1981-02-24-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
24. veebruaril 1981 Nr. IS
ESTI VA
7®Fmfml rahvuspähaksi
SOOME fODKA
Peeaiemaftselised velwd, õlled ja Tiinad Austriasi,
11, Bulgaariast, Jpgoslaa
&YAKI Ä@ENCIEŠ
1S79 BkMMT St. W. Tonmto M6F1A6 — TcL 01-9946
FUIMAD 1^ PEOD M BALLID ^ KOMJ TOOMINE
63, eitss#apäevQ|($|
HEINSOO
INSURANCE AGENCY LTP.
iiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiitiis m
Avenne,
Tf)roöto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-07M ^
TervWösf eesWösfete rahvuspähaksi
MASTER'S BUFFETERIA
TARTU COLLEGEMs
31® BLOOR STREET W., TORONTO, ONT. M5S 1
TELc (416) 924-7651 — KÜSIDA PEETER
Kälmdd ja sooiod toidud peolaudadete.
MÕÕDUKAD HINNAD
TERVITAME .RAHVUSLIKU SÜURFffiVA: PUHULl
467 SHEEIOÜRNE STREET, TORONTO, 0NT.M4X I M
TELEFON 924-1408
lÄYWAl
JOHN V. MARGIS, Phm.B.
T^rmfusl vemasmhmk rahmspühak^ 3
O . 1.
design products
Räägife^e eest! keeM
THOMAS L. MORRISON
Funeral Director
m
rahvuspühaks! ^
. F I N N TAST! B A K EH
1 Grantbroek Ave» (Fineh Plasul
(FincM nurgal, BathnrstI ja Yonge valael)
TELEFON 225-0824
LEEDU MPTEEK JA ROHUKAUPLUS
MARGIS DRUG STORE
Roncesvaies Ave. Toronto M6R 2M9 — Tel. 535-1944
Parimaid fervifusi B^sH Vöborifgl
^3o aasfapäevaks!
THE SCANDINAVIAN SHOPPE
279 Danfarth AVe.
Toronto, Ont. M4K1N2
Tel. 469-3886
0 . 0 0
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4.
(Esmaspäeviti suk^^
Tervitusi hõimuveledele rahvuspühaks!
FINN HOME BAKERY & DELICATESSEN
281 DANFORTH AVE. Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused kardembni-^^
saiad, štruudelid, soome t6riiid,k^^^
sed. Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD; KALAKONSERVID,
;-::.^BEUKATESSID,:/^:y-;::^^
Äri lahtioleku-ajädr teisip., kpliriap.,
neljap. 9—6 reedel 9—7, laup. 8,3()--3
Esmasp. suletud.
Tänan Teid aende pikkade aastate
jooksul Teilt isaadud heade in-formatsioonikirjade
eest, need olid
mulle väga vajalikud ja hästi kosutavad
selle tõttu, et tõsiseid asju
aina oma huumoriga olete serveerinud.
Head uue elu algust ja võimalikult
kiiret kojupaäsu ^ soovin
Teile. Ja lühidalt: head uut aas-
-.j. Teie Mari' .
P.S, Saadaif ka Jaagu skeemi
suurlinn Vorkutast. Minu teada
Teil seda pole. Jaak pole ju teist
korda Seitsmendas käinud. Aga
plaani ehk läheb tarvis...
Ikka seesamma^^ .
Esta oli pärast vabanemist tõepoolest':-
raitu'J kordaj p-inud^' läbi
laagriaia „oma tüdrukutega" vestlemas.
Ta tõi sellegi uudise, et vabadusest
oma mehe juurde sõitnud
Peetri proua Kadri olevat andnud
vangidele üldhinnangu: „Te olete
kõik natuke imelikud." R^gib tema
millest tahes, vana vang kuulavat
küll ja ütlevat vahest mõne sõnagi,
aga tee mis tahad, mulje niisugune,
et ta mõtted on kuskil mujal
ja jutust nagu päris am ei saa
k a . . Nagu peaks tema juttu tühjaks,
igapäevaseks prügiks! Ta enda
Peeter olevat samasugune. —
Esta aga kinnitas Helinile, et Kadri
juures olevat, ^ jumala eest, igav.
