Vaba eestlane , January 7, 1982

              Nr. 2^ ^KA EESTLANE neljapäeval, 7. Jaanuarü W - Thursday January 7,1982
idrist kalliskividega. Pildil
Foto: Vaba Eestlane
obleeme
^maad
idiko võrra are
seotnd baignsed mnntnva
just $eal, kus tervishoidlik"
tigitustööd on üldse vähe ja
ptamise ohtlikkust pole ava-se
ette^ toodud,
lastel aastatel on tehtud pai-
^ä- ja liikotiinisisaldavuse
arengumaades müüdavaist
^dest ja jõutud selgusele, et
lelistel sigarettidel võib pl- ;
\v, tõrvasisaldayus Aasias kui
Jrrelda USA või Inglismaal
/äte tubakasaaduste tõrvasi-
Isega; Arengumaade tubaka-jad
on seega veelgi tapvama-
Bte küüsis, kui tööstusmaade
Jjad.
Malawi, Filipiinid, Zimbab-brasiilia
ja mitmed. teised
Imaad ön väga olenevad tu­hudest.
Nad teenivad nii saa­lil
ka tubakamaksust. Tavali-feyataja
näeb sageli tubakat
la, mis toob talle suhteliselt
Issetuleku. Selle kõrval ma-teadlased
väidavad, et pike-lävahemikus
on olukord hoo-tsugune,
les võime märgata,, et suur
jrvise- ja haiglakuludest oh^
ese suitsetamisest põhjusta-jiguste
ravil^. • ' V
|ngnmaades ei ole snitseta-jd
veel üldised, aga
ie lisandumisel surve suure-just
nendes maades, milledel
Nnne suuri probleeme oma
ri$hoin alaL
)akas on kahel viisil kahjulik
|Esim'eseks on ta kahjulik ter-
Teiseks kasutab ta põllupin-lida
võidakse kasutada toidu
famiseks. FAO informatsipo- :
öeldud, et toit ja tubakas
ävad omavahel, kusjuures tu-anhab
kiiremini kasumit. Tu-kasvatamisel
kasutatakse töö-.
hooajaliselt. See on suurfar-kasulik,
aga väiketalunikud \
plised jäävad suures osas aas-
^gevusetuks. i .
ülma teryishoiüorganisatsiop-viimastel
aastatel eriti tun-
[uvi küsimuse vastu, Kuidas on
liik vähendada suitsetamist
^sandlikult ja mida süudetak-la
inimese suitsetämiskirevas-
^itlemiseks. Organisatsioon on
tõdenud, et suitsetamise va­jamiseks
arengumaades vaja-enne
kõike rahvusvahelist
^ööd ja tööstusmaade eesku- •
I olevat tubakatööstureile surve
iamistning arengumaade ter-
|)iupr6grammide toetamist. •
suitsetamisega seotud ha!"
^ste ^. rähvatervislik osatähtsus
tööstusmaades kasvanud ja
^ust ön saadud teadlikuks uuri-listuleihuste
avaldamisega, siis
pngumaades pole keegi rääki­nd,
et suitsetamine võiks olla
Jrvist kahjustav. Seda informat-
|oom tubakareklaamis ei avaS-Eta.
[raegu võib suitsetamise prob-kolmandas
maailmas tundujäa
kaugena, kuna seal on suuri ja
|pis tõsisemaid probleeme lahen-
Aga kui neile seal ei juhita
jlepanu, siis on mitmekümne
ta pärast suitsetamisest põhjus-
\d- haigused tõelisuseks arengu-ides.
I.
Lk. 5
WBBS3
Värsk^ tecifri-mälestuste
rojamcit
lein Andrelt
Rootsis on äsja ilmunud Eesti
Kirjamke Kooperatiivi kirjastusel
Rein Andre mälestusteos ,,Suda
rambitules". Nagi pealkirjast näh­tub,
on see teatriraamat, mis li-siks
rikkalikult illustreeritud, si­saldades
üle 40 originaalfoto. Raa­mat
hõlmab autori tähelepanekuid
teatrielust kodumaal, Rootsis jä-
Eanädas. Umbes.pool teosest haa­rab
kodumaise teatrielu kirjeldusi,
pool aga langeb pagulasajale.
