarel Eenpalut on samuti kui 3. 8. 1936 ja Aleksei Sorokin. mitmekordset siseministrit ja kahekordset valitsuse juhi koheldud karmilt. Mõningatel andmetel on Eesti riigitegelaste katastrofaal- ta surnud 1942 Kirovis. Sunnitöö-ne ajajärk algas N. Liidu võimu laagris, kus ta viibis, möllanud haaramisega 1940 juunis. Hakati nakkushaigused, milledesse tema kimbutama kõiki uuele^ rezhiimile kui k a mitmed teised surnud. Sa-kahtläsi isikuid, rääkimata meie muti küüditati meie valitsuse Juh-riigimeestest. tidest Ado Birk, Johan Kukk ja dr. Vabadussõjaaegne pea- ja sõja- Friedrich Akel, kelle saatused on minister Otto Strandman elas oma jäänud selgitamata. - talus Kadrinas, ühel päeval sai Vabas maailnias elanuist suri ta kutse ilmuda Rakveresse NKVD- peaminister j a ' presidendi asetäit-sse ülekuulamisele. Aimates teda ja Jüri Uluots 9. 1. 1945 Stokhol-ootavaid võimalikke piinamisi lõpe- mis ja riigivanem August Rei 29. 3. ta^ ta oma elu mürgitamisega 1963, kes varises kokku allmaa- S. 2, 1941; raudteel sõites Stokholmis. Vabasurma läks ka 1. detsemb- j^^^Dirj^^rjj ri mässuaegne siseminister ja sõjaministri kt., sellega mässu tegelik Ministritest olid esimesi ohvreid mahasuruja, Theodor Rõuk. Koi- Ado Anderkopp ja Oskar Suursoöt. mandana lõpetas elu J . Teemandi Tallinna staadionü peeti 18. 7.1940 1. kabineti kaubandus-tööstusminis- Eesti—Läti jalgpallivõistlust rah-ter Ernst Webermann. Varsti pä- vusliku meeleavaldusega. Viimases rast riigipööret suri 1. detsembri süüdistati kahte eelmainitud mi-mässuaegse ja sellele järgneva nistrit. Ado Anderkopišt on teada, valitsuse kohtuminister Rudolf et ta arreteeriti järgmisel päeval Gabriel 23. 7. 1940. Küüditatute ja samaaegselt vist ka Süursööt; hulgast on juba 1941. a. augustis Neist ei teata hiljem enam midagi, surnud Alfred MÕttus ja N , Liidu Nõukogude Liidu 1. okupatsiooni 1. okupatsiooni ajal suri Tallinna ajal arreteeriti ja küüditati järgmi- Keskvanglas mitmekordne minis- sed ministrid, kelledest teadaole-ter Oskar Köster. vad või väga tõenäolikult mõnedki MTS-LAIDONEE ''""'""tl!7Žf . '''''''f sim nimedele: Albert Assor 16. 9- Vabariigi presidendist Konstan- 1943, Kaarel Baars, Aleksander t i i Pätsist on varem väga palju Mr- Hellat, Jaan Hünerson 1949, Kari jutatud. Ta küüditati koos oma po- Ipsberg, kindralmajor Aleksander ja Viktori ja viimase perekonnaga Jaakson,' Leopold Johanson, Au- Ufasse. talle omistatud mitmest^ gust Jürima, Kristjan Kaarna, Tõ^ surmaajast peetakse praegu kõige nis Kalbus, August Kerem, Jaan tõenäolisemaks aastat .1956. Tema Kriisa suvel 1942, Hugo Kukke minija Helgi Päts pääses N. Liidu 1958, Ants Kurvits 1942, Andres 2. okupatsioonil tagasi kodumaale, l^arka, kindralleitnant Pa^jj i^ül. Karl Luts 1942 Siberis, Ants Oider-maa, Aleksander Oinas, Anton Palvadre, August Peet, Jaan Puskar, Theodor Pool, Mihkel Pung, Hugo Bernard Rahamägi 1942 ke-. vadel, kindralleitnant Nikolai Reek, Vladimir Roopere, Leo Sepp, kindralmajor Jaan Soots, kindralmajor Otto Stembeck, Eduard Säkk^ Johannes Zimtnermann, Anton Teet-sov 1942 kevadel, Arthur Tupits, kindralmajor Aleksander Tõnisson, Richard Veermaa, Kaarel Virma, ajutise valitsuse sekretärid Theodor Käärik j a Eduard Laaman ning rügisekretär Karl Terras. Saksa okupatsiooni aj^l langes vene langevarjuri ohvriks minister ja riigikontrolör Kaarel Soonpää 18. 6. 