Vaba eestlane , March 15, 1984

              I± 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 15. jj^ärtsü 1984 — Thursday, March 15, 19^^^^^^^^ Nr. 21
asB
VABADE EES1IJ\S1E HÄÄimANDIA
¥ÄBA gESTLÄNE
VÄLJAANDJA: O/tJ Vaba Eestlane, 1955 LesHe St Don
Ont M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELOMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—,p<X)laastas $28.—
ja veerandaastas $15.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—
aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—„ esiküljel $5.50
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LösUe Sl. Don MÜls, Ont. M3B 2M3
.1 •
Okupeeritud Eestis on pandud
elamisväärsete maakodude loomi­seks
propagandat tegema Ilmar
Jürissoni nimelme >ees, kes kan­nab
põllumajandusdoktori tiitlit ja
on IN. Liidu riikliku preemia lau­reaat.
Jürisson on juba varem
mitmel,puhul maakodude problee­mist
kirjutanud ja 20. jaanuaril il-munud
,,Sirp ja Vasaras** oli te­malt
jälle samal teemal pikem
artikkel, mis kandis pealkirja
„Maakodu ja maaelu sotsiaalsed
tingimused."
On Umselt selge, et Ilmar Jüris-sonile
on antud kõrgemalt poolt
käsud ja korraldused maal elavate
üdmeste elutmgimuste parandami­seks.
Põhjus selleks on küllalt kaa­luv
ja selle naelutab Jürisson ise
kinni oma kirjutises kus ta mamib,
et talutootmise asemele on astunud
suurtootmme, kuid seUe kõrval on
Grapp Balti õhtust osavõtjaid. Pildil vasakult EKN väliskomisjom esimees Mati Epner, pariamendiliige gj^^etg^^gi^u^^^
rpr, Eüe Ku |a EKN abiesimees Ottawas Walter Peni
iiii^!ginHlillilllilillliilllillllliil]l!IIIIIiiliillliilil831!Hin
^koolid, lasteaiad, kauplused,
: . klubid ja maakodud. Jürisson väi­dab,
et siin ei saa universaalseid
lahendusi leida, kuid on ^siiski või-maUk
kavandada üldjoontes põhili­si
teid liiaaelu raskuste kõrvalda­miseks.
„Kui tahame tööjõudu
maal stabiliseerida, siis on vaja
- , So. , .selleks midagi ette võtta, sest töö-
Vabadus-Foderatsiooni aastakoosolek toimus 25* veebruarül^^^^^
Sihtasutise (Free Congress foundati^^ esindajad. Vabadus- ja sovhoosides väheneb. Asi pole
Sellest ön möödunud nüüd. 150 Kuid sõjas jpigistada |a kanna- Föderatsioon, mille liikmeskonda kuulub Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKU), kuis seda esindab ^^^^ olemasolevas tööjõus, veel
aastat, kui Ontario järve äärde tekr^^ to^ aseesimees Mäido Kari, alustas oma tööd inkorporeeritud organisatsioonina jaanuaris 1983. Hil- gj tähtsam ori, et maanoored jääk-kinod
väike asula, mtnele esialgii eestlased panid vastu nendele ras- juti sai organisatsioon omale tulumaksust vabastatuse staatuse. Vabadus-Föderatsiooni põhimõtteks on selp pärast kooU lõpetamist tööle
nimeks pandi York, sai endale ni-laistele.^H kohusetruude o^ gitada ja suunata Ameerika Ühendrükde välispoliitikat kiisimustele, mis seotud liikmeskonna huvidega, põllumajandusesse. Eks see alga
meks Toronto. Praegune Kanada kustööUstena kiires- Liikmeteks om rahvad, kes on kannatanud ja oma maa kaotanud kommunistidele või nende sõitlustele. kõigepealt kodust,** kurdab ja väi-selle
heaks kiidab, kuna välišmi- tusij mis nõuaksid masinate kasu- dab Jürisson.
