1987-09-29-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 29. septembril 1987 - Tuesday, September 29, 1987 Nr. 72
mm
r
?9
Vangilaagri lipkoiiiriast tüli srair osa Saksamaa
eesti skaiidijuhte
.. Pärast Teise Maailmasõja lõppe koondati Belgiasse
Zedelghemi vangilaagrisse Ealtikumist pärinevaid sõdureid.
Eestlasi oli Zedelghemis umbes 2Ö00, neist 700 endist
lennuväe-abiteenistuse poissi. Juhtide algatusel moodustati
poistest skautide lipkond ,90kaskannel'S kus skautlemine
poole aasta kestel käis seitse päeva nädalas iga päev kella 10-st
hommikul kuni kella 11-ni õhtuL Poiste skauditreening ja
katsete sooritamine oli väga elav ning pärast vangilaagri
likvideerimist ja poiste hajutamist eestlaste põgenikelaagritesse
sai neist Saksamaa eesti skautide ja vanemskautide
juhtkonna tuumik. Eesti skautluse ajaloost on ^yOkaskandle"
skaqtlipkond,5välja unustatud".
mitmesuguseid eriala käsiraama-
Okaskandle^^ mälestusmärWde välja andmisel SeedrioruL Nimesid ette lugemas (vasakul)
Heldur Põdersoo. Siis Heino Jõe, August Sumberg, Kaarel Kaera, KaUuPähW^^
Kohe 'pärast kapitulatsiooni
mais 1945 koondati Baltimaadelt
pärinbvaid sõdureid ja mobiliseeritud
noorukeid Lübeki lähedale
Ukliei järve äärde, kus nad veetsid
terve suve okstest ja roogudest
ehitatud onnides ning telkmantli-test
improviseeritud peavarjudes.
Uklei järve kallas oli muide ka
Iie n n u v ä e - p o i s t e t ä n a v u sel
Euroopamatkal üks peatuse- ja
vaatluse kohti. Juba Ukleis tekkis
mõte skautide asutamiseks, mida
algatasid endised skautide ja
noorkotkaste organisatsioonide
liikmed eesotsas skautmaster
Valter Suigussaarega.
Skautide asutamine sai teoks
Zedelghemi vangilaagris, Belgias,
kus Ukleis vabalt elanud sõjamehed
jsurup traataiaga piiratud
barakkidesse. Traataia masenduses
võeti lipkonnale nimeks
,,Okaskanner' ja üksuse märgiks
^ ä i kannel, millel keelte asemel on
okastraadid. Briti sõjaväevõimud,
kes olid vangilaagri valvuriteks ja
hooidajateks, andsid skautidele
kasutada laineplekist kumera
tuid, mille paljundamiseks aga
võimalused puudusid.
Pöörduti kõikidel kättesaadavatel
aadressidel eestlaste keskuste
poole ja paluti nendelt skaut)ikke
tegevusjuhiseid, kirjutusmaterjali
ja igasugust abi, sest kõigest oli
kisendav puudus. Ainuke skaudi-materjalide
saadetis tuli Rootsi
eesti skautidelt organisatsiooni
,,Hjälp Krigets Offer" jä Rootsi
Punase Risti vahendusel.
Suur osa poisse jõudis
skaudikatsetes I järgu tasemele ja
kui vangilaagri livideerimisel
poisid suunati eesti põgenikelaagritesse,
siis olid nad kohtadel
agarad skautüksuste asutajad ja
võimekad juhid. Sellest hoolimata
ei maini eesti skautluse ajalugu —
koguteos ,,Eesti skautlus viiskümmend
aastat-' sõnagagi seda
kõigi - aegade erakordsemat ja
tulemusrikkamat .eesti skautide
üksust.
