Vaba eestlane , February 4, 1982

              Neljapäeval, 4. veebruaril i982 — llHirsday, February 4, 1982
lEV MAAILM
HARTFORD — Naispastorid leia­vad
Ameerika protestantlikes kiri­kuis
üiia rohkem aktsepteerimist.
Tegelikult 20% üheksasse usulahku
kuuluvast vaimulikust Hartfordi
seminaris Connecticutis on nais­soost,
i Uurimus näitab, et naispas-töreü'
on suurepärased töötulemu­sed/
Naised jäid meespastoreist
maha ainult koguduste eelarvete
ptmisel ja palkades. - Eraegu on
naispastorid meestega võrreldes
siiski nooremad, kuna nende akt­septeerimine
on alles viimastel
aastakümnetel omaseks saanud.
, WASfflNGTON USA tubaka-kompamid(
kulutasid 1979. aastal
üle miljardi dollari kuulutustele
ja reklaamüe ja see on tasunud
neile suurenenud sigarettide müü- Jaanuaris peeti korp! Sakala korraldusel eesti akadeemiüste organisa^sioomde valaelisei wkpalü^^
Sgiga mis on suurem kui kunagi l«sed Toronto ülikooli Scarboro College'Is. Pildil moment võistlusest.
enne, selgub Federal Trade Com-; _ _ __c = —— '
missiõn statistikast. Kogutud and­mete
kqhkselt keskmine suitsetaja
kasutas, aastas 11.500 sigaretti,
mis teeb. kuni 1,5 pakki päevas.
Suurem osa reklaaniiks kasutatud
raha kulutati ameeriklastele popu- - — .. - ^ - ^ ^
laarsete madala tõrväsisaldavuse- Gotlandil ilmuv ajaleht „Gotlands Allehanda" avaldas oma 4. jaaniaffl ntambrts leäeküljelse arü
gä sigaretišortidele tähelepanu koos «peategelase** N. Liidu kapteni Älexander Gusjini fotoga. „3! är i ryskt straffläger" (3-ks aastaks ve-suunamiseks.
Tulemuseks oli, et ^ekaristuslaagrisse). Ajaleht on Moskvast saanudteateid, et kapten Älexander Gusjin, nõnkognde all-neli
igast kümnest ameeriklastele veelaeva komandör, kes jäi süüdlaseks aUveelaevadram Karlskroha saarestiklm,
müüdud 622 miljardist sigaretist Rootsi keelatud piirkonda, leidis end juba lovembn lõpul või detsembd alwl karisftuslaagris mõne kilo-^
olid madala tõrvasisaldavusega. meetri kaugusel Läti pealinnast Riiast. -
insse
Kerge karistus i.omal käel teg^^
TOKID — Ameerika tarvitas
möödunud aastal kaks korda roh­keni
Ä kui ükski teine maa maa­ilmas,
selgub ühe Jaapani õllefir-ma
uurimusest. Kõik õllesordid
kokku arvestatult kasutati USA-s
5,5 müjardit gallonit õlu, mis on
1979. ä. tarvitatud õllest 5,1% suu­rem.
Teisel kohal olid' läänesaksla-,
sed 2,36 müjardi galloniga, kol­mandal
N. Liit 1,75 miljardi gaUo-niga,
neljandal Inglismaa 1 •72 mil­jardi
ja viiendal Jaapan 1,2 mü­jardi
galloniga.
ALEXANDRIA — Saunaruumi
„kükamisaukude" pärast kaebas
kaheksa Lääne-Virginia" nais-kae-vändustööüst
Consolidation Goal
'kõmpami kohtusse, nõudes
'$030:000 kahjutasu. Naiste sauna-niuih
asub büroo kõrval ja mehed
büroos; olid lasknud puurida vaate-
,augüd' läbi seina. Augud avastati
^olm kuud pärast saunaruumi ehi­tamist
ja naiste kinnitusel oHd
need kavalalt sema tehtud juba
saunaruumi ehitamisel.
