Vaba eestlane , May 16, 1986

              ¥ABA EESTLANE rSday. May:I6, Nr. 38 Nr. :3B
33. Värske sõnum või teade, 35
Teatud lülitusmehhanism, 37. Ma-ratooijpoksu
võitja 1936. a. Ber­liini
olümpiamängudel. 39. Vedel
toit, 40. Endine Kanada hokistaar,
42. Eesti üliõpilaskorppratsioon, 45.
Nõnda, 46. Kaalu mõõtühik, 48.
Vorm sõnast omama, 50. Kanada
suurkaubamaja, 51. Kõik —-ladi­na
keeles, 52. Graafilise kunsti hy-ru.
Püstread: 2. Purjepuu, 3. Sport­lik
yeesõiduk, 4. Teos inglise luu­letaja
Shelley elust, 5. Tööriist, 6.
Artikkel saksa keeles; 7. „Jaan Kä­gu"
õige nimi, 8. Assüüi-ia pealinn,
9. lahvuspark USA's, 12. Sõlmi­ta
kse ri i k ide vahel ,13. Värvi toon;
15. Kuulsa maalikunstniku Reni
eesnimi, 18. Nurjatu, 20. Dolores
dbl . . . . 23. Pidulik ^^ü 25
kiskja metsloom, 27. Usaldatav,
28; Linn Rootsis, 30. Austraalia
metsik koer, 32. Eesti maalikunst­nik
Rootsis, 34, Hollandi 17- saj,
kunstnik, 36. Teatud kalapüügi va­hend,
38. Eksisteerin^a. 41; 1930-
ndate aastate nimekamaid suur­meistreid
males, 43. Armastuseju-mal,
44. Avaus seinas, käändes, 47.
Poola lennuliin, 49. ..
linn Rootsis.
l^õikreaii: 1. Posti tooja, 10. naisseiklejä eesnimi. 24. Kolm ühe^
Kaubapakendi kaal. 11. Väike sugust vokaaji. 26. Suuruselt teine
kauplus, 14. Kalapüügiriist, 16; Jaapani linn, 27. Kurikuulsa saks-
Naisenimi, 17. Vorm sõnast luba, lase eesnimi, 29. Aurumasina leiu-
19. Faktor, 21. Kont, 22; Küulsa taja. 30. Kaksik, 31. Kaitseehitus,
„Vaba Eesti Karikas'",. mille pani rändkarikana liikuma
TE Võitlejate Ühing. Foto: Vaba Eestlane
Spördilllldiseid võistluse ülekaalukaU 56,Ipunkti-todymaCSlf
loovutanud teistele ühtki
esikohta üksikaladel. Hõbemedali
Kodumaal avati iluvõimlemise sai. Merle Taidema 54,9 p.. pronks-
Amoodsiü mtmUise võimlemise) medali Kairi Tirel 54.65. Meistn-hpoaeg
märtsi teisel poolel. Meist- kandidaadijärgus oli parim Olga
rijärgus oli 29 võistleja hulgas et- Dragun 53.05, teine Aira Saar
teaijvatuh parim Tartu kooliõpilane 48,l5vko^mas-neljas Jelena Losse-r,
kes võitis nvitmi:- va ning HeiliTede^
[i N. Liidu
sed meistrid heitealadel. Eesti
meeste odaviske paremusjärjestus
kujunes järgmiseks; l) N. Liidu
meister Heino Puüst^ 78.62, neljas
Marek Kaleta 76.70. Harjumuspä-raseid
tulemusi oli kärpinud uus
oda. See oli esimene ametlik võist­lus
N. Liidus uut tüüpi odaga
na visati vaid' ühe odaga, siis
nes võistluse kestvus üle kolme tun­ni
pikkuseks. Eesti odaviskajad ar­vavad,
et uus oda lühendab viske-kaart
9 kimi 10 meetrit,
)es kandidaatide esitamise
1992. aasta olümpiamängu­de
korraldamiseks. Ametlikult on
saadud sooviavaldused Amsterda-milt,
Barcelonalt, Belgradilt, Bir-mirighamilt,
Brisbane'ilt ja Pariisilt
suviste olümpiamängude korralda­miseks
ning Albertville'lt,Ancho-rage'ill,
EerechtgardemU, Conma
d'Ampezzolt, Lillehammerilt ja So-filat
taliolümpiamängude korralda-
Põikread I. Karjala. 6. Kumer,
10; O k a , M . Soe, 12. Ohe. 13.
Nutikas, 14. Nerep, 15. Is, 17;
Oru, 19. Uusi Suomiv 21. Kk, 22.
Lahked, '24. Osanik, 28. Ka, 29/
Kavatsema, 31 Leo, 33. Ae, 34.
Tunne, 37. Prohvet; 39. Ann, 40.
Vör, 41. Aru, 42. iaadi, 43. An­netus.
