Vaba Eestlane, March 13, 1968

              kl
„V4I4 EESTLANE" fmHV 2 tortf irftfli
vobode eesfosf häähkwnäj fcompctv ) upoevol
Kolmapäeval 13 märtsil 1968 — Wednesday March 13 1968
KIREV MAAILM
BONN — Pärast Berliini müüri
püstitamist 13 augustil 1961 on
26900 idasakslast edukalt põge-nenud
läände kaasa arvatud 2000
idasaksa sõdurit Viimastest põge-nes
umbes 500 Lääne-Berlii- ni ku-na
ülejäänud pääsesid vabadusse
kuskilt üle 862 miili pikkuse okas-traatpll- ri
mis ulatub Lübeckist
kuni Tshehhoslovakkiani Need
arvud ei kõnele aga midagi sellest
pingest ja dramaatikast mis on
kaasnenud selliste põgenemistega
Uks sõdur läks oma ettevalmis-tustes
isegi nii kaugele et eemal-das
enne põgenemist kogu oma
üksuse kuulipildujatelt teatavad
osad nii et tema pihta ei saaks tu-listada
Ametlikel andmetel on
140 meest ja naist põgenemisel
surma saanud kuid tegelike ohvri-te
arv on kahtlemata palju suu-rem
500 miili piirist on Ida Saksa-maal
poolsel äärel mineeritud ül-latavana
tundub fakt et 1961 a
peale on umbes 200000 idasaks-last
asunud legaalselt elama Lää-ne-Saksama- ale
Siia kuuluvad po-liitilised
vangid keda Ida Saksa-maa
on raha eest Lääne-Saksamaa-- le
tagasi müünud" ja samuti nai-sed
üle 60 ning mehed üle 65 aas-ta
piiri Nende väljalaskmisega on
idasakslased võrdlemisi helded
kuna sel teel vähendavad nad oma
pensionäride anu Igal aastal siir
dub ka 4200—4500 läänesakslast
omal algatusel itta kuld umbes
25 protsenti nendest saadetakse
kommunistide poolt tagasi Selles-se
kategooriasse kuuluvad kurja-tegijad
ja isikud kelle kohta kom-munistid
arvavad et need võivad
jääda neile majanduslikuks koor-maks
BUDAPEST — Kas saab N Litt
kuidagi Rumeeniale kätte maksta
selle eest et selle esindajad lah-kusid
hiljuti demonstratiivselt Bu-dapestis
toimunud kommunistide
rahvusvaheliselt konverentsilt?
Asjatundjad vastavad sellele kü-simusele
eitavalt kuna poliitilis-tel
survevahenditel ei ole minevi-kus
olnud mingit mõju ja majan-duslikult
on Rumeenia vähem N
Liidust sõltuv kui ükski teine Ida-K- u
roopa riik — ainult 335 prot-senti
Rumeenia väliskaubandusest
toimus 1966 a Venemaaga ja see
suhe langeb pidevalt Iseloomustav
oli Budapestis veel see et Rumee-nia
hoidis Puna-Hiin- a esindajaid
kontaktis konverentsi käiguga
Puna-Hiin- a saatkonna must
Mercedes limusiin seisis konve-rentsi
ajal tihti Rumeenia saat-konna
esisel USAs arvatakse et
kuna Rumeenia nüüd demonstra-tiivselt
lahkus Budapesti konve-rentsilt
ei saa seda riiki enam ar-vestada
kui mõjuvat vahendajat
rahuläbirääkimistel Põhja-Vietna-m- i
valitsusega Viimase nelja kuu
jooksul on Rumeenia diplomaatili-ne
esindaja Hanois olnud USA
peamiseks kontaktiks Ho Chi Min-liig- a
LONDON - USA General Elect-ric
ja inglise Rolls Royce on tihe-das
omavahelises võistluses kuna
mõlemad tahavad omale 7 miljardi
dollarilist kontraktl mootorile
250-istmoli- se DC-1- 0 õhubussl
jaoks milline läheb käiku 1971 a
Rolls Royce pakub odavamat moo-torit
kuid General Eelectrlcu pool-dajad
toovad esile et USA lennu-- 1
liinid peaksid igal juhul kasutama
USA produkte General Electric
on juba kaotanud ühe 38 miljoni
dollarilise tellimise Rolls Royce'ile
— 150 lennukimootori näol Jaapa-ni
kaitseministeeriumile
WASHINGTON — X Liit ku
jundab praegu uut tahke kütte-aineg- a
töötavat projektini mlsf
on kahejärguline ja omab 2000-mlilili- se
lennuraadiuse NATO on
pannud sellele nimeks Scape-- '
coat" Vene tehnikutel on juba pi-kemat
aega raskusi olnud oma
tahkeküttealne-rakettid- e juhtimis-instrumentideg- a
ja Washingtonis
arvatakse et venelased on sel alal
umbes viis a3$tat taga USA tao
listest projektiilidest — Minute
man ja Polaris
TÜNA ON JUTTU
VABA £E8TLANE
Kas meid jälgitakse teiselt planeedilt!