Kuula ja kuula, juttu on laialt
aga hakka mõtlema, ei öelnud midagi!
Äkki on Viga tõesti >,Meis**,
mitte „nendes"?
tu nagu hunt koerte hulgas... Kulud
küU sellessamas eesti emakeeles,
aga ikka peni on peni ja susi
jääb soeks."
Kaua ei tulnud Estal siiski oma
hundi ega ka libahundi osas esineda
— ta sai ärasõidukäsu Karagan-dasse.
Eesti naisi Predshahtnajas jäi
järsku veelgi vähemaks: Teise Telliskivisse
saadeti sajaline tapp ja
Ella ning Mae olid tappiminejate
hulgas.
Barakkides kisuti lisanarisid või
naride vahelavatseid maha. Lõpuks
oli igal vangil oma jiari ja nelikute
vahed ilusti tühjad.
Pühapäevased jalutamlsload olid
kõigilt naistelt ära võetud. Pianist
ja lauljanna Zahharova oli oma luba
kuritarvitanud ja ilmus laagrisse
tagasi õhtu semel alles hommikul.
Distsipliinirikkuja ise pisteti isolaatorisse
ja saadeti peagi tappi.
Kord oli ikkagi kord, olgu pealegi;
et pehmem. Ja karistus oli ehtsat
vene moodi — ikka nendele, kes
milleski süüdi polnud.
Eestlannad olid peaegu viimaseni
siiski korra linna uhkust ja ilu vaatamas
käinud. Nüüd olid mitmelgi
pisarad silmas, et teistkordsest minekust
enam midagi välja ei tulnud
. . .
Kultuuribrigaad oli uue pro^
grammi selgeks harjutanud ja sai
loa, esmakordselt Predshahtnaja
ajaloos — gastrolliks väljaspool
oma laagrit.
Riina kõhkles, kas minna kaasa
või mitte. Aga kui Marika nõu oli
peetud, otsustas minna.
• ,jSa pole ju' meestelaagrit veel
oma^ silmaga näinud!" põhjendas
Mari. Pühapäeva pärastlõunal laa-
,l^d,:nüsugunemnne-on,;et# ja.'^s!õideti
Esimese shahti „kapitaal-laagrisse"
(Shaht ja laager kandsid lisanime
„Kapitaalne"). Riina oli rekvisiitö-ri
rallis. Tuul oli vali ja puhus „ar-tistid"
veomasina lahtises kastis
peagi külmaks. Ega seesugust ilma
küll esmakordselt nähtud! Pealegi
oli teada, et külma oli ainult 5
kraadi ja see oli Vorkuta oludes
„täitsa soe".
Autokasti taganurgas vahtis Riina
ümbruse. „maastikku". Tee oli
auklik ja porine; et aga hullemaga-gi
harjunud oldi,; siis ei pandud
põrutusi miskiks. Paremat kätt enne
Toidubaasi seisis pritsimaja. Riinale
tuli meelde Mari jutt kunagisest
teeparandusbrigaadi mööda-marsist
sellest pritsikuurist. Naised
olid vabadelt pritsimeestelt küsinud:
,jSaahhar buüdjet?" Kas suhkur
tuleb? See oli üldine komme
pritsimehi niiviisi tervitada. Mehed
saanud selle peale vihaseks ja raputanud
rusikaid.
Keegi ei teadnud, ka Mari mitte,
miks pasarnasid nii tuli tervitada.
Aga kõik tundsid, et seie oli põline
vangitervitus tuletõrjujaile, väga
võimalik, et tsaariaegse traditsiooni
jätk.
Pritsimaja ees seisis praegugi
oma kasarmumundreis neli-vüs
meest.
„Kui prooviks?" mõtles Raina,
aga siiski ei proovinud.' .
