1987-09-29-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Jjariomal Li .
Gcn, Acqui|.|-
OTTAWA 3 mt.
registration number — VABADE EESTLASTE. HÄÄLEKANDJA ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
nzia
Nr. 72 (3364) XXXVI aastakäik Teisipäeval, 29. septembril 1987 - Tuesday, September 29, 1987
Teisipäevalv 22. septembril -^nõukogude vä
Tallinna taasokupeerimise aastapäeval — alustas Toronto
Eesti Algkool oma järjekordse õppeaastaga j just nagu anastajate,
kiuste, kesmeile j uba ammu hääbumist ja kadu on kuu-
Tseremoonia lalgas Eesti lipu nõudel^s^ et
sisse toomisega. Palve luges
õpetaja Kaljo Raid. Ta tegi oma
sõnavõtu huvitavamaks jutukesega
väikesest poisist, kes palus et
"Tartu saaks Eesti pealinnaks.'
Miks? Sest ta oli just klassis kirjatöö
teinud, kus ta eksikombe
Tallinna asemel Tartut pealinnaks
nimetas. Nüüd palus ta. et see
tõepoolest nii juhtuks — siis ei
saaks ta halba l^innet!
" Avasõna ütles õppenõukogu
juhataja Hans Lupp, kes oma
kõnes rõhutas eestikeelse kooli
. tähtsust ja seal käimise vajadust.
Ta mainis ka Toronto algkooliõpetajate
streiki, | mis mõninga
määral isesi meie kooliteeevusi
takistab, sest meie õpetajad ehk ei
taha, ametiühingulise lojaalsuse
tõttu. 'Streigi kestvusel õpetada
ning kui nad õpetavad.- siis ei saa
nad koolide valitsuselt oma aja
ctetsi paikja. Ta iootis siiskT eesti
Õpetajatega mingit kokkulepet
saavutada.
Pikemalt võttis sõna koolijuhataja
Valdek Lenk. kelle ladusa
iöne ka allpool ära toome, sest
tema sõnad ei ole tähtsad mitte
ainult aktuselviibinud vanematele
ja õpilastele, vaid ka tervele meie
ühiskonnale. Niisiis, hr. Lenki
sõnavõtt: '
ÄTmsad kolleegid ja kallid lapsed!
Tervitan teid ka omalt poolt uue
kooliaasta alguse puhul ja soovin
kõikidele õpilastele ning õpetajatele
palju jõudu ja edu
eelolevaks õppeaastaks. Usun, et
olete suve jooksul kõik hästi kosu-nud
ja puhanud ning oise ootasite,
et saaksite jälle kooli tagasi tulla.
Eriti' hea meel on mul tervitada
uusi õpilasi. kes täna esmakord-.
selt siin eesti koolis oma koolitööd
alustavad. Teie olete kõik
dndlasti siin'majas lasteaias käies
juba varem viibinud ja •teate. e,t
selle maja nimi, kus meie kool
asub, on Eesti Maja. Siin koolis
valitseb samasugune kord ja
reeglid nagu teie kanada kooliski.-
Erinev on aga see. et tulete siia,
kooli, et õppida eesti keelt, eesti
laule ja üldse lähemalt tundma õppida
seda maad, kps teie vanemad
või vanavanemad on sündinud.
Sellepärast, on üheks tähtsamaks
raagime
siin majas öife :
alati eesti keelt. Seda
teeme -oma sõpradega, oma õpetajatega
ja ka nendega, kes veel
hästi eesti keelt ei oska, et ka
nemad saaksid seda keelt õppida.
Kas lubate seda teha?
Ma pöördun nüüd lastevanemate
poole ja soovin, et teilgi oleks
palju jõudu ja head tahet la.ste
coolitoomiseks. Kogemused on
näidanud, et õpilaste edu koolis
on alati palju suurem, kui kodus
tuntakse huvi lapse õppetöö vastu
ja teda teatud mõttes aidatakse,
eas siis lapsega igal võimalikul
juhul eesti keelt rääkides või siis
aste kodutööd kontrollides, et see
õigeks ajaks valmis oleks.
Püüame omalt poolt kodu-ja köo-
1 ivahelist sidet eri 1 iselt süvendada:
ja hoida.
Eriti palju saaksid lastevanemad
kaasa aidata laste lugemisoskuse
suurendamiseks.