OTTAWA — Tugev langus im-portkaubanduses
suurendas Kana­da
kaubavahetuse ülejääki oktoob­ris
710 miljonile dollarile eelmise
kuu 74 müjönilt doUarilt. Oktoobri
ülekaal oli suurim pärast 1980.
aasta novembrit, teatas Statisties
Canada.
•• •• • -; • •• :i; ••••.'.*"•••;. • • • •••••• ".• ••. .'
WASHINGTON ^ Social securi-ty
tshekke on saadetud vümasel
15 aastal järjekindlalt umbes
"8000-le surnud isikule, teatati rügi-kontroüist.
Surnud iijimeste tshek­ke
on kontrolöride arvates kas­seerinud
kas nende omaksed-sugu-lased
või Soe. See. ametnikud.
N E ^ YORK — Kalleim advokaat
Ameerikas on National Law Jour-paPi"
teatel New Yorgi advokaat
LoUis Nizer, kelle honorar on $350
tund. Seega teenib ta iga minut
$5,83.
^ HELSINGI — Soomes viibis um­bes
40-liikmeline ameerüca filmi­kompanii,
kes -filmisid Lapis tele­visioonile
mõeldud fÜmi. Selle m
meks on „Ice" (Jää) ja Soomes
tehtud filmivõtted peaksid tegeli­kult
asetsema Siberis.
DUBfilN — Iirlased said tänavu
oma jõulutuju odavalt, kuna janu­sed
inimesed jätsid tühjadeks oma
tavalised joogikohad ja pidasid ko­dudes
pidu odävahinnalise puskari­ga.
Ennejõulusel haarangul puska-ritegijaüe
avastas politsei tuhande­te
dollarite väärtuses kartulist val­mistatud.
„poteeni", müle valmis­tamine
on keelatud. Kõrged mak-
' sud on tõstnud iiri viskihiima
$16vltf 26-untsilisel pudelil, mis on
kaks korda kallim kodusvalmista-tud
poteenist.
Juba pärast allveelaeva 137 lah­kumist
Rootsi territoriaalvetest 7.
nov. ori spekuleeritud arvaini^se-ga,
et milline saatus võU^s selle
kaptenit ja meeskonda oodata, kui
nad oma baasi Kaliningradi jõuar
vad.
Ühest hästiiniformeeritud alli­kast,
mü on sidemeid N. Liidu s5-
javäejuhtidega, nende hulgas lae­vastikuga,
on saadud teada,
et Gusjin on mõistetud kplmeks
aastaks pehme rezhiimiga karis^
tuslaagrisse.
See tähendab muuhulgas, et ta pe­rekonnal,
kes elab Riias, on või­malus
teda külastada.
Läänekorrespondendid Moskvas
on mitmel korral teinud katset sel­gitada
Gusjini ja meeskonna^,saa-;
tust: Mitmed kuuldused pn liikunud
ringi. Teiste hulgas üks, mis väi­tis,
et Gusjmit ei karistata muul
viisu, kui et ta paigutatakse kau-balaevastikku.
See väide kummu-tataksö
siiski lääne allikate poolt,
kui liigselt läbipaistev väljamõel-
-diS.;:':'-;'
ühelt autoriteetselt isikult on
kuuldud arvamust, et komandör
võiks sellises olukorras jääda täi­esti
vabaks ja karistuseta, on mõel­damatu.
Kõigepealt oli kaks põh­just,
mis mängisid oma osa, et
nõukogude sõjaväeline"juhtkond l i -
di asuma Gusjmi üle kohut mõist­ma.
Oleks komandör vabaW mõisle-tüd
oleks sellega võidud arvata,
et ta oli toimmnd nõukogude kõr-gemalt
poolt antud juhiste alusel.