1944. P Ä Ä S I D EESTISSE Olid küüditatud, pääsid N. Liidu 2. okupatsioonil tagasi kodumaale ja on seal surnud prof. Paul Koger-man augustis 1951 Tallinnas, Oskar Kask detsembris 1958 Viljandimaal ja Adam Randalu 14. 4. 1966 Tallinnas. N. Liidu 2. okupatsiooni ajal küüditati ja on surnud August Han-ko ning Bernard Rostfeld. Samal perioodil küüditati Otto Tief korduvalt, asustati lõpuks Heinastesse ja suri 5. 3. 1976 Ahja haiglas Tartu-maaL Sama Uluotsa ehk nn. Tiefi valitsuse liikmetest küüditati ja toodi tagasi kodumaale Arnold Susi, kes on surnud 1968. Surnud on ka Voldemar Sumberg 13. 2. 1965, Kaarel Liidak, Johannes Pikkov ja Juhan Kaarlimäe. Uluotsa poolt ametisse nimetatud sõjavägede ülemjuhataja kolonel Jaan Maide jäi ka bolshevüce kätte ja lasti maha kui sõjalise vastuhaku organiseerija ja juht. Riig&ontrolör Oskar Gustavson küüditati j a on hilA jem surnud. Kodumaal on hilise-matel aastatel surnud Jaak Reich-mann ja 9. 12. 1978 Konstantin Treffner. Surnud on ka Aleksander Pürge. LÄÄNES SURNUB Meie ministritest, kes asusid juba varem välismaal, on surnud Hermann Koch 29. 3. 1957, Kari Selter 31. 1. 1958, Nikolai Köstner 17. 2, 1959, Harald Laksberg 15. 8. 1963, Juhan Kartau 24.1.1964, Kaarel Robert Pusta 4. 5. 19.64, Kari Ast 9. 7. 1971 ja Heinrich Laretei 3. 4. 1973. Vabasse maaüma õnnestus pageda ja on siin ajajooksul surnud Vik-toi- Pihlak 1947, Eduard Aule 7. 3, 1947, Nikolai Kann 17. 2. 1948, Peet Johanson 1951, Rudolf Penno 25.11, 1951, Ernst Ein 16.10. 1956, Johan Sepp 18. 8. 1953, Hans Rebane 16. 12. 1961, Oskar Amberg 24. 10. 1963, Johan Raid 4. 7.. 1964, Jaan Lattik 27. 6. 1987, Johannes Klesv ment; 23. 12. 1967, Johan Holberg 10. 4. 1978, Jüri Annusson ja Fer-dinand Peterson. Vabas maailmas elavad Juhan Müller ja viimase valitsuse riigid seki^etär Helmut Ma andi. 1944 jäi kodumaale K a r l Kornel. Teadmata on Peeter Kurvitsa ja Aleksander Tylpi saatus. (EPL — E l m a r Vrageir)- Eesti rahva üks suuremaid juhte ja riigimehi Jaan Tõnisson, kelle surma ja surmaaja kohta Venemaal vangistuses puudavad igasugused andmed.. rootsi laevadel Pealegi on inimesega nõnda, et M üks midagi teeb, siis teeb teine kohe midagi otse selle vastu. Miljonid mur^,avad sajandeid pead, et mõnda masinat käima panna, aga niipea kui see sündinud, kargavad kõik targad nüket otsima, loiidas iga narrgi võiks sama masina seisma panna. Üks leiab lõhkeaine, teine abinõu, mille varal leiivid aine leidja enese õhku l a seks. Üks avab rahva rikkuse allika, teine süsteemi, kuidas rahvas rikkusest hoolimata aina ^ suurcr masse viletsusse langeb. - A. H. Tammsaare Andmed sõjo ajal surma saanud eesti meremeeste kohta STOKHOLM (EPL) — Sõja ajal sõitis suurel arvul eesti meremeM nii lääneliitlaste kui ka neutraalsete riikide laevadel. Paljud nendest laevadest torpedeeriti, paljud kadusid jäljetult koos meeskondadega. Nagu selgub sõja järel Göteborgis kirjastus Antiqa poolt aastal 1949 välja antud bibliofiilsest mälestusteosest „SVenskt šjöfolk i krig ocb fred% mis ilmus nii meremeeste kni reederite organisatsioonide kaastegevusel, on rootsi laevadel hukkunud ja kaduma läinud kokku 3 8 eesti meremeest, kõik olles munsterdatud erapooletu Rootsi lipu all sõitvatel® Vau, hukkunud samal laeval. 19) Madrus Julius ' Mets, hukkunud samal laeval. 20) Nooremmadrus Arvo Munis-te, hukkunud samal laevaL 21) Nboremmadrus Erich L . õispuu, hukkunud samal laeval. 