Lugemisoskuse omandamine on
muutunud ülemaailmseks probleemiks
ja ollak.se mures selle
väga madalaks jäämise üle. Üheks
suuremaks põhjuseks on muidugi
televisiooni vaatamine, mis võtab
suurema osa ajast, mida varemalt
lugemiseks kasutati. Kadunud
Herman Rajamaa on õpetajate
pedagoogilises - ajakirjas
Bülletään" kirjutanud artikli
lugemisoskuse edendamise kohta
ja siin ta väidab, et paljud koolid
(Järg lk. 12)
F T * D T II « N S T I T U UT
| ' f | l f / | II; 310BLOORST WEST
. T . TORONTO. M5SVm
f ^ Sissekäik: Madison Avenue — Spadina - jaam»/
LOENGUD:
prof. Hain Rebas.
EESTI ja PÕHJAMAADE
AJALOOST
: Sel^semestril on 3- loenguto .-
Teisipäeviti kell 7.30 õ.
6.. 13. ja 20. oktoobril
KESKUSTELU JA KOHV
Kõik on kutsutud
17 õpilast Toronto Eesti Seltsi Täiepdyskooll I klassis.- Tagaplaanil I: klassi-juhataja Merike
Tiit MadissoM joodis
Stockholm — Eesti Päevaleht Mnd seati valiku^^
kas minna läände või siis itta, s.t. töölaagrisse Siherisse,
• jutustas Arlanda.lennuväljale saabunult äsjase Tallinnas- 23..
augustil Molotöv-Ribbentropi-p^^^
meeleavalduse korraldaja, end. poliitvang Tiit Madisson, kes
a. 1981. mõisteti: ,^antisovjetliku tegevuse'' süüdistuse põhjal:
viieks aastaks sunnitööle ja kaheks aastaks asumisele pärast
karistuse ärakandmist.. Ta pääses : ilma :;yiim
kodumaale, jätkates seal kodanikuvabaduste ja õiguste
sustäti ta välja saata.
LEMBIT SOOTS
9 «
13. oktoobrist kuni 24. oktoobrini 1987
THE GALLERY, College Park -
Yonge & College Streets/Toronto
Avamine 15. okt. kella 5—9 p.L
Asi läks väga kiiresti Tiit:
Madissoni juhul. Eelmine esmaspäev
kutsuti ta Tallinnas KGB-sse,
'kus talle esitati eelnimetatud
ultimaatum. Mõne- päevaga korraldati
väljasõiduviisum, kuna
rootsipoolne vastuvõtuviisum oli
siin Eesti Vangistatud Vabadusv
õ i t l e j a t e Abistamiskeskuse
kaasabil juba korraldatud.
Abistamiskeskuse inimesed olidki
Arlandal vastas, kuhu Tiit
Madisson saabus koos abikaasa
Elviiraga ja 12-aastase poja'
Jaanusega. Viimasel oli rootsi
pres.si piltide :tegemisel peos
sinimustvalge^ lipuke, vanematel
tervituslilled.
Siin tuleb meelde tuletada, et ka
Riia demonstratsiooni organisaator
on vahepealt maalt välja
saadetud ja jõudnud juba Stock-lolmis
esineda pressikonverentsi
.
Ka Tiit Madissoni tulek pälvis
erilist rootsi massimeediumide
huvi ning teda intervjueerisid nii
televisioon, raadio kui ka ajalehed.
Õhtul andis Aktuellt TV-s
edasi lühiintervjuu, milles ta
märkis, et glasftost on vähendanud
elanikkonna kartlikkust,
: OTTAWA. (eP)---23.
meline Kanada Fostiteenistujate
Ametiühing (Canadian Union of
Postal Workers) võib alustada
seaduslikku streiki kell 12.01
järgmise kesknädala (30. sept.)
hommikul. Äsjasel kirjakandjate
streigil olevat Kanada Posti-yalltstis
kaotanud 20 kuni 30
miljonit dollarit. See nn.
„rotating'' (keerlev) streik
kestis 19 päeva. Kirjakandjate
ametiühingu juht Robt. Mc-
Garry väidab, et kuna tema
union võitis streigi, siis tahab
postivalitsus nüüd oma võimu
näidata Postitööliste vastu ja
sellepärast sunnib ta need oma
järeleandmatusega streikima.
Peamiseks tüliküsimuseks on
postisortimise üle andmine
privaat-firmadele kontraktide
alusel, millega postiteenistujad
kaotaksid vähemasti 4200 hästi-makstavat
töökohta. Kanada
Postivalitsus kavatseb erafirmade
kasutamise tõttu tublisti raha
kokku hoida.
Tiit Madisson
kuid mingeid sügavamaid muudatusi
ei ole toimunud. Niipea, kui
tegemist on rahvusküsimustega,
s.t. eestlaste ja venelaste vahekordadega,
siis selgub, et võimalused
on väga piiratud. Eesti, läti ja
leedu õigusnõudlejate vahel ^on
loodud koostöö. Madisson usub,
et Hitler-Stalini vahelise pakti
tulemuste vastu võitlemist ei saa
enam pidurdada, igal juhul mitte
iasaatmistega.
