Vaba eestlane , February 24, 1981

              Teisipäeval, 24. veebiQ^a 108I — Taesday> Febraary, 24, 1981
UBE
\
tossa
PHOENIX-^Ku Klux Klan tahtis
Arizona osariigis palgata töölisi or­ganisatsiooni
vormirüüsid ja lippe
õmblema, kuid tööamet ^ i apdnud
Jlalle ühtegi töölist. Kaebuse peale
osariigi valitsus otsustas, et Kxi
Klux Klan kuulub „võrdsete õigus­tega
tööpakkuja^V seaduse ^lla ja
laskis organisatsiooni tööpakkumi­se
teated avaldada. Kolm päeva
Mljem,ikui ühtegi töölist ei julge­nud
tööd vastu võtta, lasti tööpak­kumise
kuulutused tüübüroo poolt
maha võtta, k u Klux Klan tahab
nüüd 'alustada kohtuprotsessi, lei­des
et temal jkui parempoolsel or­ganisatsioonil^
on samad õigused
kui .^mõnel riigivastasel organisat-siõonil",
milledele kitsendusi ei
tehta.
NEW YORK — Moodsad Grum­man
bussid, mis maksid $110.000
tükk, kipuvad pragunema ja rikne-ma,
mistõttu 26 bussi on Juba liik­lusest
välja võetud, ühel bussil
kukkus Queensis sõidu" ajal moo­tor
välja. Sõitjatega õnnestusi ei
ohiud. Gniniman firma lubab rik­nenud
bussid parandada, kuid liik-lüsvalitsus
tõrgub ülejäänud sum­mat
mafcsi]jaast ja arvab, et paran­damine
asemel firma peab andma
uued bussid.
MIAMI — Robot ehk teiste sõna­dega
masininimene Florida ülikoo­l
i laboratoorumis hakkas amokki
jooksma, ^ogemata oli sisse lüli­tatud
mingi vale ühendus ja mi
hakkas robot „märatsema". Juu­resolijad
põgenesid^ sest ta oleks
võinud neid' raskelt haavata. Keegi
laborantidest pääses taile lõppeks
lähedale ja lülitas voolu välja.. En­ne
oli aga robot teinud rasket kah­ju
endalt, paisates minema teise
käe.
KOPENHAAGEN^^ Kopenhaa­geni
linnaisad tahavad hoida oma
linna puhtana ja ehitasid koertele
32 käimlat, mis on asetatud mitme­le
poole linnas. Ometi ei hooli koe­rad
neist hoonetest ja teevad
„koerust" igale poole, mistõttu lõ­petati
uute koerakäimlate tegemi-ne.^^
Lahendus leiti aga sellisenajj jet
igale koerja omistajale antakse! 'Un­na
poolt väikesi plast&kotte, ki||u
koeraomanikud asetavad
lemmiklooma jäätmed.
NEW Y O R K — s l ^ r M p e t a Ja
poeg, tes vihkas homoseksuaale,
on süüdi ühe mehe mõrvamises ja
seitsme haavamises. 38-aastane
Ronald Crumpley Manhattanist üt­les
politseile, et ta sõitis automaat-püssi
ja kolme püstoliga relvas­tatult
oma isalt varastatud Ga-diUac'iga
Greenwich VilliageU, kus
ta avas tule homoseksuaalide gru-gile.
HELSINGI — Soome on asuta­nud
Lübüasse oma arhitektikooli.
Ühiskonnakavandajate koolitamine
algas möödunud.novembris Liibüa
Benghali linnas asuvas ülikoolis
soome õppekavade kohaselt ja
osalt sooiiie Õppejõududega. Umbes
350.000 elanikuga Benghäs on L i i ­büa
teine ülikoolilinn pealinna Tri-polise
kõrval.
VIIN — Euroopa suurimate suu-satebaste
hulka kuuluv Austria
kompanii Kneissl teatas enne jõu­le,
et kompanii on läinud pankrot­ti.
Krieissl oli esimene maailmas,
kus hakati valmistama täis-plast-massist
suuski. ,Kompanii võlad on
1 miljonif doUajrit, kuid kõik kat­sed
komi>amid' päästa luhtusid.
