1981-10-22-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE n^^^ Nr. 74
I S T S Õ N Ä Nr.
Spordlittudiseid
TraditsiooniÜEe rahvusvaheline
Balti korvpalli karikatürniir peeti
tänavu Soomes Jyväskyläs: Tegelikult
oli tänavu rootslaste kord neid
võistlusi korraldada, kuid need jäid
hoopis eemale, mistõttu võtsid
võistlusist osa Soome, Eesti ja Lati
meeskonnad. Eestlased võitsid
üheksandat korda selle turniiri,
võites soomlasi 83:76 ja lätlasi
98:93. teisele kohale tulid soomlased,
kes võitsid lätlasi 84:67. Eestlaste
edukaim korvikütt oli Heino
Enden. Nii viidi rändkarikas küll
Tallinnast Jyväskylässe, kuid toodi
jälle tagasi. Eesti meeskond pidas
Jyväskyläs veel sõprusmängu kohaliku
,jHondu" meeskonnaga,
võites laeäd 97:54.
- , ^ ^
Järjekorras 21. Tartu ja Helsingi
ülikoolide vahelised kergejõusti-kuvõistlused
peeti Käärikul vihmasajus.
See oli eestlastele järjekorras
17. võit punktide vahekorraga
101:76. Lausvihmas toimunud
võistluse tagajärgedest on
märkida M. Urjadnikovi võit 100
m jooksus 10,6, Aivar Ojastu 400
m 48,0-ga, A. Evardi kõrgushüpe
2.10, naistest Taimi Loovi võit 400
m jooksus 55,7-ga ja Lea Vahteri
kuulitõuge 14.92, mis on ta isiklikuks
rekordiks. Soomlastest olid
parimad Tapio Kallio tõkkejooksus
14,9 ja Tapio Lautsi kuulitõukes
16.34. Väljaspool arvestust tegid
võistlusel kaasa odaviskajad
Toivo Moorast 75.08-ga ja Kalju
Mägi tulemusega 72.18.
Võistlustega koos peetud Tartu
Ülikooli ja Helsingi ülikooli korvpalli
võistlusel võitsid eestlased
esimese poolaja 39:34, kuid lõpuks
soomlased võitsid 73:71.
Gorkis toimusid N. Liidu suvised
meistrivõistlused suusahüpetes.
Kokkutulnud 83 suusahüppajale
määrati proovivoorus kontrollnor-miks
65 m, mille saavutasid 40
sportlast, nende hulgas neli Eesti
hüppajat. Väga tubli oli 16-aasta-m
Otepää koolinoor Priit Teder,
kes saavutas täiskasvanute seas 14.
koha, kuid oli juunioridest neljas.
Teistest eestlastest P. Heinloo oli
üheksas, M. Kangur 26. kohal.
Juunioridest tuli teisele kohale J.
Soots.
Karksi-Nuias peeti Eesti 50 km
käimise meistrivõistlused. Viiendat
korda võitis meistritiitli Arvo Orupõld
Tamsalust, kelle ajaks oU
4.24,26. Hõbe- ja pronksmedali
võitsid tartlased Gennadi Butke-vitsh
ajaga 4.53,40 jä Lembo Tan-ning.
5.31,41.
Euroopa XII võrkpalli meistrivõistlustel
Bulgaarias tuli esimeseks
N. Liidu meeskond, kuhu
kuulus ka tallinlane Viljar Loor,
kellele see on juba neljas Euroopa
meistri kuldmedal.
Päästeti Teis@
maailmasõjaciegn©
kulldiciadung
MURMANSK - Inglise ja N.
Liidu ametivõimud kohtusid tugeva
kaitse all olevas laevas, et^agada
ajaloo suurima ja iohtlikuima kul-lapääste-
operatsiooni saaki. 1400^
tonnine „Stephaniturm" oli saabunud
Murmanskisse 80 mUjoni dollari
väärtuses kullaga, mis päästeti
HMS „EdinburghUt", inglise sõjalaevalt,
mille torpedeeris põhja
Saksa allveelaev 1942. a. Vene kuld,
saadeti sõja ajal teele Inglismaale
sõjamaterjalide eest. Kuigi kuld
päästeti inglaste poolt, anti päästetust
431 kullakangi, igaüks
$200.000 väärt, venelastele, Pääste-kompaniilp
jääb 45%, ülejään
jagati Inglise ja N. Liidu vahell
Venelased Viid võtnud kasutus
ettevaatusabinõusid kulla transpordiks
Mosljvasse. Püriva^vurid
vaatasid autožiaatpüsside^pealt,
kui kraana kallh^Jaa^iöfgi laevalt
maha-laadis.
RAAMATUID
MÜÜGIL „„VÄBÄ EESTLASE" TALITUSES
Hind Saat»-
$ kotal»
kirjandus
VALGED PÕLLUD nr. 79 -
gis 1981. Sisus: Miila Krimmi luuletus
„Kord*', H. Elleri „Epafro-ditos",
misjonikirju Maj-Britt ja
Walter Kimbergilt Lõuna-Aaf rikast,
Freid Peipmanilt Paapua
Uus-Glneast, Indiast, Kalifomiast,
Austraaliast, Fred ja Darline Peip-mani
jutustus „SunsUine", Esther
Sirotkini memuaaride järg ,,Sihi
poole: Aderde kliinik", Don Ric-hardšoni
järgnev jutustus ,,Rähu-laps",
N. H. „Võidutsev usk", A.
Elleri luuletus „õnnitlus" ja mis-jonipõldude
vajadused.