nisteeriumonohiud tagasihoidlik tärnist. See toimub tasu eest. Nii-süs — venelastel on häda
lepingute sõlmimisel teiste maa- T^Ö>.U^^„^I„I,^^^^^^^ eesttašed ei taha enam olla
dega pikendamaks Seniseid lepin-^^^^ ja seataUtajad
guid voi täiendades neid uute ^^^^4^ maadega, tõstmaks ja laienda- maakurudest välja pääseda ja lin-yusto'
lldiremini kasvav miljonitelinn, niis ti haljale o l ^ „ ,^ • u • u
on arenenud ka väliseestlaste suu- omandamaÄ^
remiaks ja rfujõulisemdjs tsentro- smitsid ^^^^^^^
miks, kujutas endast sel perioodil võetav^^ miiretseda ka ^'"^f „
väikee porist |a mudast Järveäär- professionaalsed inimesed lülitudes P""™"^' ^badus-Fode-set
asulat, miUe üldist masendavat sünfee maa eluprotsessi. Ja seda-^^^^^^^^
tel iseloomustas satiirikute anek- mööda, kuidas suurenes eestlaste J^^^^f^V?^^^' J '
döot — kui keegi juhtub Toronto majandušUk jõukus ja meie ühis- ^^'"^"^^^^^^
mudaselt tänavalt leidma kübara, konna stabiilsus, arenes ka meie ^""^^"^.^^"^^^^''^ f^f
Mis avastab ta seda i^^^
bara alt mutta valunud mtsaniku^^^s^^^^^^^^ Tda-Buroopa välispciiitika". mdlega rahvast maal kimd hoida
kondlikud ja keskorganisatsioomd, ^r^^^ juhib Vietnamlane. Hklerat- Omas ettekandes käsitles mit-
S^d.see oM^^ siooni uueks algatuseks ja osaks meid eriteemasid/k^^^^^^
n n , ««c*, ..1 J liti üksmeelselt ' : on ,,Hispanie Coalition for a Free reerus Poola ^^o^ J
Central America"inille eesmärgiks
Juhatuse esimees andis ülevaate on luua tugev ülemaaline isikute
möödunud aasta tegevusest ja Ifeiv vork, kes tegeleks peamiselt Kesk-n.^
Ameerika HääJe Icuulda- nadesse ela^a .sada. DoK^X«^
Rahvaste Komitee esimehe dr. risson on nüüd see mees, kes peab
oma
Nüüd moõdujstab Suuf^Toronto ^^^J^ti eesti kogudused kahe oma
koos oma eeslinnadega ligemale 3 *^"^g3>^^^a^ koolid ja skautli-
Muljonl ela^^ elujõust ^^organisatsioonid, osteti suve-pubiitseVa
suurlinna, kus all-liiiha ^l^*»^" laste suvekodule f
rajatud pilvelõhkujatega ja suur- ska^^dele-gaididele, muretseti Ees- diš, et • ühe aastaga on saavutatud Ameerika probleemidega,
kaubamajadega võistlevad eesliima-^^Majai ehitati Tarto College,^^ ette arvata. järgneva tegevusaasta plaanid
de rohelisesse uppuvad moodsad di Toronto Eesti Ühispank ja rah- Föderatsioon on leidnud hea väs- Vabadus-Föderatsiooni
elamurajoonid. Jõuka Ont^^ tuvõtu ning; kontaktid Valges Ma- ^^^^^ - j^^Q-j^j^^jg ^jg^_
vintsi pealinnana ei ole T ö ^ vast eluprotsessist tagasi tõmbunud jas kui ka Kongressis. On näha töö iaipn<-mkt ia
viimaste aastate jooksur^^Q^^^ ses. On naiia too laienemist ja
ja neid sovhoosidesse ja kolhoosi­desse
meelitada. Näib, et üheks kõi­ge
paremaks meelitamisvahendiks
on inimestele maal oma iseseisva
Ta tänas eriti Ühendatud Balti üheperekonnaelamu lubamine.
Ameerika Komiteed (käesoleva
aasta tegev-esimees on ERKU
aseesimees Mäido Kari), et tähe-
Jürisson mainib, et 1980. aastal
oli Eestis 10.100 tühja talumaja,
mis kõik võiksid nüüd olla „kau-provintsi
suüriinna^ Mbntrealist ^e^'> ^^ati suur elukorterite
möödunud mitte ainult äri^^
tus- ja kaubanduslinnana, vaid on J^orterimaj^^^ jne, jne. Need kõik
Kanada prantslaste kalliskivile jä- on kähüeniata erakordsed saavutu-irele
jõudnud ka kuItuBsrilises sek-Msed, mis kõnelevad meie rahva
itoris oma paljude teatrite, balleti, smirest elujõust, energiast ja vaim-kõrgekvaliteedilise
süiuföoiiiaor- sest kapatsiteedist. Eeistlaste vitaal-uiie
kontserthoone ja mitme sus, ettevõtlikkus ja energia on
lepanu juhih yahmmisteenumi maakoduks." Need on teata-pooB
v^jaantud GB^Tis B^t. ^asU majad, mffledest Immesed
Riikide koh^ kus _Ieidus eba- jj^j aastal toimunud suure küüdi-.