• „OkaskandIe^-lipkonna likvi--
deerimisel anti üksuse poole
aasta kestel üksikasjalikult kir-
Purje, Kalju Urbel
Evald Oder,
üri>Orgussar, Toomas Metsala, Endel
FotoiVE
0«
: Kodu-Eestist
kirikuõpetaja ja Eesti
master Harri Haamer
au , kes Eestis, olid
seotud skautliku noortetööga, oli Harri suureks ees
temaga on «sfofruid oalie uniastamaid mälestusi.
katusega laoruumi, milles sai üks J»tatud tegevusraamat ja juhti-vangilaagri
soojemaid ja mugava- f ^\^^f'!^ ^^TT
^ te käsikirjad ule USA tsoonis
tegutsevale Eesti Skautide
Keskbüroole ja peaksid praegu
asuma
maid ehitusi. -
: Lätlased ja leedulased asutasid
omalegi skautüksused ja said
nendele ruumid tegutsemiseks.
Skabtide ja vanemskautide
tegevus „Okaskandle" lipkon-nas
käis poole aasta kestel seitse
H a r r i Haamer pärineb jä jõudsid . H a r r i tegi eidekestele
Saaremaalt, kus ta liitus selgeks, et Jumal on ühteviisi nii
skautlusega 20-te aastate algul j a nende kui ka poiste, see tähendab
kujunes haaravaks juhiks Saare ka jalgpalli poolel. •
skautluse kujunemisel ja levikul. Tartus Pauluse koguduse õpeta-
Tartus usuteadust õppides sai
temast kogu Eesti „poiste prohvet"
kes usutõdesid noortepärasel
viisil levitas kõikjal oma ümbruses.
Harri usukuulutus toimus kristliku vaimuga
märkamatult lõkkeõhtutel ja vanemskautide
rõõmsatel koosviibimistel .Tema
andekus jutustajana, joonistajana
ja laulumehena ning isiklik sarm
inimeste võlurina oli ta
suse aluseks.
Kui Harri Haamer ajakirjas
,,Eesti Skaut" kirjutas - Kuningas
Nälg oli ta skaudinim!
J ana a s uta s H arri Haame r
koguduse juurde Põhjatähe"
skautlipkonna. Selle eeskujul tekkis
kä mujal,,Põhjatähe''nimelisi
peamiselt
Michelsoni arhiivis. Tuleb
loota, et need arhiivi korrastamisel
ja selle
päeva nädalas, iga päev kella L^kewoodi Eesti Arhiivile valja
10-st hommikul kuni leedulaste aimuvad ja võimaluse annavad
laagris puhutud öörahu signaa- üksikasjalikumaks hpkonna
lini kell 11.00. ^Ja'«« koostamiseks.
Igavusest, tühja kõhu piinatu- , Nende ndade kirjutaja küsitles
sest J a külmatundest vabanemi- ^'^^^^ ,,Okaskandles mn^^^^^^^
seks oli skaudikodus alati aktiivne tegutsenud skaudijuhti Heldur
skauditarkuste õppimine ja katsete Põdersood ja Kalju Pähklametsa
sooritamine. Juhid koostasid Seedriorul toimunud skautüksuse
mälestus-markide väljaandmisel.
,,0n viimane aeg ,,Okaskandle"
lipkpnna olemasolu ja tegevuse
v õ t m i s e k s eesti skautluse
ajalukku, kuna unustamine ja
lipkörina liikmete manalasse varisemine
teeb oma töö" — maini-sid
mõlemad usutletavad. „Juba
kaua aega ei diskrimineerita eesti
sõdureid selle eest, et nad
võitlesid saksa poolel: Koguni
vastupidiselt — Teise Maailmasõ-^
ja eesti sõdureid austatakse. Kas
sama ei ole ära teeninud need
poisid, kes sõdurikuues ja tühja
kõhuga tegid skauditreeningut
Eesti parema tuleviku nimel."
HEINO JÕE
siis ei jätnud keegi neid ridu
lugemata. Kui koosolekule ilmus
Harri Haamer, siis oli teada, et
koosolek muutub põnevaks;
Harri Haamer oli poiste mees''
ja elamus-skautluse eestvõitleja,
kes alati sattus (või nimelt tüüris)
konflikti tuimade ja igavate kaas-juhtidega.
Aga ta ei löönud neid,
vaid püüdis neid elustada vaimse
leegi ja säraga.