Lydia Aruvald NOODID T.E.S.
Täienduskoolide lauluõpikule. Noorte
laulik. Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide
Komitee väljaanne
nr. 15, Toronto 1981. 132 (nummerdamata)
lk.
Põikread: 1. Naisenimi, 4. Aadlitiitel,
7. Arv, 10. Juhan Liivi
teos, 11. Tegevteenistusest väljas,
12. End. vald Pärnuniaal, 13. Võimas
õhukeeris, 16. Hea omadus,
17. Transport, 18. Ühe usundi sümbol,
19. Koha määrsõna, 20. Raudteejaam
Viljandi lähedal,^ 23. Äike,
25; Tähed kirja alguses, 26. Küsi-
Nobeli auhind
kanciddlasei@
Kanadas sündinud, kuid USA:S
elav teadlane David Hubel jagab
tänavust Nobeli arstiteadusliklcu
auhinda koos rootslase Torsten
Wieseliga ja ameeriklase Roger
Sperryga. Hubel on sündinud Wind-soris
ja lõpetas Harvardi ülikooli
arstiteaduse alal, jäädes ka sama
ülikooli õppejõuks. Praegused
. Harvardi ülikooli professorid said
auhinna uurimuse eest, • selgitades
kuidas informatsioon jõuab läbi
silmade ajju. Nende uurimust peetakse
läbimurdeks sel alal. Igale
laureaadile langeb rahasummast
$217.000.
James Tobin, Yale ülikoolist, nimetati
Nobeli majandus auhinna
laureaadiks. Nobeli rahuauhmd anti
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
põgenikekomisjonile.
Kanada luuletaja Irving Layton
on esitanud Itaalia kirjanike organis
atsioom poolt tänavuseks Nobeli
kirjanduslaureaadi kandidaadiks.
Juudi päritoluga Layton on sündinud
Rumeenias, elab Montrealis
ja Niagara-on-the-Lake'is. Ta külastas
mõned kuud tagasi Itaaliat,
lugedes seal ülikoolides oma luulet,
millega tal tekkis kontakt ka
itaalia kirjanikega.
mus, 27. Puu osa, 28. Kaksikkon-sonant,
29. Vedur rootsi keeles, 31.
Varanduseta, 33. Naisenimi, 34'.
Rük Euroopas, 35. Loll, 36. Eos-taimy
37. Kuju eesti mütoloogias,
40. Impulss, 42. Praht, 43. Ebahuvitav,
44. Loodusnähe, 45. Kala,
46. Peenike karv.
Püstread: 1. Lehari operett, 2.
Menukas lavateos soome kirjanduses,
3. Rinnas kantav ehe, 5. Jõuallikas,
6. Linn Saksamaal, 7. Putukas,
8. Eesti muinasjutt, 9. Kolm
ühesugust konsonanti, 13. Ajaline
mõiste, 14.. Eesti lasteMrjanik, 22.
Jõgi Venemaal, 15. Küttemater-jal,
19, Eesti muusikaorganisatsi-oon,
lüh., 21. Tüklc tervest, 22. Jõgi
Venemaal, 24. Ohver, 30.;Kass,
32. Üks vanemaist, 33. Teatud
hüüdsõna, 36. Koht Viru rannikul,
38. Mereloom, 39; Temas, 41. Naisenimi.
SILFRISTSÕNA LAHENDUS
Põikread; 1. Karikas, 3. Paisam,
5. Tobe, 6. Tanner, 8. Pojli, 10. Kõri,
12. Vali, 14. Rike, 16. Hobbema,
18. Alatasa, 20. Kilby, 21. Tava, 23,
Piiter, 24. Pühalepa, 25. Tuulik,
27. Rita, 28. Salmik, 29. Kiviranna,
32. Manila, 35. Viha, 36. Rida, 38.
Marmor, 39. Neli, 41. Kartul, .43.
Loodus, 44. Habe, 45. Vüjandi.
I
Püstread: 1. Kabe, 2. Kastan, 4.
Sampo, 5. Tori, 7. Nerva, 9. Pirita,
10. Kõmu, i l . Hõbe, 13. Lia, 15.
KesaHblik, 16. Hobby, 17. Mata Hari,
19. Lagi, 20. Küter, 22. Valetama,
23. Piirikivi, 25. Tuumik, 26.
Meran, 28. Salla, 30. Vihane, 31.