Nad sõitsid läbi eeslinna, samasuguse
kui laagriümbruse vabade
asulad, Koread või Shanghaid, kuir
das kuski kutsuti. Igal laagril oli
oma Shanghai, linn oli neid täis ja
nendest ta koosneski. Esimese ka&^
vandüse väravaist paistis jõgi. See
oli küll jäätunud, aga mitmest ko^
hast veel lahti. Must vesi auras.
Näitlejannad ja kunstnikud hüppasid
üle poordilaudade „masi-nast"
maha. .Ei olnud sellist kommet,
et vangi pärast keegi küljeluu-ke
oleks alla lasknud.
Valvur rivistas oma Jcunstiko-mando
ja läks paberitega vahiputkasse.
Peagi avati värav ja hästi
üleloetud artistid lasti laagripinna-le.
Kohalikud valvurid võtsid naised
oma tsoonis enda hoole alla.
Mehed tumeciais, hallides vammustes
seisid hulgani kahelpool teed
väravast sööklani. Neid oli palju.
Viimases reas sammuv Riina
imestas, k u i paJju. Naisi oli ainult
30.
Riinal tõusis miski kurku ja tah^
tis matta hinge. Neid vahtisid päris
vanad habemikud, üsna keskealised
mehed ja mõned päris poisikeseohtu.
Kõik näisid vaevatud j a
koormatud, väsinud ja hallid. Vanade
meeste palgeilt- veeres pisaraid.
Üks vana silitas Riina puslas-tivarrukat,
öeldes: „Las ma su puudutan,
tütreke!"
üldiselt oji see meestesumm
tumm ja liikumatu. Mida Mari siit
naljakat oleks märganud? Riina
meelest oli see kõik naljast kaugel.
Naised lasti sisse KVTShe uksest.
Selles laagris pidi Mari hinnangul-
olema 5000 vangi. Ainult
200—300 mahtus kontserdi „hal-li".
„Sa mu taevas! Kuidas nad
kõik meid vahtisid! Hardunult, õr-
^nalt — nagu ilmutust... Mis nad
meie meestest küll. on teinud, halastaja
aeg — neil oli ju paljudel
vesi silmas!"
Kä Riinale tuli vesi silma, ta tahtis
isegi päris häälega nutta, aga
kes seda tohtis!
Naised andsid kontserdikava kaheksast
eri numbrist. Oli ansambli-ja
soololaulu, grupi- ja soolotantsu;
deklamatsiooni ja retsitatsiooni.
jutusumin taltsas ja tasane nagu
mesipuus. Mehed nagu näisid arvestavat,
et aeg naisi näha on lühike,
nad ei jõua omi silmi* täis
vaadata. Iga etteaste jäi;ele nõuti
tormilist kordamist.^ Korrata aga ei
lubatud. Siis tõusis püsti üks bri-gadiir
ja hüüdis:
,,Korrake see number -ja minu
brigaad annab homme kümme tonni
sütt üle plaani!"
j Kohe deklareeris teine: „Korra-ke,
anname homme üleplaaniliselt
15 tonnil *
„Nad on hulluks läinud!" ehmatas
Riina. Aga üleplaanilisi pakkumisi
tuli aina juurde. KVTShe
ülem märkis lubajate nimed ja tonnide
arvud paberilehele. Numbreid
korrati. -
Riina ei teadnud, kas tee ääres
spaleerinud mehed olid samad, kes
nüüd saalis oma vangijõuga kerge-meelitsesid
või pii see juba uus vahetus
teisi mehi. Ja uus spaleer
naiste lahkumisel tsoonist koosnes
taas vist uutest meestest, kurve-maistj
kurbade silmadega vangidest.
Need silmad saatsid kunstibri-gaadi
naisi s^ni, kui väravad nende
taga sulgusid.
Kui Riina sellest^ mis ta näinud
oli, õhtül'Marile kõneles, siis tegi
ta seda läbi nutu. Ta kinnitas:
„Mitte iialgi enam ma kaasa ei
lähe, mitte iial! See on talumatu,
see on liiga valus!"