Kuna autor pärineb meie põhja-rannikuregioonist
Loksalt, süs lei­dub
siin loomulikult ka sooje kodu-kohakirjeidusi
autori lapsepõlvest
ja no|)rusaastaist. Tallinnasse šür-dumine
ioimub ühenduses vastuvõ­tuga
1938 Kõrgemasse Lavakunsti
Kooli, kus õppeaja pikkus on kolm
aastat, õpetajaina toimivad siin
enamik timtud eesti lavainimesi,
kellest autor annab iseloomulikke 1. jaanuaril toimunud uusaasta vastuvõtul E.V. au peakonsul I. Heinsoo kõdus andis EKN esimees L.
lühiportreid. Küpsus kutselisele Leivat endisele esimehele Udo Petersöole üle EEN teenetemedali. Püdü moment medali rindakinnitami-lavale
astumiseks' saabub aga mur- sest, vasakult U. Petersoo, L. Leivat, E.V. aipeakonsMl I. Hemsoo Ja tema abiliaasa Margot Heinsoo,
ranguajal koos võõraste okupatsi- ' ' Vaba Eestlane
oonide varjuga ieatritege\aise ko- '-" ' • /—- "
haL See osk koodustab tegelikult
eesti sõjaaegse teatrikroonika koos
vapustavate 1 ja dramaatiliste sünd­mustega
nühästi rahva ja riigi kui
näitlejate isiklikus elus.
Pagulasaja kirjeldus, algul Root­sis
ja hiljem Kanadas, pakub huvi- Skautlike noorte juhtide aastakoosolekud möödunud sügisel otsustasid korraldada lärgmSsed suur-lavaid
võrdluspüte kodu- ja valis- laagrid 1982. aasta suvel. Suurlaagri idee on, et seal kohtuvad noored paljudest ermevatest linnadest ja
inaise teatrielu vahel ning seda maadelt. Kuna eesti skaudiliikumine Kanadas praktiliiselt piirdub ainult Torõntoga, süs annavad suurlaag-mitte
ainult pagulasteatrite hori- ^'^ nimele õigustuse Ühendriikidest saabuvad eesti gaidid ja skaudid. Tähtsam aga kui laager ise, on
sondilt vaid isegi filmisektorist, laagriks ettevalmistumme — treenmg, kasvatustöö ja kavandamine. See ongi skautluse sisu.
sest autbr on nimelt üks neid vä-ÄDVOKATFIRMAN
ERVIN PANG AB
Wahremdorffsgatan 8, S-111 47 Stockholm,
teU 08/218050 võ! 21703©.
:©
soost isikutele:
iä]
GROSS, Märt
GROSSBERG, Mairä
HOLLAND, Johan
HÄRM, Jüri
KARTAU, Julia .
KEERNIK, Adol
KOPPEL, Karl
KÄBI, Johannes
KÜMMEL, Sergei . •
LEISMAN, Maretta
LOBJAK, (Hans) Jakob
LUGKMAN, Aleksander
MÄNNIK, Jaan '
OBERG, Ludvig
OIDEKm, VasiM
ROSENTHAL, Ednft
ROSS, Eduard
ROSSMAN, Paul
RÄTSEP, Mihkel
SEGLIN, Eedert
SIMSIVART, Jüri
SOOSAAR, Tõniiä
TILK, Jaan
TISS-TEESAAR, 1
TOMSON, Albert
IRUVE, • ViHem
UNT, Alma-
WEIZENBERG, Emma
Teatada: advokaat Ervin Pang, jiiir.kand. Ethel Pang v5i sdkre-tär
Inga-Brita Larsson.
Advokaadifirma võtab juriidilisi asjaajamisi Rootsis Ja teüst^
maades eesti, rootsi, inglise ja saksa keeltes. \
üksused Yalmistuva Alcan
Building , 4 k t i Products 1
AuthorizedDealer ^ A L C A JN
Skautüksus Lembitu Malev vai-hesid
eesti teatrunimesi, kes võis ^^^^^ tänavu kaheks ülesandeks,
elukutselist lavatööd jätkata ka ^^^^^^ ^^^^ _ tutvustami-voorsd.
Ka piAtteoreetüised vaat^ se. seisukohalt väga oluline - on
'lusedmng võrdlus^ võõraste teat. ^^^^^^^^^ teemantjuubeli suurpa-rite
tegevuse vahel pakuvad palju raad Torontos See toimub 29 maü
huvitavat^ning õpetlikku, Kuna pa- haarab\uhandeid poisse'suur- S^autrühmade tööd juhivad Ricky
gulasaeg.oÄ oma ulatuselt isegi pi- rp^ronto skautüksustest Lembitu Vessmann ja
kem kui kodumaise teatritegevuse ^^^^^ j^^^j^^ Sherwoodi distrikti, Peeter Sommer, vendureid Mihkel
parvikin> skautrühmade Ja ven-set töökorraldust ei harrastata ise-durite
rühma koosseisus on igal gi koolides, skautlike noorte üksus-laupäevar
väljas 50—60 poissi, test rääkimata.