Nari, 33. Nisu, 34. Tuumor, 37. l)a-kar,
38. Mardus, 40. Liha, 42. Tulvil,
43. Loodi.
EESTI SKAUTLUS VnSKÜMMEND AASTAf
ESTONIAN SCOUTING
Arvo Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RüaA graafik ja msa^
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB
piibUteoloogilisi vaaüasl
Heino Jõe ^ LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUSf
vajmulikke vaatlasi)
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Bahfa
tantsijate RQhm)
Juhan Kangur - VAIM. VÖIM JA VABADUS
2 ^
ME
18.- 71
-19^- 81
5^ 71
S5
II
IM
I
81
88
3^ 88
.19^ Sl
3.- Sl
3— Sl
Sl.— 51
41
5^ 31
JÄRELE
Anna AhmatõTa — Marie Uncler — REEKVIEM
Herbert Michelson - KODUMAALT VOORSIU
Herbert Mlchelson - SKAUTLIKUL TEEL
Herbett Miebelson - NOORSOOTÖÖ RADAI^L
Herbert Miclielson — EESTI RADiU)ELT
ESTONIAN OFFICm GUIDE
Paul Ldan - MörmLEND - pilte Ja peegddasl
Eduard Kfäsrtd ^ LUMELHTLASBD (hinletaduiga) 3«—
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.—
Rona Laami^ — Mis I^Ep SIPfiXiGAD (lm
kogu) 3^
August Kttblä - MÄLESTUSI KODUSAAREL^ 2^
Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 4^
Ants Vomm — VARJUD (luoletu^gn)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)
L^O Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline
juttstns kirjanik Oskar Lutsust). e.«5
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.51
Ants Vomm - RISTSÕNAD H 2.25
Antk Vomm - RISTSÕNAD IM 226
Ants Vomm - RISljSÕNAD IV 2.25
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu) 20^
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLR^INAS
Johan Pitka —RAJUSÕLMED . 8.81
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 8.—
Hannes Oja — KOPUTUSED' ENESES (luuletuskogu) 1^
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14^
Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
1659
VARRAKU JUTULEHT ^ KUSON NEEME
VANAVAARA?
30
31
21
30
51
31
Sl
31
31
31
41
41
41
31
31
31
51
RAAMATUID LASTELE
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis) 4.--
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja tööraamat
eelkooliealistde lastele värvUrü^s) 5.—
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.-
49
40
50
17.
OtsEs oli nüüd igal juhul tehtud
ja saatjad olid rõõmsad. Üks meestest
hüppas aegaviitmata maastikuautosse
ja läks ülemale teadet viima.
Juvonen imestas nende rõõmustamist,
aga sai siis kuulda, et
tal ei tarvitseks üksi minna sellele
ohtlikule matkale, sest mõnepäevase
ootamise järel ta saanuks teekaaslase.
Tulija oli siiski sellevõrra
hilinenud, et Juvonen ei jäänud
ootama kuna minekuotsus oli tehtud.
Juvost tõesti pahandas see, et
saatjad ei olnud varem talle midagi
sellest võimalusest rääkinud,
aga nüüd tegi see sama välja.
¥õib olla, et see oli parim lahendus.
^ Kui ise küsid ja ise vastad,
ei tule asjata riidu, hindas Juvonen
olukorda.
—• Ärata mind varakult, enne
päikse loojakut; ütles ta saatjale ja
astus telki. Nüüd oli veel võimalus
magada. Järgmistel päevadel võis
magamine jääda väga lühikeseks.
Kolmetunnise sügava une järel
ärkas Juvonentelgi juures kuulduvate
häälte tõttu. Norralane oli tagasi
tulnud ja vestles nüüd tõlgiga.
Juvonen sai tervitusi kõrgemalt
poolt ja soove heaks õnneks Liina-hamari
matkale. Samas sai ta veel
lisaülesande. Iseenesest oli uus
ülesanne vaid soov, „kui võid" ega
mitte mingisugune külm käsk. Juvonen
teadis, kui mees kord läheb
sellisele. matkale, siis ta katsub
kindlasti teha oma parima, ja ega
see uus ülesanne palju muutnud
seniseid matkaplaane. ülesanne
osutus üsna minekuraja juures 'olevaks,
mida ta oli juba kavanda-nudki,
— Küll ma katsun oma parimat
teha, ütles Juvonen kuivalt, jahenedes hakkas niiskest maapin-
— Aga kõik oleneb muidugi naab-nast tõusma vähe heledat udu ja
rist ja kuidas õnnestub piiri ületa- peagi oli see tõusnud meetri kõr-mine.
Ja muidugi vajan head õn- guseni. Juvonen oli selle üle rõõ-ne.
mus, sest see annaks mingisuguse
Õhtu hämardus ja minekuaeg varjumise võimaluse just sel ohili-oli
peagi käes. Juvonen tundis sel- kumal alal. \:
lele mõeldes kui liblikaid eneses Spinningu loopimine jätkus
lendlevat. Teda muutis pingeliseks poole tunni jooksul ja siis arvas
eelolev piiri ületamine. Aga lunue Juvonen, et minekuaeg on tulnud,
oli tuttav, see oH vaevaaud sõja Ta jättis oma saatjaga jumalaga ja
ajal igat minejat. Ta teadis, et lü- võttis koti selga ning astus samas
hine pinge kaob kohe, kui c i saa- jõkke.. Ta tõusis vastaskaldale ega
bunud tõsine olukord. Siis ei olnud märganud ka siis mitte midagi
aega närvitseda, tuli mõtelda vaid, alarmeerivat. Nüüd alles heitis ta
mis sel hetkel oleks targem leha. oma spinningu üle jõe ja vaatles
Aga nüüd omal poolel olles oli oma ümber. Ei laske ega stoi-pingelisus
põhjustatud kogu ma^ka hüüet polnud kuulda. Saatja võttis
õnnestumisest. spinningu ja Juvonen.võttis suuna
— Mina olen nüüd valmis na- otse itta. Matk tundmatu vastu oli
gu köster sõjaks, teatas Juvonsn. alanud.
Egas muud kui otse ida suunas... Mõnede sammude järel nägi Ju-
— Telk on siin samas kohas, vonen siiski oma ees rohkesti tal-kui
tagasi tuled, ütles tõlk. — Oo- latud valvurite rada, mida ta ei ol-tame
siin kuus ööd-päeva ja kui nud varem märganud. Sellel kohal
seEle jooksul ei tule^ säis arvame, oli raja pind üsna pehme põhja
et midagi on jitiitunnd. suunas. Ilmselt oli viimane valvu-
— Jahj-ega siis muud kui ^jke ritepaar äsja alles mööda rada läi-rist
nime taha, naeratas Juvonen. nud.