22) Kütja Meinhard Meerents, bukl^unud samal laeval. 23) Kütja August Kaelep, hukkunud samal laeval. 24) Trimmija Martin E. Lass, a /l Scotia, 3280 t., Göteborg, hukkus miinile minnes 12. 4. 1942 Inglismaa idarannikul. 25) Nooremmadrus Philip Vedr ler, a/l Siljan, 5200 t., Helsingb., torpedeeritud 26. 9. 1940 Põhja- Atländil. 26) Teine mehaanik A. Haamer, a/l Solst^d, 2140 t., torpedeeritud 6. 1. 1944 Inglise kanalis. 27) Naiskokk A. Reicher, hukkus samal laeval. 28) Nooremmadrus Reimut Mänd, a/l Sten Sture, 1350 t., Trelleborg, laev kadus 26. jaanuaril 1947 (seega pärast rahu) jäljetult Läänemerel reisil Danzigist Helsingborgi (Siin tuleb meenutada, et sõsarlaev Bengt Sture torpe-deeriti vene allveelaeva poolt samal |teekonnal 28. oktoobril 1942 ja nagu selgub vene allveelaevakap-teni Osipovi mälestustest, päästis allveelaev 14. meeskonnaliikmest 6. Ka need ei ole kunagi Rootsi tagasi tulnud). 29) Kütja Valentin Roots, kadus sania laevaga. 30) Mehaanik Aleksander Söder-holm, m/l Suecia, Sthlm., 65501., torpedeeritud 16. 8.- 1942 Põhja- Atlandil. 31) Kütja Julius Poobus, a/l Taberg, 2500 t., Gbg., torpedeeritud 6. 6. 1941 läänepool Gibraltari. J 32) Trimmija Arnold Toomus, hukkus samal laeval ^ 33) Nooremmadrus Endel Olav Poolak, m/l Valparaiso, 6550 t.j laev kadus jäljetult Põhja-Ätlandil reisil Kanadast Inglisipaale. Meeskonnas oli 33 inimestj neist 16 välismaalast. Sõja ajal kasutasid rootsi laevad palju välismaisi meremehi. (EPL/K). , ' ÜCuna see materjal on laiemale avalikkusele tundmata, siis esitab „Eesti Päevaleht" allpool raamatu hukkumisnimekirjadest väljanopitud eesti päritoluga meremeeste nimed. 1) Timmerman Aleksander Tõsine, a/l Atland, Gbg., SlOat, hukkunud kokkupõrkel konvois Põhjamerel 25, 3. 1943. 2) Kütja Mihkel E. Viitong, a/l Belgia, ^460 t., Gbg., hukkunud lennupommitusel Inglismaa idarannikul 26. 1. 1941. 3) Teine kokk Herman Kirast, m/l Blankaholm, 5065 t., Gbg., torpedeeritud Kariibi meres 18. augustil 1942. 4) Madrus Ester, a/l Daphne, 2400 t., Sthlm., torpedeeritud Portugali ranniku ees 4. detsembril 1940. 5) Madrus Seppel, hukkunud samal laeval. 6) Mehaanik Elmo Jaansoo, hukkunud samal laeval. 7) Masinamäärija Maakör hukkunud samal laevaL 8) Kütja Aleksander Niitsoo, hukkunud samal laeval. \9) Kokk N . Lvov (Narvast pärit), m/l Hammaren, 5830 t. Gbg., torpedeeritud Balrice vetes. 10) Passija Elmar Sauga, hukku- )nud samal laeval. 11) Teine tüürimees Arkadi Brakman, a/l Liana, 2600 t. Helsingb., torpedeeritud 16. veebruaril 1940 Põhjamerel. 12) Nooremmadrus Enn Taga-mere, a/l Mangen, 1900 t„ Karistad, torpedeeritud Atlandü 21. detsembril 1940. 13) Madrus Hans Timm, a/I M i - los, 51001, Helsingborg, torpedeeritud 11. 3. 1940 Põhja-Atlandil teel New Yorgist Inglismaale. 14) Esimene tüürimees Johannes Lahe$aar, a/l Neva, 2350 t., Hel-singborgj torpedeeritud 22. 1.1943 Põhja-Atlandil. V 15) Kolmas tüürimees Kärla J . Heinmets, hukkunud samal laeval. 16) Peamehaanik August Kopli, hukkunud samal laeval. 17) Esimene mehaanik Heinrich Tamm, hukkunud samal laeval.' Esimene mehaanik Rudolf
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 24, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-02-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810224 |
Description
Title | 1981-02-24-12 |
