1986-06-27-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
••• t i' t
• • ' i
• • /, -
THURSDAY, JUNfl 26,1986
registratipn numbeir iiI)8S>. i E S T i _0 0_,0 Ä L f i Ä 1 B HGAL KOLMAPÄEVAL
JA REEDEL
Mr. 4a <324&) XXXV aastakäik Reedel, 27^ juunill98i6Friday; June 27,1986 Üteiknumbri Siind 70 centi
teaiaste ivi^^^
¥tiitiased plci@iiits$¥ad ui^^^
^^^^^^^^^^^^^^^^^ Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuseje N. Liidu poolt
okupeeritud Eestist. Saatjaks oli grupp eesti teadlasi,
kes muretsevad N;Liiäü^^^ üle laiendada Muuga
suursadam ka õlisadamaks. Seal on viljasadam juba
ehitamisel ja õlisadani tähendaks vä^^^
na säästmise lisandumist. Eesti rahvale see tähendaks
veel vene keelt rääkivate tööliste saabumist^^^T^^
lähedale, kes tavakohaselt jäävadki Eestisse. N. Liidu
keskvalitsuse otsus Moskvas ehitada suuri sadamaid ja
kaevandusi on tähtis samm eesti rahvusliku assimilat-siooiii
suunas. Selletõttu eesti teadlased pöörduvadki
rahvusvahelise publiku poolt vältimaks ahvafirdust eesti
. ^ , UI 1^.^^/--^ ML . • w «• • • n rahvale. (Avaldame järgmises numbris selle huvitava ja
Maakondfiku Esmduskogu poolt korraldatud Võidupüha tähistamise aktusel ja jaani- j ggjgj^^y^ Y\xx^
õhtul anti Esinduskogu poolt üle üks annetus Toronto Eesti Majale ($4000) ja teine
Eesti kopsutaadiie. Pildil Kalju Leis (paremal) kinnist ümbrikku üle andirhas" E.V, au-peakonsul
Ilmar Heinsoole, nende vahel • Maakondliku Esinduskogu' esimees Johannes
Vihma.
lootsi riigipäev lükkas togosi Bciltikuinl
lesti Mojci %\ suütiiyd kõiki s
Maakondliku Esinduskogu
Kniõhtu peole oli tiasiglus mii
võtta Ja mõfiied pidid tagasi
müüdud^ siis pidi osavõtjaid kiili olema üle 600. ^^^^^E
pudega ja kaskedega, laudadel silised
o . o
kõiki soovijaid vastu
gasi e
^ ürdi
se, et
teerimist N. Oidu
e
Avasõnas Maakondliku Esinduskogu
esimees J. Vihma tervitas
kõiki maakondade nimel ja avaldas
rõõmu nii suurest rahvarohkusest.
Kuna kodu-Eestis on võidupüha
tähistamine keelatud, mälestusam-bad
purustatud, siis Maakondlik
Esinduskogu soovib seda kaunist
kodumaal alustatud traditsiooni jätkata
ja just tänasel Võidupühal ja
jaaniõhtul korraldab kodumaad
meenutava sündmuse. Kava oli nii
kujundatud, et see elustas iseseis-vuseajal
väljakujunenud tava, kus
vabariigi president süütas võidutule,
mis siis mootorratastel kanti
kodumaa nurkadesse. Täna tehakse
seda võimaluste piiris siseruumis.
Kava teine osa on jaaniõhtu nagu
seda kodumaal, eesti looduses
pidutseti.
Piiskop K. Raudsepp märkis
pi^lvuscs tänast Võidupüha kui Vabadussõja
tänupüha, kui võitleja
mees ja naine panust andes vaenlase
edasiliikumisele piiri panid ja
nad välja ajasid kodumaalt. Võidupüha
on meie. generatsiooni püha
ja meie kohus on seda tähistada.
Meilt võeti Võidupüha, aga see ei
tähenda, et võitjale jääks viimane
sõna, et nad ise kestaksid.
Tahame tõsisemalt vabas maaoS-saam
® lahssmqa soeinsi voa-dupüha.
Meie ülesanne on täniu-
Sikud õ^^^^
Meie kodumaa on võõra võimu
all, kuid sealgi leidub mehi ja naisi,
kes teavad, mis ülesanded ja õigused
ning kohustused ön antud
Jumala tahtel täita.