Tema süüdimõistmisega tahetakse le köhale, kuid sellest pole vöima-näidata,'
et Gusjin tegutses.iomal lik teateid saada,
algatusel, mida N. Liit on kogu aeg Samast-alKkast pole ka selgunud,
ka korduvalt maininud. „ mis võiks Gusjinit oodata, ^kuiia
Kuid karistus on ka, näitamaks oma ,,teenistusaja" on ära teeni-
N. Liidu distsiplüiii teistelö oma nud. Ka ei ;saa tähelepanemata
rügi sõjaväelastele, et distsipliini jätta võimalust, et karistusaega
ei tohi küsimusalaseks teha: Kui lühendatakse,
see saaks üldiselt väeosades tea- On usutav, et tulevikus kirjuta­da,
et üks selline vahejuhtum on takse mingi lisaseletus kohtuot-jäänud
karistamata, võiks see mõv suse üle, mis vaatab uuesti isk
juda halvavalt ka teistele, mispä- kohtuasja,
rast ei võeta mingit riski. ^- Aga see ei tähenda veel, et see
Samast allikast on saadud';veel oleks siduv enne kui karistusaeg
teada, et isegi kui nõukogude sel- on möödunud,
gitus vigastatud navigatsiooniinst- ülepea võttes märgib allikas, et
rumendist oleks õige, ituleb-Gusjin nõukogude poolt tahetakse kustu-siiski
süüdi mõista, et ta tegutses tada kogu lugu ja küresti normali-omal
algatusel. Sama allikas ei ar- seerida jälle sidemed neutraalse
va, et karistus oleks ebatavaliselt Rootsiga. Kohtuotsus Gusjini üle
fearm või'ka lüg^ pehme. , võidakse siduda ka sfellega; koos,
" . , , , • ., , , . . sest midagi peab ju'tegema'näita-
KUI vaadatavkarmidele ka^^^^^^^ ^^^^ ^^'^ ^iit võtab
tele mis mõistetakse tertmot. ^.^^^^^
lejaile SIIS peab tähele pun^^^^^ Teine suur küsimus seoses allvee-et
need on temud «id suuüIasiKS j^^^^j-^htumiga on, kas laevas lei-
W v a e n i l i k e tegudega. . ^^^^ ^.tomrelvi. Sama allikas osii-
Vaevalt võidakse väita, et Gusjini tab N. Liidu valitsuse vastusele
tegu oli riigivaenulik N. Liidia vas- Rootsi välisministeeriumile,
tu. kus öeldi, et „nõukogude laeval
Sel allücal ei ole ühtki teadet, olid need relvad, mis nõutakse",
mis võis juhtuda ülejäänud mees- Kas saab seda tõlkida nii, et mii-konnale
või ^selle poliitilise ko- kogude valitsus ei võtnud rootslas-missariga,
kes oli laeval. Viimast te küsimusi tõsidusega? Kuid usu-kuulatakse
üle ja tema üle mõis- takse, et mõlemad nii N. Liidu kui
tetakse kohut, kui seda üldse juh- Rootsi valitsused mõistavad nende
tub, mitte-sõjäliste instantside sõnade sisu.
poolt. Selletõttu see allikas ei spe-kuleeri
üldse komissari ss^atuse
üle, on võimalik, et ta vabastati Yedfed JugOSlaCiVlCI
oma ülesandeist Ja paigutati-teise- • • • • ^ j^
Poola ametivõimud vöidavadt
Ameeriklaste Cl A aitas Solidaarsust
VARSSAV •— Poola ametivõimud on süüdistanud, et ÜSA GIA
(Gentrallntelligence Agencyj liSoned USA saatkonnaametnike snildi all
on toetanud Solidaarsuse ametiühingut ja aidanud tõugata Poolaf anair-rast
sõjaseaduse maksmapanekut
kui teisi interneerituid.
Poola valitsus andis detailsed
hinnatõusud,
mis hakkasid kehtima möödu­nu^
esmaspäevast, viies toidu- ja
õlihinnad 100—500% kõrge=
-. maie. .
Samasugune hinnatõus 1970. a.
põhjustas /rahutusi ja streike. See­kord
katsusid inimesed osta veel
ükskõik mida, ennegi pooltühja­dest
äridest.