Oodatakse vastust kahele tähele saadetud raadiosignaalidele —
Inimene otsib kosmoses uusi tsivilisatsioone
Kui saabub öö ja taevas löövad siranu tihel avanevad paljudes astronoomiaobservatooriumi-de- s
vaatlustornide kuplid ning teleskoopide kük'oobisilmad suunatakse tähistaevasse Hiiglatund-jaten- a
liiguvad mitmekümne — ja mitmesajameet rise läbimõõduga kausikujulised raadioteleskoopi-d- e antennid — planeet Maa silmitseb teisi taevakehasid kogub neilt saabuvat valgust ja
Uha kõrgemale lennutatakse
õhupalle sondrakette tehiskaasla-s- i
ja maallmaruumllaevu mitmesu-guse
Juurcaparatuuriga" Täitma-tu
ahnusega ammutab inimkond
informatsiooni maailmaruumist
See töö kannab suurepärast vilja
— teadmised taevakehadest on ju-ba
andnud palju kasulikku prakti-lisele
elule ja loonud eeldused ini-mese
väljumiseks maailmaruumi
On meil alust lugeda elu inim-konda
ja tsivilisatsiooni Maal era-kordseks
ja kordumatuks näh-tuseks
vii silmltsetakse meidki
mõnelt teiselt planeedilt ning
püütakse sealt samuti viljuda
maailmaruumi avarustesse?
Teedrajava kirjutisega sedalaa-di
küsimustes kaasaegsel ja täiesti
reaalsel pinnal esinesid 1959 a
Londoni teadusliku ajakirja „Na-ture- "
veergudel Ph Morrison ja G
Cocconi Artiklis peatusid nad es-majoones
teiste tsivilisatsioonide-ga
raadioside loomise probleemi-del
ning tegid reast faktidest uud-seid
ja täiesti loogilisi järeldusi
Nad tõestasid et suurimate kaas-aegsete
raadioteleskoopidega saab
vastu võtta raadiosignaale kuni 25
valgusaasta kauguselt eeldades et
ka seal „kaugel" leidub samasugu-seid
raadiosaatjaid nagu praegu
Maal (tuhandete kilovattideni ula-tuva
võimsusega) Morrison ja
Cocconi järeldasid sellest et side
loomiseks oleksid meile kättesaa-davad
48 Päikesele lähimat tähte
Nad määrasid kindlaks ka täh-tedevahelise- ks
raadiosideks sobiva
lainepikkuse Arvesse ei saanud
tulla pikemad lained mis neeldu-vad
planeetide atmosfäärides sa-muti
piirkonnad kus tähtedevahe-lis- e
aine ja Päikese raadiomürad
on suhteliselt suured
Jäi järele piirkond lainepikkuse-- '
ga 15 kuni 150 sm Selles vahemi-kus
asub Uks väheseid raadiolaine-te
piirkonda langevaid spektraal-joon- l
— vesiniku spektri raadio--
joon lanepikkusega 21 sm
Vesinik on aga kõige levinum
element maailmaruumis Seega
oleks nimetatud lainepikkus kos-milises
mõttes midagi rahvusva-helise
etalooni taolist Ka teistes
tsivilisatsioonides võidakse suhte--
Ilselt kergesti taibata just sellel!
lainepikkusel signallseerimlse loo-gilisust
ja häälestada saatjad ja
vastuvõtjad samale lainepikkusele
Morrison ja Cocconi valisid ise-gi
vilja kaks tihte millega
võiks esmajoones püüda ühen-dusse
astuda Nendeks oli Tau
Ceti (tiht Tau Vaala tähtkujus)
ja Epsilon Eridani (tiht Ep-silo- n
Eridanuse tihtkujus)
Suhtelise läheduse tõttu võiks
meie sinna saadetud signaalile
vastust oodata vähem kui 30 aas-ta
pärast Muide seal oleks pida-nud
tähelepanu äratama Maa raa- -
muKurgus mis ij a peaie ai-na
suureneb tänu võimsatele ultra-lühilalnesaatja- te
TV-saatja- te ja
raadiolokatsioonlseadmete arvu
kasvule Nüüd enam kui paari-kümne
aasta möödumisel võiksi-me
oodata juba vastust
Morrison-Coccon- i artikkel oli as-jalik
ja kutsus tegutsemisele
USA-- s asuva Green Banki raadio-observatooriu- mi
tolleaegne direk-tor
Otto Struve (Tartu tähetorn!