OCR text | Teisipäeval, 24. veebiQ^a 108I — Taesday> Febraary, 24, 1981 UBE \ tossa PHOENIX-^Ku Klux Klan tahtis Arizona osariigis palgata töölisi organisatsiooni vormirüüsid ja lippe õmblema, kuid tööamet ^ i apdnud Jlalle ühtegi töölist. Kaebuse peale osariigi valitsus otsustas, et Kxi Klux Klan kuulub „võrdsete õigustega tööpakkuja^V seaduse ^lla ja laskis organisatsiooni tööpakkumise teated avaldada. Kolm päeva Mljem,ikui ühtegi töölist ei julgenud tööd vastu võtta, lasti tööpakkumise kuulutused tüübüroo poolt maha võtta, k u Klux Klan tahab nüüd 'alustada kohtuprotsessi, leides et temal jkui parempoolsel organisatsioonil^ on samad õigused kui .^mõnel riigivastasel organisat-siõonil", milledele kitsendusi ei tehta. NEW YORK — Moodsad Grumman bussid, mis maksid $110.000 tükk, kipuvad pragunema ja rikne-ma, mistõttu 26 bussi on Juba liiklusest välja võetud, ühel bussil kukkus Queensis sõidu" ajal mootor välja. Sõitjatega õnnestusi ei ohiud. Gniniman firma lubab riknenud bussid parandada, kuid liik-lüsvalitsus tõrgub ülejäänud summat mafcsi]jaast ja arvab, et parandamine asemel firma peab andma uued bussid. MIAMI — Robot ehk teiste sõnadega masininimene Florida ülikool i laboratoorumis hakkas amokki jooksma, ^ogemata oli sisse lülitatud mingi vale ühendus ja mi hakkas robot „märatsema". Juuresolijad põgenesid^ sest ta oleks võinud neid' raskelt haavata. Keegi laborantidest pääses taile lõppeks lähedale ja lülitas voolu välja.. Enne oli aga robot teinud rasket kahju endalt, paisates minema teise käe. KOPENHAAGEN^^ Kopenhaageni linnaisad tahavad hoida oma linna puhtana ja ehitasid koertele 32 käimlat, mis on asetatud mitmele poole linnas. Ometi ei hooli koerad neist hoonetest ja teevad „koerust" igale poole, mistõttu lõpetati uute koerakäimlate tegemi-ne.^^ Lahendus leiti aga sellisenajj jet igale koerja omistajale antakse! 'Unna poolt väikesi plast&kotte, ki||u koeraomanikud asetavad lemmiklooma jäätmed. NEW Y O R K — s l ^ r M p e t a Ja poeg, tes vihkas homoseksuaale, on süüdi ühe mehe mõrvamises ja seitsme haavamises. 38-aastane Ronald Crumpley Manhattanist ütles politseile, et ta sõitis automaat-püssi ja kolme püstoliga relvastatult oma isalt varastatud Ga-diUac'iga Greenwich VilliageU, kus ta avas tule homoseksuaalide gru-gile. HELSINGI — Soome on asutanud Lübüasse oma arhitektikooli. Ühiskonnakavandajate koolitamine algas möödunud.novembris Liibüa Benghali linnas asuvas ülikoolis soome õppekavade kohaselt ja osalt sooiiie Õppejõududega. Umbes 350.000 elanikuga Benghäs on L i i büa teine ülikoolilinn pealinna Tri-polise kõrval. VIIN — Euroopa suurimate suu-satebaste hulka kuuluv Austria kompanii Kneissl teatas enne jõule, et kompanii on läinud pankrotti. Krieissl oli esimene maailmas, kus hakati valmistama täis-plast-massist suuski. ,Kompanii võlad on 1 miljonif doUajrit, kuid kõik katsed komi>amid' päästa luhtusid. Kneissl tootis aastas ca 600.000 paari suuski, neist olid 150.000 paari murdmaasuusad. ^ MOSKVA — K a N.'Liidus leinati tuntud inglise rock-muusikut John Lennonit; Moskva ülücooli juures olevale Lenini kingule kogunes mi' tusada noort. Mõned neist kandsid Lennoni pilte, teised mängisid heli-indistajailt tema muusikat. Leina-seisak oli siiski lühike, kuna kaks I bussitäit miüitsaid sõitsid kohale ' j a leinajad hajutati, neist kuus vastupanijat aga vangistati. Arvatakse, et miilitsa aktsioon ei olnud