Mõtleme neile sõjatandrel langenuile,
dissidentidele ja vaimu-haiglaisse
suunatuile. On tähtis, et
meie ei unustaks seda meie generatsiooni
püha. Meie kohus on
sealseile inimestele näidata, et saame
sõna ja vaimuga olla neile
toeks, Fiiskop usaldas palves kodumaa
Jumala hoole alla, sooviga,
et ta annaks jõudu, julgust ja kinnitust
neile võõra võimu all.
Aktusekõnes ütles au peakonsul
Ilmar Heinsoo, ei ä i juunikuu õ hr
tui süttisid võidu- ja jaanitiiled
üle kogu nieie vaba kpdiimaa. Seda
traditsiooni on vabad eestlased
jätkanud võimaluste piirides vabas
maailmas.
Nüüd \m M^^mM^^m^^
kcigu on tiwnwd selle meie rah^
vtuslBkü traditsiooni sümboolse
edasikandmise Tosroiito Eesti
saame sellest
sest nagu võidutule tõrvik kanti
vabas Eestis kodumaa kõikidesse
nurkadesse, nii võiks see toimuda
ka kõikide vabade eestlaste keskustes
üle maailma meie ühendajana
jä eesti rahva vabadustaotluse süm-vbolina.-
'c: •
Võidupüha muutus riiklikuks püha
ks 1934. aastai, Aga pi iratud
ulatuses tähistati Võidupüha juba
23. juunil 1919 Võnnu lahingu
võidu puhul, kui kindral Ernst
Põdder andis väljai oma kuulsa päe-väkäisu
nr. 158, mis telegrafeeriti
kell 10 hommikul Pärnu ja Viljandi
maakonna Kaitseliidu üleinate-le,
linnapeadele ja maakonnavalitsuste
esimeestele:
^ et teha avaldus, milles öeldak*"
e tunnistanud balti riikide annek»
.Samaaegselt lükati tagasi kaks
5 et Rootsi valitsus töötaks
topeltkodakondsuse kaotamise kasuks^
Lühike vaidlus Baltikumi teemal
ei toonud selgust, kas Rootsi
on ainult faktiliselt või ka juriidiliselt
tunnistanud Balti riikide annekteerimist
N. Liidu poolt. Ha-gard
leidis, et valitseb ebakindlus
Rootsi seisukoha suhtes/ Ü p (välisministeeriumi)
arhiiviülem Wilhelm
Carigren väidab ühes raama^
tusv et Rootsi 1941 tunnistas an- *
nekteerimist kä juriidüiselt Seevastu
on aga endised välisministrid
Christian Günther ja Östen Unden
mõlemad väitnud, et tunnistus oli
ainult faktiline.
J^agard: ^ On kaks head põhjust
avalduseks. Osalt valitseb ebaselgus,
kas Rootsi on või pole juriidiliselt
tunnistatnud annekteerimist,
mis pole eriti austav meie
osas. Osalt bn meil ka njioraalne
põhjus, avaldus oleks mõjukasj toetus
baltlastele. '
Sotsiaaldemokraat Benit Šilf-verstrand
arvas, et ei maksa teha
avaldusi, mis praktiliselt ei tähenda
midagi. Tsenterni esindaja Pär
Granstedt meenutas rootsi poliitikat,
et mitte rükide tunnustamise
kaudu püüda poliitikat teha. Tähtis
on ainult, kas teatud riigil on
kontroll territooriumi üle.
Ettepanek topeltkodakondsuse
osas lükati tagasi põhjendusega *
et valitsus juba tõotab selle kallal.
Viimati oli see arutlusel seoses peaministri
Ingvar Garlssoi^i ^külaskäiguga
N . Liidus hiljuti.
on
tiiiHniinuiiiiiiiitiitiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiin
I- s
- väe-
.osad Võnnu linna ja tema ümbrus-konna
oma alla võtnud. Punkt.
Vaenlase kaotus on väga suur. Ees-'
meeleäraheitiBku vaenlase vastu
le. Punkt,
kahepäevaste 'lahingutes on soomusrongide
dessantide osad üles-näidanud.