kunagise juhataja W Struve järel-tulja- )
ja austraalia raadioastro-noo- m
Fred Drake koostasidki raa-dio-valveteenlst- use
plaani millele
anti lühendatud koondnimetus
Projekt OZMA"
ööl vastu 6 aprilli 1960 a suu-nati
mitmeid riike esindavate ast
ronoomide juuresolekul Green
Banki observatooriumi 26-meetr- ise
läbimõõduga paraboolantenn es-makordselt
Maa ajaloos sinna
kust oodati vastusignaale
Kahe kuu jooksul registreeriti
Epsilon Eridani ja Tau Cetllt saa-buvat
raadlokiirgust ning hiljem
analüüsiti registrogramme hooli-kalt
elektronarvuti abil Signaal?
kahjuks ei avastatud Kuid see
ebaõnnestumine ei tähenda seda
nagu oleks Maaväliste (ehk ekst-raterrestllist- e)
tsivilisatsioonide
otsimino lootusetu Vastupidi lii-ga
vähe oli pühendatud tähelepa-nu
sedalaadi teaduslikteoreetilise-l- e
küsimusele lahendamisele ja
mindi välja õnnelikule juhusele
M h tuli lahendada küsimus
kuldas aru saada teise planeedi
elanike signaalidest mõistmata i
nende keelt Eeskuju andsid tead-- '
laste rahvusvahelised konverent-sid
kus keeleraskused ületatakse!
ja keerukatest probleemidest kõ-- l
neldakse matemaatiliste sümboli-te
ja üldtuntud terminite abil
Nii tuleks ka kosmiliseks" vest-- '
luseks algul valida lihtsamad ja
maailmaruumi mastaabis loodu- -
sega seotud sümbolid et nende
baasil tagada vastastikkust
mõistmist ja seejärel edasi min-na
keerukamatele mõistetele
Näiteks peaksid kohe olema aru-saadavad
ringjoone pikkus ja rin-gi
läbimõõtu siduv arv (pii) natu-raallogaritmi- de
alus e" jne Ar-vud
antakse muidugi edasi kahend-süsteemi- s
Mõeldav on ka üleminek TV-ku-jutls- te
vahetamisele Informatsioo-ni
deshlfreerimisel abistavad
elektronarvutid — nende efektiiv-sus
avaldus näiteks maiade muist-sete
käsikirjade lugemisel
Kui suur on tõenäolisus et Maa
lähemas naabruses eksisteerib tsi-viliseeritud
olenditest koosnev
ühiskond sellele praegu vastata
ei saa Küll aga teame et mitmel
tähel meie tähesüsteemis (Galakti
kas) võiksid olla ligikaudu Maale
sarnanevate tingimustega planee-did
On leitud et Galaktikas võiks
planeedisüsteeme olla 5—6 prot-senti
ehk kokku umbes kümme
miljardit!