Kneissl tootis aastas ca 600.000 paa­ri
suuski, neist olid 150.000 paari
murdmaasuusad. ^
MOSKVA — K a N.'Liidus leinati
tuntud inglise rock-muusikut John
Lennonit; Moskva ülücooli juures
olevale Lenini kingule kogunes mi'
tusada noort. Mõned neist kandsid
Lennoni pilte, teised mängisid heli-indistajailt
tema muusikat. Leina-seisak
oli siiski lühike, kuna kaks
I bussitäit miüitsaid sõitsid kohale
' j a leinajad hajutati, neist kuus vas­tupanijat
aga vangistati. Arvatak­se,
et miilitsa aktsioon ei olnud
mitte Lennoni muusika, vaid iga­suguste
spontaansete kogunemiste
,vastu avalikes kohtades.
• üldiselt peetakse poliitiku kutset elukardetavaks. Mõnigi ügjgj saalb eimeaegset ssiFma või om smmitud
oma elu lõpetama. Seda oleme meiegi pidanud kogema oma riigimeeste kohta W g i meie riik on väike
egalohiks meist suuremaid |a tugevamaid häirida. Juba Eesti Vabariigi Ajutisest Valitsusest tabas üht
selline Ja teist pisut teistsugustel motiividel surmamiuek. Selle valitsuse peaministri kt. ja kohtuminister
Jüri Vilms oma kaaslaste A.Jürgensl, P. Peistik^u ja küüdimees A.RünkIga tahtis pääseda 1918. a. ke­vadtalvel-
kodumaal valitseva Saksa ©kupatsioora kamEmitsast Soome kandis lootsi, et' tegutseda vabas
maailmas Eesti iseseisvuse kasuks.
Pagenud Käsmust üle merejää
Kõrgesaarele langesid nad Soomö
jõudnud Saksa vägede kätte ja vii-,
di Kõrgesaarelt Helsingisse Töölö
suhkrüväbriku ruumides töötavasse
Saksa vägede staapi, kus nad üle
kuulati.
Selle juures püüti neid piinamis-tega
sundima välja andma teateid
Eesti Ajutise valitsuse tegevusest,
ilmselt vastavalt Tallinnast saadud
sakslastest okupantide juhistele.
Nad lasti maha Töölö suhkruvab-
Tiku hoovil 13. 4. 1918. ja maeti
ühishauda Houpolahti metsaserva­le.
Hukkamine jäi alul saladusse.,
Alles 1920 detsembris õnnestus
Asutava Kogu liikme T. Kalbuse
juhtimised töötaval uurimiskomis­jonil
leida Viimsi laip, mis maeti
suurte austusavaldustega tema ko-dukohta
Pilistvere kalmistule.
MÄSSU OHVREIP •
^öma
K A T Ä S T R O F A A L N E A E G
Sama valitsuse töö- ja hoolekan-deminister
Vülem Maasik, kes
peatselt üle läks kommunistide Eesti Sõjavägede ülemjuhataja
poolele, vangistati ja anti pärast kindral Johan Laidoner, kes huk^
rahu sõlmimist vangide vahetami- kus Venemaal okupantide vangina
sel N. Liiduga viimasele välja. Mil- 13. märtsil 1953. aastal,
legi pärast avati üleantavatele pii-ri
ületamisel tuli ja Maasik oli lan- Kindral Laidoner küüditati Pen-genute
hulgas. sasse ja on surnud 1953. Tema abi-
Kolmandana langes ministritest kaasa tuli tagasi kodumaalq ja su-
1924. 1. detsembri mässu hommikul r i . Jaan Tõnisson vangistati 12. 12.