1928 asus Harri Haainer
Saaremaale Püha kihelkonna
õpetajaks ja rajas sealse skautide
Hpkonna. Usklikud eidekesed
panid seda alul väga pahaks, et
nende noor õpetaja kandis talaari
all skaudivormi lühikeste pükste
ja suure pussnoaga. Muidu ta
poleks jõudnud kirikuväljakule
poistega jalgpalli taguma juba
enne kui viimased kirikulised väl-
' ei kustunud sõja ega
okupatsioonide ajal, vaid elas
edasi kristliku noorteklubina kuni
Harri H^arrier kommunistide
poolt Siberi karinatusteedele veeti.
Kuna tema vaimu ei suudetud
murda ja ta ka vanglas edasi
kuulutas, siis olid ta vintsutused
eriti rasked.
Oma raskustest kommunistliku
okupatsiooni all jutlustas Harri
pärast kodumaal ja need jutlused
on toimetatud ka vabasse maailma.
Harri Haamer ühendas skautluse
leeriõpetusega ja Metsakodu
leerilaagrid Rootsis loevad teda
oma ideoloogiliseks algatajaks.
Harri Haamerilt pärineb kä metsa-jõulupuu
idee, mis nüüd küll on
võtnud teistsugused vormid, kui
Harri neid levitas. '
Saare skautide Mändjala laagris
riistis Harri Haamer Viljar
Kingissepa. Paralepa suurlaagri
aj ai laulatas ta Haapsal u •
lossikirikus soome skaudijuhi
neiuga^; kelle vanemad ei olnud
noorte armastuse ja abieluga
nõu§.:Kangasälas, Soome skautide
esimeses suurlaagris pidas ta
yilmaste kalkulatsioonide jä
tuleb Eesti Gaidide raamat ,,Mälestusi
g;aidirajalt'' tublisti mahukam
kui esialgu arvati, rohkem
kui 500. lk. Kahjuks on aga
tr^ikikoda olnud töödega väga ülekoormatud,
ja seetõttu on senini
suudetud vaid umbes kolmveerand
raamatut laduda. On karta, et
raamat ka sügiseks veel ei valmi.
EGL; tänab kõiki ettetellijaid ja
loodab, et on veel palju teisi, kes
seda raamatut soovivad omandada
selles võivad väga paljud üllatusena
oma foto või nime leida,
f rükikulud on väga suured ja iga
ettetellija aitab raamatu i -
mumisele kaasa. Hind on tõusnud
Kanada; $40.00 peale (ja vastavalt
asukohamaa kursile). V^\\v
m a ä tshekkide puhul lisada Sl.00
vähetuskulu katteks.
Vahepealsed aadresside muudatused
ja tellimised võib endisdt
saata maja iie': adr.
Helgi Rösen, R. R. ^3, Site 340,
Box:4, Wasaga Beach, Ont. LOL
2P0, Cänada. Tshekk välja kirjutada
Eesti Gaidide Liidu nimele.
DiiieQii9iiiiQi9iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiniiigi
tel. ::733455Ö, 7334^^^^
i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i t i i i i i i i i i i i i i i i i H i i
Eesti Skautide Maleva pea-ter
Valter Suigussaar, popu- HcinSOO InSUräÜCe
laarne poistejuht , Su ige grokerS Ltd»
Vatt", kes oli vangilaagri " ^
skautlipkonna mõtte üheks Eesti Majas
algatžljaks. Skautmaster Sui- Toronto, Ontario M4K 2R6
gussaar lõpetas oma elu traa- Broadview Ave, ruum 202,
giliselt 2. juunil 1946 Aschaf-ffenburgi
põgenikelaagris. Telefon 461-0764
Harri Haamer Rakvere Maleva „
ga. Harri on ees keskel, temast
järve' „metsavam- KoMsa Leemets
" vanemskautide-on
bräeeune Kotka-
,,hõimukeelser' jumalateenistusel
jutluse, milles oli nii
soomlastele kui ka eestlastele pa
ju imelikke sõnu, mida ometi kõi
kuulasid tõsises hardumuses.