— Anna seljakott minule, Kin- Juvonen läks üle raja ja katsus
nan seda jõeni, ütles saatja. näha, kas on kusagil alarmitraati.
Sulle jääb seda veel Mllaldaselt Siis ta märkas, et peenike, pea-kanda.
aegu-nähtaamatu alärmitraät oli
üks saatjaist jäi telgi %irde, umbes 10 meetri kaugusel rajast,
soovis ainult head matka ja rõõm- See oli asetatud sellisele kõrguse-sat
nägemist. - le, et sellest ei saanud üle astuda.
Mehed suunasid oma sammud vaid Juvonen pidi kummarduma ja
otse, hommikuse kalastamiskoha roomas ettevaatlikult, traadi - alt
poole. Ka nüüd olid neil kalastus- läbi. Traadi puudutamine oleks
vahendid kaasas, kuigi Juvose põhjustanud muidugi alarmi ja
spinningu otsas ei olnud nüüd lan- matka jätkamine lõppenuks siia.
ti, vaid ainult tinaraskus. Seda oli Siiam oli kõik hästi õnnestunud,
siiski võimata märgata. Nüüd võttis Juvonen suuna otse
Mehed heitsid spinninguid ja vaatlustornile, mis oli tugeva kilo-
Juvonen vaatles hoolikalt vastu- meetri kaugusel. Valvurite jalgra-kallast.
Mingisugust liikumist ei da ja alarmitraat olid õnnelikult
võinud seal veelgi märgata, õhtu seljataga, aga mis võis olla ees?
mõtles Juvonen astudes. Maastik
oli siiski sobiv liikumiseks, madalat
ja kidurakasvulist. tundrakaski
siin-seal. Maapind oli samblane ja
samblal võis täiesti hääletult liikuda.
Tugeva 500 meetri käimise järel
peatus Juvonen hinge tõmbamiseks.
See' lühike teeosa nõudis
jõudu, sest närvid olid pingul. Hingeline
pinge sellel algjärgul oli
seedimatu ja see väsitas füüsili-seltki.
Aga olukord kergenduks,
mida kaugemale ta jõuaks., Juvonen
vaatles ümbrust ja kuulatas
hinge pidades, aga kõikjal valitses
vaikus. Südamelöögid vaid tundusid
märgatavailt tugevaina selles
vaikuses. Pinevus hakkas langema
ja nüüd võis mõtelda olukorrale
vähemalt külma rahuga. Tegeviis-viisi
üle tuli luua selge pilt ja kõik
muud mõtted heita tahaplaanile.
Tundeile ei saanuä anda ruumi,
sest siin valitses range seadus:, kiireim
elab kauemini. Mitte keegi ei
uuriks piiri taha tulnut, vaid tulistaks
armuta, kui selleks võimalus
tuleks. Sama põhimõte oli ka Ju-vosel.
Ta teadis end nüüd olevat
väljaspool seaduse kaitsest, mis
maksaks talle elu, kui ta ebaõn-nestuks
või teeks väikse vea. Mängu
panuseks oli elu, kõrgeim panus
ükskõik millises mängus.
Juvonen istus kivile ja vahetas
kuivad sokid, mis oli võtnud itaa-sa.
Invasioonisaapad (teatud jalanõude
sort Soome armees), mis ta
oli valinud mätkajalatseiks, olid
vett täis. Need näisid olevat täiesti
veekindlad, kuna vesi ei tulnud
kallamata välja. Saades jälle kuivad,
sokid jalga hakkas Jüyonen
edasi minema. Kiirustada ei võinud,
sest iga samm tuli teha mõtr
Itkult ja ettevaatusega. Ega tal olnudki
kiiret, sest ta oli otsustanud
mööduda valvetornist kesköö ajal,
mir tihedaim hämarus oleks kaitseks.
Eelolevat maastikku oli ka
jvaja pidevalt vaadelda, et ei tormaks
kokku võimalike valvuritega,
vaid jõuaks neid õigel ajal märgata.
Jõudes valvetorni lähedale, märkas
Juvonen oma hirmuks, et
maastik oli torni ümber täiesti lage.
Torn oligi ettenägelikult ehitatud
sellisele maastikule, et sellest
ei saaks märkamatult mööduda.
Mitte ühtki .puud ega põõsast polnud
torni lähedal. Jdvonen hiilis
nii lähedale lagendiku servale, kui
vähegi oli võimalik. Ta ees oli
vaid tuulest rebitud kasejässakas, ja
ta otsustas peatuda selle varjus.
Torn oli umbes 30 meetri kaugusel
paremal. Juvonen "roomas madalana
kase kõrvale ja heites vaate
tagasi, tundus talle kui. veri
oleks lakanud soontes keeriemast.
Alarmitraat oli otse ta pea kohal.
Kui ta oleks püsti liikunud, olnuks
alarm kindel.
— Sa saatan! Siin tuleb vaadata
silihadega, et pääseks kurnast
läbi, kirus ta traati vaadates.
Sellist hoolimatust ei tohi enam
juhtuda...
Nüüd tuli teha vaatlusi igasse
suunda ja mõelda järgmise sammu
üle. Selles suunas^ ei tohtinud
enam, edasi minna, suunda tüli
muuta, kui soovisid olla nähtamatu.