selleaegne teedeminister Karl 1940 oma korteris Tartus. Peeti
Kark. Talle oU helistatud mingi sil- seUe järel kinni TaUinnas, Hiljem
la õhkimisest. Minnes Balti jaama puuduvad temast igasugused and-tegema
rongide liiklemiseks vaja- imed. Ants Piip vangistati I94ljpä-likke
korraldusi, ei teadnud t a , et rast küüditamist ja on suriavÄ\8i-jaam
oli mässajate poolt vaUuta- beris 1942. Jüri Jaakson küüditati
tud. Nad tahtnud teda takistada '1941 N . Liitu, on olnud- veesoojen-jaamahoonesse
minemast, millega dajaks sunnitöölistest metsatöölis-minister
ei arvestanud ja ta lasti te laagris ja surnud 1943.
maha. Juba samal päeval asetati jaan Teemant vangistati 1940 sü-tema
kirst auvalvega Toompea gissuvel. Hilisem saatus on tead-lossi
Valgesse saali. ^ mata. Igatahes võis see kujuneda
Loomulikku surma surid iseseis- traagiliseks kui uskuda Eesti Loy-vuse
ajal Jaan Poska 7. 3. 1920, di kojamehe, juttu, millest kirjutab
Oskar Virkhaus 11. 11. 1920, Tõnis A. Lossmann oma ,jRahutus maa-
Vares 27. 6. 1925, Jaan ftaamot, ilmas". Eesti Loydi majas asus
5. 1. 1927, Heinrich Bauer 11. 10. hiljem NKVD; Sinna toodud ka
1927, Friedrich Sauer 27. 10. 1927, Teemant, keda koheldud väga too-
Hans Pohl 22. 1. 1930, Peeter Põld reit, pekstud isegi püssipäradega.
1. 9. 1930, Lui Olesk 19. 2. 1932; Lõpuks viidud ta autoga sealt ära
Georg Vestel 5. 2. 1933, Julius Sel- teadmata kuhu.
jamaa 17. 6. 1936, Konstantin Konik Kaarel Eenpalut on samuti kui
3. 8. 1936 ja Aleksei Sorokin. mitmekordset siseministrit ja kahe­kordset
valitsuse juhi koheldud
karmilt. Mõningatel andmetel on
Eesti riigitegelaste katastrofaal- ta surnud 1942 Kirovis. Sunnitöö-ne
ajajärk algas N. Liidu võimu laagris, kus ta viibis, möllanud
haaramisega 1940 juunis. Hakati nakkushaigused, milledesse tema
kimbutama kõiki uuele^ rezhiimile kui k a mitmed teised surnud. Sa-kahtläsi
isikuid, rääkimata meie muti küüditati meie valitsuse Juh-riigimeestest.
tidest Ado Birk, Johan Kukk ja dr.
Vabadussõjaaegne pea- ja sõja- Friedrich Akel, kelle saatused on
minister Otto Strandman elas oma jäänud selgitamata. -
talus Kadrinas, ühel päeval sai Vabas maailnias elanuist suri
ta kutse ilmuda Rakveresse NKVD- peaminister j a ' presidendi asetäit-sse
ülekuulamisele. Aimates teda ja Jüri Uluots 9. 1. 1945 Stokhol-ootavaid
võimalikke piinamisi lõpe- mis ja riigivanem August Rei 29. 3.
ta^ ta oma elu mürgitamisega 1963, kes varises kokku allmaa-
S. 2, 1941; raudteel sõites Stokholmis.
Vabasurma läks ka 1. detsemb- j^^^Dirj^^rjj
ri mässuaegne siseminister ja sõja­ministri
kt., sellega mässu tegelik Ministritest olid esimesi ohvreid
mahasuruja, Theodor Rõuk. Koi- Ado Anderkopp ja Oskar Suursoöt.