Keskpaiku talve ja detsembrit
tuli Estalt Karagandast kiri:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 24, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-02-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810224 |
Description
| Title | 1981-02-24-06 |
| OCR text | 24. veebruaril 1981 Nr. IS ESTI VA 7®Fmfml rahvuspähaksi SOOME fODKA Peeaiemaftselised velwd, õlled ja Tiinad Austriasi, 11, Bulgaariast, Jpgoslaa &YAKI Ä@ENCIEŠ 1S79 BkMMT St. W. Tonmto M6F1A6 — TcL 01-9946 FUIMAD 1^ PEOD M BALLID ^ KOMJ TOOMINE 63, eitss#apäevQ|($| HEINSOO INSURANCE AGENCY LTP. iiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiitiis m Avenne, Tf)roöto, Ontario M4K 2R6 Telefon 461-07M ^ TervWösf eesWösfete rahvuspähaksi MASTER'S BUFFETERIA TARTU COLLEGEMs 31® BLOOR STREET W., TORONTO, ONT. M5S 1 TELc (416) 924-7651 — KÜSIDA PEETER Kälmdd ja sooiod toidud peolaudadete. MÕÕDUKAD HINNAD TERVITAME .RAHVUSLIKU SÜURFffiVA: PUHULl 467 SHEEIOÜRNE STREET, TORONTO, 0NT.M4X I M TELEFON 924-1408 lÄYWAl JOHN V. MARGIS, Phm.B. T^rmfusl vemasmhmk rahmspühak^ 3 O . 1. design products Räägife^e eest! keeM THOMAS L. MORRISON Funeral Director m rahvuspühaks! ^ . F I N N TAST! B A K EH 1 Grantbroek Ave» (Fineh Plasul (FincM nurgal, BathnrstI ja Yonge valael) TELEFON 225-0824 LEEDU MPTEEK JA ROHUKAUPLUS MARGIS DRUG STORE Roncesvaies Ave. Toronto M6R 2M9 — Tel. 535-1944 Parimaid fervifusi B^sH Vöborifgl ^3o aasfapäevaks! THE SCANDINAVIAN SHOPPE 279 Danfarth AVe. Toronto, Ont. M4K1N2 Tel. 469-3886 0 . 0 0 Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4. (Esmaspäeviti suk^^ Tervitusi hõimuveledele rahvuspühaks! FINN HOME BAKERY & DELICATESSEN 281 DANFORTH AVE. Tel. 463-3331 Soome pagarisaadused kardembni-^^ saiad, štruudelid, soome t6riiid,k^^^ sed. Lihapirukad. EUROOPAMAITSELISED JUUSTUD; KALAKONSERVID, ;-::.^BEUKATESSID,:/^:y-;::^^ Äri lahtioleku-ajädr teisip., kpliriap., neljap. 9—6 reedel 9—7, laup. 8,3()--3 Esmasp. suletud. Tänan Teid aende pikkade aastate jooksul Teilt isaadud heade in-formatsioonikirjade eest, need olid mulle väga vajalikud ja hästi kosutavad selle tõttu, et tõsiseid asju aina oma huumoriga olete serveerinud. Head uue elu algust ja võimalikult kiiret kojupaäsu ^ soovin Teile. Ja lühidalt: head uut aas- -.j. Teie Mari' . P.S, Saadaif ka Jaagu skeemi suurlinn Vorkutast. Minu teada Teil seda pole. Jaak pole ju teist korda Seitsmendas käinud. Aga plaani ehk läheb tarvis... Ikka seesamma^^ . Esta oli pärast vabanemist tõepoolest':- raitu'J kordaj p-inud^' läbi laagriaia „oma tüdrukutega" vestlemas. Ta tõi sellegi uudise, et vabadusest oma mehe juurde sõitnud Peetri proua Kadri olevat andnud vangidele üldhinnangu: „Te olete kõik natuke imelikud." R^gib tema millest tahes, vana vang kuulavat küll ja ütlevat vahest mõne sõnagi, aga tee mis tahad, mulje niisugune, et ta mõtted on kuskil mujal ja jutust nagu päris am ei saa k a . . Nagu peaks tema juttu