mitte Lennoni muusika, vaid igasuguste spontaansete kogunemiste ,vastu avalikes kohtades. • üldiselt peetakse poliitiku kutset elukardetavaks. Mõnigi ügjgj saalb eimeaegset ssiFma või om smmitud oma elu lõpetama. Seda oleme meiegi pidanud kogema oma riigimeeste kohta W g i meie riik on väike egalohiks meist suuremaid |a tugevamaid häirida. Juba Eesti Vabariigi Ajutisest Valitsusest tabas üht selline Ja teist pisut teistsugustel motiividel surmamiuek. Selle valitsuse peaministri kt. ja kohtuminister Jüri Vilms oma kaaslaste A.Jürgensl, P. Peistik^u ja küüdimees A.RünkIga tahtis pääseda 1918. a. kevadtalvel- kodumaal valitseva Saksa ©kupatsioora kamEmitsast Soome kandis lootsi, et' tegutseda vabas maailmas Eesti iseseisvuse kasuks. Pagenud Käsmust üle merejää Kõrgesaarele langesid nad Soomö jõudnud Saksa vägede kätte ja vii-, di Kõrgesaarelt Helsingisse Töölö suhkrüväbriku ruumides töötavasse Saksa vägede staapi, kus nad üle kuulati. Selle juures püüti neid piinamis-tega sundima välja andma teateid Eesti Ajutise valitsuse tegevusest, ilmselt vastavalt Tallinnast saadud sakslastest okupantide juhistele. Nad lasti maha Töölö suhkruvab- Tiku hoovil 13. 4. 1918. ja maeti ühishauda Houpolahti metsaservale. Hukkamine jäi alul saladusse., Alles 1920 detsembris õnnestus Asutava Kogu liikme T. Kalbuse juhtimised töötaval uurimiskomisjonil leida Viimsi laip, mis maeti suurte austusavaldustega tema ko-dukohta Pilistvere kalmistule. MÄSSU OHVREIP • ^öma K A T Ä S T R O F A A L N E A E G Sama valitsuse töö- ja hoolekan-deminister Vülem Maasik, kes peatselt üle läks kommunistide Eesti Sõjavägede ülemjuhataja poolele, vangistati ja anti pärast kindral Johan Laidoner, kes huk^ rahu sõlmimist vangide vahetami- kus Venemaal okupantide vangina sel N. Liiduga viimasele välja. Mil- 13. märtsil 1953. aastal, legi pärast avati üleantavatele pii-ri ületamisel tuli ja Maasik oli lan- Kindral Laidoner küüditati Pen-genute hulgas. sasse ja on surnud 1953. Tema abi- Kolmandana langes ministritest kaasa tuli tagasi kodumaalq ja su- 1924. 1. detsembri mässu hommikul r i . Jaan Tõnisson vangistati 12. 12. selleaegne teedeminister Karl 1940 oma korteris Tartus. Peeti Kark. Talle oU helistatud mingi sil- seUe järel kinni TaUinnas, Hiljem la õhkimisest. Minnes Balti jaama puuduvad temast igasugused and-tegema rongide liiklemiseks vaja- imed. Ants Piip vangistati I94ljpä-likke korraldusi, ei teadnud t a , et rast küüditamist ja on suriavÄ\8i-jaam oli mässajate poolt vaUuta- beris 1942. Jüri Jaakson küüditati tud. Nad tahtnud teda takistada '1941 N . Liitu, on olnud- veesoojen-jaamahoonesse minemast, millega dajaks sunnitöölistest metsatöölis-minister ei arvestanud ja ta lasti te laagris ja surnud 1943. maha. Juba samal päeval asetati jaan Teemant vangistati 1940 sü-tema kirst auvalvega Toompea gissuvel. Hilisem saatus on tead-lossi Valgesse saali. ^ mata. Igatahes võis see kujuneda Loomulikku surma surid iseseis- traagiliseks kui uskuda Eesti Loy-vuse ajal Jaan Poska 7. 3. 1920, di kojamehe, juttu, millest kirjutab Oskar Virkhaus 11. 11. 1920, Tõnis A. Lossmann oma ,jRahutus maa- Vares 27. 6. 1925, Jaan ftaamot, ilmas". Eesti Loydi majas asus 5. 1. 1927, Heinrich Bauer 11. 10. hiljem NKVD; Sinna toodud ka 1927, Friedrich Sauer 27. 10. 1927, Teemant, keda koheldud väga too- Hans Pohl 22. 1. 