mandana lõpetas elu J . Teemandi Tallinna staadionü peeti 18. 7.1940
1. kabineti kaubandus-tööstusminis- Eesti—Läti jalgpallivõistlust rah-ter
Ernst Webermann. Varsti pä- vusliku meeleavaldusega. Viimases
rast riigipööret suri 1. detsembri süüdistati kahte eelmainitud mi-mässuaegse
ja sellele järgneva nistrit. Ado Anderkopišt on teada,
valitsuse kohtuminister Rudolf et ta arreteeriti järgmisel päeval
Gabriel 23. 7. 1940. Küüditatute ja samaaegselt vist ka Süursööt;
hulgast on juba 1941. a. augustis Neist ei teata hiljem enam midagi,
surnud Alfred MÕttus ja N , Liidu Nõukogude Liidu 1. okupatsiooni
1. okupatsiooni ajal suri Tallinna ajal arreteeriti ja küüditati järgmi-
Keskvanglas mitmekordne minis- sed ministrid, kelledest teadaole-ter
Oskar Köster. vad või väga tõenäolikult mõnedki
MTS-LAIDONEE ''""'""tl!7Žf . '''''''f
sim nimedele: Albert Assor 16. 9-
Vabariigi presidendist Konstan- 1943, Kaarel Baars, Aleksander
t i i Pätsist on varem väga palju Mr- Hellat, Jaan Hünerson 1949, Kari
jutatud. Ta küüditati koos oma po- Ipsberg, kindralmajor Aleksander
ja Viktori ja viimase perekonnaga Jaakson,' Leopold Johanson, Au-
Ufasse. talle omistatud mitmest^ gust Jürima, Kristjan Kaarna, Tõ^
surmaajast peetakse praegu kõige nis Kalbus, August Kerem, Jaan
tõenäolisemaks aastat .1956. Tema Kriisa suvel 1942, Hugo Kukke
minija Helgi Päts pääses N. Liidu 1958, Ants Kurvits 1942, Andres
2. okupatsioonil tagasi kodumaale, l^arka, kindralleitnant Pa^jj i^ül.
Karl Luts 1942 Siberis, Ants Oider-maa,
Aleksander Oinas, Anton
Palvadre, August Peet, Jaan Pus­kar,
Theodor Pool, Mihkel Pung,
Hugo Bernard Rahamägi 1942 ke-.
vadel, kindralleitnant Nikolai Reek,
Vladimir Roopere, Leo Sepp, kind­ralmajor
Jaan Soots, kindralmajor
Otto Stembeck, Eduard Säkk^ Jo­hannes
Zimtnermann, Anton Teet-sov
1942 kevadel, Arthur Tupits,
kindralmajor Aleksander Tõnisson,
Richard Veermaa, Kaarel Virma,
ajutise valitsuse sekretärid Theo­dor
Käärik j a Eduard Laaman ning
rügisekretär Karl Terras.
Saksa okupatsiooni aj^l langes
vene langevarjuri ohvriks minister
ja riigikontrolör Kaarel Soonpää
18. 6. 1944.
P Ä Ä S I D EESTISSE
Olid küüditatud, pääsid N. Liidu
2. okupatsioonil tagasi kodumaale
ja on seal surnud prof. Paul Koger-man
augustis 1951 Tallinnas, Oskar
Kask detsembris 1958 Viljandimaal
ja Adam Randalu 14. 4. 1966 Tal­linnas.
N. Liidu 2. okupatsiooni ajal
küüditati ja on surnud August Han-ko
ning Bernard Rostfeld. Samal
perioodil küüditati Otto Tief kordu­valt,
asustati lõpuks Heinastesse ja
suri 5. 3. 1976 Ahja haiglas Tartu-maaL
Sama Uluotsa ehk nn. Tiefi
valitsuse liikmetest küüditati ja
toodi tagasi kodumaale Arnold Su­si,
kes on surnud 1968. Surnud on
ka Voldemar Sumberg 13. 2. 1965,
Kaarel Liidak, Johannes Pikkov ja
Juhan Kaarlimäe. Uluotsa poolt
ametisse nimetatud sõjavägede
ülemjuhataja kolonel Jaan Maide
jäi ka bolshevüce kätte ja lasti
maha kui sõjalise vastuhaku orga­niseerija
ja juht. Riig&ontrolör Os­kar
Gustavson küüditati j a on hilA
jem surnud. Kodumaal on hilise-matel
aastatel surnud Jaak Reich-mann
ja 9. 12. 1978 Konstantin
Treffner. Surnud on ka Aleksander
Pürge.