Samas Kangasalas oli Harri üks
juhte, kes eestlaste grupiga
Längelmävesi järves poole ööni
sukeldus uppunud skauti otsides.
Samalt Söome-sõidult on ka
minu elu-hinnälinetänuvõlg Harrile:
Pärjapanekul Eesti Vabaduss
õ j a s langenud soomi aste
mälestussambale Vanakiriku
puistus olin ma eestlaste 1 i
ja oleksin pika rneta
vardaga jooksnud trammi
elektrijuhtnietesse, ^kui Harri
poleks mu kätt alla surunud.
Nõnda jäid minu matused 1930
pidamata ja ma võin 57 aastat hiljem
Idijutada iieid tagasihoidlikke
ridu unustamatu suure skaudiven-na
meenutamiseks. Puhka rahus.
Kuningas Nälg! Me ei unusta Sind
kuni eluvaim on sees.
Nr. 72
Ohtlik Nikaraagi
(Algus lk. 3)' V
VASTUPANUVÕIMALUSED
Ühendriigid tahavad säilitada
Kesk-Ameerikat ilma N. Liidu
klientriikideta, kus ükski režhiim
ükskõik millise nime all ei kuuluta
välja „revoIutsiooni ilma piirideta".
Selleks on USA välispoliitika
alati enam-vähem tõhusat tööd
teinud (näiteks Guatemalas juh
50-ndates aastates ja hiljeni-Hon-durases
ning Salvadoris), mid
aga isegi nende omi
,,liberaalsed" liitlased järjekind;
- l a l t hukka mõistavad. Näitek
Kanadas jooksis alles hiljuti tele
saadetes GBC (Riikliku Ringhää
lingu), telefilm, mis ,,dokumen
taalselt'' kindlaks tegi, et kom
munistlik president Jacobo Ar
3enz, kes CIA abil Guatema
kukutati, oli ainuke demokraatii
Kesk-Ameerika juht kes omi
rahvale mõeldamatult (muidug
N: Liidu abiga) head oleks teinud
• poleks ,,neetud jänkid'' vahel
seganud. •
y Ka praegu on need ,,liitlased"
ja ka ÜSA oma teabeteenistus
enamus, väga kriitilised Ühendri|
eide valitsuse pingutuste suht
sealse „statüs quö" alalhoidm
aj
Et
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 29, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870929 |
Description
| Title | 1987-09-29-04 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 29. septembril 1987 - Tuesday, September 29, 1987 Nr. 72 mm r ?9 Vangilaagri lipkoiiiriast tüli srair osa Saksamaa eesti skaiidijuhte .. Pärast Teise Maailmasõja lõppe koondati Belgiasse Zedelghemi vangilaagrisse Ealtikumist pärinevaid sõdureid. Eestlasi oli Zedelghemis umbes 2Ö00, neist 700 endist lennuväe-abiteenistuse poissi. Juhtide algatusel moodustati poistest skautide lipkond ,90kaskannel'S kus skautlemine poole aasta kestel käis seitse päeva nädalas iga päev kella 10-st hommikul kuni kella 11-ni õhtuL Poiste skauditreening ja katsete sooritamine oli väga elav ning pärast vangilaagri likvideerimist ja poiste hajutamist eestlaste põgenikelaagritesse sai neist Saksamaa eesti skautide ja vanemskautide juhtkonna tuumik. Eesti skautluse ajaloost on ^yOkaskandle" skaqtlipkond,5välja unustatud". mitmesuguseid eriala käsiraama- Okaskandle^^ mälestusmärWde välja andmisel SeedrioruL Nimesid ette lugemas (vasakul) Heldur Põdersoo. Siis Heino Jõe, August Sumberg, Kaarel Kaera, KaUuPähW^^ Kohe 'pärast kapitulatsiooni mais 1945 koondati Baltimaadelt pärinbvaid sõdureid ja mobiliseeritud noorukeid Lübeki lähedale Ukliei järve äärde, kus nad veetsid terve suve okstest ja roogudest ehitatud onnides ning telkmantli-test improviseeritud peavarjudes. Uklei