Valvetornis olevad valvurid
kindlasti ei maga ja nüüd ei aitaks
ka tormamine. Tornist oli hea
nähtavus, et väikseimgi liikumine
lahtises maastikus paljastuks armuta.
Olukord oli Juvose arvates
etekujutletavast halvem.
/ .(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 22, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-10-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811022 |
Description
| Title | 1981-10-22-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE n^^^ Nr. 74 I S T S Õ N Ä Nr. Spordlittudiseid TraditsiooniÜEe rahvusvaheline Balti korvpalli karikatürniir peeti tänavu Soomes Jyväskyläs: Tegelikult oli tänavu rootslaste kord neid võistlusi korraldada, kuid need jäid hoopis eemale, mistõttu võtsid võistlusist osa Soome, Eesti ja Lati meeskonnad. Eestlased võitsid üheksandat korda selle turniiri, võites soomlasi 83:76 ja lätlasi 98:93. teisele kohale tulid soomlased, kes võitsid lätlasi 84:67. Eestlaste edukaim korvikütt oli Heino Enden. Nii viidi rändkarikas küll Tallinnast Jyväskylässe, kuid toodi jälle tagasi. Eesti meeskond pidas Jyväskyläs veel sõprusmängu kohaliku ,jHondu" meeskonnaga, võites laeäd 97:54. - , ^ ^ Järjekorras 21. Tartu ja Helsingi ülikoolide vahelised kergejõusti-kuvõistlused peeti Käärikul vihmasajus. See oli eestlastele järjekorras 17. võit punktide vahekorraga 101:76. Lausvihmas toimunud võistluse tagajärgedest on märkida M. Urjadnikovi võit 100 m jooksus 10,6, Aivar Ojastu 400 m 48,0-ga, A. Evardi kõrgushüpe 2.10, naistest Taimi Loovi võit 400 m jooksus 55,7-ga ja Lea Vahteri kuulitõuge 14.92, mis on ta isiklikuks rekordiks. Soomlastest olid parimad Tapio Kallio tõkkejooksus 14,9 ja Tapio Lautsi kuulitõukes 16.34. Väljaspool arvestust tegid võistlusel kaasa odaviskajad Toivo Moorast 75.08-ga ja Kalju Mägi tulemusega 72.18. Võistlustega koos peetud Tartu Ülikooli ja Helsingi ülikooli korvpalli võistlusel võitsid eestlased esimese poolaja 39:34, kuid lõpuks soomlased võitsid 73:71. Gorkis toimusid N. Liidu suvised meistrivõistlused suusahüpetes. Kokkutulnud 83 suusahüppajale määrati proovivoorus kontrollnor-miks 65 m, mille saavutasid 40 sportlast, nende hulgas neli Eesti hüppajat. Väga tubli oli 16-aasta-m Otepää koolinoor Priit Teder, kes saavutas täiskasvanute seas 14. koha, kuid oli juunioridest neljas. Teistest eestlastest P. Heinloo oli üheksas, M. Kangur 26. kohal. Juunioridest tuli teisele kohale J. Soots. Karksi-Nuias peeti Eesti 50 km käimise meistrivõistlused. Viiendat korda võitis meistritiitli Arvo Orupõld Tamsalust, kelle ajaks oU 4.24,26. Hõbe- ja pronksmedali võitsid tartlased Gennadi Butke-vitsh ajaga 4.53,40 jä Lembo Tan-ning. 5.31,41. Euroopa XII võrkpalli meistrivõistlustel Bulgaarias tuli esimeseks N. Liidu meeskond, kuhu kuulus ka tallinlane Viljar Loor, kellele see on juba neljas Euroopa meistri kuldmedal. Päästeti Teis@ maailmasõjaciegn© kulldiciadung MURMANSK - Inglise ja N. Liidu ametivõimud kohtusid tugeva kaitse all olevas laevas, et^agada ajaloo suurima ja iohtlikuima kul-lapääste- operatsiooni saaki. 1400^ tonnine „Stephaniturm" oli saabunud Murmanskisse 80 mUjoni dollari väärtuses kullaga, mis päästeti HMS „EdinburghUt", inglise sõjalaevalt, mille torpedeeris põhja Saksa allveelaev 1942. a. Vene kuld, saadeti sõja ajal teele Inglismaale sõjamaterjalide eest. Kuigi kuld päästeti inglaste poolt, anti päästetust 431 kullakangi, igaüks $200.000 väärt, venelastele, Pääste-kompaniilp jääb 45%, ülejään jagati Inglise ja N. Liidu vahell Venelased Viid võtnud kasutus ettevaatusabinõusid kulla transpordiks Mosljvasse. Püriva^vurid vaatasid autožiaatpüsside^pealt, kui kraana kallh^Jaa^iöfgi laevalt maha-laadis. RAAMATUID MÜÜGIL „„VÄBÄ EESTLASE" TALITUSES Hind Saat»- $ kotal» kirjandus VALGED PÕLLUD nr. 79 - gis 1981. Sisus: Miila Krimmi luuletus „Kord*', H. Elleri „Epafro-ditos", misjonikirju Maj-Britt ja Walter Kimbergilt Lõuna-Aaf rikast, Freid Peipmanilt Paapua Uus-Glneast, Indiast, Kalifomiast, Austraaliast, Fred ja Darline Peip-mani jutustus „SunsUine", Esther Sirotkini memuaaride järg ,,Sihi poole: Aderde kliinik", Don Ric-hardšoni järgnev jutustus ,,Rähu-laps", N. H. „Võidutsev usk", A. Elleri luuletus „õnnitlus" ja mis-jonipõldude vajadused. Lydia Aruvald NOODID T.E.S. Täienduskoolide lauluõpikule. Noorte laulik. Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide Komitee väljaanne nr. 15, Toronto 1981. 132 (nummerdamata) lk. Põikread: 1. Naisenimi, 4. Aadlitiitel, 7. Arv, 10. Juhan Liivi teos, 11. Tegevteenistusest väljas, 12. End. vald Pärnuniaal, 13. Võimas õhukeeris, 16. Hea omadus, 17. Transport, 18. Ühe usundi sümbol, 19. Koha määrsõna, 20. Raudteejaam Viljandi lähedal,^ 23. Äike, 25; Tähed kirja alguses, 26. Küsi- Nobeli auhind kanciddlasei@ Kanadas sündinud, kuid USA:S elav teadlane David Hubel jagab tänavust Nobeli arstiteadusliklcu auhinda koos rootslase Torsten Wieseliga ja ameeriklase Roger Sperryga. Hubel on sündinud Wind-soris ja lõpetas Harvardi ülikooli arstiteaduse alal, jäädes ka sama ülikooli õppejõuks. Praegused . Harvardi ülikooli professorid said auhinna uurimuse eest, • selgitades kuidas informatsioon jõuab läbi silmade ajju. Nende uurimust peetakse läbimurdeks sel alal. Igale laureaadile langeb rahasummast $217.000. James Tobin, Yale ülikoolist, nimetati Nobeli majandus auhinna laureaadiks. Nobeli rahuauhmd anti Liitunud Rahvaste Organisatsiooni põgenikekomisjonile. Kanada luuletaja Irving Layton on esitanud Itaalia kirjanike organis atsioom poolt tänavuseks Nobeli kirjanduslaureaadi kandidaadiks. Juudi päritoluga Layton on sündinud Rumeenias, elab Montrealis ja Niagara-on-the-Lake'is. Ta külastas mõned kuud tagasi Itaaliat, lugedes seal ülikoolides oma luulet, millega tal tekkis kontakt ka itaalia kirjanikega. mus, 27. Puu osa, 28. Kaksikkon-sonant, 29. Vedur rootsi keeles, 31. Varanduseta, 33. Naisenimi, 34'. Rük Euroopas, 35. Loll, 36. Eos-taimy 37. Kuju eesti mütoloogias, 40. Impulss, 42. Praht, 43. Ebahuvitav, 44. Loodusnähe, 45. Kala, 46. Peenike karv. Püstread: 1. Lehari operett, 2. Menukas lavateos soome kirjanduses, 3. Rinnas kantav ehe, 5. Jõuallikas, 6. Linn Saksamaal, 7. Putukas, 8. Eesti muinasjutt, 9. Kolm ühesugust konsonanti, 13. Ajaline mõiste, 14.. Eesti lasteMrjanik, 22. Jõgi Venemaal, 15. Küttemater-jal, 19, Eesti muusikaorganisatsi-oon, lüh., 21. Tüklc tervest, 22. Jõgi Venemaal, 24. Ohver, 30.;Kass, 32. Üks vanemaist, 33. Teatud hüüdsõna, 36. Koht Viru rannikul, 38. Mereloom, 39; Temas, 41. Naisenimi. SILFRISTSÕNA LAHENDUS Põikread; 1. Karikas, 3. Paisam, 5. Tobe, 6. Tanner, 8. Pojli, 10. Kõri, 12. Vali, 14. Rike, 16. Hobbema, 18. Alatasa, 20. Kilby, 21. Tava, 23, Piiter, 24. Pühalepa, 25. Tuulik, 27. Rita, 28. Salmik, 29. Kiviranna, 32. Manila, 35. Viha, 36. Rida, 38. Marmor, 39. Neli, 41. Kartul, .43. Loodus, 44. Habe, 45. Vüjandi. I Püstread: 1. Kabe, 2. Kastan, 4. Sampo, 5. Tori, 7. Nerva, 9. Pirita, 10. Kõmu, i l . Hõbe, 13. Lia, 15. KesaHblik, 16. Hobby, 17. Mata Hari, 19. Lagi, 20. Küter, 22. Valetama, 23. Piirikivi, 25. Tuumik, 26. Meran, 28. Salla, 30. Vihane, 31. Nari, 33. Nisu, 34. Tuumor, 37. l)a-kar, 38. Mardus, 40. Liha, 42. Tulvil, 43. Loodi. EESTI SKAUTLUS VnSKÜMMEND AASTAf ESTONIAN SCOUTING Arvo Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg — ISAMAA EEST EDUARD RüaA graafik ja msa^ A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB piibUteoloogilisi vaaüasl Heino Jõe ^ LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUSf vajmulikke vaatlasi) TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Bahfa tantsijate RQhm) Juhan Kangur - VAIM. VÖIM JA VABADUS 2 ^ ME 18.- 71 -19^- 81 5^ 71 S5 II IM I 81 88 3^ 88 .19^ Sl 3.- Sl 3— Sl Sl.— 51 41 5^ 31 JÄRELE Anna AhmatõTa — Marie Uncler — REEKVIEM Herbert Michelson - KODUMAALT VOORSIU Herbert Mlchelson - SKAUTLIKUL TEEL Herbett Miebelson - NOORSOOTÖÖ RADAI^L Herbert Miclielson — EESTI RADiU)ELT ESTONIAN OFFICm GUIDE Paul Ldan - MörmLEND - pilte Ja peegddasl Eduard Kfäsrtd ^ LUMELHTLASBD (hinletaduiga) 3«— August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.— Rona Laami^ — Mis I^Ep SIPfiXiGAD (lm kogu) 3^ August Kttblä - MÄLESTUSI KODUSAAREL^ 2^ Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 4^ Ants Vomm — VARJUD (luoletu^gn) Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) L^O Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline juttstns kirjanik Oskar Lutsust). e.