1930, Peeter Põld reit, pekstud isegi püssipäradega. 1. 9. 1930, Lui Olesk 19. 2. 1932; Lõpuks viidud ta autoga sealt ära Georg Vestel 5. 2. 1933, Julius Sel- teadmata kuhu. jamaa 17. 6. 1936, Konstantin Konik Kaarel Eenpalut on samuti kui 3. 8. 1936 ja Aleksei Sorokin. mitmekordset siseministrit ja kahekordset valitsuse juhi koheldud karmilt. Mõningatel andmetel on Eesti riigitegelaste katastrofaal- ta surnud 1942 Kirovis. Sunnitöö-ne ajajärk algas N. Liidu võimu laagris, kus ta viibis, möllanud haaramisega 1940 juunis. Hakati nakkushaigused, milledesse tema kimbutama kõiki uuele^ rezhiimile kui k a mitmed teised surnud. Sa-kahtläsi isikuid, rääkimata meie muti küüditati meie valitsuse Juh-riigimeestest. tidest Ado Birk, Johan Kukk ja dr. Vabadussõjaaegne pea- ja sõja- Friedrich Akel, kelle saatused on minister Otto Strandman elas oma jäänud selgitamata. - talus Kadrinas, ühel päeval sai Vabas maailnias elanuist suri ta kutse ilmuda Rakveresse NKVD- peaminister j a ' presidendi asetäit-sse ülekuulamisele. Aimates teda ja Jüri Uluots 9. 1. 1945 Stokhol-ootavaid võimalikke piinamisi lõpe- mis ja riigivanem August Rei 29. 3. ta^ ta oma elu mürgitamisega 1963, kes varises kokku allmaa- S. 2, 1941; raudteel sõites Stokholmis. Vabasurma läks ka 1. detsemb- j^^^Dirj^^rjj ri mässuaegne siseminister ja sõjaministri kt., sellega mässu tegelik Ministritest olid esimesi ohvreid mahasuruja, Theodor Rõuk. Koi- Ado Anderkopp ja Oskar Suursoöt. mandana lõpetas elu J . Teemandi Tallinna staadionü peeti 18. 7.1940 1. kabineti kaubandus-tööstusminis- Eesti—Läti jalgpallivõistlust rah-ter Ernst Webermann. Varsti pä- vusliku meeleavaldusega. Viimases rast riigipööret suri 1. detsembri süüdistati kahte eelmainitud mi-mässuaegse ja sellele järgneva nistrit. Ado Anderkopišt on teada, valitsuse kohtuminister Rudolf et ta arreteeriti järgmisel päeval Gabriel 23. 7. 1940. Küüditatute ja samaaegselt vist ka Süursööt; hulgast on juba 1941. a. augustis Neist ei teata hiljem enam midagi, surnud Alfred MÕttus ja N , Liidu Nõukogude Liidu 1. okupatsiooni 1. okupatsiooni ajal suri Tallinna ajal arreteeriti ja küüditati järgmi- Keskvanglas mitmekordne minis- sed ministrid, kelledest teadaole-ter Oskar Köster. vad või väga tõenäolikult mõnedki MTS-LAIDONEE ''""'""tl!7Žf . '''''''f sim nimedele: Albert Assor 16. 9- Vabariigi presidendist Konstan- 1943, Kaarel Baars, Aleksander t i i Pätsist on varem väga palju Mr- Hellat, Jaan Hünerson 1949, Kari jutatud. Ta küüditati koos oma po- Ipsberg, kindralmajor Aleksander ja Viktori ja viimase perekonnaga Jaakson,' Leopold Johanson, Au- Ufasse. talle omistatud mitmest^ gust Jürima, Kristjan Kaarna, Tõ^ surmaajast peetakse praegu kõige nis Kalbus, August Kerem, Jaan tõenäolisemaks aastat .1956. Tema Kriisa suvel 1942, Hugo Kukke minija Helgi Päts pääses N. Liidu 1958, Ants Kurvits 1942, Andres 2. okupatsioonil tagasi kodumaale, l^arka, kindralleitnant Pa^jj i^ül. Karl Luts 1942 Siberis, Ants Oider-maa, Aleksander Oinas, Anton Palvadre, August Peet, Jaan Puskar, Theodor Pool, Mihkel Pung, Hugo Bernard Rahamägi 1942 ke-. vadel, kindralleitnant Nikolai Reek, Vladimir Roopere, Leo Sepp, kindralmajor Jaan Soots, kindralmajor Otto Stembeck, Eduard Säkk^ Johannes Zimtnermann, Anton Teet-sov 1942 kevadel, Arthur Tupits, kindralmajor Aleksander Tõnisson, Richard Veermaa, Kaarel Virma, ajutise valitsuse sekretärid Theodor Käärik j a Eduard Laaman ning rügisekretär Karl Terras. Saksa okupatsiooni aj^l langes vene langevarjuri ohvriks minister ja riigikontrolör Kaarel Soonpää 18. 