järve kallas oli muide ka Iie n n u v ä e - p o i s t e t ä n a v u sel Euroopamatkal üks peatuse- ja vaatluse kohti. Juba Ukleis tekkis mõte skautide asutamiseks, mida algatasid endised skautide ja noorkotkaste organisatsioonide liikmed eesotsas skautmaster Valter Suigussaarega. Skautide asutamine sai teoks Zedelghemi vangilaagris, Belgias, kus Ukleis vabalt elanud sõjamehed jsurup traataiaga piiratud barakkidesse. Traataia masenduses võeti lipkonnale nimeks ,,Okaskanner' ja üksuse märgiks ^ ä i kannel, millel keelte asemel on okastraadid. Briti sõjaväevõimud, kes olid vangilaagri valvuriteks ja hooidajateks, andsid skautidele kasutada laineplekist kumera tuid, mille paljundamiseks aga võimalused puudusid. Pöörduti kõikidel kättesaadavatel aadressidel eestlaste keskuste poole ja paluti nendelt skaut)ikke tegevusjuhiseid, kirjutusmaterjali ja igasugust abi, sest kõigest oli kisendav puudus. Ainuke skaudi-materjalide saadetis tuli Rootsi eesti skautidelt organisatsiooni ,,Hjälp Krigets Offer" jä Rootsi Punase Risti vahendusel. Suur osa poisse jõudis skaudikatsetes I järgu tasemele ja kui vangilaagri livideerimisel poisid suunati eesti põgenikelaagritesse, siis olid nad kohtadel agarad skautüksuste asutajad ja võimekad juhid. Sellest hoolimata ei maini eesti skautluse ajalugu — koguteos ,,Eesti skautlus viiskümmend aastat-' sõnagagi seda kõigi - aegade erakordsemat ja tulemusrikkamat .eesti skautide üksust. • „OkaskandIe^-lipkonna likvi-- deerimisel anti üksuse poole aasta kestel üksikasjalikult kir- Purje, Kalju Urbel Evald Oder, üri>Orgussar, Toomas Metsala, Endel FotoiVE 0« : Kodu-Eestist kirikuõpetaja ja Eesti master Harri Haamer au , kes Eestis, olid seotud skautliku noortetööga, oli Harri suureks ees temaga on «sfofruid oalie uniastamaid mälestusi. katusega laoruumi, milles sai üks J»tatud tegevusraamat ja juhti-vangilaagri soojemaid ja mugava- f ^\^^f'!^ ^^TT ^ te käsikirjad ule USA tsoonis tegutsevale Eesti Skautide Keskbüroole ja peaksid praegu asuma maid ehitusi. - : Lätlased ja leedulased asutasid omalegi skautüksused ja said nendele ruumid tegutsemiseks. Skabtide ja vanemskautide tegevus „Okaskandle" lipkon-nas käis poole aasta kestel seitse H a r r i Haamer pärineb jä jõudsid . H a r r i tegi eidekestele Saaremaalt, kus ta liitus selgeks, et Jumal on ühteviisi nii skautlusega 20-te aastate algul j a nende kui ka poiste, see tähendab kujunes haaravaks juhiks Saare ka jalgpalli poolel. • skautluse kujunemisel ja levikul. Tartus Pauluse koguduse õpeta- Tartus usuteadust õppides sai temast kogu Eesti „poiste prohvet" kes usutõdesid noortepärasel viisil levitas kõikjal oma ümbruses. Harri usukuulutus toimus kristliku vaimuga märkamatult lõkkeõhtutel ja vanemskautide rõõmsatel koosviibimistel .Tema andekus jutustajana, joonistajana ja laulumehena ning isiklik sarm inimeste võlurina oli ta suse aluseks. Kui Harri Haamer ajakirjas ,,Eesti Skaut" kirjutas - Kuningas Nälg oli ta skaudinim! J ana a s uta s H arri Haame r koguduse juurde Põhjatähe" skautlipkonna. Selle eeskujul tekkis kä mujal,,Põhjatähe''nimelisi peamiselt