«5 Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.51 Ants Vomm - RISTSÕNAD H 2.25 Antk Vomm - RISTSÕNAD IM 226 Ants Vomm - RISljSÕNAD IV 2.25 Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu) 20^ Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLR^INAS Johan Pitka —RAJUSÕLMED . 8.81 Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 8.— Hannes Oja — KOPUTUSED' ENESES (luuletuskogu) 1^ Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14^ Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 1659 VARRAKU JUTULEHT ^ KUSON NEEME VANAVAARA? 30 31 21 30 51 31 Sl 31 31 31 41 41 41 31 31 31 51 RAAMATUID LASTELE KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.-- ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja tööraamat eelkooliealistde lastele värvUrü^s) 5.— EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- 49 40 50 17. OtsEs oli nüüd igal juhul tehtud ja saatjad olid rõõmsad. Üks meestest hüppas aegaviitmata maastikuautosse ja läks ülemale teadet viima. Juvonen imestas nende rõõmustamist, aga sai siis kuulda, et tal ei tarvitseks üksi minna sellele ohtlikule matkale, sest mõnepäevase ootamise järel ta saanuks teekaaslase. Tulija oli siiski sellevõrra hilinenud, et Juvonen ei jäänud ootama kuna minekuotsus oli tehtud. Juvost tõesti pahandas see, et saatjad ei olnud varem talle midagi sellest võimalusest rääkinud, aga nüüd tegi see sama välja. ¥õib olla, et see oli parim lahendus. ^ Kui ise küsid ja ise vastad, ei tule asjata riidu, hindas Juvonen olukorda. —• Ärata mind varakult, enne päikse loojakut; ütles ta saatjale ja astus telki. Nüüd oli veel võimalus magada. Järgmistel päevadel võis magamine jääda väga lühikeseks. Kolmetunnise sügava une järel ärkas Juvonentelgi juures kuulduvate häälte tõttu. Norralane oli tagasi tulnud ja vestles nüüd tõlgiga. Juvonen sai tervitusi kõrgemalt poolt ja soove heaks õnneks Liina-hamari matkale. Samas sai ta veel lisaülesande. Iseenesest oli uus ülesanne vaid soov, „kui võid" ega mitte mingisugune külm käsk. Juvonen teadis, kui mees kord läheb sellisele. matkale, siis ta katsub kindlasti teha oma parima, ja ega see uus ülesanne palju muutnud seniseid matkaplaane. ülesanne osutus üsna minekuraja juures 'olevaks, mida ta oli juba kavanda-nudki, — Küll ma katsun oma parimat teha, ütles Juvonen kuivalt, jahenedes hakkas niiskest maapin- — Aga kõik oleneb muidugi naab-nast tõusma vähe heledat udu ja rist ja kuidas õnnestub piiri ületa- peagi oli see tõusnud meetri kõr-mine. Ja muidugi vajan head õn- guseni. Juvonen oli selle üle rõõ-ne. mus, sest see annaks mingisuguse Õhtu hämardus ja minekuaeg varjumise võimaluse just sel ohili-oli peagi käes. Juvonen tundis sel- kumal alal. \: lele mõeldes kui liblikaid eneses Spinningu loopimine jätkus lendlevat. Teda muutis pingeliseks poole tunni jooksul ja siis arvas eelolev piiri ületamine. Aga lunue Juvonen, et minekuaeg on tulnud, oli tuttav, see oH vaevaaud sõja Ta jättis oma saatjaga jumalaga ja ajal igat minejat. Ta teadis, et lü- võttis koti selga ning astus samas hine pinge kaob kohe, kui c i saa- jõkke.. Ta tõusis vastaskaldale ega bunud tõsine olukord. Siis ei olnud märganud ka siis mitte midagi aega närvitseda, tuli mõtelda vaid, alarmeerivat. Nüüd alles heitis ta mis sel hetkel oleks targem leha. oma spinningu üle jõe ja vaatles Aga nüüd omal poolel olles oli oma ümber. Ei laske ega stoi-pingelisus põhjustatud kogu ma^ka hüüet polnud kuulda. Saatja võttis õnnestumisest. spinningu ja Juvonen.võttis suuna — Mina olen nüüd valmis na- otse itta. Matk tundmatu vastu oli gu köster sõjaks, teatas Juvonsn. alanud. Egas muud kui otse ida suunas... Mõnede sammude järel nägi Ju- — Telk on siin samas kohas, vonen siiski oma ees rohkesti tal-kui tagasi tuled, ütles tõlk. — Oo- latud valvurite rada, mida ta ei ol-tame siin kuus ööd-päeva ja kui nud varem märganud. Sellel kohal seEle jooksul ei tule^ säis arvame, oli raja pind üsna pehme põhja et midagi on jitiitunnd. suunas. Ilmselt oli viimane valvu- — Jahj-ega siis muud kui ^jke ritepaar äsja alles mööda rada läi-rist nime taha, naeratas