Samuti on igal laupäeval väljas
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE
VARJUD
20 AASTA GARANTn
LÄTI ETTEYÕTE
arvukas Ja afsjatundlik juhtkond. On päris loomulik, et niisuguse
üksuse poiste eesti keel, rahvus­lik
teadvus ja ka iseteadvus paisv
tab silma.
Küsimusele, kas nü palju juhte
Muminum Installers
2226 Dnndas St. W. Toronto, Oni M6R 1X3 '
Telefon 534-2864
Omanik ARTURS MIME
yõtke ühendust iuma omanikuga. — Ei mingit vahejmeest.
kronoloogiast. _y
Rein Andre raamatuga on eesti
te^trikirjandus kahtlematult saa­nud
värsket ja väärtuslikku lisa.
periood, süs on seegi osa tegelikult ^^^^^ ^^.^^^^^ maaüma ^^^"^ Ja Peeter Jeeger. Noolepois- ^^^y.^ ^^stab maleva vanem
juba eesti teatriajalugu, kuigi ku-- skautluse maid. Lembitu poistele *® ^^^^^^ ^^^^^^^^ ^"^^^^ Heino Jõe. „Kuidas võtta? Kui
jelduse iseloomult kaugel kuivast .^^^^^^ ühelt poolt ühtne ^^^"^ ^'^^ ^^^^ meil on iga poisi jaoks perfektselt
- esitada iseennast, Eestit, teiselt ^!:'^ ^^^^ ^^^^ eesti .Jceelt. kõnelev kasvatusUke
poolt aga väga vastutusrikas, kuna ^^^Ssepp. võimete ^ ja skautlike osfcu^^^^^^
Eestit tohib esindada ainult hästi. Täiesti eralcordne on vanemate juht,;i,süs oh tu^^
Lembitu Maleva juhtide kogu ušäl- Juhtide osavõtt koondustest. Igal sellels. JCas see X>n väM m p^^^^^^
\ias paraadi kavandamise ja teos- laupäeval on kohal maleva vane- iihele^^p(Äsüe kuluta
tamise maleva abijuht ÄmAüase"^a<^ Heino Jõe ja VeUo^oots^ see on vMrt. Meie tööšüš^^
hooleks. Ainil on vastava ala ko- l^va juht Harold Kivi, lippkondade teeni ei ole niittea poiste
gemusi, kuna 1975 oli ta üks eesti Juhid Evald Oder ja VUctor Vess- jaoks;' vaid see on-š
üksuse juhte Norras toimunud maa- mann, vendurite vanaperemees treening noortele juhtidele. Aga—
üma-jamboreel. -^^^s Evard ja väga sageli ka ma- terve seUe^šjavõib^at^^
Teine eelseisev ülesanne on gai-leva spordijuht dr. Jaan Roos, teisnielise vastutusele — kes tee^
dide ja sfcajiti^e ühine suurläager Kõik need juhid on elukutselise ta- oma parima kuni kogu asi laiali va-
Kotkajärvel) milleks valmistumine semega , igakülgsed skaudijuWd, jub; Meil on ka sel ^^^a^
toimub Lembitu poiste koondustel kes valdavad 'peensustes eesti Kogu elu põhireegel on see, et aii^
igal laupäeva ennelõunal Peetri ki- keelt. da saab ainult see, keUel
riku ruumides. ' Liialduseta võib, nimetada,. et gi anda. Kasvatuses oh see reegd^
Kolme allüksuse ~ imoolepoiste Lembitu Maleva koondustele võrd- eriti oluline;" -
DOWNTOWN WOOLS ART^ & CRAFTS
9 Queen St. E. Toronto — Tel. 368-5011.
Meü on rüd^alikus valüuis importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks/ põimimiseks, heegeldamisekB,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). ii^ SKAM)mAAVIAST
HüVITAVAn) MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA * Ka»-
yaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAO. Avatud: esmaspw—koi-map.
9-16, neljap., reedel 9-8, laup. 9.3(Ml. Meie teine äri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 463^-2285, kell 3-5 p.L
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
L Ä T E R & C O .
Ltd.