Michelsoni arhiivis. Tuleb loota, et need arhiivi korrastamisel ja selle päeva nädalas, iga päev kella L^kewoodi Eesti Arhiivile valja 10-st hommikul kuni leedulaste aimuvad ja võimaluse annavad laagris puhutud öörahu signaa- üksikasjalikumaks hpkonna lini kell 11.00. ^Ja'«« koostamiseks. Igavusest, tühja kõhu piinatu- , Nende ndade kirjutaja küsitles sest J a külmatundest vabanemi- ^'^^^^ ,,Okaskandles mn^^^^^^^ seks oli skaudikodus alati aktiivne tegutsenud skaudijuhti Heldur skauditarkuste õppimine ja katsete Põdersood ja Kalju Pähklametsa sooritamine. Juhid koostasid Seedriorul toimunud skautüksuse mälestus-markide väljaandmisel. ,,0n viimane aeg ,,Okaskandle" lipkpnna olemasolu ja tegevuse v õ t m i s e k s eesti skautluse ajalukku, kuna unustamine ja lipkörina liikmete manalasse varisemine teeb oma töö" — maini-sid mõlemad usutletavad. „Juba kaua aega ei diskrimineerita eesti sõdureid selle eest, et nad võitlesid saksa poolel: Koguni vastupidiselt — Teise Maailmasõ-^ ja eesti sõdureid austatakse. Kas sama ei ole ära teeninud need poisid, kes sõdurikuues ja tühja kõhuga tegid skauditreeningut Eesti parema tuleviku nimel." HEINO JÕE siis ei jätnud keegi neid ridu lugemata. Kui koosolekule ilmus Harri Haamer, siis oli teada, et koosolek muutub põnevaks; Harri Haamer oli poiste mees'' ja elamus-skautluse eestvõitleja, kes alati sattus (või nimelt tüüris) konflikti tuimade ja igavate kaas-juhtidega. Aga ta ei löönud neid, vaid püüdis neid elustada vaimse leegi ja säraga. 1928 asus Harri Haainer Saaremaale Püha kihelkonna õpetajaks ja rajas sealse skautide Hpkonna. Usklikud eidekesed panid seda alul väga pahaks, et nende noor õpetaja kandis talaari all skaudivormi lühikeste pükste ja suure pussnoaga. Muidu ta poleks jõudnud kirikuväljakule poistega jalgpalli taguma juba enne kui viimased kirikulised väl- ' ei kustunud sõja ega okupatsioonide ajal, vaid elas edasi kristliku noorteklubina kuni Harri H^arrier kommunistide poolt Siberi karinatusteedele veeti. Kuna tema vaimu ei suudetud murda ja ta ka vanglas edasi kuulutas, siis olid ta vintsutused eriti rasked. Oma raskustest kommunistliku okupatsiooni all jutlustas Harri pärast kodumaal ja need jutlused on toimetatud ka vabasse maailma. Harri Haamer ühendas skautluse leeriõpetusega ja Metsakodu leerilaagrid Rootsis loevad teda oma ideoloogiliseks algatajaks. Harri Haamerilt pärineb kä metsa-jõulupuu idee, mis nüüd küll on võtnud teistsugused vormid, kui Harri neid levitas. ' Saare skautide Mändjala laagris riistis Harri Haamer Viljar Kingissepa. Paralepa suurlaagri aj ai laulatas ta Haapsal u • lossikirikus soome skaudijuhi neiuga^; kelle vanemad ei olnud noorte armastuse ja abieluga nõu§.:Kangasälas, Soome skautide esimeses suurlaagris pidas ta yilmaste kalkulatsioonide jä tuleb Eesti Gaidide raamat ,,Mälestusi g;aidirajalt'' tublisti mahukam kui esialgu arvati, rohkem kui 500. lk. Kahjuks on aga tr^ikikoda olnud töödega väga ülekoormatud, ja seetõttu on senini suudetud vaid umbes kolmveerand raamatut laduda. On karta, et raamat ka sügiseks veel ei valmi. EGL; tänab kõiki ettetellijaid