LÄÄNES SURNUB
Meie ministritest, kes asusid ju­ba
varem välismaal, on surnud
Hermann Koch 29. 3. 1957, Kari
Selter 31. 1. 1958, Nikolai Köstner
17. 2, 1959, Harald Laksberg 15. 8.
1963, Juhan Kartau 24.1.1964, Kaa­rel
Robert Pusta 4. 5. 19.64, Kari
Ast 9. 7. 1971 ja Heinrich Laretei
3. 4. 1973.
Vabasse maaüma õnnestus page­da
ja on siin ajajooksul surnud Vik-toi-
Pihlak 1947, Eduard Aule 7. 3,
1947, Nikolai Kann 17. 2. 1948, Peet
Johanson 1951, Rudolf Penno 25.11,
1951, Ernst Ein 16.10. 1956, Johan
Sepp 18. 8. 1953, Hans Rebane
16. 12. 1961, Oskar Amberg 24. 10.
1963, Johan Raid 4. 7.. 1964, Jaan
Lattik 27. 6. 1987, Johannes Klesv
ment; 23. 12. 1967, Johan Holberg
10. 4. 1978, Jüri Annusson ja Fer-dinand
Peterson.
Vabas maailmas elavad Juhan
Müller ja viimase valitsuse riigid
seki^etär Helmut Ma andi.
1944 jäi kodumaale K a r l Kornel.
Teadmata on Peeter Kurvitsa ja
Aleksander Tylpi saatus.
(EPL — E l m a r Vrageir)-
Eesti rahva üks suuremaid juhte ja riigimehi Jaan Tõnisson, kelle
surma ja surmaaja kohta Venemaal vangistuses puudavad igasu­gused
andmed..
rootsi laevadel
Pealegi on inimesega nõnda, et
M üks midagi teeb, siis teeb tei­ne
kohe midagi otse selle vastu.
Miljonid mur^,avad sajandeid pead,
et mõnda masinat käima panna,
aga niipea kui see sündinud, kar­gavad
kõik targad nüket otsima,
loiidas iga narrgi võiks sama ma­sina
seisma panna. Üks leiab lõh­keaine,
teine abinõu, mille varal
leiivid aine leidja enese õhku l a ­seks.
Üks avab rahva rikkuse alli­ka,
teine süsteemi, kuidas rahvas
rikkusest hoolimata aina ^ suurcr
masse viletsusse langeb.
- A. H. Tammsaare
Andmed sõjo ajal surma saanud eesti
meremeeste kohta
STOKHOLM (EPL) — Sõja ajal sõitis suurel arvul eesti meremeM
nii lääneliitlaste kui ka neutraalsete riikide laevadel. Paljud nendest lae­vadest
torpedeeriti, paljud kadusid jäljetult koos meeskondadega.
Nagu selgub sõja järel Göteborgis kirjastus Antiqa poolt aastal
1949 välja antud bibliofiilsest mälestusteosest „SVenskt šjöfolk i krig ocb
fred% mis ilmus nii meremeeste kni reederite organisatsioonide kaaste­gevusel,
on rootsi laevadel hukkunud ja kaduma läinud kokku 3 8 eesti
meremeest, kõik olles munsterdatud erapooletu Rootsi lipu all sõitvatel®
Vau, hukkunud samal laeval.
19) Madrus Julius ' Mets, huk­kunud
samal laeval.
20) Nooremmadrus Arvo Munis-te,
hukkunud samal laevaL
21) Nboremmadrus Erich L .
õispuu, hukkunud samal laeval.
22) Kütja Meinhard Meerents,
bukl^unud samal laeval.
23) Kütja August Kaelep, huk­kunud
samal laeval.
24) Trimmija Martin E. Lass, a /l
Scotia, 3280 t., Göteborg, hukkus
miinile minnes 12. 4. 1942 Inglis­maa
idarannikul.
25) Nooremmadrus Philip Vedr
ler, a/l Siljan, 5200 t., Helsingb.,
torpedeeritud 26. 9. 1940 Põhja-
Atländil.
26) Teine mehaanik A. Haamer,
a/l Solst^d, 2140 t., torpedeeritud
6. 1. 1944 Inglise kanalis.