(lärg lk. 9)
Lätist väljasaadetud Molands
Siiaraups Stokholmi Eesti
aso Foto: Ilmar Olesk
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 29, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870929 |
Description
| Title | 1987-09-29-01 |
| OCR text | Jjariomal Li . Gcn, Acqui|.|- OTTAWA 3 mt. registration number — VABADE EESTLASTE. HÄÄLEKANDJA ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA NELJAPÄEVAL nzia Nr. 72 (3364) XXXVI aastakäik Teisipäeval, 29. septembril 1987 - Tuesday, September 29, 1987 Teisipäevalv 22. septembril -^nõukogude vä Tallinna taasokupeerimise aastapäeval — alustas Toronto Eesti Algkool oma järjekordse õppeaastaga j just nagu anastajate, kiuste, kesmeile j uba ammu hääbumist ja kadu on kuu- Tseremoonia lalgas Eesti lipu nõudel^s^ et sisse toomisega. Palve luges õpetaja Kaljo Raid. Ta tegi oma sõnavõtu huvitavamaks jutukesega väikesest poisist, kes palus et "Tartu saaks Eesti pealinnaks.' Miks? Sest ta oli just klassis kirjatöö teinud, kus ta eksikombe Tallinna asemel Tartut pealinnaks nimetas. Nüüd palus ta. et see tõepoolest nii juhtuks — siis ei saaks ta halba l^innet! " Avasõna ütles õppenõukogu juhataja Hans Lupp, kes oma kõnes rõhutas eestikeelse kooli . tähtsust ja seal käimise vajadust. Ta mainis ka Toronto algkooliõpetajate streiki, | mis mõninga määral isesi meie kooliteeevusi takistab, sest meie õpetajad ehk ei taha, ametiühingulise lojaalsuse tõttu. 'Streigi kestvusel õpetada ning kui nad õpetavad.- siis ei saa nad koolide valitsuselt oma aja ctetsi paikja. Ta iootis siiskT eesti Õpetajatega mingit kokkulepet saavutada. Pikemalt võttis sõna koolijuhataja Valdek Lenk. kelle ladusa iöne ka allpool ära toome, sest tema sõnad ei ole tähtsad mitte ainult aktuselviibinud vanematele ja õpilastele, vaid ka tervele meie ühiskonnale. Niisiis, hr. Lenki sõnavõtt: ' ÄTmsad kolleegid ja kallid lapsed! Tervitan teid ka omalt poolt uue kooliaasta alguse puhul ja soovin kõikidele õpilastele ning õpetajatele palju jõudu ja edu eelolevaks õppeaastaks. Usun, et olete suve jooksul kõik hästi kosu-nud ja puhanud ning oise ootasite, et saaksite jälle kooli tagasi tulla. Eriti' hea meel on mul tervitada uusi õpilasi. kes täna esmakord-. selt siin eesti koolis oma koolitööd alustavad. Teie olete kõik dndlasti siin'majas lasteaias käies juba varem viibinud ja •teate. e,t selle maja nimi, kus meie kool asub, on Eesti Maja. Siin koolis valitseb samasugune kord ja reeglid nagu teie kanada kooliski.- Erinev on aga see. et tulete siia, kooli, et õppida eesti keelt, eesti laule ja üldse lähemalt tundma õppida seda maad, kps teie vanemad või vanavanemad on sündinud. Sellepärast, on üheks tähtsamaks raagime siin majas öife : alati eesti keelt. Seda teeme -oma sõpradega, oma õpetajatega ja ka nendega, kes veel hästi eesti keelt ei oska, et ka nemad saaksid seda keelt õppida. Kas lubate seda teha? Ma pöördun nüüd lastevanemate poole ja soovin, et teilgi oleks palju jõudu ja head tahet la.ste coolitoomiseks. Kogemused on näidanud, et õpilaste edu koolis on alati palju suurem, kui kodus tuntakse huvi lapse õppetöö vastu ja teda teatud mõttes aidatakse, eas siis lapsega igal võimalikul juhul eesti keelt rääkides või siis aste kodutööd kontrollides, et see õigeks ajaks valmis oleks. Püüame omalt poolt kodu-ja köo- 1 ivahelist sidet eri 1 iselt süvendada: ja hoida. Eriti palju saaksid lastevanemad kaasa aidata laste lugemisoskuse suurendamiseks. Lugemisoskuse omandamine on muutunud ülemaailmseks probleemiks ja ollak.se mures selle väga madalaks jäämise üle. Üheks suuremaks põhjuseks on muidugi televisiooni vaatamine, mis võtab suurema osa ajast, mida varemalt lugemiseks kasutati. Kadunud Herman Rajamaa on õpetajate pedagoogilises - ajakirjas Bülletään" kirjutanud artikli lugemisoskuse edendamise kohta ja siin ta väidab, et paljud koolid (Järg lk. 12) F T * D T II « N S T I T U UT | ' f | l f / | II; 310BLOORST WEST . T . TORONTO. M5SVm f ^ Sissekäik: Madison Avenue — Spadina - jaam»/ LOENGUD: prof. Hain Rebas. EESTI ja PÕHJAMAADE AJALOOST : Sel^semestril on 3- loenguto .