Süüdistused CIA aktiivsuse vas­tu
Poolas tegi pressikonverentsil
teatavaks Zbigniew Wislodzki, kes
nimetas end vastuluure agenrl^ks.
Ta ütles, et UŠA eriteenindus
mängis väga tähtsat rolli viimastes
sündmustes, luues Poolas Icrüsisi-tuatsioone
ja võimalikke riigivas­taste,
rühmitusi.
aarele.
Ulatuslikumas ÜSA kriitika vas­turünnakus
on Poola sõjaväevalit-sus,
ametivõimud väljapannud fo­tosid,
filme, mis olevat saadud spi­oonide
varustusest ja dokumenti­dest
ning tõestavad poolakate väi­det,
et CIA on arendanud, maail-maulatusega
spionaazhi Poola vas­tu.
USA saatkonna ametnik Steve
Dubrow on nimetanud neid sünd­musi
maitsetuiks ja alusetuiks ning
ütles,
et need on vaid fabritseeritud
vastukaaluks USA kriitikale,
eriti just US A-s produtseeritud, TV-programmile,
mis esitati televisioo­nis
möödunud pühapäeval, i-
Poolakate süüdistused tulid siis,
kui mitteametlikest allikaist saadi
teada, et mõningaid Solidaarsuse
juhte OET rangemalt koheldud pä-avastamises^
enneaegsed
BELGRAD Teated^ et Jugos­laavia
on avastanud Aadria mere
lõunaosas õlivälja, on olnud enne­aegsed
ja omavolilisedi >ütle3 Ju­goslaavia
õlikompanü ja lisas> et
puurimised Kotori lahes on und-nud
julgustavaid tulemusi, mis Õi­gustavad
uusi investeerimisi. Täp­semaid
tulemusi lubatakse teata­vaks
teha eeloleval märtsüoiiü.
HJspaania-Gibrdtari
piir avatakse
LONDON -"Hispaania nõustub
jälle avama püri läbisõiduks Gib-raltarisse,;
aga peaminister Leopol-dö
Galvo Sotüo üsas, et Hispaania
jätkab sellele vaatamata oma sur­vet
praeguse Briti koloonia Is-e-seisvaks
saamiseks. Inglismaa on
kinnitanud, et Gibraltari staatuses
ei tule muudatusi. Piir Hispaania
ja Gibraltari vahel on suletud 1969.
aastast, kui Hisjaania diktaator
kindral Francisco Franco, sulges
piiri, päralt seda kui 20.000 elanik­ku
oli rahvahääletusel pooldanud
Inglismaaga sidemete säilitamist.
¥e//e vesfe
Mddilma lõpust
Vastandina paljude iniiti.este eks­likule
arvamisele, et religioon ja
teadus on alati ohiud ja on kõikides
küsimustes loomupäraselt oposit­sioonis,
on tänapäeval palju tõen­deid,
et nad on ühel nõul vähemalt
ühes küsimuses: Sellel maailmal
saab olema lopp! . . .Nad erinevad
ainult ajas, detailides (kui sellis­test
kõneleda saab!) ja terminoloo­gias.
- *
Lumise linna inimestest täidetud
kõnniteel kannab korralikult rüe-tatud
vanem mees õlal suurte täh­tedega
plakatit: „Lõpp on lähedal
— Jeesus päästab! . . M õ n e d hei­davad
korraks uudishimutseva pu­gu
sõnatule ja tundmatule ,,prohve-tüe*';
enamüt ei näi midagi märka­vat
. . .
„Teadlane ennustab universumi
surina", ütleb suurte tähtedega
pealkiri värskes ajalehes, müle ar­tikkel
käsitab astrofüüsikute uusi­maid
teooriaid maaümaruumi saa­tuse
väljavaadetest.
Ajamärgid? Kindlasti. Kuid on
• selles kõiges tõesti midagi uut?
Vaevalt — või üldse mitte.