!: 1. Kongö^ 2. Aku, 3.
Ratsu, 4. Ankrukett, 5. Assisi, 6.
Ken, 7. Mormoon, 8. Ehe, 9. Rep­liik,
16. Si. 18. Raa, 20. Saska-
Ipon, 22. Lokotar, 23. 'Havanna,
25. Aa, 26. Ige, 27. Leepra, 30. Ša,
3 L Lovat, 32. Ootus, 3 5. Üna,
. Evi, 38. Eruv :
Üks peatunnistaja, kes väi|is, et
Läipenieks oli teda peksnud, oli kondi,
tegelikult ise olnud kahtluse jall, ku­na
ta oli 1941. aastal aidanud N.
Ludu okupatsiõonivägesid aasta Va­rem
koostada nimekiri juutide ja
teiste läti tsiviilisikute Siberisse
küüditamiseks.
vokaadid andsid oma panuse sel­lele
atmosfäärile sellega, mida nad
nimetasid nende ,,äärmiseks aupak-likkuseks"
juuresolevale nõukogu­de
prokurörile, kes polnud midagi
muud kui nende partner süüdistaja­na
selles kohtuprotsessis."
Debeyoise andis erilise rõhu en­dise
N. Liidu prokuröri tunnistuse­le,,
kes elab nüüd ÜSA's,keš sele­tas
kuidas tunnistajaid "lavaliselt
manipuleeritakse hõukogüde kohtu-
•tes.;-
Endine prokurör Frederick Nez-nanskl
teatas, et paljud tunnista­jad
räägivad ,tõtt ja et paljud üle­kuulamised
on ausalt läbi viidud,
aga ta ütles, et kui need toendid ei
toeta soovitatavat tulemust, siis
järgneb äge surve prokuröriIt, sa­muti
. kohtunikult selle kohaldami­seks
vajadusele.
,,Viis kuidas seda sageli tunnista­jale
selgitatakse on väga kõrk," üt­les
Neznanski. ,.Süüalune on kürja-legija
kommunistliku partei silmis,
riigivastane ja võibolla isegi para-siit
ja rahvavaenlane; Nii on tun-nistajal
kodaniku kohus tunnistada
sündsa! viisil.": /:
reis ja nad kartsid sinna tagasi
minna. Nii kui sa küsisid neilt õige
küsimuse, nad vaid kinnitasid se-^
da,*' ütles Lesinskis;
Kuna need protsessid on võtnud
fookusse nõukogude tõendite usu­ta
vuse, siis üks erimeelne arvamus,
mida laialt levitati Kowalschuki
protsessi puhul, rõhutas süüaluse
õigust protsessil nõukogude kont­rolli
all tehtud tõendite ligipääsule.
OSI katsus tühistada Kowalschu­ki
kodakondsust põhjusel, et ta-oli
varjanud kuulumist natside kont­rolli
all olevasse politseiüksusse
Ukrainas, mis oleks teinud ta sobi­matuks
USA viisa saamiseks ja et
ta võttis Osa juutide mõrvamisest
Lubomõll linnas.
Üks piirkonnaiiohus oli skeptiline
nõukogude tõendusmaterjali üle, et
Kowalschuk võttis osa tagakiiisa-mistest
ja julmustest • aga mõistis,
et tema kodakondsus oli siiski saa­dud
pettuse teel ja andis korralduse
selle äravõtmiseks.
Nõukogude Venemaa pani samasu­gused
kitsendused ka valitsuse nõu-
'.. Teravaim seisukoht' OŠIIe, .-^mis
padud föderaalkohtust, tuli aastal
1983 Juozäs Kungyse protsessil,
kes oli endine Leedu politseinik.
Mürgiselt sõnastatud otsuses kohtu­nik
Debevoise tühistas valitsuse
süüdistuse märkusega, et N . Liidu
ametivõimudel oli selge poliitiline
huvi panna sõjaaegsete, julmuste
eest süü Ameerikas olevaile kaebe-
,mustata: aoti-
Kui' valitsus saadab: esii
itaarsesse riiki tõendeid ^aamä
ÜSA kohtutes kasutamiseks, siis
valitsus peab võtma sellised sam­mud
mis on vajalikud kindlusta­maks,
et tõendid pole saadud mitte
sunniviisil või muul viisil määritud
mittesobiva surve tõttu", kirjs
Debovpise ja lisas, et valitsus
täitmata oma
tumiL
tunnistama hirmutatud ätmosfää-
Kui seda ei saavutata siis mõni­kord
neid (tunnistajaid) ähvarda­takse.
Mitte tõsisel viisil, aga ini­mestele
võidakse Öelda, et neid val­landatakse
(nende töökohtadeU) kui
nende tunnistus ei ole sobiv.