Punkt. Palun korraldust
• teha, et saadud .võitude puhul meie
tmü fefsfpäev, lo /uufi dii Icinodos iite-iiks
„Vobo Eesflon^^o m% ftannob reede,
4. • 11
ooVobd Eesflcfse-' f elm^
(Järg lk.. 12) ^ 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 27, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860627 |
Description
| Title | 1986-06-27-12 |
| OCR text | ••• t i' t • • ' i • • /, - THURSDAY, JUNfl 26,1986 registratipn numbeir iiI)8S>. i E S T i _0 0_,0 Ä L f i Ä 1 B HGAL KOLMAPÄEVAL JA REEDEL Mr. 4a <324&) XXXV aastakäik Reedel, 27^ juunill98i6Friday; June 27,1986 Üteiknumbri Siind 70 centi teaiaste ivi^^^ ¥tiitiased plci@iiits$¥ad ui^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^ Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuseje N. Liidu poolt okupeeritud Eestist. Saatjaks oli grupp eesti teadlasi, kes muretsevad N;Liiäü^^^ üle laiendada Muuga suursadam ka õlisadamaks. Seal on viljasadam juba ehitamisel ja õlisadani tähendaks vä^^^ na säästmise lisandumist. Eesti rahvale see tähendaks veel vene keelt rääkivate tööliste saabumist^^^T^^ lähedale, kes tavakohaselt jäävadki Eestisse. N. Liidu keskvalitsuse otsus Moskvas ehitada suuri sadamaid ja kaevandusi on tähtis samm eesti rahvusliku assimilat-siooiii suunas. Selletõttu eesti teadlased pöörduvadki rahvusvahelise publiku poolt vältimaks ahvafirdust eesti . ^ , UI 1^.^^/--^ ML . • w «• • • n rahvale. (Avaldame järgmises numbris selle huvitava ja Maakondfiku Esmduskogu poolt korraldatud Võidupüha tähistamise aktusel ja jaani- j ggjgj^^y^ Y\xx^ õhtul anti Esinduskogu poolt üle üks annetus Toronto Eesti Majale ($4000) ja teine Eesti kopsutaadiie. Pildil Kalju Leis (paremal) kinnist ümbrikku üle andirhas" E.V, au-peakonsul Ilmar Heinsoole, nende vahel • Maakondliku Esinduskogu' esimees Johannes Vihma. lootsi riigipäev lükkas togosi Bciltikuinl lesti Mojci %\ suütiiyd kõiki s Maakondliku Esinduskogu Kniõhtu peole oli tiasiglus mii võtta Ja mõfiied pidid tagasi müüdud^ siis pidi osavõtjaid kiili olema üle 600. ^^^^^E pudega ja kaskedega, laudadel silised o . o kõiki soovijaid vastu gasi e ^ ürdi se, et teerimist N. Oidu e Avasõnas Maakondliku Esinduskogu esimees J. Vihma tervitas kõiki maakondade nimel ja avaldas rõõmu nii suurest rahvarohkusest. Kuna kodu-Eestis on võidupüha tähistamine keelatud, mälestusam-bad purustatud, siis Maakondlik Esinduskogu soovib seda kaunist kodumaal alustatud traditsiooni jätkata ja just tänasel Võidupühal ja jaaniõhtul korraldab kodumaad meenutava sündmuse. Kava oli nii kujundatud, et see elustas iseseis-vuseajal väljakujunenud tava, kus vabariigi president süütas võidutule, mis siis mootorratastel kanti kodumaa nurkadesse. Täna tehakse seda võimaluste piiris siseruumis. Kava teine osa on jaaniõhtu nagu seda kodumaal, eesti looduses pidutseti. Piiskop K. Raudsepp märkis pi^lvuscs tänast Võidupüha kui Vabadussõja tänupüha, kui võitleja mees ja naine panust andes vaenlase edasiliikumisele piiri panid ja nad välja ajasid kodumaalt. Võidupüha on meie. generatsiooni püha ja meie kohus on seda tähistada. Meilt võeti Võidupüha, aga see ei tähenda, et võitjale jääks viimane sõna, et nad ise kestaksid. Tahame tõsisemalt vabas maaoS-saam ® lahssmqa soeinsi voa-dupüha. Meie ülesanne on täniu- Sikud õ^^^^ Meie kodumaa on võõra võimu all, kuid sealgi leidub mehi ja