27) Naiskokk A. Reicher, huk­kus
samal laeval.
28) Nooremmadrus Reimut
Mänd, a/l Sten Sture, 1350 t.,
Trelleborg, laev kadus 26. jaanua­ril
1947 (seega pärast rahu) jälje­tult
Läänemerel reisil Danzigist
Helsingborgi (Siin tuleb meenuta­da,
et sõsarlaev Bengt Sture torpe-deeriti
vene allveelaeva poolt sa­mal
|teekonnal 28. oktoobril 1942
ja nagu selgub vene allveelaevakap-teni
Osipovi mälestustest, päästis
allveelaev 14. meeskonnaliikmest 6.
Ka need ei ole kunagi Rootsi taga­si
tulnud).
29) Kütja Valentin Roots, ka­dus
sania laevaga.
30) Mehaanik Aleksander Söder-holm,
m/l Suecia, Sthlm., 65501.,
torpedeeritud 16. 8.- 1942 Põhja-
Atlandil.
31) Kütja Julius Poobus, a/l
Taberg, 2500 t., Gbg., torpedeeri­tud
6. 6. 1941 läänepool Gibral­tari.
J 32) Trimmija Arnold Toomus,
hukkus samal laeval
^ 33) Nooremmadrus Endel Olav
Poolak, m/l Valparaiso, 6550 t.j
laev kadus jäljetult Põhja-Ätlandil
reisil Kanadast Inglisipaale. Mees­konnas
oli 33 inimestj neist 16 vä­lismaalast.
Sõja ajal kasutasid root­si
laevad palju välismaisi mereme­hi.
(EPL/K). , '
ÜCuna see materjal on laiemale
avalikkusele tundmata, siis esitab
„Eesti Päevaleht" allpool raamatu
hukkumisnimekirjadest väljanopi­tud
eesti päritoluga meremeeste ni­med.
1) Timmerman Aleksander Tõsi­ne,
a/l Atland, Gbg., SlOat, huk­kunud
kokkupõrkel konvois Põhja­merel
25, 3. 1943.
2) Kütja Mihkel E. Viitong, a/l
Belgia, ^460 t., Gbg., hukkunud
lennupommitusel Inglismaa idaran­nikul
26. 1. 1941.
3) Teine kokk Herman Kirast,
m/l Blankaholm, 5065 t., Gbg.,
torpedeeritud Kariibi meres 18. au­gustil
1942.
4) Madrus Ester, a/l Daphne,
2400 t., Sthlm., torpedeeritud Por­tugali
ranniku ees 4. detsembril
1940.
5) Madrus Seppel, hukkunud sa­mal
laeval.
6) Mehaanik Elmo Jaansoo,
hukkunud samal laeval.
7) Masinamäärija Maakör huk­kunud
samal laevaL
8) Kütja Aleksander Niitsoo,
hukkunud samal laeval.
\9) Kokk N . Lvov (Narvast pä­rit),
m/l Hammaren, 5830 t. Gbg.,
torpedeeritud Balrice vetes.
10) Passija Elmar Sauga, hukku-
)nud samal laeval.
11) Teine tüürimees Arkadi
Brakman, a/l Liana, 2600 t. Hel­singb.,
torpedeeritud 16. veebruaril
1940 Põhjamerel.
12) Nooremmadrus Enn Taga-mere,
a/l Mangen, 1900 t„ Kari­stad,
torpedeeritud Atlandü 21.
detsembril 1940.
13) Madrus Hans Timm, a/I M i -
los, 51001, Helsingborg, torpedee­ritud
11. 3. 1940 Põhja-Atlandil
teel New Yorgist Inglismaale.
14) Esimene tüürimees Johannes
Lahe$aar, a/l Neva, 2350 t., Hel-singborgj
torpedeeritud 22. 1.1943
Põhja-Atlandil.
V 15) Kolmas tüürimees Kärla J .
Heinmets, hukkunud samal laeval.
16) Peamehaanik August Kopli,
hukkunud samal laeval.
17) Esimene mehaanik Heinrich
Tamm, hukkunud samal laeval.'
Esimene mehaanik Rudolf