ja loodab, et on veel palju teisi, kes seda raamatut soovivad omandada selles võivad väga paljud üllatusena oma foto või nime leida, f rükikulud on väga suured ja iga ettetellija aitab raamatu i - mumisele kaasa. Hind on tõusnud Kanada; $40.00 peale (ja vastavalt asukohamaa kursile). V^\\v m a ä tshekkide puhul lisada Sl.00 vähetuskulu katteks. Vahepealsed aadresside muudatused ja tellimised võib endisdt saata maja iie': adr. Helgi Rösen, R. R. ^3, Site 340, Box:4, Wasaga Beach, Ont. LOL 2P0, Cänada. Tshekk välja kirjutada Eesti Gaidide Liidu nimele. DiiieQii9iiiiQi9iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiniiigi tel. ::733455Ö, 7334^^^^ i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i t i i i i i i i i i i i i i i i i H i i Eesti Skautide Maleva pea-ter Valter Suigussaar, popu- HcinSOO InSUräÜCe laarne poistejuht , Su ige grokerS Ltd» Vatt", kes oli vangilaagri " ^ skautlipkonna mõtte üheks Eesti Majas algatžljaks. Skautmaster Sui- Toronto, Ontario M4K 2R6 gussaar lõpetas oma elu traa- Broadview Ave, ruum 202, giliselt 2. juunil 1946 Aschaf-ffenburgi põgenikelaagris. Telefon 461-0764 Harri Haamer Rakvere Maleva „ ga. Harri on ees keskel, temast järve' „metsavam- KoMsa Leemets " vanemskautide-on bräeeune Kotka- ,,hõimukeelser' jumalateenistusel jutluse, milles oli nii soomlastele kui ka eestlastele pa ju imelikke sõnu, mida ometi kõi kuulasid tõsises hardumuses. Samas Kangasalas oli Harri üks juhte, kes eestlaste grupiga Längelmävesi järves poole ööni sukeldus uppunud skauti otsides. Samalt Söome-sõidult on ka minu elu-hinnälinetänuvõlg Harrile: Pärjapanekul Eesti Vabaduss õ j a s langenud soomi aste mälestussambale Vanakiriku puistus olin ma eestlaste 1 i ja oleksin pika rneta vardaga jooksnud trammi elektrijuhtnietesse, ^kui Harri poleks mu kätt alla surunud. Nõnda jäid minu matused 1930 pidamata ja ma võin 57 aastat hiljem Idijutada iieid tagasihoidlikke ridu unustamatu suure skaudiven-na meenutamiseks. Puhka rahus. Kuningas Nälg! Me ei unusta Sind kuni eluvaim on sees. Nr. 72 Ohtlik Nikaraagi (Algus lk. 3)' V VASTUPANUVÕIMALUSED Ühendriigid tahavad säilitada Kesk-Ameerikat ilma N. Liidu klientriikideta, kus ükski režhiim ükskõik millise nime all ei kuuluta välja „revoIutsiooni ilma piirideta". Selleks on USA välispoliitika alati enam-vähem tõhusat tööd teinud (näiteks Guatemalas juh 50-ndates aastates ja hiljeni-Hon-durases ning Salvadoris), mid aga isegi nende omi ,,liberaalsed" liitlased järjekind; - l a l t hukka mõistavad. Näitek Kanadas jooksis alles hiljuti tele saadetes GBC (Riikliku Ringhää lingu), telefilm, mis ,,dokumen taalselt'' kindlaks tegi, et kom munistlik president Jacobo Ar 3enz, kes CIA abil Guatema kukutati, oli ainuke demokraatii Kesk-Ameerika juht kes omi rahvale mõeldamatult (muidug N: Liidu abiga) head oleks teinud • poleks ,,neetud jänkid'' vahel seganud. • y Ka praegu on need ,,liitlased" ja ka ÜSA oma teabeteenistus enamus, väga kriitilised Ühendri| eide valitsuse pingutuste suht sealse „statüs quö" alalhoidm aj Et |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-29-04