naisi, kes teavad, mis ülesanded ja õigused ning kohustused ön antud Jumala tahtel täita. Mõtleme neile sõjatandrel langenuile, dissidentidele ja vaimu-haiglaisse suunatuile. On tähtis, et meie ei unustaks seda meie generatsiooni püha. Meie kohus on sealseile inimestele näidata, et saame sõna ja vaimuga olla neile toeks, Fiiskop usaldas palves kodumaa Jumala hoole alla, sooviga, et ta annaks jõudu, julgust ja kinnitust neile võõra võimu all. Aktusekõnes ütles au peakonsul Ilmar Heinsoo, ei ä i juunikuu õ hr tui süttisid võidu- ja jaanitiiled üle kogu nieie vaba kpdiimaa. Seda traditsiooni on vabad eestlased jätkanud võimaluste piirides vabas maailmas. Nüüd \m M^^mM^^m^^ kcigu on tiwnwd selle meie rah^ vtuslBkü traditsiooni sümboolse edasikandmise Tosroiito Eesti saame sellest sest nagu võidutule tõrvik kanti vabas Eestis kodumaa kõikidesse nurkadesse, nii võiks see toimuda ka kõikide vabade eestlaste keskustes üle maailma meie ühendajana jä eesti rahva vabadustaotluse süm-vbolina.- 'c: • Võidupüha muutus riiklikuks püha ks 1934. aastai, Aga pi iratud ulatuses tähistati Võidupüha juba 23. juunil 1919 Võnnu lahingu võidu puhul, kui kindral Ernst Põdder andis väljai oma kuulsa päe-väkäisu nr. 158, mis telegrafeeriti kell 10 hommikul Pärnu ja Viljandi maakonna Kaitseliidu üleinate-le, linnapeadele ja maakonnavalitsuste esimeestele: ^ et teha avaldus, milles öeldak*" e tunnistanud balti riikide annek» .Samaaegselt lükati tagasi kaks 5 et Rootsi valitsus töötaks topeltkodakondsuse kaotamise kasuks^ Lühike vaidlus Baltikumi teemal ei toonud selgust, kas Rootsi on ainult faktiliselt või ka juriidiliselt tunnistanud Balti riikide annekteerimist N. Liidu poolt. Ha-gard leidis, et valitseb ebakindlus Rootsi seisukoha suhtes/ Ü p (välisministeeriumi) arhiiviülem Wilhelm Carigren väidab ühes raama^ tusv et Rootsi 1941 tunnistas an- * nekteerimist kä juriidüiselt Seevastu on aga endised välisministrid Christian Günther ja Östen Unden mõlemad väitnud, et tunnistus oli ainult faktiline. J^agard: ^ On kaks head põhjust avalduseks. Osalt valitseb ebaselgus, kas Rootsi on või pole juriidiliselt tunnistatnud annekteerimist, mis pole eriti austav meie osas. Osalt bn meil ka njioraalne põhjus, avaldus oleks mõjukasj toetus baltlastele. ' Sotsiaaldemokraat Benit Šilf-verstrand arvas, et ei maksa teha avaldusi, mis praktiliselt ei tähenda midagi. Tsenterni esindaja Pär Granstedt meenutas rootsi poliitikat, et mitte rükide tunnustamise kaudu püüda poliitikat teha. Tähtis on ainult, kas teatud riigil on kontroll territooriumi üle. Ettepanek topeltkodakondsuse osas lükati tagasi põhjendusega * et valitsus juba tõotab selle kallal. Viimati oli see arutlusel seoses peaministri Ingvar Garlssoi^i ^külaskäiguga N . Liidus hiljuti. on tiiiHniinuiiiiiiiitiitiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiin I- s - väe- .osad Võnnu linna ja tema ümbrus-konna oma alla võtnud. Punkt. Vaenlase kaotus on väga suur. Ees-' meeleäraheitiBku vaenlase vastu le. Punkt, kahepäevaste 'lahingutes on soomusrongide dessantide osad üles-näidanud. Punkt. Palun korraldust • teha, et saadud .võitude puhul meie tmü fefsfpäev, lo /uufi dii Icinodos iite-iiks „Vobo Eesflon^^o m% ftannob reede, 4. • 11 ooVobd Eesflcfse-' f elm^ (Järg lk.. 12) ^ 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-27-12