täpset InfonnatSiooni ja väljajat- jamisoperatsiooniga Siberisse saa­Möödunud
aasta tegevusest ""'«.•'"""«^'^^ loomist eriproblee- mis!, võrreldes eelmistega, deU. Kuid vaevalt on need hooned
võiks esUe luua Kesk-Ameerika f f.^^^^^^^ . . . . . . . . . . , , . « e e l elamiskõlbuUkud kunaneed
^i..i™„ .„i„i.«™ic-.b. i,„.^»M„ kolis oma uude büroosse, kus on mis voisvua järeldusele, et Amee- veei eiamisKoiDuuiuia, Kuna neeu Ä^™,,^i?V^M^S võimalik rahvastel, kellel ei ole rika ühendriikide Suhtumises Balti on seisnud 35 aastat tühjadena ,a
^ J ^ ^ ^ t l ^ ^ ^ ' ^ Washingtonis omale ttüri- riikidesse on toimunud muudatus, njahajäetulna ning aeg Ja karm
2 on W^^^^ osa bürooruümist. ostetakse ÜBAK'i algatusel on seUe GISTi kUima on tdmid nende lammuta-
& o t estoe« Clark snoaomdesnaedtlu ps-a l(jwunorddu sp-,r otrcieisksii-n gj)a msõa-- jvaägljaam uinues plõapraentadtautdu d nkiunjgu l. aKntaak läser m_is ekHsm oamr aJ tüorois. son on küll doktori
kõrbema õ ™ i P f l « i w « , seda silnmtorisavam" ^ " ^ \ õ i k See ^onver^^^^^ alaline juhataja heväd tulevikus väljaantavad kraadiga mees, kuid tmidub olevat
kõrgema oppeasutulsega. se^ ka GIST-id läbi tugevama kontrolli, pi^^ mõtlemisega. Miks
Kuid Toronto on oma Mire kas- oma ehi rajamUlaivs eJ d p«e • _ _ " j _ i „ J .!i,:;.^„^i„i,„j x/^1 võimAlkpri mifamn ion rnhvn nloa- MK 4.^ ^is^ uxi^U^ ^^^A^l^ •^^^MAAw^tA^^
vus eest maksnud kä suurlinn vaste tööülesannete kõrvalt.
omast spetsiifilist lõivu. Onn on
nud iga-nädaiased koosolekud Väi- võimelise aitama iga rahva alga-ges
Majas, et järjekindlalt esitada
See oli nagu loomulik ja endast- Kesk-Ameerika olukorda. Nendest (• •
^ ^ • ^ Ü . ^ mõistetav, et Toronto eesüased on tihti osa võtnud ERKOaseesi-r
^ r ^ K r ^ r ' ' ^ ^ ' ' ' ' ' " alg*«'»W a k»n^^^^ Mäido Kari.
— ''S^T esim^ed ülemaaihnsed^^ S .
^ ^ ' " " W ^ w ^ ' ' v " Päevad ja tmidub nagu sümboolse Vabadus-Foderatsioom töö toi-vuste
39 raSsside sulatis^juks, kao- & ' • ' - • . i-t^
es oma rabvastikis endise homo-geeinsuse,
mis on kaasa toonud
häireid ia
Motivatsioonid EKN te^te-kokkusattumusena,
ei neljandad ^"^J^atuse ja entoimkondade
vabade eestlaste ülemaailmsed ^^^^^-^^^ta Jooksu kuus
.. eesüaste pidustused toimuvad eel-^om^^
probleeme, mida sim ^^^^^^ TTO.IO/^TVTIV^ virirxT T * ^ B. •« ss TC
varem ei tuntud. Suuriinna miljöö ^ f if V f ' f ^. o^^^^ kaubandus TORONTO (EKN Informatsioon) 24. veebnuanl s.a. maaras Ees^
oma paljude l õ b k ^ EKN Teenetemäy
ta siis kõigile nendele probleemide­le
ja maakodudele ei mõehiud küi
ia,,Suure Isamaasõja" ajal pärast
venelaste Eestist välja löömist oli
Eestis punaste löögimeeste põran­daalune
komandör ja Pärnumaal
Eestimaa kommunistliku partei
keskkomitee volinik, kelle esma­järguliseks
ülesandeks oli eesti põl­lumehe
ja maakodude hävitamme.