Samaselt endine Läti KGB oh­vitser,
kes hüppas ära ySA's 1978,
Imants Lesinskis ütles, et ta leidis,
et tunnistajad sõjakuritegude juhtu-rneis,
kellega ta tegeles pröpagan-daametnikuna
olid sageli täiesti jä­releandlikud
Nad olid olnud palr
N. Liidu (sunnitööjlaag^-
Kolmeliikmeline Kolmanda Min-lükkas
ümber selle korral-
2:r vastu, siiski teine Kolman-tingi
kohus oma ettepanekul
muutis selle jälle. Viimati 23. sep­tembril
peetud kohtuprotsessil ko­hus
otsustas 8 häälega 4 vastu tü­histada
Kowalchüki kodakonsuse
lõplikult. Veebruaris ülemkohus
lükkas tagasi tema sooviavalduse
protsessi uuesti avamiseks, avades
sellega tee Kowalcschuki võimali­kule
deporteerimisele N . Liitu.
Lükates tagasi Kowalchuici argu­mendid,
et nõukogude võimud ei
lase ligi arhiividele ja võimalikele
tumiistajaile, enamus ' märkis, et •
Igal juhul, ütles ta, kas või mitte
Kowalchuk võttis osa tagakiusami-sist,
ta oli andnud „vabatahtlikku
abi vaenlase jõududele" töötades
kohalikus politseisi kfantseleiametnir
kuna ja oli selletõttu vastuvõtmatu
ÜSA kodakondsusse,
teravalt sõnastatud erimeelses
arvamuses ülemkohtunik Aldisert
kirjutasult tõeliselt „sunniviisiline*'
Kowalshuki õiguste rikkumine prot­sessil
on jäänud USA õiguse süda­metunnistusele.
,,Põhjustel, mida ma kaldun; ar­vestama
ligimeseamiastuseks. Nõu­kogude
KGB on valinud välja USA
kodaniku Serge Kowalchüki meie
valitsuse kohese tähelepanu alla
ekstravagantsete süüdistuste voolu­ga,
mis pärastpoole jäi proovima­ta
piirkonnakohtus,'' kirjutas Aldi^
sert oma aryämuse, olles samal ar­vamusel
kas täielikult või osaliselt
kolme teise kohtunikuga.
ÕIGUSED PROTSESSIKS : :
Nõukogude kitsendused, ütles ta,
eitasid efektiivselt Kowalchukile
võimalusi isegi primitiivseiks ette­valmistusteks
enesekaitseks... mis
on põhilised õiglasele kohtule.
„Kohtuministeerium," võttis ta
kokku, pani enese ise „ebamuga-vasse
positsiooni argumentides, mi­da
ei olnud võimalpst kinnitada ja
mida iga südamdtunnistus peab pi­dama
kahtlaseks.'
OOH
f orofif o ajolehf ütlei
Kuliervot tasu:
Toronto päevalehes
Hiumbris muusikaarvustaj
äsjasele Jean Sibeliuse
Põtija-Ämeerikas. Arvust
Võttis üle 90 aasta enne kui
Sibeliuse Kullervo-sümfoonia
dis Kanadasse, aga Roy Thoi
HaiPi täis kuulajaid reageeris
le põhjendatult, arvates selle
ootamise väärt.
Sibeliuse esimese suurema
kestritöö esietendus Kanada^
Canadian Friends of Finland
organiseeritud. Toetust oli sd
Soome haridusministeeriumil
välisministeeriumilt ning 0^
kodakondsuse ja kultuurimii
riumilt, samuti vähemalt 17
ganisatsioonilt ja üksikisikult.
Kanada pole olnud mittj
aeglane kui näib. Kullcrvo-sü
nia, opus 7 menukas esiõhtu
1892. aastal. Järgmisel aasta]
Sibelius sümfoonia riiulile ja
selle esitamise oma eluksajak:
Laupäeval oli esitajate
CJRT 7ü-liikmeline orkester,!
lissolistid Soomest, sopran
Auvinen ja bass Esa Ruuj
ning ühiskoor, kus esinesid I
Ystävät Turust, Toronto M]
lajat ja Toronto Eesti Mee§l
j Kicky Hiir edukas
' muusikavõištlusel
Hiljuti nähti Ricky Hiirt
mas Ontario TV kooli muusil
saates. Ta esines akordionil^
eesti helitööga. Programm,
on esitatud ka varem, on sis|
gitud paar aastat tagasi 7-
taste kooliprogrammis ja k(
sc saates „Mainly in Musicj
miselt muusikas). '
Äsja toimus. North York
litsuse korraldusel koolipi|
muusikavõistluscd. Iga ko(
ühe, kes nende kooli esii
Ricky Hiir esindas Downsvi]
l i . Ta mängis 16 hulgas
finaali koos teise kuuega,
oli igal alal üks mängija,
nud nädalal peetud võisth
Ricky teisele kohale, saj
Laughton Birdi auhinna.
Kas kolm generatsii
tütre Maarikaga ja
jutišel Korpi Fidentl