tühjaks, igapäevaseks prügiks! Ta enda Peeter olevat samasugune. — Esta aga kinnitas Helinile, et Kadri juures olevat, ^ jumala eest, igav. Kuula ja kuula, juttu on laialt aga hakka mõtlema, ei öelnud midagi! Äkki on Viga tõesti >,Meis**, mitte „nendes"? tu nagu hunt koerte hulgas... Kulud küU sellessamas eesti emakeeles, aga ikka peni on peni ja susi jääb soeks." Kaua ei tulnud Estal siiski oma hundi ega ka libahundi osas esineda — ta sai ärasõidukäsu Karagan-dasse. Eesti naisi Predshahtnajas jäi järsku veelgi vähemaks: Teise Telliskivisse saadeti sajaline tapp ja Ella ning Mae olid tappiminejate hulgas. Barakkides kisuti lisanarisid või naride vahelavatseid maha. Lõpuks oli igal vangil oma jiari ja nelikute vahed ilusti tühjad. Pühapäevased jalutamlsload olid kõigilt naistelt ära võetud. Pianist ja lauljanna Zahharova oli oma luba kuritarvitanud ja ilmus laagrisse tagasi õhtu semel alles hommikul. Distsipliinirikkuja ise pisteti isolaatorisse ja saadeti peagi tappi. Kord oli ikkagi kord, olgu pealegi; et pehmem. Ja karistus oli ehtsat vene moodi — ikka nendele, kes milleski süüdi polnud. Eestlannad olid peaegu viimaseni siiski korra linna uhkust ja ilu vaatamas käinud. Nüüd olid mitmelgi pisarad silmas, et teistkordsest minekust enam midagi välja ei tulnud . . . Kultuuribrigaad oli uue pro^ grammi selgeks harjutanud ja sai loa, esmakordselt Predshahtnaja ajaloos — gastrolliks väljaspool oma laagrit. Riina kõhkles, kas minna kaasa või mitte. Aga kui Marika nõu oli peetud, otsustas minna. • ,jSa pole ju' meestelaagrit veel oma^ silmaga näinud!" põhjendas Mari. Pühapäeva pärastlõunal laa- ,l^d,:nüsugunemnne-on,;et# ja.'^s!õideti Esimese shahti „kapitaal-laagrisse" (Shaht ja laager kandsid lisanime „Kapitaalne"). Riina oli rekvisiitö-ri rallis. Tuul oli vali ja puhus „ar-tistid" veomasina lahtises kastis peagi külmaks. Ega seesugust ilma küll esmakordselt nähtud! Pealegi oli teada, et külma oli ainult 5 kraadi ja see oli Vorkuta oludes „täitsa soe". Autokasti taganurgas vahtis Riina ümbruse. „maastikku". Tee oli auklik ja porine; et aga hullemaga-gi harjunud oldi,; siis ei pandud põrutusi miskiks. Paremat kätt enne Toidubaasi seisis pritsimaja. Riinale tuli meelde Mari jutt kunagisest teeparandusbrigaadi mööda-marsist sellest pritsikuurist. Naised olid vabadelt pritsimeestelt küsinud: ,jSaahhar buüdjet?" Kas suhkur tuleb? See oli üldine komme pritsimehi niiviisi tervitada. Mehed saanud selle peale vihaseks ja raputanud rusikaid. Keegi ei teadnud, ka Mari mitte, miks pasarnasid nii tuli tervitada. Aga kõik tundsid, et seie oli põline vangitervitus tuletõrjujaile, väga võimalik, et tsaariaegse traditsiooni jätk. Pritsimaja ees seisis praegugi oma kasarmumundreis neli-vüs meest. „Kui prooviks?" mõtles Raina, aga siiski ei proovinud.' . Nad sõitsid läbi eeslinna, samasuguse kui laagriümbruse vabade asulad, Koread või Shanghaid, kuir das kuski kutsuti. Igal laagril oli oma