vooruslikkusele vaehulfee õhkkon- Ja arenenud tsentrum pühit-^^^^^^^W; Ja Teenetemäri^ on tunnustusi neUe, kes on oma töö- Lääne-Saksamal Umuv ajakiri
W o n ^ h ^ tööd kui ..DerSpiegel" avaldas mõni aeg
S e g ^ S n ^ i ^ I r o ^ tagasi huvitava artikli sotsialistliku
Kii^egeyu^^ et y vaHtsuse poolt Rootsis rakendatud
^r^"^™ !i isegi orgamsee- erialade inimesed, kes viimase köl- ei importeentakš kaupa, mišteh- HennyAriiJa — Pikaajalise pa- na ja sümapaistva panuse edst ees- heaolu süsteemi kohta, mis ähvar-ntud^
seaduseyastaseid operatsioc^ eest eesti vangistatud vaba- ti skautluse juhtimisel. • dab nüüd kaasa tuua olukorra, kus
nCj^mMSun varematel aastatel 0110^^^^^^^^^^^^ ja modernisee- P^^^^' /^^^^^^^ tegevuse Jaan Lep^— Eesti skaudiliiku- inimestelt täielikult on võetud tege-voorad.
rida Towntot,<m suures osas alk- ^ ^ ^ ^ ^ p i k a a j a l i s e ddutamise eest, vusvabadus ja individuaahie alga-
^ KuidvToronto on -—kõigi suur- tiivšest duprotsessist taandunud,^ eestlaste esinda- juhtiyatel kohtadel, kaasaarvatud' tusvõime. Rootsi heaoluadminist-linna
hüvede ja: pahedega jUmg sel- 1^01^ nende järeletulejad, kelledest sõltlaste poolt. misel Balti Naiste Nõukogus. Ka eesti skautluse tutvustamine rah- ratsioon on kasvanud ülivõimsaks
panuse eelstEKN'u valitud liik- vusvahelistel Samuti, mäshiavärgiks, mille esniajärgnli-panüse
eest eesti vabadusvõitlusli- seks eesmärgiks näib olevat oma
Väljapaistva küle tööle. eksistentsi kindlustamine, märgib
isenä võtavad seda Kanada siiure-mena.
Robert Kreem
mt etatsentnmüt ka * elavad S ^ifj^dSmte^
eestb^d,_keUedeleö^^^^^
vmts. pealmn on seda sudamelalie. Hüja Kuutma - Eesti gaidluse ajakiri.
(äaSemi et SM kestas ^o^ {„. „ J""™ tJlemaa- kauaaegse juhtimise ja koordineeri- Stokholmi ekspertide arvamiste
ja arenennd käsikäes siinse eesti s:e ja paneval käesoleval aastal oH üle kolme aastan u^^iüM^^ ems, Ke'> Eesti Päevade idee algata- mise, ning noorsootöö aktiviseerir kohaselt maksab heaoluadminlst-
^konna juurdumisega KaMda^e^^^^ eesö kultuuri' säffltami- Mfi Im^Ä^ S e e S u rakendajana esimeste ÜEP mise eest. ratsiooni ülevalpidamine peatselt
^''^^'''if^mm^ seks veel lihe tugeva mirgakivi,h..S üldjuhina. Nikolai Valge, jr. - Tbronto rohkem, kui kõik need summad
vad_^vaga_hasäprovmtsbkRB, ajast j3a^T„„^^^^^^
maha jaanud ,,wasplifcku^ Toron- öai„gUse 6p^^ «10^^13 ^nn^^^^^ eest eesti ja «jaarendamise ja pikaajalise le toetustele, sotslaalhüvlstele, a « -
tol 35 aastat tagasi, kni sna haUta- ^ teadmises, et kui ni v a ^ ^ u S f ^ r f f ^'^''ädusv"^^^^^ rakendades oma juhtimise eest selle esimehena. Üht- tf abUe Ja penrionldele. B ü r o k r a a t t a
sid .Emoopast swbuma esimesed ju^t^^ tulevikus kommunismi e^tõ^i, At^^^^^^^^^ 'asi Panuse eest vabadusvõiüusele aparatuur on kasvanud selle süs-
^ ^l ojaaegsed. immig—ra ndid, äbadušess " enenud ees_t siga et tiw"»iwa iA-umuereariul^^^a^ noaie, VK- seUe eesmärgi huvides. EKN'u raamides. teemi Jnm:es nUvõrd võimsaks, et
Mnde-hulp^ded eestla^ ajLtagSuSfe"^ Endel Ruber^^ Eesti skautluse Veera ömiapnn - Sihnapaistva n)otsla«!d tunmsv^ endid abttul-
Toronto ei otond Mndelaastat^^^ • • • •• • -
mü meel<hv_koht e l ^ rontõeesflastek ja seUele Kanada S^^^^^ mitmel alal, vustiieU ei de enam v o M
l i m h ko^al vee timda kolo. tasemele arendamhe eest. Ühtlasi, kaasaarvatud eesti rahvatantsu vii- jutada ega kontrollida. Rootsi _lm
™jaalajastn bonp, kp^^^ hingestatud eesti vabadusvõitlusele jelemine.