Kuipalju kordi kristlusie ajaloo
jooksul on .ennustatud selle maaü-ma
lõpu lähenemist?! Kas polnud
see Jeesus ise^ kes ütles, et pal­jud
tema kuulajate ja järelkäijate
seast saavad lõppu nägema endi
eluea jooksul! Sama veene täitis
kõiki 'apostleid ja esimesi kristla­si.
Järgnevatel sajanditel ootus
haihtus, et tõusta aga hilisematel
aegadel vahete-vahel uuesti, nagu
tuli tuha alt — raskuste, segadus­te
ja kriisiaegadel.,
Selliseid, fanatismiga, hirmu ja
paanikaga segatud ja masse ot^
se hüsteerikaste viivaid „viimse-päeva"
ennustusi on teadaolevalt
esinenud Euroopas aastatel 999,
1524, 1624, 1736, 1806 ja ÜSA-s
1843,
kuš farmer Wüliam Müler, pübli-uurimuse
ja talle ,,ilmutatud*' in-
. formatsiooni kohaselt, ennustas
maaüma lõpu tulevat 3-ndal april­lil.
Milleri poolt alustatud usulah­ku
kuulus tollal umbes 100.000
,,müleriiti". Ja kuna need kõik
kindlalt' uskusid oma juhi sõnu, et
,,heaksküdetud" surnud pääsevad
esimestena taevasse, siis esines ar­vukalt
juhuseid, kus fanaatilised
ja ootusest kannatamatud usklikud
lasid mittetisklücest surmata endi
perekonnaliikmed ja iseendid^ et
Kristuse tuleku „vüinsel päeval"
teistest taevasseminekul ette jõu­da!
Kui oodatud tähtpäev möödus
midagi juhtumata, siis „prohvet"
Miller avastas, et ta oli arvestuse­ga
„eksmud", ning seadis maail­ma
lõpu uueks tähtpäevaks 22.
okt. 1844. Tuhanded ootasid sel päe­val
mäetippudel, enamus valgetes
rüetes (ja mitte ainult ,,miUerii-did"!)
Päev tuli - ja läks. Nmg
midagi, mitte midagi ei juhtunud.
Kuid seUejärele „müleriidid", pet-tunuina
ja usku juhisse kaotamas,
hajusid ja lõhestüsid 7-esse erisektr
ti. Nendest suuremaks ja tähtsa­maks
kujunes n.n. Seitsmenda-päe-va
Aventistide kirik.
Mis ajab inimesi sellistele naiiv­sustele
ja kergeusWüdcusele? See
küsimus kehtib rohkem fundamen-talistlike,
Püblit uskumise eksima­tuks
ainualuseks pidavate ja emot­sionaalsete
lahkuskude, kui krist­luse
põhi-kirüjute kohta. Ja roh­kem
ristiusu, kui teiste, mittekrist­like
uskude kohta!
Maaümalõpu küsimuse ja inim­konna
saatuse ähmaste probleemi­dega
on maadelnud läbi sajandite
ristiusu briljantsemad teoloogilised
ajud, alates Origenesega ja Au-gustinusega,
minnes üle jjkbeeka ki.
rikuisade-*, rooma-katoliku Aquino-se,
protestantlike Lutheri ja Calvi-ni,
kuni Marthi, Berdyaev'i, Teü-hard'i
jä SchÜlebeeckxMni, ilma et
nad oleks olnud võijnelised kergi­tama
müsteeriumi eesriiet...
Pübel ^akub lugematult drämaa^
tilisi ja värvimõjuvaid; pilte, hü
,^viimaste päevade" lahenemis-märkides,
kui ka lõppdraamasi
en4ast.
Kuid nende kohta võiks vast öelda
rooma-kdtoliku laialt-tuntud teoloo-gia
preester prof. Hans Küng'i sõna­dega,
kes seda küsimust käsitledes
oma raamatus „Ori being a "Chris-tian"
ütleb:,
^,0n fakt, et evangeeliumid kir­jutati
inimeste jaoks, kes mõtlesid
mütoloo^üiselt ~ mütoloogilise
mõtlemise ajastul . . . " Ja edasi:
„Müüte, legende, kujutluspilte ja
sümboleid ei tohi võtta literaal-selt..