- Teisipäeviti kell 7.30 õ. 6.. 13. ja 20. oktoobril KESKUSTELU JA KOHV Kõik on kutsutud 17 õpilast Toronto Eesti Seltsi Täiepdyskooll I klassis.- Tagaplaanil I: klassi-juhataja Merike Tiit MadissoM joodis Stockholm — Eesti Päevaleht Mnd seati valiku^^ kas minna läände või siis itta, s.t. töölaagrisse Siherisse, • jutustas Arlanda.lennuväljale saabunult äsjase Tallinnas- 23.. augustil Molotöv-Ribbentropi-p^^^ meeleavalduse korraldaja, end. poliitvang Tiit Madisson, kes a. 1981. mõisteti: ,^antisovjetliku tegevuse'' süüdistuse põhjal: viieks aastaks sunnitööle ja kaheks aastaks asumisele pärast karistuse ärakandmist.. Ta pääses : ilma :;yiim kodumaale, jätkates seal kodanikuvabaduste ja õiguste sustäti ta välja saata. LEMBIT SOOTS 9 « 13. oktoobrist kuni 24. oktoobrini 1987 THE GALLERY, College Park - Yonge & College Streets/Toronto Avamine 15. okt. kella 5—9 p.L Asi läks väga kiiresti Tiit: Madissoni juhul. Eelmine esmaspäev kutsuti ta Tallinnas KGB-sse, 'kus talle esitati eelnimetatud ultimaatum. Mõne- päevaga korraldati väljasõiduviisum, kuna rootsipoolne vastuvõtuviisum oli siin Eesti Vangistatud Vabadusv õ i t l e j a t e Abistamiskeskuse kaasabil juba korraldatud. Abistamiskeskuse inimesed olidki Arlandal vastas, kuhu Tiit Madisson saabus koos abikaasa Elviiraga ja 12-aastase poja' Jaanusega. Viimasel oli rootsi pres.si piltide :tegemisel peos sinimustvalge^ lipuke, vanematel tervituslilled. Siin tuleb meelde tuletada, et ka Riia demonstratsiooni organisaator on vahepealt maalt välja saadetud ja jõudnud juba Stock-lolmis esineda pressikonverentsi . Ka Tiit Madissoni tulek pälvis erilist rootsi massimeediumide huvi ning teda intervjueerisid nii televisioon, raadio kui ka ajalehed. Õhtul andis Aktuellt TV-s edasi lühiintervjuu, milles ta märkis, et glasftost on vähendanud elanikkonna kartlikkust, : OTTAWA. (eP)---23. meline Kanada Fostiteenistujate Ametiühing (Canadian Union of Postal Workers) võib alustada seaduslikku streiki kell 12.01 järgmise kesknädala (30. sept.) hommikul. Äsjasel kirjakandjate streigil olevat Kanada Posti-yalltstis kaotanud 20 kuni 30 miljonit dollarit. See nn. „rotating'' (keerlev) streik kestis 19 päeva. Kirjakandjate ametiühingu juht Robt. Mc- Garry väidab, et kuna tema union võitis streigi, siis tahab postivalitsus nüüd oma võimu näidata Postitööliste vastu ja sellepärast sunnib ta need oma järeleandmatusega streikima. Peamiseks tüliküsimuseks on postisortimise üle andmine privaat-firmadele kontraktide alusel, millega postiteenistujad kaotaksid vähemasti 4200 hästi-makstavat töökohta. Kanada Postivalitsus kavatseb erafirmade kasutamise tõttu tublisti raha kokku hoida. Tiit Madisson kuid mingeid sügavamaid muudatusi ei ole toimunud. Niipea, kui tegemist on rahvusküsimustega, s.t. eestlaste ja venelaste vahekordadega, siis selgub, et võimalused on väga piiratud. Eesti, läti ja leedu õigusnõudlejate vahel ^on loodud koostöö. Madisson usub, et Hitler-Stalini vahelise pakti tulemuste vastu võitlemist ei saa enam pidurdada, igal juhul mitte iasaatmistega. (lärg lk. 9) Lätist väljasaadetud Molands Siiaraups Stokholmi Eesti aso Foto: Ilmar Olesk |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-29-01