oh suur ja mmngnmtidele vaa^^^ ^ O ^ s ^ ^ ^ t ^ antud panuse eest. Martin
Ülevalt alla. mti Euroonas hari- . , . ' , . • taKs. un imesiama panev, et peaie von^i A n j ™ _ P a t , „ c o « « e t f » _ ofo.>.
Pühvel
rokraadid on kudunud rootsi üliis-
Eesti nime konna ümber tiheda seaduste, ees-
' =!*^=S!^ - Pamise eest fö. tutvustamise eest oma akadeemUi- Hdade ning keeldudeJ^skude võr
diise saanud intelligentsile ja pro- säiliilaiiiafeelks
lessionaalseteSe inimestele, kellede­le
ei tahetud anda töökohti, mis
vastasid nende kvalifikatsioonile.
19!illilli8lliiil(lillil8iliillll99!!lilli!liniililUiilliiliüB!llitll!lllllllllii8il3^
ruldaselt madala eelarve deraal- ning Ontario valitsuste sel erialal K^^^^ S»' ei ole enamruumiindivi-
' multikultuuri nõuandvate kogude vahelisel pinnal. Šamuü, kauaaegse duaalsusel.
• Ameerika Hääl esif^korralika liikmena. tegevuse eest EKN'u valitud liik- ^^^^^^ «näiteid
eelarve, mille alusel saaks Bäbl Enn Kiilaspea — Pikaajalise mena, kes on korduvalt käsitlenud Rootsi arstiabi korralduse kohta,
viia tehnoloogilist uuendami<>v, kaastöö eest eesti Vabadusvõitlus- meie- vabadusvõitlüslikke küsimusi Kui näiteks üks tavaline rootslane
ess likul pinnal EKN'u valitud liikme- meedias. (Järglk.3)
Nr. 21
17. ja
dr.
24. ja 25|
dr. R
TORO
oon) PoJ
on Eesti
das rahvi
elustaiuu
Sel aasta]
vai pühal
Maja su|
4p.l.
Kavalil
tersoo p|
mar Heil
on Toroil
Evi Valgl
tekande
bli puhu]
viku lau
Hella'Lel
tadid lu(
tud EKI
Sini-Mtisl
mitce Cvsl
EvSTO
salalt.
„Sõna|
distataksi
kaudu
me omJ
ikestatuj
tusele öi
saali üi]
kaasmad
Tead
Kuna
koosolcll
mikul,
silda K(
tunni
toimub
märtsi',I
mitte kl
kuulutj
or
Kom
jääb hj
valida
Arstiabi
lad ja
kohasel
haosa
sele.
esincnq
nud r(
Stokho]
kraatlil
korra,
ne kuil
Stokho]
kus ai
mese 1
vastu
vib hd
või kel
Kogi
seerim
raha,
sisse tl
riigile
sissetlt
kõrget
sed kij
riiki il
Kuid
nud VI
mas tl
süstrcl
valiisr
maiusi
nii^g
seks
muljel
kraaül
, küüs;[
nagu
süli Sl
ise, kl
tel tal
otsar.
ri Oicj