.",.kui see sünnib, siis„tu-lemus
on paratamatult ignorantsus
ja segane arusaam Piiblist tavalis­te
inimeste seas, nmg kristusest
kõrvalekaldumine ja usu kaotus
haritud klasside juures."
See ei tähenda aga, et väljavaa­de
või kõnelemine maailma ja
mimkonna lõpust oleks aluseta,
või müütüiselt nieelestatud lapsi­kus!
Just vastupidi!
Niikaua, kui inimkond on eksis­teerinud,
on ta jälitatud kogemus­test
saadud tunnetusest, et midagi,
peale surma, pole kindlat selles
maailmas. Kõik möödub ja kaob.
Kuid ühtlasi — kÕik näib varem-hüjem
tulevat tagasi ja korduvat
(mitte detailides) alalises kaduvu­se
ja( jälleümumise yahelduvas
vaatemängus. Nagu öö ja päey.
tõus ja mõõn,, suvi ja talv . . .
Pole siis ime, et ka idee kogu
maailma, või selle „palge" ka­dumisest^
ühel või teisel moel,,
on püsinud raudvarana paljude
rahvaste ja nende religioonide
müütides ja metafüüsilistes spe-kulatsiponides;'
^
Võime neid jagada iseloomult kah­te
erinevasse gruppi: Esimene oö
n.n; „ts(iklüme" vaade, mis maa­ilma
ja kogu kosmüist elu võtab
alalise ringkäiguna — ilma alguse-'
ta ja lõputa, mida esmdavad sel­gelt
hinduism ja budism. Teine on
„ühek6rdse ajaloo" vaade, ^mida
radikaalselt esmdab kristlus ja mis
võtab maaüma ja inimkonna, (näh­tavat)
kestvust nagu üht valgusta­tud
sirget joont pimeduses, mülel
on oma kindel algus ja millel saab
olema oma kindel lõpp!
Esimene vaade on võrratult va­nem
teisest. Ning sellejuures ome­ti
lähemalseisev uusimatele ast-rofüüsilistele
teooi^atele! Nü näi­teks
Seneca (room^ füosopf ja rii­gimees,
kes oli Jeesuse kaasaega
ne) kõneledes vanast babüloni
usust, kirjutab: Berousus (babü-loonia
ajaloo kirjapanija).ütleb, et
kõik ,maaümas leiab aset vasta­valt
planeetide kursile... Ta, kin­nitab,
et meie praegune maailm
saab hukkjima tules ja seda siis,
kui kõik planeedid; mis liiguvad
pma erikurssidel, kogunevad selli­selt,
et nad kõik sirgjooneliselt
asetsevad sama astroloogilise mär­gi
aU.. ."'
VeUe-
Eesti Diviisi
kokkutulek
Nagu varem teatatud, toimub
laupäeval, 13. märtsü kell 7 Õhtul
Toronto Eesti Majas Eesti Diviisi
koosseisus võidelnud meeste oma­vaheline
kokkutulek', et vanu lahin-gumälestusi
üksteisega jagada.
Veel on võimalik vähesel määral
osavõtjaid juurde registreerida.
Kui see arv aga lähemal ajal peaks
rohkem tõusma, neab kokkutule­kuks
suurema saali^^armna. Selle­pärast
veel kord --- registreerige
endid E. Kääridüe tel. (4i6) 225-
5505 võiJdrjalLkult^ 390 Princess
Nciia
Automees ütleb külas talumkule:
„Kuule, vanaätt! Nii palju kui
mina loomaarstiteadust tunnen, siis
sinu kukk küU enam kanu ei kim­buta."
: ,
„Jaikust sina seda tead, linna­vurle?"
„Juhtun teadma. Ma just vähe
aja eest sõitsin su kukest üte."
Ave., Willöwdale, Ont. ;M2N 3S9..
Kutse kokkutulekuks käib kõiki^
de väeliüdde kohta.
Korraldav toimkond