6. 1944. P Ä Ä S I D EESTISSE Olid küüditatud, pääsid N. Liidu 2. okupatsioonil tagasi kodumaale ja on seal surnud prof. Paul Koger-man augustis 1951 Tallinnas, Oskar Kask detsembris 1958 Viljandimaal ja Adam Randalu 14. 4. 1966 Tallinnas. N. Liidu 2. okupatsiooni ajal küüditati ja on surnud August Han-ko ning Bernard Rostfeld. Samal perioodil küüditati Otto Tief korduvalt, asustati lõpuks Heinastesse ja suri 5. 3. 1976 Ahja haiglas Tartu-maaL Sama Uluotsa ehk nn. Tiefi valitsuse liikmetest küüditati ja toodi tagasi kodumaale Arnold Susi, kes on surnud 1968. Surnud on ka Voldemar Sumberg 13. 2. 1965, Kaarel Liidak, Johannes Pikkov ja Juhan Kaarlimäe. Uluotsa poolt ametisse nimetatud sõjavägede ülemjuhataja kolonel Jaan Maide jäi ka bolshevüce kätte ja lasti maha kui sõjalise vastuhaku organiseerija ja juht. Riig&ontrolör Oskar Gustavson küüditati j a on hilA jem surnud. Kodumaal on hilise-matel aastatel surnud Jaak Reich-mann ja 9. 12. 1978 Konstantin Treffner. Surnud on ka Aleksander Pürge. LÄÄNES SURNUB Meie ministritest, kes asusid juba varem välismaal, on surnud Hermann Koch 29. 3. 1957, Kari Selter 31. 1. 1958, Nikolai Köstner 17. 2, 1959, Harald Laksberg 15. 8. 1963, Juhan Kartau 24.1.1964, Kaarel Robert Pusta 4. 5. 19.64, Kari Ast 9. 7. 1971 ja Heinrich Laretei 3. 4. 1973. Vabasse maaüma õnnestus pageda ja on siin ajajooksul surnud Vik-toi- Pihlak 1947, Eduard Aule 7. 3, 1947, Nikolai Kann 17. 2. 1948, Peet Johanson 1951, Rudolf Penno 25.11, 1951, Ernst Ein 16.10. 1956, Johan Sepp 18. 8. 1953, Hans Rebane 16. 12. 1961, Oskar Amberg 24. 10. 1963, Johan Raid 4. 7.. 1964, Jaan Lattik 27. 6. 1987, Johannes Klesv ment; 23. 12. 1967, Johan Holberg 10. 4. 1978, Jüri Annusson ja Fer-dinand Peterson. Vabas maailmas elavad Juhan Müller ja viimase valitsuse riigid seki^etär Helmut Ma andi. 1944 jäi kodumaale K a r l Kornel. Teadmata on Peeter Kurvitsa ja Aleksander Tylpi saatus. (EPL — E l m a r Vrageir)- Eesti rahva üks suuremaid juhte ja riigimehi Jaan Tõnisson, kelle surma ja surmaaja kohta Venemaal vangistuses puudavad igasugused andmed.. rootsi laevadel Pealegi on inimesega nõnda, et M üks midagi teeb, siis teeb teine kohe midagi otse selle vastu. Miljonid mur^,avad sajandeid pead, et mõnda masinat käima panna, aga niipea kui see sündinud, kargavad kõik targad nüket otsima, loiidas iga narrgi võiks sama masina seisma panna. Üks leiab lõhkeaine, teine abinõu, mille varal leiivid aine leidja enese õhku l a seks. Üks avab rahva rikkuse allika, teine süsteemi, kuidas rahvas rikkusest hoolimata aina ^ suurcr masse viletsusse langeb. - A. H. Tammsaare Andmed sõjo ajal surma saanud eesti meremeeste kohta STOKHOLM (EPL) — Sõja ajal sõitis suurel arvul eesti meremeM nii lääneliitlaste kui ka neutraalsete riikide laevadel. Paljud nendest laevadest torpedeeriti, paljud kadusid jäljetult koos meeskondadega. Nagu selgub sõja järel Göteborgis kirjastus Antiqa poolt aastal 1949 välja antud bibliofiilsest mälestusteosest „SVenskt šjöfolk i krig ocb fred% mis ilmus nii meremeeste kni reederite organisatsioonide kaastegevusel, on rootsi laevadel hukkunud ja kaduma läinud kokku 3 8 eesti meremeest, kõik olles munsterdatud erapooletu Rootsi lipu all sõitvatel® Vau, hukkunud samal laeval. 