Soodsad tingimused „asustami-sek- s
on muidugi vald üsna vähesel
osal neist Ent see kõik veel ei an- -
na vastust küsimusele kui kau-- l
gel üksteisest tsivilisatsioonid asu-vad
Isegi oletades et Maale täies-- 1
ti sarnaste tingimustega planee-dil
elu tekkimine ja areng on sea--'
duspärane (see pole veel millegagi
tõestatud rääkimata Maast erine-vat- e
tingimustega planeetidel)
jääb ikkagi täiesti lahtiseks kui
kaua võib soodsates tingimustes
eksisteerida mõistuslikest olendi-test
koosnev Ühiskond kes areneb
edasi uurib loodust ja kasutab
seda oma kasvavate vajaduste ra-huldamiseks
Erinevad autorid
hindavad tsivilisatsiooni maksi-maalset
iga erinevalt — võimali-kuks
peetakse seda tuhat kuni
miljon aastat ja veelgi rohkem
Ei saa tiiesti kõrvale jätta se-dagi
võimalust et Maa on ainus
elusolenditega asustatud planeet
Galaktikas (mitte aga universu-mis)
Kui näiteks meie kestvad ja ener-gilised
naabrite otsimised lõpevad
tagajärjetult tuleb oletada et
oleme „oma kandis" üsna üksikud
Nähtavasti on sel juhul Galak-tikas
hõredalt tsivisatsloone (kui
neid üldse on) ja side loomine
suurte kauguste tõttu väga raske
kui mitte võimatu Tsivilisatsioo-nide
väikearvulisus võib aga tu
leneda kahest põhjusest: kas on
tsivilisatsiooni maksimaalne iga
võrdlemisi lühike või on selle tek-kimine
üldse erandlik näht
Stanfordl ülikooli professor
Bracewell on tsivilisatsiooni ea
määramisel üsna optimistlik Ta
seob selle planeedisüsteemi keskse
tähe vanusega PäikesetüUpi täht
särab püsiva heledusega umbes 50
miljardit aastat meie Päike on
aga alles kuni 10 miljardit aastat
vana ja seega üsna noor Nii et
inimkonnal peaks ees seisma küm-neid
miljardeid aastaid takistama-ta
arengut
Kui inimesed ilmusid Maale um-bes
miljon aastat tagasi loodus-teadlased
aga tekkisid vaid mõni-sada
aastat tagasi võime öelda et
oleme elanud alles sekundi kos-milises
mastaabis" Hüpe abitust
lapsepõlvest looduse valitsemiseni
on toimunud ülikiirelt
mmu MT5T~mwmKnKKRijLl' ' -- -W :£M
vieline on Inglise kuulsa Blg Benl sisemus Daniel Buckney teeb ettevalmistusi htigelkella ühe tunni
võrra ettekeeramiseks vastavalt üleminekule standardajale See ülesanne on juba vile reneratslooni
i vältel kuulunud Buckney perekonnale
£§)sE qOfMcjsJoe
Zäievar3aräf?
LUSTIMAA
mitteAMEmTitLteIKamULetTlikuElIt OLlEugNedIaISUkõGiUkiSTkõMrgAeADelOusLtEanMdaISrdfc
maid Inimesel on teatavasti palju ühiseid jooni puu otsa äi
iiuu uuc sugulasega rvui Kt nu uiuuiuu mugavaks il rl kaks — nii et tal oleks võimalik harrastada kõike seda ak on hea ta kehale ja vaimule — siis ta seda ei tee Ta halkü sööma ja paremat kui tal oleks vaja ning rohkem kui ka lik Ta hakkab riietuma ebatervislikumalt ja lõbutsema r luiiiuui utraiuscit
EI AITA KA NEED HIRMSAD EESKUJUD mida lasfck
õpetatakse ajaloo tundides — kuidas vanad roomlased pa meldasid oma impeeriumi maha kuldas Euroopasse tunrintf hunnid sõid endid surnuks või kuidas britid laia zhestirak
rasid oma asumad ära enne kui oleksid õppinud vaese nult knoakmsbeelülreänlkihatsatööednersüeglaomhuatusNegiiasuguetsesetgakomleedieagsta jmutiudasgt iom sugust ei juntu &ee juhtus vanasti siis kui inimesed ei olnaj
veei nu largaa kui mete
IIICTIUI1K E_ lJI V'lirTtltT t- - 4 -- „
TORONTO vaatamisväärsus mis asub Yongc tänaval scüt
poole peal kuhu lõunatunnil päike ei paista See on tejelünt
uks pood mille ukse kohal valjuhääldajast lurtsub nüsurut
muusikat millega võib täiskasvanud ja täie aruga inin
paari tunniga hulluks ajada Selles poes ei müüda midagi rp ka toideta sind Ihuliselt Kõik mis sealt saada on on täin
toit" Seal on kümmekond püssi mis on ketiga seina külje
Kinni Märklauaks on kasti sees klaasi taga liikuvad inimn
jud loomad tiirlevad rattad või hüplevad kuulid Kui nui