Shanghai, linn oli neid täis ja nendest ta koosneski. Esimese ka&^ vandüse väravaist paistis jõgi. See oli küll jäätunud, aga mitmest ko^ hast veel lahti. Must vesi auras. Näitlejannad ja kunstnikud hüppasid üle poordilaudade „masi-nast" maha. .Ei olnud sellist kommet, et vangi pärast keegi küljeluu-ke oleks alla lasknud. Valvur rivistas oma Jcunstiko-mando ja läks paberitega vahiputkasse. Peagi avati värav ja hästi üleloetud artistid lasti laagripinna-le. Kohalikud valvurid võtsid naised oma tsoonis enda hoole alla. Mehed tumeciais, hallides vammustes seisid hulgani kahelpool teed väravast sööklani. Neid oli palju. Viimases reas sammuv Riina imestas, k u i paJju. Naisi oli ainult 30. Riinal tõusis miski kurku ja tah^ tis matta hinge. Neid vahtisid päris vanad habemikud, üsna keskealised mehed ja mõned päris poisikeseohtu. Kõik näisid vaevatud j a koormatud, väsinud ja hallid. Vanade meeste palgeilt- veeres pisaraid. Üks vana silitas Riina puslas-tivarrukat, öeldes: „Las ma su puudutan, tütreke!" üldiselt oji see meestesumm tumm ja liikumatu. Mida Mari siit naljakat oleks märganud? Riina meelest oli see kõik naljast kaugel. Naised lasti sisse KVTShe uksest. Selles laagris pidi Mari hinnangul- olema 5000 vangi. Ainult 200—300 mahtus kontserdi „hal-li". „Sa mu taevas! Kuidas nad kõik meid vahtisid! Hardunult, õr- ^nalt — nagu ilmutust... Mis nad meie meestest küll. on teinud, halastaja aeg — neil oli ju paljudel vesi silmas!" Kä Riinale tuli vesi silma, ta tahtis isegi päris häälega nutta, aga kes seda tohtis! Naised andsid kontserdikava kaheksast eri numbrist. Oli ansambli-ja soololaulu, grupi- ja soolotantsu; deklamatsiooni ja retsitatsiooni. jutusumin taltsas ja tasane nagu mesipuus. Mehed nagu näisid arvestavat, et aeg naisi näha on lühike, nad ei jõua omi silmi* täis vaadata. Iga etteaste jäi;ele nõuti tormilist kordamist.^ Korrata aga ei lubatud. Siis tõusis püsti üks bri-gadiir ja hüüdis: ,,Korrake see number -ja minu brigaad annab homme kümme tonni sütt üle plaani!" j Kohe deklareeris teine: „Korra-ke, anname homme üleplaaniliselt 15 tonnil * „Nad on hulluks läinud!" ehmatas Riina. Aga üleplaanilisi pakkumisi tuli aina juurde. KVTShe ülem märkis lubajate nimed ja tonnide arvud paberilehele. Numbreid korrati. - Riina ei teadnud, kas tee ääres spaleerinud mehed olid samad, kes nüüd saalis oma vangijõuga kerge-meelitsesid või pii see juba uus vahetus teisi mehi. Ja uus spaleer naiste lahkumisel tsoonist koosnes taas vist uutest meestest, kurve-maistj kurbade silmadega vangidest. Need silmad saatsid kunstibri-gaadi naisi s^ni, kui väravad nende taga sulgusid. Kui Riina sellest^ mis ta näinud oli, õhtül'Marile kõneles, siis tegi ta seda läbi nutu. Ta kinnitas: „Mitte iialgi enam ma kaasa ei lähe, mitte iial! See on talumatu, see on liiga valus!" Keskpaiku talve ja detsembrit tuli Estalt Karagandast kiri: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-24-06