- "INSURANCE"
1482 Bathnrst St.» 4 kord
• fBathurst^t. Oair)
Telefon kontoris 653-7815 jr*
Esmajärgullsed tllkpuu-mödbM kavsindajad ja valmistajad
ii OTSE VABRIKUST 25 LE PAGE COURT
Ä . Jensen & Son Limited telefon 636-9811
Eestlane mere»'
hädaliste pöästfciks
Toronto päevaleht „Star" andis
edasi UPC eriteate, et Kanada he­likopteri
piloot Endel Sutt päästis
Viletsad saagid ka ida-Saksamaa põldudel
Kolhoosisiisteem ka seal suurtes raskustes
Kodumaa kilde
REISIJA TEHAKSE
NÄRVILISEKS
Närviliseks tegemine kuulub
kommunistide taktika juurde. Igal
töötatud aja eest. Teoreetiliselt on
võimalik vanadusepensioni suuren­dada
näiteks 50 rubla võrra kuus
(viie täistööaasta 'eest). Kuid mit­te
rohkem kui 150 rubla kuus.
Üks teine paragrahv lükkab aga
BONN — Nagu kõnelevad raudeesriide tagant saabunud andmed, ©n toiduainete nappmis N . LMm aastal sõidavad mitmed baltlaste kohe mvi ette: Vanadusepension
Antarktikas hukkuvalt uurimuslae- ja Ida-Euroopa riikides võtnud, to^ Nüüd on selgunud, et .ka Ida-Saksamaal hakkab toi- gnjpid Eestit kiUastama. Passide koos koi^^ lisanditega ei tohi niv
vait 40 merehädalist. Eesti lendur duainete puudus tiimda andma, m!s on peamiselt tingitud riigistatud põllumajauidamise ebaefektiivsetest kontrollimisel Tallinna toUiamet- melt ületada keskmist töötasu,
oli geoloogilise laeva Gotland II tulemustest, " - mkelt juhtub sageli, et just ühe millest pension on arvutatud. See
koosseisus, mis jäi jäävangi Ross . grupiliikme passi uuritakse pool on uutvärki tööliste kumamine
merel ja kus jää purustas 91 meet- Ida-Saksamaa teraviljatoodang suured loomapidamise kolhoosid, 3,7 miljonit tonni vähem kui see ^^^^ g^am, vüakse vahepeal matemaatika abil.
ri pikkuse 4400-tonnise laeva, jäi käesoleval aastal üheksa miljov milledest suuremad hõlmasid kuni oli planeeritud. Viletsaid saake on j^g-^^j^^jj^. luuakse jälle tagasi
Laeval oli tjus-Meremaalt Wel- nit meetrimõõdustiku tonni vähe- 4000 karilooma. Kogemused näita- saadud ka suhkrupeedi ja päeva- rj,^^^ ^^^^ mikaua oo-lingtoriist
lahkudes 11-liikmeline maks ettenähtud plaanist ni^^ need suurmajapidamised lillede põldudelt. Kommunistliku ^^^^
meeskond ja 25 teaduslikku tööta- Saksamaal puuduvad väljavaated andsid vähe produktsiooni, kuna partei üks sekretäre Emil Bobu, ^ passiomamk lõpuks küsib
jat. jõuda, 1985. aastaks planeeritud lo^^^ '
Endel Sutt oli Calgarys Liftäir eesmärgile, miUe kohaselt Ida-Sak- hoolitsemise tõttu oli siin kaks gu eest,
International of Calgary teeništu- samaa on ise. võimeline produt- korda nii suur kui väiksemates põl- väitis;
ses. Ta on varem helikopteri piloo- seerima omatarviduseks vajaliku lumajapidamistes.
dina töötanud Niagaras, kus ta te- teravilja. Bukarestist saadud informatsioo-gi
oma lende kose. kohal. Lähe- käesoleva aasta suure puudujää- ^ .ff ^eraviljasaak
cmaid andmeid pole Telex operaa- ^ Xmusenron idaLkslased ^^nult 20 miljonit tonm - seega
sunnitud teravilja Ühendriikidelt
tmpörteerima 400 in
yäärtuseS.'-^.--;' ,.•
Partei peasekretär Erich Honec-
„ „ „ gj^ °JeeC^Ä°XÄomhee Ameerika teadlane hoMab keemiliste r Ä Ä t Z S >;.<^»>eM tu„:üstaj„a, et puudu- relvade võldujooksu pärasf
' , , « . laaeid teraviliatoodangus, k^^ • • . . . _ _ _
vabad Suunake oma annetased ida.saicsamaale sama valusaks WASHINGTON - Tiumiistahid ameenka tmOane prof. Arthw ^^^^^^ ettetrUMtud vormi, et teda üheks kaebuste vormiks kodu-noortele
,a. teistele eesn orgamsai- ^i^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^ Westing Hampshire CoUege-is Massachiisetts-is süüdistab^USA valit- p^^^j^^ ^. ^y^^^^
on lugejakirjad ajalehtedele.