19) Madrus Julius ' Mets, hukkunud samal laeval. 20) Nooremmadrus Arvo Munis-te, hukkunud samal laevaL 21) Nboremmadrus Erich L . õispuu, hukkunud samal laeval. 22) Kütja Meinhard Meerents, bukl^unud samal laeval. 23) Kütja August Kaelep, hukkunud samal laeval. 24) Trimmija Martin E. Lass, a /l Scotia, 3280 t., Göteborg, hukkus miinile minnes 12. 4. 1942 Inglismaa idarannikul. 25) Nooremmadrus Philip Vedr ler, a/l Siljan, 5200 t., Helsingb., torpedeeritud 26. 9. 1940 Põhja- Atländil. 26) Teine mehaanik A. Haamer, a/l Solst^d, 2140 t., torpedeeritud 6. 1. 1944 Inglise kanalis. 27) Naiskokk A. Reicher, hukkus samal laeval. 28) Nooremmadrus Reimut Mänd, a/l Sten Sture, 1350 t., Trelleborg, laev kadus 26. jaanuaril 1947 (seega pärast rahu) jäljetult Läänemerel reisil Danzigist Helsingborgi (Siin tuleb meenutada, et sõsarlaev Bengt Sture torpe-deeriti vene allveelaeva poolt samal |teekonnal 28. oktoobril 1942 ja nagu selgub vene allveelaevakap-teni Osipovi mälestustest, päästis allveelaev 14. meeskonnaliikmest 6. Ka need ei ole kunagi Rootsi tagasi tulnud). 29) Kütja Valentin Roots, kadus sania laevaga. 30) Mehaanik Aleksander Söder-holm, m/l Suecia, Sthlm., 65501., torpedeeritud 16. 8.- 1942 Põhja- Atlandil. 31) Kütja Julius Poobus, a/l Taberg, 2500 t., Gbg., torpedeeritud 6. 6. 1941 läänepool Gibraltari. J 32) Trimmija Arnold Toomus, hukkus samal laeval ^ 33) Nooremmadrus Endel Olav Poolak, m/l Valparaiso, 6550 t.j laev kadus jäljetult Põhja-Ätlandil reisil Kanadast Inglisipaale. Meeskonnas oli 33 inimestj neist 16 välismaalast. Sõja ajal kasutasid rootsi laevad palju välismaisi meremehi. (EPL/K). , ' ÜCuna see materjal on laiemale avalikkusele tundmata, siis esitab „Eesti Päevaleht" allpool raamatu hukkumisnimekirjadest väljanopitud eesti päritoluga meremeeste nimed. 1) Timmerman Aleksander Tõsine, a/l Atland, Gbg., SlOat, hukkunud kokkupõrkel konvois Põhjamerel 25, 3. 1943. 2) Kütja Mihkel E. Viitong, a/l Belgia, ^460 t., Gbg., hukkunud lennupommitusel Inglismaa idarannikul 26. 1. 1941. 3) Teine kokk Herman Kirast, m/l Blankaholm, 5065 t., Gbg., torpedeeritud Kariibi meres 18. augustil 1942. 4) Madrus Ester, a/l Daphne, 2400 t., Sthlm., torpedeeritud Portugali ranniku ees 4. detsembril 1940. 5) Madrus Seppel, hukkunud samal laeval. 6) Mehaanik Elmo Jaansoo, hukkunud samal laeval. 7) Masinamäärija Maakör hukkunud samal laevaL 8) Kütja Aleksander Niitsoo, hukkunud samal laeval. \9) Kokk N . Lvov (Narvast pärit), m/l Hammaren, 5830 t. Gbg., torpedeeritud Balrice vetes. 10) Passija Elmar Sauga, hukku- )nud samal laeval. 11) Teine tüürimees Arkadi Brakman, a/l Liana, 2600 t. Helsingb., torpedeeritud 16. veebruaril 1940 Põhjamerel. 12) Nooremmadrus Enn Taga-mere, a/l Mangen, 1900 t„ Karistad, torpedeeritud Atlandü 21. detsembril 1940. 13) Madrus Hans Timm, a/I M i - los, 51001, Helsingborg, torpedeeritud 11. 3. 1940 Põhja-Atlandil teel New Yorgist Inglismaale. 14) Esimene tüürimees Johannes Lahe$aar, a/l Neva, 2350 t., Hel-singborgj torpedeeritud 22. 1.1943 Põhja-Atlandil. V 15) Kolmas tüürimees Kärla J . Heinmets, hukkunud samal laeval. 16) Peamehaanik August Kopli, hukkunud samal laeval. 17) Esimene mehaanik Heinrich Tamm, hukkunud samal laeval.' Esimene mehaanik Rudolf |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-24-12