sad raha siis võid nende peale märki lasta
SEAL ON AUTO JUHMSTE KOOS ROOLIGA Raha m
hakkab klaasi taga jooksma joonistatud maantee-lin-t ja a
võid proovida oma meisterlikkust autosõidus Seal on vänt-amise
torkamise ja sikutamise toimel töötavaid masinaid mi
panevad liikuma terved hoki- - või jalgpalli meeskonnal tt
mängija asub ühes teine teises otsas ja „võistlus" läheb laht
Seal on kuulide veeretamist ja taskuväljaandes piljardttt
keeglimangusid ja muid millele ei oska nime anda Ikka mii
sad raha ja siis mängid
KA SEKSI EI OLE UNUSTATUD ja seda saab kontnl
lida vastavate aparaatidega — seal on nimelt suudluse-krai- d
mõõtja mis määrab suudleja vahvust ilma partnerita Ka
ruumi lõpust käib uks asutusse käärkambrisse" Ukse koha
silt et seal näidatakse filmi aga ainult täiskasvanutele
VEEL HUVITAVAM KUI LUSTIMAJA aparatuur on I
kasutajaskond Kõigepealt ei olnud seal ainustki naisteni
vast vaid kõik noored mehed umbes üliõpilaste või koi
pisemalt väljendada siis Vietnami sõjameeste vanuses Sõi
võis peaaegu pidadagi mõneks sõjaväe-üksusek- s — valima
kui ka riietuse järgi Lustimaa paari-kolmekümneli- ne me
kõnd kandis eranditult õlgadeni ulatavaid juukseid kitsa
pükse imelikke kõrgekontsalisi või karusnahkseid saapiil
tumesiniseid jopesid kuldnöõpidega mille lahtiste hõlnui
vahelt paistsid kaelakeed või ketiga kaela riputatud aumäni
ja päratusuured vööpandiad Kõik olid usinasti ametis os
mängudega
MINA OLIN USINASTI AMETIS erakordse vaatepü
uurimisega kui äkki pandi mulle käsi õlale — asutuse ültf
taja ja kassameister näitas sõrmega seinal rippuvale süü
Seal oli selge sõnaga öeldud et ringilonkimine (uues t
keeles loiderdamine") on keelatud Kui sul on raha otsas n
mängida ei taha siis keri uksest välja Ma muidugi ei h
nud asutuse direktoriga vaidlema Täitsin vaikselt käsku
lõunatund hakkaski lõpule tirima Minuga koos väljus ka
kunde kes enne ütles oma sõbrale et ta peab minema ko
ta naine ootab väljas Seal oligi teismeline tüdruk abikaaaf
samasuguses mundris kuid beebiga süles Hakkasid sonüi
lonkima all-linn- a poole
MÕTLESIN TÖÖKOHA POOLE JALUTADES et Lustis
direktoril tuleks taotleda eriluba ja korraldada eesti li
vanematele üks ekskursioon sellesse omapärasesse autB
Ega seal midagi erilist näha ei ole sest üldpildi olen mip
ära jutustanud Lustimaa ekskursioon annab aga suurt?
seid kavatuslikke impulsse mida võib pärast üsna pikka
järele mõtelda Hoiatuseks peab muidugi ütlema et neeflP
lel kergesti süda pahaks läheb ärgu kaasatulemist unus- -
Lustimaa lõhnab jubedast! higist ja pesemata uste1
DEMOKRAATIA JA VABADUS ON IKKA Si LREFf'l
SED ASJAD — kui sul on dollar taskus siis saad iW 1
paar tundi märkilaskmist harjutada Ja kui juba kordi
meister siis võid hakata aknast möödakäijaid tulistama'
minna koguni pangast raha tooma ilma et sul seal
oleks Noorele inimesele on kõik teed lahti
DETROIT — Wavne ülikooli
psühholoogid on küsitlenud 400
isikut kes areteeriti möödunud su-vel
seoses Detroiti neegrlterahu-tusteg- a
Saadud andmed näitavad
et 70 protsenti mässajatest oma-sid
pidevad töökohad ja teenisid
keskmiselt 115 dollarit nädalas
Enamus nendest olid vallalised
See võtab aluse senistelt arvamus-telt
et rahutuste peamiseks põh-juseks
oli vilets majanduslik olu-kord
TOKIO — USA lennuväe B-3- 2
pommitajad stardivad vaenulendu-dek- s
Põhja-Vletna- ml vastu Gua-mls- t
ja Taist Jaapani vasakpool
sed rinskonnad aga
ttsa Vaciitah selleks '
haastP USA õhujõudude £]
tus on keeldunud selle ko
menteerimast kuid 1MJ--
lepingu tingimuste t
USA-- 1 nende baaside -- -
õigus
JOHANNESBURG --- -
ne masinakirjutaja --£
oli hiljuti JohannesbarP
Aafrikas ühtejirü
Hl 4 50 minutit Stt
raton" tolmus Ühe irf
I Jtt LUUIUA frv - —
1 ala maailmarekordi es
hoituni