sioomdele ^^^^^ olihinnad. ^ «« see SDnmb^maadnia keemiliste relvade tootmise voisflnae.vM- ^^^j^^ y.^ jg^ig ^^stab. Al- Tallinnas, õismäe elanikud aga ei
Eesti Sihtkapital Kanadas Wa-Saksamaa kommunistlik ««P. keemihsed relvad on olmid joba Kasntamisel Afganistanis ja
les'süs langevad hoobid. lootnud kohalike ajalehtede abüe,
kaudu tulumaksuvaba kviitungi partei on oma põllumajanduse or- ™o-Hmias. ' ^ • ^_ vaid saatsid oma kaebuse otse
saamiseks. — Eesti Maja, 958 ganišeerimisel rakendanud äärmus- Teadlane ütlbs, et pole olemas
Broadview Ave. Toronto, Ont. ÜI^^U spetsialiseerumise meetodi, absoluutseid tõendeid, et N. Liit
torite streigi: tQttu saadud.
Probleemid keemiliste
Eesti Sihtkapital Kanadas
NOORI Ei liÄSTUDM
. MARSSroÄ;:>-.;::;
Oktoobrirevolutsiooni 1980; a;
aäs^päevast Tallinna Õi)iiased tea­tavasti
osa võtta ei tohtinud.
Amelik põhjendus: Külmetamis-hädaoht;
See Joiinmaline põhjendus
OÜ esmakordne N^^L^ ajaloos;
Tegelik põhjus: Ee^ti noored olid
just vaheti enne seda demonstree­rinud
Eesti poolt ja Vene vastu.
Parteituusad kartsid, et noored tee­vad
oktoobrirevolutsioonist 24-
Peksmine vanglates on tavaüne, veebruarirevolutsiooni,
eriti süs, kui vang ei nõustu ette- , ' (E. Rada)
loetud süüteole kohe aUakirjutama. ^
Enne seda lastakse aga vangu sigr
mis siis tema passiga lahti on, an-ö
! « „ A n iu J, «J • takse pass tagasi ja vastatakse: vaitBs, et kelivad saagid ei ole ^ . ^
tingitud niivõrd ilmastikust ja »Koik on korras .
transpordiprobleemidest ktii just / f ^ ^ ^ ^ ^ ' ^^f ^"^^ ^^^eli Ees-administratsioon!
poolt tehtud ^is kamud, ut evad naeratades:
vigadest. „Tavalme venelaste • narvdisekste-
[ . gemine . . .
M4K 2R6 mis ei ole andnud aga loodetud tu- või Vietnam. pritsinuks „kpllast
,,Pravdale". Sealt saadeti kaebtis
edasi Eesti Rahvakontrolli komi-mõiste,
mis teele ja tuldi kontrollima" garaazhi-
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTUS
I anmga „steamcleaning"
HEt. ERIK LOEBIK 447-9834
et USA-1 on; tõendeid, mis Me- PENSIONHISA^
vad et neid keelatud relvi k a s B .™
tati Afganistanis ja Laoses. Pensionilisand OE
'T'': ... . . •: . ^fT"^!^^ T Liitunud Rahvaste Organisatsiooni hakkas maksma alates 1. jaanua- kooperatiivide rajamist õismäele.
Statistihsed atvnd näitavad, et mürgitamiseks. Ta ütles Amenca „urimiskomision ei leidnud ühtki rist 1980. Seda „lisandit" saavad Leiti, et ammugi kinnitatud pro-teravilja
toodangn prodntseeri- Association for the Advencement ^^^.^^^ ^^^^^ soovikorral vanaduse pensionärid, jekt. maa-aluste garaazhide rajami-misele
rakendatnd kohooside of Science konverentsi laudkonna- . .^^^^^ „. 3^^^ omavoliliselt muudetud,
saagid on Ida-Saksamaa tundu- vestlusel, e USA teeb selhseid suu- _^ "S^ A^s ControU a^^ ttsar- ^^^^^ kooperatüvi-vait
madalamad kui laane-Sak- distus, ,ust sooviga N. Lutu pa- mament Agency ^metmk Roto ^^^^^^^^^^^ arvestatakse 10 de moodustamise nõuetest ja sinna
eramajapidamise teravil- hända a,^^^^ r e ^ t Ä " r s Ä v Ä m l s e ^ ^ ruMa ^u. iga t«Staud täisaasta on vastu ^^etud « kes ei
Partei ja valitsus olid sunnitud Sellevastu on USA välisminister ei anna tulemusi, kui seda ei saa eest. Kmd alles aastate eest peale ea üldse TaHmnas vo. kel ei ole
möödunud aastal likvideerima ka Alexander Haig kindlalt öelnud, teha kohapeal ^^da tähtpäeva, mitte varemalt autot.