Juvonen. nud. — Anna seljakott minule, Kin- Juvonen läks üle raja ja katsus nan seda jõeni, ütles saatja. näha, kas on kusagil alarmitraati. Sulle jääb seda veel Mllaldaselt Siis ta märkas, et peenike, pea-kanda. aegu-nähtaamatu alärmitraät oli üks saatjaist jäi telgi %irde, umbes 10 meetri kaugusel rajast, soovis ainult head matka ja rõõm- See oli asetatud sellisele kõrguse-sat nägemist. - le, et sellest ei saanud üle astuda. Mehed suunasid oma sammud vaid Juvonen pidi kummarduma ja otse, hommikuse kalastamiskoha roomas ettevaatlikult, traadi - alt poole. Ka nüüd olid neil kalastus- läbi. Traadi puudutamine oleks vahendid kaasas, kuigi Juvose põhjustanud muidugi alarmi ja spinningu otsas ei olnud nüüd lan- matka jätkamine lõppenuks siia. ti, vaid ainult tinaraskus. Seda oli Siiam oli kõik hästi õnnestunud, siiski võimata märgata. Nüüd võttis Juvonen suuna otse Mehed heitsid spinninguid ja vaatlustornile, mis oli tugeva kilo- Juvonen vaatles hoolikalt vastu- meetri kaugusel. Valvurite jalgra-kallast. Mingisugust liikumist ei da ja alarmitraat olid õnnelikult võinud seal veelgi märgata, õhtu seljataga, aga mis võis olla ees? mõtles Juvonen astudes. Maastik oli siiski sobiv liikumiseks, madalat ja kidurakasvulist. tundrakaski siin-seal. Maapind oli samblane ja samblal võis täiesti hääletult liikuda. Tugeva 500 meetri käimise järel peatus Juvonen hinge tõmbamiseks. See' lühike teeosa nõudis jõudu, sest närvid olid pingul. Hingeline pinge sellel algjärgul oli seedimatu ja see väsitas füüsili-seltki. Aga olukord kergenduks, mida kaugemale ta jõuaks., Juvonen vaatles ümbrust ja kuulatas hinge pidades, aga kõikjal valitses vaikus. Südamelöögid vaid tundusid märgatavailt tugevaina selles vaikuses. Pinevus hakkas langema ja nüüd võis mõtelda olukorrale vähemalt külma rahuga. Tegeviis-viisi üle tuli luua selge pilt ja kõik muud mõtted heita tahaplaanile. Tundeile ei saanuä anda ruumi, sest siin valitses range seadus:, kiireim elab kauemini. Mitte keegi ei uuriks piiri taha tulnut, vaid tulistaks armuta, kui selleks võimalus tuleks. Sama põhimõte oli ka Ju-vosel. Ta teadis end nüüd olevat väljaspool seaduse kaitsest, mis maksaks talle elu, kui ta ebaõn-nestuks või teeks väikse vea. Mängu panuseks oli elu, kõrgeim panus ükskõik millises mängus. Juvonen istus kivile ja vahetas kuivad sokid, mis oli võtnud itaa-sa. Invasioonisaapad (teatud jalanõude sort Soome armees), mis ta oli valinud mätkajalatseiks, olid vett täis. Need näisid olevat täiesti veekindlad, kuna vesi ei tulnud kallamata välja. Saades jälle kuivad, sokid jalga hakkas Jüyonen edasi minema. Kiirustada ei võinud, sest iga samm tuli teha mõtr Itkult ja ettevaatusega. Ega tal olnudki kiiret, sest ta oli otsustanud mööduda valvetornist kesköö ajal, mir tihedaim hämarus oleks kaitseks. Eelolevat maastikku oli ka jvaja pidevalt vaadelda, et ei tormaks kokku võimalike valvuritega, vaid jõuaks neid õigel ajal märgata. Jõudes valvetorni lähedale, märkas Juvonen oma hirmuks, et maastik oli torni ümber täiesti lage. Torn oligi ettenägelikult ehitatud sellisele maastikule, et sellest ei saaks märkamatult mööduda. Mitte ühtki .puud ega põõsast polnud torni lähedal. Jdvonen hiilis nii lähedale lagendiku servale, kui vähegi oli võimalik. Ta ees oli vaid tuulest rebitud kasejässakas, ja ta otsustas peatuda selle varjus. Torn oli umbes 30 meetri kaugusel paremal. Juvonen "roomas madalana kase kõrvale ja heites vaate tagasi, tundus talle kui. veri oleks lakanud soontes keeriemast. Alarmitraat oli otse ta pea kohal. Kui ta oleks püsti liikunud, olnuks alarm kindel. — Sa saatan! Siin tuleb vaadata silihadega, et pääseks kurnast läbi, kirus ta traati vaadates. Sellist hoolimatust ei tohi enam juhtuda... Nüüd tuli teha vaatlusi igasse suunda ja mõelda järgmise sammu üle. Selles suunas^ ei tohtinud enam, edasi minna, suunda tüli muuta, kui soovisid olla nähtamatu. Valvetornis olevad valvurid kindlasti ei maga ja nüüd ei aitaks ka tormamine. Tornist oli hea nähtavus, et väikseimgi liikumine lahtises maastikus paljastuks armuta. Olukord oli Juvose arvates etekujutletavast halvem. / .(Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-22-06
